[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

poole
I.postp› [gen]
1. suunas. Linna poole minema, liikuma. Läheb sõiduks Munamäe poole. Natuke maad mere poole algab roostik. Ujusin kalda poole. Ta on näoga akna poole, seljaga minu poole. Osutasin sõrmega põhja poole. Sa ei vaata meie poolegi. Nad heitsid teineteise poole vargseid pilke. Ema kummardus alla lapse poole. Õue poole längu katus. Tänava poole aknad. Narva poole suunduv tee. *Laul sündis lõpusalmide poole ainult purjus päi laulda.. A. Hint. || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Asjad on läinud, liikunud, muutunud paremuse poole. Taeva poole kisendav ülekohus. Ta nina on viltu viina poole. Kihutas, kõndis nelja tuule poole. Kao kõigi seitsme tuule poole! Vennal on ikka küüned oma poole. Ta on natuke metsa poole. || (millegi taotlemise v. püüdmise väljendamisel). Tung valguse poole. See mees on alati hariduse poole püüelnud. Püüti selle poole, et elu oleks kergem.
2. kellegi juurde (elu-, asu- v. töökohta). Ta läheb sõbra, tuttavate poole. Tulge õhtul minu poole. Ootan teid enda poole lõunale. Poeg jäi nädalaks isa poole. Käikudest arsti poole polnud kasu.
3. kasut. ajalise suuna väljendamisel. Sügise poole sajab rohkem. Ema suri kevade poole talvel. Nädala lõpu poole on raha otsas. Päeva poole haige rahunes. Jälle üks päev surma poole. Vanus veab, kisub juba keskea poole. ||esineb prepositsioonilises sõnaühendis›. Hommiku poole ööd sai töö valmis.
4.hrl. koos pöörduma-verbigakasut. pöördumise adressaadi väljendamisel. Pöördun teie poole palvega, küsimusega. Peate juristi poole pöörduma. Ta palvetas, pöördus igas hädas jumala poole. Heliloojad pöörduvad sageli rahvamuusika poole.
5. kasut. kellegi v. millegi toetamise v. pooldamise väljendamisel; ka: poolele. Mind tõmbab tema poole. Ta süda hoiab naise poole. Tütar hoidis ema poole. Sümpaatiad kaldusid demokraatide poole. Jooksis vaenlase poole üle.
II.adv› ‹adjektiivi, pronoomeni v. numeraaligaosutab suunamist, suundumist, kulgemist a. kohta, paika. Temast jätkub igale poole. Ei maksa oma nina igale poole toppida. Kirjad saadeti mitmele poole laiali. Rahvahulk andis kahele poole vajudes ratsanikele teed. | piltl. Kõrgemale poole ei tohi sellest üleastumisest teatada. b. suunda, külge. Tema läks ühele poole, mina teisele. Enne tee ületamist vaadake kummalegi poole. Koorem kaldus paremale poole viltu. || piltl. Asjad said lõpuks ühele poole 'korda, selgeks, lõpetatud'. Jõudsime, saime täna tööga ühele poole 'valmis'. c.esineb prepositsioonilises sõnaühendisJõudsin teisele poole tänavat. Mõlemale poole treppi istutati lilli.
Omaette tähendusega liitsõnad: alla|poole, ette|poole, kuhu|poole, pärast|poole, siia|poole, sinna|poole, sisse|poole, taha|poole, välja|poole, ülespoole

poole2poolme 17› ‹s
eseme üht (teisega kokkukäivat) poolt moodustav osa. Merikarbi, hernekauna poolmed.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur