pekslema ‹pekselda 49›
1. (end) kestvalt ja kiiresti (millegi vastu) lööma; rahutult ja kiiresti edasi-tagasi liikuma, visklema. Mees peksles vastase all käte ja jalgadega. Lind, mesilane peksleb vastu aknaruutu. Kala peksles meeleheitlikult konksu otsas. Haavatud hobune peksles maas. Tuules pekslev lipp. *Puude ladvad pekslesid nagu suures vaevas edasi-tagasi.. A. Jakobson. || (sademete, lainete vms. kohta). Vihmapiisad pekslevad katusel. Vastu kaljusid pekslevad lained. *Akna taga pekslesid iilidena kevadised alamjooksu tuuled. A. Kurfeldt.
2. ägedalt tuksuma, põksuma, kloppima. Süda hakkas ärevusest, rõõmust, pingutusest pekslema. Süda peksleb tugevasti, rahutult, järjest valjemini. Veri peksleb meelekohtades. *Nimetissõrme all peksles mingi sooneke. K. Saaber.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• (end) kestvalt ja kiiresti (millegi vastu) lööma; rahutult ja kiiresti edasi-tagasi liikuma, visklema; (sademete, lainete vms. kohta); ägedalt tuksuma, põksuma, kloppima
veebiliides
@ veebihaldur