kott|pime 
1. ‹adj› pilkaselt pime, vähimagi valguseta. Kottpime sügisöö, koobas. Istusime kottpimedas toas. Kui linna jõudsime, oli õues, väljas, ümberringi juba kottpime. Läks kiiresti kottpimedaks.
2. ‹s› kottpimedus. Jõudsin koju alles kottpimedas. *Kuni kottpimedani jäi Matu vajaka, ja kui ta ükskord tuli, siis suure jooksu ja naeruga. A. H. Tammsaare.
3. ‹adj› täiesti nägemisvõimetu. *Eks ta mõelgu, mis minust siis saab, kui ta päris tõesti kottpimedaks jääb ja enam midagi teha ei näe! A. Jakobson. *Kolmas [sant] oli kottpime vanamees, kuid üha rõõmus.. A. Taar.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• pilkaselt pime, vähimagi valguseta; kottpimedus; täiesti nägemisvõimetu
veebiliides
@ veebihaldur