[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rong ‹-i 21› ‹s›

1. raudteerööbastel liikuv vedurist ja ühest v. mitmest kokkuhaagitud vagunist koosnev mootor- v. elektrisõiduk reisijate v. kauba veoks. Lühike, pikk, mugav, uus rong. Tallinna, Valga, Moskva rong. Hommikune, lõunane, õhtune rong. Rongide sõiduplaan. Rongiga sõitma, rongist maha jääma. Rong on tühi, rahvast täis. Rong saabub jaama, perrooni ette. Rong on juba ees, peab iga minut ette sõitma. Rong hakkab kohe liikuma. Meie rong on juba läinud. Rong hilineb. Rongid kihutavad tunnelisse. Jaama ees, kõrvalteedel seisis mitu rongi. Sõitjad astuvad rongi, rongilt maha.
▷ Liitsõnad: auru|rong, diisel|rong, ekspress|rong, elektri|rong, era|rong, eri|rong, hõljuk|rong, kauba|rong, kaug|rong, kiir|rong, kivisöe|rong, liht|rong, linnalähi|rong, lisa|rong, lähi|rong, metsaveo|rong, mootor|rong, mängu|rong, otse|rong, posti|rong, raudtee|rong, reisi|rong, sanitaar|rong, sega|rong, soomus|rong, suusa|rong, sõjaväe|rong, turismirong.
2. kõnek üksteise järel asetsevate esemete v. olendite rodu v. kolonn; rongkäik. Pikk rong inimesi, autosid, sõidukeid. Jalakäijate, autode rong. Poisid seavad end rongi. Rongi ees sammuvad pillimehed. Tööliste rong liikus läbi tänavate. Mängijad liiguvad rongis ja laulavad. *Ma liitusin rongiga, jälgisin seda kalmistuni, olin seal lõpuni. F. Tuglas. *Haavatud lasti küüthobustele, teised võeti soldatite vahele. Nõnda hakkas kurb rong liikuma. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: auto|rong, inim|rong, leina|rong, matuse|rong, palve|rong, peie|rong, pidu|rong, pulma|rong, surnu|rong, traktori|rong, vankrirong; helmerong.