ürisema ‹37›
1. ürinat kuuldavale tooma, urisema. Vihane koer ürises, hambad irevil. Aina ketrab, aina üriseb vokk. *Üriseb keris kui vihane lõvi, / magusat auru kobrutab lakke.. H. Visnapuu. || laulda jõrisema. Mehed ürisevad laulda. Suur laulumees polnud, sellest hoolimata ürises teistega kaasa. *Ja läksidki nad laulu ürisedes, pudel taskus, Hellerile. R. Sirge.
2. urisevalt v. pahuralt midagi ütlema, torisema. Ürises aeg-ajalt midagi omaette. Mees tõusis pahameelest ürisedes püsti. *„Lähen korraks linna hulguseks, maal pole enam himu!” ürises Ado. P. Vallak.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• ürinat kuuldavale tooma, urisema; laulda jõrisema; urisevalt v. pahuralt midagi ütlema, torisema
veebiliides
@ veebihaldur