Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Lause moodustajatena esinevad sõnavormid, fraasid ning osalaused ja lauselühendid. Kõik need süntaktilised üksused peale sõnavormide koosnevad omakorda grammatiliselt seotud moodustajatest. Järgnevalt vaatlemegi nende mitmekomponendiliste üksuste ehitust.


Fraas

Nimisõnafraas

Nimisõnafraasi peasõnaks on nimisõna. Nimisõna laiend, nt väike poiss, venna raamat või uks eluruumidesse, väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust, vastates küsimusele missugune?, ja teda nimetatakse täiendiks ehk atribuudiks.

On kaht tüüpi nimisõnafraase. Ühed väljendavad nagu lausegi sündmust, vrd poisi jooksmine - poiss jookseb, Tartusse sõit - sõidetakse Tartusse, suureks kasvamine - kasvatakse suureks. Selliste fraaside peasõnaks on kas mine-teonimi või mingi muu protsessitähendusega deverbaal. Täiendid väljendavad sündmuse osalisi või asjaolusid ja on enamasti samas vormis mis vastava verbi laiendina (v.a subjektiline ja objektiline täiend, mis on omastavas käändes - poisi jooksmine, raamatu lugemine). Seega tegemist on sõlttäienditega, mille olemasolu ja vormgi oleneb põhja tähendusest. Selliseid fraase nimetatakse (lause) nominalisatsioonideks ja käsitletakse muudest nimisõnafraasidest lahus (SÜ 138).

Tüüpilistel nimisõnafraasidel protsessitähendus puudub ning nimisõna ei määra oma täiendi olemasolu ega vormi. Kõik järgnev kehtibki just seesuguste nimisõnafraaside kohta.

Täiendi liigid on:

  1. omadussõnaline täiend ehk adjektiivatribuut, nt väike poiss, punane roos;

  2. nimisõnaline täiend omastavas käändes ehk genitiivatribuut, nt venna raamat, riigikogu liige, Siberi taiga;

  3. määrustäiend ehk adverbiaalatribuut, nt uks eluruumidesse, kiri sõbralt.

Adjektiivatribuut ja genitiivatribuut on eestäiendid, st paiknevad põhja ees, adverbiaalatribuut on järeltäiend.


Fraas

Nimisõnafraas

Omadussõnaline täiend

Omadussõnaline täiend

Omadussõnalised täiendid on tavaliselt omadussõnad, nt suur maja, hea söök. Tüüpilisel omadussõnal on täiendina järgmised omadused: a) ta paikneb põhja ees, b) ühildub põhjaga käändes ja arvus, nt valge maja - valgetele majadele, ning c) temast on võimalik teha öeldistäide, nt valge maja - maja on valge. Omadussõnalisteks täienditeks nimetatakse muudegi sõnaliikide sõnu, kui nad käituvad küllalt sarnaselt omadussõnaga: a) paiknevad põhja ees, b) ühilduvad põhjaga käändes või arvus ja/või c) neist on võimalik teha öeldistäide või öeldistäitemäärus. Sellised on omadussõnalised asesõnad, nt see mees, kõik kohad, oma inimene, järgarvsõnad, nt kümnes klass, tegijanimed, nt hauduja kana, samuti kesksõna- ja mata-lühendid, nt möödunud päevad, kõigi poolt oodatud külaline, rabisev vihm, hinnatav saavutus, hommikust saadik pesemata käed.

Omadussõnalise täiendiga samaväärsena käsitletakse ka nimisõna mõningaid käändevorme ja ühendeid kaassõnadega ning isegi seisundimäärsõnu, kui nad paiknevad oma põhja ees ning kui neid on võimalik lauses ümber tõsta öeldistäiteks või seisundimääruseks: head tõugu lehm (lehm on head tõugu), paanikas mees (mees on paanikas), abielus naine, rauast uks, naerul suu, rinnuni rohi, lasteta perekond, nokaga müts; ülespoole põlvi kleit; raagus puu, ammuli suu, omaette tuba.

Funktsioonilt jagunevad omadussõnalised täiendid kirjeldavateks (iseloomustavateks) ja määratlevateks (konkretiseerivateks). Kirjeldavate omadussõnaliste atribuutidena toimivad ainult täistähenduslikud sõnad. Määratlevateks täienditeks on (artiklilaadsed) näitavad asesõnad, nt see maja, too inimene, ning hulka piiritlevad asesõnad, nt kõik inimesed, mõned autod jms. Kirjeldavate ja määratlevate täiendite vahepealse rühma moodustavad järgarvud, nt esimene koht, kolmas maja, ning omadussõnade ülivõrde vormid, nt kõige pikem ~ pikim mees. Täiendite funktsiooni erinevus kajastub täiendite järjestuses (vt SÜ 104).

Ehkki omadussõnalise täiendi normaalasend on põhja ees, võib see mõnikord siiski olla ka põhja järel. Järelasendit kasutatakse täiendi esiletõstmiseks, peamiselt ilukirjanduskeeles ja emotsionaalses kõnekeeles, nt Meri, suur ja sügav, ei anna oma saladusi välja. Malle armas, anna mulle andeks. Ainuvõimalik on järelasend asesõnalise põhja puhul, nt Sina, õnnetu, oled tõesti palju kannatanud. Miski inimlik pole meile võõras.


Fraas

Nimisõnafraas

Omadussõnaline täiend

Omadussõnalise täiendi ühildumisest. Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Esimestele ootamatustele järgnesid teised. Selleks pole vaja mingit oskust. Hakkajaid poisse on meil küllalt. Väljas ootavatele inimestele anti käsk koju minna.

Sellel üldreeglil on järgmised erandid.

  1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:

    1. eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;

    2. järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, nt Kasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kui suurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas).

      Märkus. Eesti murretes ja varem ka ühiskõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse-sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede.

  2. Üldse ei ühildu:

    1. käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosaga -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses ‘erinev, eraldi olev’), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis (tähenduses ‘täidetud millegagi’), ise (tähenduses ‘omaette, eri’), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (kuid: Täit (= täielikku) selgust sellest ei saanud). Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua.

      Märkus. Ühilduv omadussõna erinev on välja tõrjumas käändumatut omadussõna eri. Viimast tuleks siiski kasutada, kui soovitakse väljendada eraldi, omaette olekut, erinevust rõhutamata. Nt Mart ja Peeter töötavad eri (mitte: erinevates) asutustes. Sirje ja Haldur magavad eri (mitte: erinevates) tubades. Eri (mitte: erinevad) väljaanded käsitlesid teemat erinevalt. Need on eri (mitte: erinevad) asjad, ehkki täiesti ühesugused. Mõnikord sobib erineva asemele mitu (või mitmesugune). Nt Ta on käinud mitmes koolis (mitte: erinevates koolides) ja pidanud mitut ametit (mitte: erinevaid ameteid). Kui lauses mõni muu sõna juba osutab erinevusele või eraldi olekule, on erinev ja eri ülearused. Nt Saarel kasvab sadakond taimeliiki (mitte: sadakond eri(nevat) taimeliiki). Riiet on müüa kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis).

      Käändumatute omadussõnade hulka ei kuulu vaba, püha ega vale, seega roostevabast terasest boiler, mitte: roostevaba terasest boiler; pühale Hildegardile, mitte: püha Hildegardile. Küsisid valelt inimeselt, mitte: Küsisid vale inimeselt;

    2. asesõnad mis (kui ta ei osuta omadusele, vaid on identifitseerivas funktsioonis) ja kogu, nt Mis keelt te räägite? (*Missugust keelt te räägite?) Nooruk šokeeris oma käitumisega kogu seltskonda.

  3. Asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Oma ühildub siis, kui ta on lauserõhuline: omal jõul, omal käel, omal jalal, omal viisil, omal soovil, omal kombel, omal ajal, omast käest, omad poisid jne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele. Omad vitsad peksavad.

  4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud ja vaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua.

    Märkus 1. Mitmuse osastavas ühildatakse nud- ja tud-kesksõna mõnikord ekslikult ka eestäiendina, nt Kui meenutame minevikus olnuid (õige: olnud) sõdu. Süüakse vaid teatuid (õige: teatud) toite. Eestisse saabus tuntuid (õige: tuntud) arhitekte teistest maadest. Tegemist on väga erudeeritute (õige: erudeeritud) nõustajatega.

    Märkus 2. Omadussõnalise täiendiga fraasid tuleb lahus hoida liitnimisõnadest ja muudest kokkuvormististest, mille omadussõnaline täiendosa jääb muutumatuks, vrd lennuki musta kasti ei leitud – tehti mustkunsti; toimub suurel reedel – rajati Suur-Saksamaad; elab üksikus maakohas – käidi Kalevi üksik-jalaväepataljonis; tunneb head meelt ~ heameelt.


Fraas

Nimisõnafraas

Nimisõnaline täiend omastavas käändes

Nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib:

  1. omajat või valdajat, nt Tõnise auto, sõbra pruut, riigikogu liige, panga juhataja, ülikooli nõukogu;

  2. liiki, nt Tallinna kilud, poole tunni töö.

Omajat väljendav genitiivatribuut on määratlev, liigiatribuut kirjeldav.

    Märkus. Mõnes seoses kiputakse täiendi omastava käände asemel kasutama nimetavat, nt vene keel emakeelena olümpiaad – õige: vene keele emakeelena olümpiaad.


Fraas

Nimisõnafraas

Määrustäiend

Määrustäiendid on harilikult määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, kõik viimseni, tööstaaž õpetajana. Määrustäiend paikneb alati põhja järel. Erinevalt nominalisatsiooni sõlttäienditest ei ole vaadeldavate määrustäiendite vorm tingitud nende nimisõnalise põhja tähendusest. Mõnikord seletub täiendi vorm juurde mõeldava verbi rektsiooniga, nt kiri sõpradelt – kiri, mis on saadud sõpradelt.

Täiendi järelasend ei ole eesti keelele kuigi omane ja muudab lause kohmakaks. Seetõttu, kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavas käändes eestäiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast. Eriti kiputakse liialdama seest- ja alaleütlevas ning saavas käändes järeltäiendi kasutamisega.

HalvemParem
esimene osa kirjutisest,
nimekiri kõigist osavõtjatest,
visioon tulevikust
kirjutise esimene osa,
kõigi osavõtjate nimekiri,
tulevikuvisioon
tellimus piletitele, sooduspakkumine välisvärvidele piletitellimus, välisvärvide sooduspakkumine
tagatis eduks, sanatoorium südamehaiguste raviks, segu hautise valmistamiseks edu tagatis, südamehaiguste sanatoorium, hautise valmistamise segu
võti paradiisi, piletid teatrisse paradiisi võti, teatripiletid
jäätis karamelligakaramellijäätis
konsultant hariduse alalhariduskonsultant

Määrustäiendi asendamisel genitiivatribuudiga tuleks siiski jälgida, et see ei põhjustaks arusaamisraskusi. Nii ei ole näiteks nimetust Eesti instituut Soomes mõtet asendada nimetusega Eesti Soome instituut, sest nii muutuks selge segaseks. Võimalik on küll nii Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkond kui ka Eesti Vabariigi suursaatkond Helsingis. Esimest tuleks eelistada juhul, kui nimetus toimib täiendina, nt Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkonna töötajad.

    Märkus. Määrustäiendi kasutamise võimalus oleneb sellestki, kas seda kasutada väljaspool lauset või lauses. Näiteks kaubasildil on päris kohane lisada kauba üldnimetusele otstarve või adressaat määrustäiendina, sest nii tuleb kõige olulisem info hästi esile, nt šampoon kuivadele juustele, määre soolatüügaste kuivatamiseks, imerohi saja haiguse vastu jne. Kui aga kasutada määrustäiendiga ühendeid lauses, muutub lause kohmakaks. Seetõttu ei öelda Pesin oma juukseid šampooniga kuivadele juustele, vaid .. kuivade juuste šampooniga; mitte Määrisin soolatüükaid määrdega soolatüügaste kuivatamiseks, vaid Määrisin soolatüükaid nende kuivatamise määrdega.


Fraas

Nimisõnafraas

Täiendi täiendi asukoht

Täiend paikneb vahetult oma põhja kõrval (ees või järel). Kui omastavas käändes nimisõnalisel täiendil on omakorda määruse vormis täiend, siis ei saa seda panna vahetult omastavalise täiendi järele ega ka viimase põhja järele, vaid üksnes omastavalise täiendi ette. Nt *tööleasumise sellele ametikohale põhjus – *tööleasumise põhjus sellele ametikohale – sellele ametikohale tööleasumise põhjus.

Erandiks on olevas käändes või kui-lisand, mis võib olla omastavalise täiendi ja selle põhja vahel, nt eesti keele võõrkeelena õppetool – eesti keele kui võõrkeele õppetool.

    Märkus. Tavalisim eksimus on määrustäiendi paigutamine omastavas käändes täiendi põhja järele, nagu eespool toodud näitelauses *tööleasumise põhjus sellele ametikohale või näites *Peeter I akna raiumise kavatsus Euroopasse. Kui esimese näite puhul on viga kergesti parandatav sõnajärje muutmisega, siis teises näites tekitaks määrustäiendi Euroopasse sõnavormi raiumise ette tõstmine täiendite kuhjumise ega teeks asja paremaks. Niisugusel juhul tuleks muuta tarindit nii, et täiendeid oleks vähem. mine-täiendit annab tavaliselt muuta verbivormiks ja täienditarindit lauselühendiks või kõrvallauseks. Nt *Peeter I akna raiumise kavatsus Euroopasse → Peeter I kavatsus raiuda aken Euroopasse. Flaami teadlane van Helmont (1577–1644) vihjas oma raamatus *hiirte tekkimise võimalusele mustast pesust → .. võimalusele, et hiired tekivad mustast pesust.

    On muidki võimalusi. Vahel on omastavalise täiendi põhi tühisõna, mille võib lihtsalt ära jätta. Nt *Erinevaid arvamusi kutsus esile kunstiteose esteetilise mõju küsimus inimesesse → Erinevaid arvamusi kutsus esile kunstiteose esteetiline mõju inimesesse.

    Vahel takistab määrustäiendit omastavalise täiendi ette nihutamast asjaolu, et viimane on oma põhjaga liitsõnaks vormistatud. Sel juhul tuleb ta lahku vormistada. Nt *üleminekuperiood plaanimajanduselt turumajandusele → plaanimajanduselt turumajandusele ülemineku periood.

Täiendit ja tagasõna laiendit ei saa põhjast lahutada ka kiiluga. Nt *Juhani – see on minu vend – naine ootab last → Minu venna Juhani naine ootab last.

    Märkus. Samamoodi kui omastav täiend käitub ka tagasõnaga seostuv nimisõna omastavas käändes (muudatuste poolt). Selle nimisõna täiendit ning kiilu ei saa samuti paigutada nimisõna ja tagasõna vahele. Enamasti peetakse ebasoovitatavaks ka täiendi asendit tagasõna järel, kuid seda ei tasuks siiski veaks lugeda. Nt *info Lennuki saabumise kodusadamasse kohta info Lennuki saabumise kohta kodusadamasse – info Lennuki kodusadamasse saabumise kohta; *Kandidaadi (selle esitas Reformierakond) poolt hääletas enamik saadikuid – Reformierakonna esitatud kandidaadi poolt hääletas enamik saadikuid.

Täiendit täiendava relatiivlause asendi kohta vt SÜ 125.


Fraas

Nimisõnafraas

Täiendite järjestus

Täiendite järjestus oleneb täiendi funktsioonist. Määratlevad täiendid (näitavad asesõnad see, too, hulgasõnad kõik, terve, kogu jm, ka põhiarvud) on põhisõnast kaugemal, kirjeldavad täiendid aga põhisõnale lähemal, nt see väike poiss, need kaks väikest poissi, kõik emased koerad. Täiendid, mis on ühtaegu nii määratlevad kui ka kirjeldavad (järgarvud vm järjestussõnad, nt esimene, teine, viimane, ülivõrde vormid, nt kõige pikem, omadussõnalised näitavad asesõnad selline, niisugune jm), paiknevad harilikult ka lauses määratlevate ja kirjeldavate täiendite vahel, nt see esimene ebaõnnestunud katse, need kõige paremad Saksa lambakoerad.

Selles järjestuses esineb siiski kõikuvusi. Nii on üsna vaba põhiarvu ja järjestussõna omavaheline järjestus, nt viis viimast ~ viimased viis lehekülge, kümme esimest ~ esimesed kümme minutit. Kõikuv on omastavas käändes täiendi asukoht. Omastavaline täiend võib olla nii kirjeldav täiend (liigitäiend), vastates küsimusele missugune?, nt Saksa lambakoer, kui ka määratlev täiend (omajatäiend), vastates küsimusele kelle? mille?, nt Jaani maja. Selge liigitäiend paikneb vahetult põhisõna ees, ka lähemal kui omadussõnaline täiend, nt targad Saksa lambakoerad, suurepärane keeleteaduse sõnastik. Omajatäiend on aga põhisõnast kaugemal, nt Jaani uus maja. Kui omastava liigilisus pole kuigi ilmne, võib omadussõnalise ja omastavas käändes täiendi järjestus vahelduda, nt luksuslikud Fazeri ~ Fazeri luksuslikud šokolaadikarbid.

Määratlevad hulgasõnad kõik, terve ja kogu paiknevad fraasis esimesel kohal, nt kõik need inimesed, kogu see seltskond, Kõikidele Eesti äripartneritele oli selline muutus suur üllatus.


Fraas

Nimisõnafraas

Täiendite rinnastus

Seni vaadeldud mitme täiendiga fraasides laiendab iga vasakpoolne täiend kogu järgnevat fraasi. Fraasid koosnevad üksteisesse sisestatud fraasidest nagu matrjoškad, nt [see [minu [vana auto]]]. Täiendite endi vahel puudub seos.

Kuid iga selline täiend võib ise olla fraas, muu hulgas selline, mis koosneb omavahel rinnastatud liikmetest, nt [see [minu ja venna [vana, päevi näinud auto]]]. Rinnastatud täiendeid seob sidesõna, nagu fraasis minu ja venna, või kõnes paus, kirjas koma, nagu fraasis vana, päevi näinud.

    Märkus. Rinnastatud täienditega fraase nagu väike ja armetu maja; suur, paljuharuline lühter tuleb lahus hoida nimisõnafraaside endi rindühendist, millest korduv peasõna on ära jäetud, nt sinised, punased ja rohelised õhupallid. Esimesel juhul iseloomustavad täiendid üht asja, teisel juhul aga käib iga täiend eri asja kohta.

Vajadus koma järele on selgelt olemas siis, kui järgnev täiend täpsustab sisuliselt eelnevat, nt suur, paljuharuline lühter; kuivetu, sooniline vanamees. Võib leida ka üksikuid näiteid, kus koma kasutusest oleneb fraasi tähendus. Võrreldagu näiteks lauseid Ilmus teose kolmas, täiendatud trükk ja Ilmus teose kolmas täiendatud trükk. Esimene lause väidab, et üldse on ilmunud kolm trükki, kusjuures kolmas trükk on ühtlasi täiendatud. Seevastu teine lause väidab, et kõnealune trükk on täiendatud trükkidest kolmas; selgumata jääb, mitu trükki üldse on ilmunud. Samasugune erinevus on järgmiste lausepaaride liikmetel: Istusime ümmarguse, punase linaga kaetud laua taga – Istusime ümmarguse punase linaga kaetud laua taga. Taim kasvatas uusi, tumerohelisi ja tugevaid lehti – Taim kasvatas uusi tumerohelisi ja tugevaid lehti.

Enamasti on siiski üsna ükskõik, kas rinnastada täiendeid (ja kasutada koma või sidesõna) või mitte, fraasi üldtähendus sellest ei muutu, vrd nt lai, läikiv / lai ja läikiv vöö - lai läikiv vöö; noor, tagasihoidlik / noor ja tagasihoidlik inimene - noor tagasihoidlik inimene.

Rinnastatud genitiivtäiendite vahele pannakse mõnikord sidesõna ja asemele sidekriips, nt inimese-looduse probleem, Joule’i-Lenzi seadus, vahemaade väljendamise korral side- või mõttekriips, nt Tallinna-Stockholmi lennuliin või Tallinna-Stockholmi lennuliin (vt O 60 p 8, SÜ 87). NB! Sellised rindtarindid erinevad samale isikule, kohale vms viitavatest sõnadest selle poolest, et neis on kõik rinnastatud täiendid omastavas käändes. Vrd Tiit-Reinu kirjutis (üks isik), Schultz-Bertrami osa eesti kultuuriloos (üks isik), Uzun-Arali kaldal (üks väin), kus esimene osa on nimetavas.


Fraas

Nimisõnafraas

Lisand

Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel.

Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.

Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme.


Fraas

Nimisõnafraas

Lisand

Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa

Sellises tarindis võib eeslisandiks olla kas nime laiendav üldnimeline moodustaja (liigisõna, liigisõnaühend) või siis nimi või nimetaoline osa (pealkiri, tsitaat, täht, sümbol, number vms) ise.


Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa
Liigisõna eeslisandina

1. Inimese või muu olendi nime ning kohanime laiendav üldnimeline eeslisand, näiteks vana sõber fraasis vana sõber Volli või ülikoolilinn fraasis ülikoolilinn Tartu, käitub nagu omadussõnaline täiend. Nimi fraasi peasõnana saab käände ja arvu tunnuse vastavalt fraasi funktsioonile lauses ja lisand harilikult ühildub nimega, näiteks Kohtasin vana sõpra Vollit. Kinkisin vanale sõbrale Vollile raamatu. Elan ülikoolilinnas Tartus. Kunagi ei jää niisuguses fraasis muutumatuks nimi. Nii ei saa öelda *Elan ülikoolilinnas Tartu. *Firma juhi J. Õun juhtimisel tehtud töö on üle antud. *Leppisin kokku sekretäriga Anneli Kaasik.

Erandlikult võib aga jääda nimetavasse käändesse, st nimega mitte ühilduda olendit (NB! mitte aga kohta) märkiv lisand. Oma põhjaga ei ühildu niisugune lisand siis, kui ta on ainsuses, ilma täiendita ning pole sisuliselt esile tõstetud, nt Peainsener J. Õuna juhtimisel tehtud töö sai valmis täpselt õigeks ajaks. Tooge härra Tammele kohvi. Professor Zobelile esitati palju küsimusi. Rääkisin asekantsler Tõnis Nurmega. Tempel on pühendatud jumal Apollole. Viisime tiigripoeg Doni loomaaeda.

Kui lisandil pole vähemalt üht neist kolmest omadusest, siis ta ühildub oma põhjaga. Nii ühildub lisand siis, kui:

  1. lisand on mitmuses, nt Vendadest Voitkadest on palju kirjutatud (kuid: vend Albertist pole üldse kirjutatud);

  2. lisandil on täiend, nt intervjuu kauaaegse Eesti suursaadiku Ernst Jaaksoniga (kuid: intervjuu suursaadik Ernst Jaaksoniga), Eesti rahvakirjaniku Oskar Lutsuga (kuid: rahvakirjanik Oskar Lutsuga), Kalevi direktorile Kalev Kuusele (kuid: direktor Kalev Kuusele), oma pojale Toomale (kuid: poeg Toomale). Kui kõnetlussõnana toimiva lisandi ees olev täiend laiendab kogu järgnevat nimisõnaühendit, mitte üksnes lisandit, siis jääb lisand ühildumata, nt Õnnitleme austatud härra Kaagjärve. Kui aga täiend laiendab kõnetlussõna ennast, siis viimane ühildub oma põhjaga, nt Kõik me peame lugu erudeeritud professorist Kaur Kaagjärvest;

  3. lisand kuulub rindühendisse, nt Ta on sündinud arsti ja botaaniku Johannes Lepa pojana. Ta on sündinud arsti, ülikooli audoktori Johannes Lepa pojana. Kõnetlussõnana toimida saav lisand (tiitel vms) ei moodusta tavaliselt eelneva lisandiga rindühendit ja jääb nimetavasse käändesse, nt Eilses Postimehes kirjutati Rahvaliidu esimehest minister Villu Reiljanist;

  4. lisand on sisuliselt tähtis ja teda rõhutatakse, nt Temast poleks kindlasti saanud nii tuntud sportlast, kui poleks olnud treenerit Olavi Küngast. Ma ei mõtle mitte baleriini Maasikut, vaid ooperisolisti Maasikut (vrd Baleriin Maasikut me sel hooajal ei näe);

  5. lisand on ne-liiteline, nt Hõbemedal anti soomlasele Matti Niemile.

    Märkus. Kalduvus ühilduda on ka ja-liitelisel lisandil, nt Leiutaja(le) Tiit Sepale anti patent.

2. Muude nimede või nimetaoliste väljendite puhul muudetakse alati ainult ühte komponenti – kas liigisõna või nime.

Enamiku nimede puhul (näiteks toote- ja üritusenimed), samuti pealkirjade ja tsitaatide puhul muutub vaid selle ees liigisõna, nimi aga jääb muutumatuks, nt likööri Vana Tallinn (mitte: liköör Vana Tallinna), sõiduautost Ford (mitte: sõiduauto Fordist), rallile Valged Ööd (mitte: ralli Valgetele Öödele), ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus (mitte: ajakiri Keele ja Kirjanduse toimetus), romaani „Tõde ja õigus\" autor (mitte: romaan „Tõe ja õiguse” autor), verbil olema (mitte: verb olema’l), liitel -lik (mitte: liide lik-ul).

    Märkus. Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga. „Kalevipojast” on palju kirjutatud. Kui nimi või pealkiri käänamist ei võimalda, tuleb tingimata kasutada liigisõna lisandina, nt Nüüd tullakse teatrisse mõnikord ainult Lichtfeldti vaatama: Gretchen „Faustis”, kandvad rollid näidendites „Kahekesi kiigel” ja „Lesed” (mitte: kandvad rollid „Kahekesi kiigel” ja „Leskedes”).

Kui tegemist on kas asutuse, ettevõtte või ühenduse nimega või siis tähe, täheühendi või numbriga, muudetakse harilikult samuti liigisõnalist lisandit. Kuid kui sellist põhja laiendav lisand on ilma täienditeta või suurtähtlühend ning kui põhja kuju võimaldab käänamist, võib muuta lisandi asemel põhja, nt Istusin kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis, kinost Kosmos = kino Kosmosest, ASil Eesti Lennuliinid = AS Eesti Lennuliinidel, ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus, punktist O = punkt O-st, sirgele AB = sirge AB-le, lk-lt 28 = lk 28-lt, §-is 17 = § 17-s.

Ettevõttenimede puhul eelistatakse lisandi muutmist siis, kui tahetakse näidata nime algkuju, nt ASis Tallinna Vesi on selgem kui AS Tallinna Vees. Suurtähtlühendi käänamisel võib soovi korral kasutada ka sidekriipsu, nt AS-is Kallaste Kalur = ASis Kallaste Kalur = Kallaste Kaluri AS-is = Kallaste Kaluri ASis.


Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa
Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina

Liigisõna kasutatakse eeslisandina nii nimede kui ka pealkirjade ning sümbolite ja tsitaatide puhul. Olendinimede, samuti pealkirjade puhul ongi see põhiline mall. Paljude nimede ja nimetaoliste väljendite puhul on aga võimalik ja soovitatav kasutada pigem nime või selletaolist väljendit ennast muutumatu eeslisandina.

Nimi on eeslisandina harilikult omastavas käändes, nt kohanimedes: Connecticuti osariik, Elva linn, Peipsi järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran; tootenimedes: Vana Tallinna liköör, Atleedi juust, Elvitali juuksešampoon, Kodaki film, Adidase dressid, Raidi sääsetõrjevahend; autasunimedes: Kotkaristi teenetemärk, Valge Roosi orden, Piisoni karikas; üritusenimedes: Viie Veski kross, Valgete Ööde ralli, Greenpeace’i liikumine.

Isikunimi omastavalise eeslisandina on kõnekeelsus, nt Marguse-härra, Juhani-onu, Reeda-tädi, Kase-Jüri.

NB! Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi.

Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige (laiendamata) tsitaatsõnu ja tähtsümboleid on tavaks saanud kasutada nimetavalise eeslisandina, ehkki ka pöördmall on võimalik, nt R-klahv (= klahv R), x-telg (= telg x), x-täht (= täht x), olema-verb (= verb olema), C-vitamiin (= vitamiin C), lik-liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS.

VäärÕige
Leks kindlustus Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele)
kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile)
Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele)
Grundig teler Grundigi teler (Grundigi telerile)
teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile)
Grundig-teler (Grundig-telerile)

NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige.

Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks.


Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid

Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133).

    Märkus. Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. sisaldab kiilu, sest tase on nimetavas, mitte seestütlevas käändes nagu iseloomust. Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest ..

1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis.

Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla.

Komaga ei eraldata:

  1. olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa;

  2. vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru;

  3. isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire.

    Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb siiski koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Laine oli väga tema, mamma moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, meestele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle.

Lisandi komareegli rakendamisel arvestatagu järgmisi seiku.

Järellisandiks saab ka eesnimi, kui ta pannakse perekonnanime järele (nt loeteludes), mistõttu seegi eraldatakse komaga, nt Tamm, Jüri.

Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad selgitavate või täpsustavate sõnadega nimelt, näiteks, nagu (= näiteks), s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti, iseäranis, eelkõige jms. Nt Kaubandustõkked ei ole takistanud teisi kolmandate riikide tootjaid, eelkõige Ladina-Ameerika tootjaid, eksportimast oma tooteid. Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Alles seejärel on taim võimeline lämmastikku, enamasti nitraadi, vahel ka ammooniumi kujul, omastama. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist tulenev kohustus ..

Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, nt Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd.

Järellisandi põhjana võib mõnikord käsitleda ka asesõna see, kui asesõna on rõhutatud ja järgnevast pausiga eraldatud. Soovi korral võib sel juhul ju komagi kasutada, kuid alati on õige komata kasutus. Nt See(,) just põhjamaisesse kliimasse sobiva taimevalikuga raamat(,) on osutunud parimaks abivahendiks.

Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge.

2. Mõttekriipse võib (ehkki ei pruugi) kasutada komade asemel järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks, nt Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane.

3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba.

4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu.

    Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu, siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Võimalik on ka koolon, kuid ainult siis, kui loetelu ei kuulu täiendi juurde. Kui kuulub, tuleb tingimata mõttekriipse kasutada. Vrd Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu, ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Tänavu juunis peeti Mallas kolme lähestikku asuva küla – Malla, Kuura ja Simunamäe – päevi.


Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul

Kaks või enam kõrvutist lisandit on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga. Nt Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. Ta ajas juttu oma vanade sõpradega, šerifiabide Jenkinsi ja Greene’iga.

Muudest lisanditest ei eraldata komaga olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. Nt „Aktuaalses kaameras” intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Joosep Metslangi; haigla peaarstil meditsiinidoktor Jüri Jõel.


Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest

Järellisanditele on sisult lähedased täpsustavad aja- ja kohamäärused. Nt Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud .. Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised jälgida .. 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval(,) peetakse emakeelepäeva.

Kui käsitada selliseid ühendeid kahe samaväärse määrusena, siis tuleb koma panna küll nende määruste vahele, mitte aga viimase määruse järele (vt SÜ 90). Kui aga näha siin lisandisuhet, siis tuleb koma panna ka järelkomponendi järele. Seega oleneb järelkoma kasutus siin kasutaja suvast.

Lisandiga analoogiliselt võiks koma ära jätta isikulise asesõna puhul. Nt Meil Torontos nii ei tehta.

Täiesti võimalik on kasutada lisanditaoliste määruste puhul ka loetelulisandi koolonit või (lause jätkumise korral) kiilu mõttekriipsu. Nt Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus. Haige tundis valu igal pool – kätes, jalgades, peas ja rinnus – ning vaid oigas vaikselt. Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus, ning vaid oigas vaikselt.


Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgafraasi (ehk hulgasõnafraasi) peasõnaks on hulka või mõõtu väljendav sõna (hulgasõna), laiendosaks aga nimisõna, mis nimetab neid objekte, mille hulgast on juttu, nt Õues seisis kaks meest / mitu meest / hulk mehi / palju mehi. Käändsõnalise hulgasõna laiend on täiend, määrsõna laiend aga määrus. Hulgafraasile on iseloomulik, et nimetavas käändes või muutumatut (määrsõnalist) hulgasõna laiendab osastavas käändes laiend. Seega laiend sõltub põhjast - tegemist on sõlttäiendiga, nt viis õuna, palju õunu. Muudes käänetes hulgasõnal aga on samas käändes laiend - seega laiend ühildub põhjaga käändes, nt viiele õunale, osale inimestele.

    Märkus 1. Oleva, rajava, kaasa- ja ilmaütleva käände puhul on käändetunnus ainult laiendil, samal ajal kui põhi jääb omastavasse käändesse, nt Kaheksateistkümne tonnini pole vahetuse toodang veel küündinud. Hakkame tööle kahe mehega.

    Märkus 2. Arvsõnade null, veerand ja kolmveerand puhul võib käändetunnus olla kas nii põhjal kui ka laiendil või ainult laiendil, nt Soolase vee külmumispunkt on null = nullist kraadist madalam. Veerand = veerandist kilost võist ei piisa.

Hulgafraasi peasõnaks võivad olla:

  1. põhiarvsõnad (v.a üks): kümme (raamatut), null (kraadi), kakskümmend viis (kilo) jne;

  2. asesõnad: mitu (aastat), paar (päeva);

  3. nimisõnad: a) mõõdunimisõnad: meeter (riiet), liiter (piima), tund (aega) jne; b) hulka, kogu või rühma märkivad nimisõnad: kimp (lilli), kari (lehmi), hulk (inimesi), rühm (õpilasi) jne;

  4. määrsõnad: palju (inimesi), vähe (abi), veidi (kannatust), rohkesti (raha) jne.

Osa hulgasõnu ei moodusta hulgafraase (SÜ 114).


Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord

Nägime, et kui hulgakäändsõna on mingis muus käändes kui nimetav, siis nimisõnaline laiend ühildub hulgasõnaga käändes, nt viiele õunale, osale inimestele. Sugugi võimatu poleks niisugusel juhul käsitleda põhjana ja seega fraasi peasõnana hoopis nimisõna ning arvata fraasid nagu viiele õunale nimisõnafraaside hulka, pidades ühilduvaks täiendiks hoopis hulgasõna. Nii ongi sageli tehtud. Siiski oleks see väga ebaharilik, kui ühes käändes on põhja ja laiendi suhe ühtpidi ning teistes käänetes teistpidi, ilma et seejuures saaks täheldada mingit tähenduserinevust.

On siiski terve rida hulgasõnu, mis ei moodusta hulgafraase, vaid käituvad selgesti nimisõna ühilduva (s.o omadussõnalise) täiendina läbi kogu käändeparadigma, nt üks mees, mõlemad poisid, mõni raamat - mõned raamatud, kumbki asjaosaline. Tegelikult käituvad kahtmoodi ka põhiarvsõnad alates sõnast kaks ning sõnad palju ja mitu, mis ainsuses toimivad põhjana, mitmuses aga ühilduva täiendina. Need kasutused erinevad ka tähenduse poolest. Vrd

Hulgafraas

Nimisõnafraas

põhi

laiend

laiend

põhi


kaks

saabast

kahed

saapad

(= kaks paari saapaid)

tuhat

lehekülge

tuhanded

leheküljed

(= palju lehekülgi)

palju

inimesi

paljud

inimesed

(= teatud inimesed)

mitu

inimest

mitmed

inimesed

(= teatud inimesed)

Viimasel ajal on hakatud ühilduva täiendina kasutama ka sõnu osa ja enamik: osad/enamikud inimesed, osadele/enamikele inimestele jne (enne ainult: osa/enamik inimesi, osale/enamikule inimestele jne). Veelgi varem on ühilduva hulgatäiendina hakatud kasutama sõnu mitu ja palju: mitmed inimesed pro mitu inimest, paljud inimesed pro palju inimesi.

Seda tendentsi ei ole võimalik tagasi hoida. Saab rõhutada vaid seda, et uuemal kasutusviisil pole eeliseid varasema ees. Kindlasti ei tohiks osastavalisest mallist loobuda juhul, kui tahetakse näidata hulga suurust (s.o vastata küsimusele kui palju?), nt Seal oli mitu inimest / osa inimesi / enamik inimesi / palju inimesi / rohkesti inimesi / arvukalt inimesi. Seega: Liisa saatis noormehele mitu kirja (halvem: mitmeid kirju). Teid ootab ees palju/rohkesti/arvukalt üllatusi (halvem: Teid ootavad ees paljud/rohked/arvukad üllatused). Sõidu lõpetas vaid osa võistlejaid (halvem: Sõidu lõpetasid vaid osad võistlejad). Enamikul juhtudel (halvem: enamikel juhtudel) on tulekahju põhjused teadmata.

    Märkus. Hulgasõna enamik ‘suurem osa’ asemel kasutatakse tihtipeale tema paronüümi enamus, mille tegelik tähendus on ‘arvuline ülekaal’. Karta on, et nende sõnade kasutust ei õnnestu enam kaua lahus hoida, kuid teadlikum keelekasutaja võiks seda vähemalt üritada. Niisiis, normikohane kasutus oleks nt Enamik (*enamus) inimesi on head. Parandused on enamikus (= enamik parandusi) (*enamuses) minu tehtud. Filosoofiateaduskonnas on naisüliõpilaste enamus (*enamik).


Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgasõna laiend seestütlevas käändes

Hulgasõna laiend võib olla osastava asemel ka seestütlevas, nt kaks (neist) meestest. Osastavas käändes laiend vaid nimetab objekte, seestütlevas käändes laiend aga märgib kindlat tervikut ning kogu fraas selle terviku osa. Vrd Saatke kaks meest koormat maha võtma (s.o kaks suvalist meest) - Saatke kaks (neist) meestest koormat maha võtma (s.o kaks meest mingist kindlast rühmast).

Seestütlevaga ei maksa liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudestki asjaoludest, sh paljude hulgasõnade (osa, tükk, natuke, enamik jt) osatähendusest. Niisugusel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada ka osastavat, nt Enamik Tartu linnavolikogu liikmeist = liikmeid on eestlased. Osa eilsest päevast = eilset päeva kulus mul koosolekutele. Luba mulle üks tükk sellest leivast = seda leiba. Vaid isikulised asesõnad jäävad terviku märkijaina alati seestütlevasse, nt Enamik meist on lõpetanud Tartu ülikooli.

    Märkus. Seestütlevas käändes laiend võib seostuda ka muude sõnadega kui hulgasõna, nt kõige vanem neist. Tegelikult ei kuulu ta hulgasõnafraasigi puhul niivõrd hulgasõna enda juurde kui kogu hulgafraasi juurde, millest osastavas käändes element on ära jäetud: kaks neist meestest - kaks meest neist meestest. Seestütleva laiendi teiselaadsust osastava laiendiga võrreldes näitab seegi, et erinevalt viimasest on tema asend hulgasõna suhtes vaba, vrd Saatke kaks neist meestest koormat maha võtma - Saatke neist meestest kaks koormat maha võtma - Neist meestest saatke kaks koormat maha võtma.


Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Erisuguseid hulgasõnu

Asesõnad mõni ja mõlema(d) esinevad ilma tähenduserinevuseta nii ainsuses kui ka mitmuses. Nimetavas käändes on asesõnal mõlemad siiski vaid mitmuse vorm, nt mõni mees ~ mõned mehed, mõnele mehele ~ mõnedele meestele (NB! mitte: mõndadele meestele); mõlemad mehed, mõlemale mehele ~ mõlematele meestele.

Hulgaasesõna kumbki puhul vaadeldakse kaht asja eraldi, asesõna mõlemad puhul aga koos. Paljudel juhtudel ei tule see tähendus tekstis ilmsiks, kuid seal, kus ta oluline on, tuleks kasutada vastavat asesõna. Nt Soovi jätkata riiklike energiafirmade koostööd kinnitasid mõlemad ministrid (mitte: .. kinnitas kumbki minister). Erinevad on ka alused, millele kumbki leping (mitte: mõlemad lepingud) on üles ehitatud.

Kui asju on rohkem kui kaks, siis eraldi vaatluse puhul kasutatakse hulgaasesõna iga, koosvaatluse korral aga asesõna kõik. Siingi ei ole eraldi-koos vastandus kaugeltki alati ilmne, kuid seal, kus ta seda on, tuleb kasutada õiget asesõna. Nt Praegu veel allub iga meie kunstiõppeasutus (mitte: alluvad kõik meie kunstiõppeasutused) eraldi ülemusele Tallinnas. Raamat jäi tookord trükkimata, aga peaaegu kõik luuletused (mitte: iga luuletus) on hiljem ära ilmunud valikkogudes „Tähetund” ja „Lendav linn”.

Tühjendava eituse korral kasutatakse eraldi vaatlevaid hulgasõnu, kusjuures hulgaasesõnale iga vastab eituse korral asesõna ükski. Nt (Mitte) kumbki linna tippjuht (mitte: mõlemad linna tippjuhid) ei valda eesti keelt. Oma mängumaa on mõlemal tähistatud ja kumbki (mitte: mõlemad) ei salli, et teine selle piire rikuks. Ühelgi leheküljel (mitte: igal leheküljel / kõikidel lehekülgedel) ei tohiks olla üle 2000 tähemärgi.

Hulgasõnadena pole soovitatav kasutada sõnu rida, loetud, kordi ~ kordades. Nt Jeltsinil oli peale südamevea veel rida (parem: hulk) teisi tervisehäireid. Valimisteni on jäänud loetud kuud (parem: mõned kuud ~ mõni kuu). Isegi väärtfilme ei jaksa kordi (parem: mitu korda) vaadata. Ta saab nüüd kordades (parem: mitu korda) rohkem palka kui varem.


Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgasõna määralaiendid

Arvsõnalistel hulgasõnadel võib olla mitmesuguseid määralaiendeid, mis väljendavad kas hulga täpsust, nt täpselt kakskümmend inimest, või ligikaudsust, nt umbes kakskümmend inimest, oma kakskümmend inimest, peaaegu ~ peagu kakskümmend inimest, üle kahekümne inimese, arvata kakskümmend inimest. Ligikaudsust võib väljendada muulgi moel, nt kaassõnadega, kond-liitega ning isegi sõnade pöördjärjega. Nt kahekümne inimese ümber/ringis, kümmekond inimest, inimest kakskümmend. Ligikaudsust väljendavad ka asearvsõnad, nagu paarkümmend, mitukümmend, mõnisada.

Määralaiendite kasutusel tuleks vältida ligikaudsuse topeltväljendust: Stabiilse tootmise säilitamiseks vajab osaühistu iga päev umbes paarkümmend (parem: paarkümmend tonni ~ umbes kakskümmend) tonni kvaliteetset piima. Tartus on ligi sadakond (parem: sadakond ~ ligi sada) ülekäigurada. Taimi oli kokku üle paarisaja (parem: üle kahesaja).

Korrektsesse kirjakeelde ei sobi sõnade kuskil ~ kusagil ning mingi kasutamine tähenduses ‘umbes’: Uus jook hakkab maksma kuskil (parem: umbes) kolmkümmend krooni purk. Mingi viis kuni seitse (parem: viis kuni seitse) lepingut on tehtud kolmekuulised.

Osa ligikaudsuse väljendusvahendeid näitab ainult ligikaudsust (nt umbes, ligikaudu), osa peale ligikaudsuse veel suhtumist hulga suurusesse – kas hulka peetakse suureks (nt ligi, ligemale, peaaegu; üle, rohkem kui) või väikeseks (nt vaevalt, napilt, alla, vähem kui). Nt Sõitsime peaaegu/ligi kaks kilomeetrit (st üsna palju) – Sõitsime alla kahe kilomeetri / vähem kui kaks kilomeetrit (st üsna vähe). Ta teenib ligi kümme tuhat krooni kuus (palju) – Ta teenib alla kümne tuhande krooni kuus (vähe). Valigem õige laiend: Ta sureb juba *peaaegu (õige: vaevalt) kuueteistkümneaastasena. Tagastamisele kuuluvaid maju on kakssada kuni *alla tuhande (õige: kakssada kuni tuhat).

    Märkus 1. Sobiva määralaiendi valikuga näikse olevat vahel raskusi mujalgi kui hulgasõnade puhul. Moesõnaks on saanud piisavalt. Nt Ma olin piisavalt hullumeelne, et tulla ministriks, sest see amet on piisavalt vastutusrikas ja raske. Mõistagi jagas riigisekretär piisavalt alusetuid süüdistusi riikide aadressil ja puudutas desarmeerimist alles oma kõne lõpus. Ärge unustage, et peale määrasõna piisavalt (1. ‘millekski vajalikul määral’; 2. ‘üsna’) on olemas teisigi määraadverbe, nt üsna, võrdlemisi, küllaltki jne.

    Märkus 2. Levinud viga on lühikese ülivõrde vormi laiendamine sõnaga kõige, s.o topeltülivõrre. Vahel kohtab ka topeltkeskvõrret – keskvõrde vormi laiendamist sõnadega rohkem ja vähem. Nt Maailma *kõige pikim (õige: kõige pikem) jõgi Niilus voolab Aafrikas. Euro tulek 2008. aastal on muutunud järjest *vähem tõenäolisemaks (õige: vähem tõenäoliseks).


Fraas

Muid fraasitüüpe

Omadussõnafraasi peasõnaks on omadussõna, nt väga suur maja. Mees on suur kui härg. Ema on kingituse üle rõõmus. Tõsiselt haigena jäi isa pensionile. Laiendit peetakse määruseks.

Määrsõnafraasi peasõnaks on määrsõna, nt Ameerika on väga kaugel. Pintsak on selja pealt lõhki. Oleks raamat ilmunud paar päeva varem. Määrsõnafraas on ehituselt analoogiline omadussõnafraasiga - siingi laiendab põhja määrus.

Kaassõnafraasi peasõnaks on ees- või tagasõna (seda laiendab nimisõna või nimisõnafraas), nt Proua jalutas mööda tänavat. Pane raamat selle laua peale. Kaassõnafraas erineb muudest fraasitüüpidest selle poolest, et kaassõna kui abisõna ei saa üksi toimida fraasi asemel, vrd Väike poiss magab - Poiss magab ja Mees nõjatus vastu puud - *Mees nõjatus vastu. Kaassõna täidab sedasama ülesannet, mis käändetunnus. Teda laiendav nimisõna(fraas) ei ole iseseisev lauseliige (määrus või täiend), vaid käitub nagu sõnatüvi.


Osalause

Osalause on lause moodustaja, millel on omakorda lause kuju. Lauset, mis sisaldab mitut osalauset, nimetatakse liitlauseks.

Osalaused on omavahel kas rinnastus- või alistusseoses. Rinnastatud (suhteliselt samaväärsete) osalausetega liitlause on rindlause:

Taevas läks tumedaks ja peagi hakkas sadama

I osalauseII osalause

Liitlause, mille üks osalause (kõrvallause) alistub teisele, on põimlause. Alistavat osalauset, mis ise teistele osalausetele ei alistu, nimetatakse pealauseks:

Elli ütles, et kõik on korras

pealausekõrvallause


Osalause

Osalausete rinnastus

Rindlause osalaused asetsevad kas lihtsalt kõrvuti, nt Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad, või on seotud rinnastavate sidesõnadega ja, ning, ega, või, kuid, ent, aga, vaid jne, nt Vihma sadas ja päike paistis. Juhan ei tundnud ühtegi näitlejat isiklikult ega olnudki tal juhust nendega tutvuda. Kas sa sõidad ära kauemaks ajaks või tuled varsti tagasi? Tagasituleku aega ma veel ei tea, aga ma kirjutan sulle sellest varsti.

Osalausetevahelisi tähendussuhteid võivad täpsustada mitmesugused üldlaiendid, nagu järelikult, vastasel korral, seega, niisiis, selle tulemusel ~ tulemusena, see tähendab (st), see on (s.o) jne. Niisugused üldlaiendid võivad lauses olla koos sidesõnadega, kuid sagedamini esinevad nad ilma nendeta, nt Ilm on soe, järelikult võimleme väljas. Ma olen sinu sõber, seega sa võid mind alati usaldada. Tee kiiremini, (või) muidu jääme hiljaks.


Osalause

Osalausete rinnastus

Rindlause kirjavahemärgid

Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause.

1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta. Räägib mitmes keeles, aga ise mahub taskusse. Püüdsime nendega arvestada, ent see tegi asja veel keerulisemaks.

2. Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata, nt Vihma sajab ja päike paistab.

Nende sidesõnade ette on siiski soovitatav panna koma, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust. Nt Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (= aga, kuid) mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või (= või muidu) me loobume üldse maale minekust. Pilt oli viis aastat vana, ja siiski mitte aegunud.

Tingimata peab loetletud sidesõnade ette panema koma siis, kui rindosalause järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile vms, mis nagunii tuleb muust lausest komadega eraldada. Nt Vend ütles, et tal ei ole aega sisse astuda, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin! Andsin pileti Jaagule, oma töökaaslasele, ja ta oli väga rahul. Rääkisime sellest ainult Peetrile, kes ju pidi seda teadma, ning veel kahele inimesele.

3. Koolonit kasutatakse siis, kui järgnev avab eelneva sisu, s.o selgitava, täpsustava või järeldava rindosalause puhul. Nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Voldemar jahmus: lamaja silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. Loa said mõlemad peaaegu samal ajal: Rosenberg novembri lõpus ja Rogovski detsembri algul.

NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine. Nt väär: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud – kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. – õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu.

4. Koma asemel võib kasutada (emfaatilist) mõttekriipsu erilise esiletõstu või üllatuse korral. Nt Toodi kiisule kausiga piima – ei tahtnud. Kõik inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi.

5. Semikoolonit kasutatakse rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise tervikuna esinevate osalausete eraldamiseks ning loetelu rühmitamiseks. Nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.


Osalause

Osalausete alistus

Kui rindlause koosneb samaväärsetest osalausetest, sarnanedes sisuliselt pigem lausete ühendi kui ühe lausega, siis põimlause on selgelt üks lause, kuid niisugune, mille üks või mitu liiget on lausekujulise ehitusega, s.o kõrvallause(d). Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb tema algul, ning kõrvallause asesõnaline vaste pealauses:

Ma kuulsin (seda),etsa käisid reisimas.

vaste sidend

pealausekõrvallause

Vaste saab tihtipeale pealausest välja jätta, nagu eelmiseski näites. Mõnikord on aga vaste olemasolu pealauses hädavajalik, nt Ei aita siin muu, kui tuleb hoolega pihta hakata. Juba see, et ta midagi ei teadnud, tundus mulle kummalisena.

Kõrvallause esineb koos oma vastega (või kui pealauses vaste puudub, siis ilma selleta) põimlause mingi lauseliikmena. Näiteks ülalesitatud lauses Ma kuulsin seda, et sa käisid reisimas on ühend seda, et sa käisid reisimas tervikuna sihitis, vastates küsimusele mida? Selle järgi, mis lauseliikmena kõrvallause põimlauses esineb, on olemas alljärgnevad kõrvallause liigid.

Kõrvallause liik

Küsimus

Näide

aluslause

mis?

Mulle ei meeldi (see), et sa nii räägid.



Näis, kui kõneleks ta iseendaga.



Huvitav, mida isa ütleb.

sihitislause

mida?

Ma tean, et sul on õigus.



Ma ei tea, kas sul on õigus.



Ütle, kui kaua sa Muhus oled.

öeldistäidelause

mis?

Meie soov on see, et kõik rahule jääks.


missugune?

Esimene mulje naisest oli selline, nagu ei hooliks ta kunstist.

määruslaused

määruse küsimused


kohalause


Kus ei ole astujat, seal ei ole jälgi.

ajalause


Isa tuli siis, kui ma magasin.

hulga- ja

määralause


Olime õpetajaga nii harjunud, et ta meid millegagi üllatada ei suutnud.

viisilause


Ta seisis nii, et nägu ei olnud näha.

põhjuslause


Laps nuttis, sest tal valutas hammas.

tingimuslause


Kui sa seda teed, läheb sul halvasti.

otstarbelause


Isa on liiga vana selleks, et tööl käia.

tagajärjelause


Olid sa purjus, et auto kraavi ajasid?

mööndlause


Ehkki Jaan on haige, käib ta tööl.

täiendlause

missugune?

Seda õnne, et sa naise võtad, tuleb meil

vist kaua oodata.

See mees, kes mind aitas, oli Juhan.


Osalause

Osalausete alistus

Relatiivlause

Relatiivlaused on tüüpjuhul täiendlaused, mille sidend tähistab sedasama olendit, asja või nähtust, mis see nimisõna(fraas), mille juurde täiendlause kuulub, nt See mees, kes mind aitas, oli Juhan. See müts, mille ma ostsin, oli väike.


Osalause

Osalausete alistus

Relatiivlause

Relatiivlause sidendist. Relatiivlause sidendiks on tavaliselt siduv asesõna (ehk relatiivpronoomen) kes või mis. Asesõna kes viitab harilikult elusale, mis elutule.

Asesõna kes asemel kasutatakse ka mis, kui nimisõna(fraas) märgib inimkollektiivi või asutust, näiteks aktsiaselts, kes ~ mis maksab renti; äriühing, kellega ~ millega on sõlmitud leping; nõukogu, kes ~ mis planeerib oma asutuse tegevust; instituut, kelle ~ mille ülesandeks on eesti keele uurimine. Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, eelistatakse asesõna kes, kui tegevusobjektina, siis mis. Vrd näiteks järgmisi lauseid (vähem kasutatav võimalus on sulgudes):

komisjon, kes (mis) annab välja isikutunnistusi

komisjon, mis (kes) moodustati laevahuku põhjuste uurimiseks

firma, kes (mis) ehitas selle maja

firma, mis (kes) jäeti tellimusest ilma

Emakeele Selts, kes (mis) korraldab keelepäevi

Emakeele Selts, mida (keda) juhib seitsmeliikmeline juhatus

ministeerium, kes (mis) töötas välja pensionireformi alused

ministeerium, mida (keda) kritiseeriti ajakirjanduses

valitsus, kes (mis) koostas riigieelarve eelnõu

valitsus, mille (kelle) määrab ametisse president

riik, kes (mis) on alla kirjutanud tuumarelva keelustamise lepingule

riik, mis (kes) võeti vastu NATOsse

Muudele elusolenditele viitamisel on võimalused kasutada asesõna mis veelgi suuremad. Mis võib viidata üksikloomalegi - kõrgemate loomade puhul küll ainult siis, kui looma ei käsitata tegijana, nt hobune, kelle ~ mille ta ostis, kuid hobune, kes (mitte: mis) aasal rohtu sõi, madalamate loomade, nt putukate puhul on see võimalik alati, näiteks sääsk, kes ~ mis mind hammustas. Kui tegu on surnud madalamat sorti loomaga, siis on kohane ainult mis, nt kalad, mida (mitte: keda) ta puhastas.

Siduvad asesõnad kes ja mis jäävad harilikult ainsusesse ka siis, kui nimisõna(fraas), millele nad viitavad, on vormilt või sisult mitmuses. Mitmuse kasutus pole küll päris võimatu, kuid on võrdlemisi tavatu. Eelistatakse öelda: faktid, millele ta tugines; inimesed, kellega ta vestles, mitte: faktid, milledele ta tugines; inimesed, kelledega ta vestles.

Mõnikord võib mitmus siiski kaasa aidata lause mõistmisele, näiteks aidata vältida kahemõttelisust rindliikmete korral, vrd härra X ja proua Y, kellelt ma maja ostsin (kahemõtteline) – härra X ja proua Y, kelledelt ma maja ostsin (ühemõtteline). Asesõna mitmus pole siingi tingimata vajalik, sest kahemõttelisuse vältimiseks on teisigi võimalusi, näiteks relatiivlause asendamine iseseisva lausega: Aasta kultuuritöötajaks valiti Indrek Tamm ja aasta kultuurisõbraks Tõnu Saar, kellele kultuuriminister andis kätte auhinnad → Aasta kultuuritöötajaks valiti Indrek Tamm ja aasta kultuurisõbraks Tõnu Saar. Kultuuriminister andis neile kätte auhinnad.

Kui asesõna kes või mis on relatiivlause aluseks, siis oleneb relatiivlause öeldise arvuvorm relatiivlause põhjast (vt SÜ 19).

Vahel kiputakse nimisõnaliste asesõnade kes ja mis asemel kasutama omadussõnalisi asesõnu milline ja missugune. Viimaseid sobib tarvitada vaid omadussõna funktsioonis (omadusele viitavana), nt Nägin niisugust liblikat, missugust ma varem näinud polnud. Tammik mängis vana kingseppa, milline osa jäigi ta parimaks osaks. Opositsioon tituleerib praeguse valitsuse sotsialistlikuks, milline too siiski pole – kuid: Saade tutvustab raamatuid, mis (*millised) tulevad müügile märtsis. Eriluba, mille (*millise) on välja andnud siseministeerium, kehtib kaks kuud.

Kui relatiivlause kuulub isikulise asesõna või ütte juurde ja siduv asesõna on relatiivlause alus, siis järgneb viimasele tavaliselt seesama asesõna, nt See mõte oli kohutav isegi mulle, kes ma olin end paratamatustega harjutanud. Tänan sind, kes sa mind ikka meeles oled pidanud! Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi. Niisugust isikulise asesõna kordamist on peetud saksamõjuliseks (vrd Wir, die wir dir immer geholfen haben, ..) ja seetõttu varem taunitud. Kuid olgu pealegi saksamõjuline, on see nähtus tänapäeva eesti kirjakeeles sel määral kodunenud, et asesõna ärajätmist nõuda ei ole enam võimalik.


Osalause

Osalausete alistus

Relatiivlause

Relatiivlause asukohast. Relatiivlause paikneb harilikult vahetult selle nimisõna järel, mille juurde ta kuulub. Nt See inimene, keda me olime usaldanud, vedas meid alt. Meid vedas alt see inimene, keda me olime usaldanud – mitte: See inimene vedas meid alt, keda me olime usaldanud.

Teisiti on asi siis, kui see nimisõna on ise omastavas käändes täiend. Vahetult selle täiendi järele relatiivlauset panna ei saa, sest omastavas käändes täiendit ei saa põhisõnast lahutada. Kui niisugune täiend algab relatiivlausele viitavate asesõnadega selle, sellise vms, siis pannakse relatiivlause omastavas käändes täiendi põhja järele. Nt Avalduses tuleb märkida selle panga nimetus, kus konto on avatud – mitte: Avalduses tuleb märkida selle panga, kus konto on avatud, nimetus.

Kui pealauses asesõnalist vastet pole, siis tuleb loobuda kas a) omastavas käändes täiendist, nt *Firma, mille juhatuse esimees on Sergei Smirnov, käive oli 2005. aastal üle kümne miljoni krooni – õige: Firmal, mille juhatuse esimees on Sergei Smirnov, oli 2005. aasta käive üle kümne miljoni krooni, või b) relatiivlausest, nt Regulaarselt e-posti vahendava süsteemi, mis oleks kõigile kättesaadav, loomine oli samm edasi – õige: Kõigile kättesaadava regulaarselt e-posti vahendava süsteemi loomine oli samm edasi.

Kui relatiivlause põhjal on tagasõna, siis järgneb relatiivlause tagasõnale, kusjuures asesõnade see, selline vms kasutamine pole tingimata vajalik. Nt (Selle) mehe poolt / Mardi poolt, kes on tuntud oma äärmuslike vaadete poolest, ma küll ei hääleta.


Osalause

Osalausete alistus

Põimlause kirjavahemärgid

Kõrvallaused eraldatakse eelnevast ja järgnevast lauseosast alati komaga, nt Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Jüri ütles, et tal pole rohkem aega, ja läks koju. Komaga ei eraldata vaid rinnastatud kõrvallauseid, kui neid seob sidesõna, mille ees koma ei kasutata, nt Jüri ütles, et tal pole rohkem aega ja et ta läheb koju.

Komastusraskused tekivad ühelt poolt sellest, et sidendi piirid ja seega koma asukoht ei pruugi olla päris selged, teiselt poolt aga sellest, et kõrvallause vahekord mittelauselise tarindiga ei ole alati selge.

  1. Sidendiga seotud erijuhtumeid:

    1. Sellepärast et, selleks et, selle asemel et, eeldusel et, nii et; siis kui, enne kui, juhul kui, nii palju kui, samal ajal kui jms puhul on koma asend kõikuv. Kui rõhutatakse põhjust, otstarvet vms, siis paigutatakse sõnad sellepärast, selleks vms pealausesse ning koma sidesõna et, kui vms ette. Muidu on koma ühendsidendi ees. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ükskõik, kas ühendi osade vahele koma panna või mitte. Tarvis seda koma pole. Nt Ma tulin sealt nii vara ära sellepärast (= Ma tulin sellepärast sealt nii vara ära), et seltskond ei meeldinud mulle. Ma tulin sealt ära, sellepärast et (= sest) seltskond ei meeldinud mulle. (Juhul) kui = (juhul,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus, lahendatakse vaidlus kõrgema astme kohtus. Selleks et = selleks, et müüa, tuleb pakkuda. Enne kui = enne, kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valimislubadused. Siis kui = siis, kui oli vaja, ei osanud tema kaasa mängida.

      Koma kasutusest nii et puhul oleneb koguni lause sisu. Kui koma on nii järel, väljendatakse tegevusviisi, kui ees, siis tegevuse tagajärge. Vrd Tehke need tööd ära nii (kuidas?), et keegi ei näe. – Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised.

      Nii et -püsiühendites võib koma üldse panemata jätta, nt Sööme nii et vats rebeneb. Valetab nii et suu suitseb.

    2. Ükskõik mis, ükskõik kuhu jms tähenduses ‘mis tahes’, ‘kuhu tahes’ jne kuuluvad kokku ning siduvate sõnade mis, kuhu jm ette koma ei panda. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, kuuludes pealause öeldise juurde, eraldatakse ta siduvast sõnast komaga. Vrd See on ikka nii, ükskõik mis ka ei juhtuks. Mul on ükskõik, kuhu ta läheb.

    3. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku ning sidesõna et ja kui ette koma ei panda. Nt Ükski autor ei saa hiilata ülearuse enesekriitika võimega, isegi kui ta juhtumisi kriitik on. Olgugi et Portugal pole teab mis korvpallikants, tuleb välisvõit alati raskelt. Ainult et taustaks sobiks mingi muusika, nagu nendes Hollywoodi märulifilmides põnevate kohtade peal on. Võtke ette mida tahes, peaasi et ta ei kannataks. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Tartu huvi on, et meie mõtted ja võimed pealinna ära paistaksid, mitte et pealinna vaim tuleks Tartusse.

      Ühendsidendi taoliselt kuuluvad sageli kokku ega vaja vahekoma ka arvestades et ja arvestamata et. Nt Aeg on suhteliselt lühike, arvestades et õigusmenetlus algas alles 2005. aastal. Me armastame öelda väga õelalt teiste kohta, arvestamata et ka sõna võib tappa;

    4. Ka kõrvuti asetsevate sidesõnade vahele ei panda koma, nt Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest. Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda.

  2. Lauselisusega seotud erijuhtumeid:

    1. Kõrvallause tuleb kindlasti komadega eraldada siis, kui ta sisaldab öeldisverbi, nt Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Mida teha, kui kolleeg ei vasta. Mulle ei meeldi, kui suitsetatakse.

      Seejuures öeldisverb võib mõnel juhul olla ka da-infinitiivi kujuline. Nt Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe.

      Olema-verbi väljajätt verbi liitajavormist, öeldistäite või määruse juurest ei mõjuta kõrvallause lauselisust ega komakasutust. Nt Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud (= mis on hästi tehtud). Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud (= nagu on joonisel näidatud). Mis meelel, see keelel (= mis on meelel, see on keelel).

      Erandiks on mõningad öeldisverbiga kinnisväljendid, kus komakasutus on vaba: maksku(,) mis maksab, saagu(,) mis saab, tee(,) mis tahad, olgu(,) kuidas on, läheb(,) kuidas läheb jms. Eelistada võiks koma ärajättu.

    2. Komakasutus on vaba juhul, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga identne öeldisverb. Nt Kas klient näeb e-arvel kõike seda(,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma paberarvel)? A-d teevad sama(,) mis S-ki (= A-d teevad sama, mida teeb S).

  3. Küsimus, kas tegemist on kõrvallausega, mis nõuab komadega eraldamist, või mittelauselise ühendiga, mis komastust ei vaja, tekib eriti võrdlussidenditega kui ja nagu algavate tarindite puhul.

    Üldreegli kohaselt pannakse ka võrdlussidesõnade kui ja nagu ning nende ühendite ette koma vaid siis, kui järgnev tarind sisaldab öeldisverbi (pöördelist verbivormi). Vastasel juhul pole tegemist kõrvallausega ning ka vajadust koma järele pole. Vrd

    Poiss on tugev kui karu.

    Sadas vihma, kui tagasi tulin.

    Tiina nagu teisedki ei lasknud end segada.

    Tiina vastas, nagu teised olid teda õpetanud.

    Laps uuris kingitust nagu imeasja.

    Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.

    Niisuguseid inimesi nagu Juhan ei ole just palju.

    Niisuguseid inimesi, nagu kunagi oli Juhan, ei ole just palju.

    See läheb nii kui lepase reega.

    Ta hakkas tööle, nii kui pärale jõudis.

    Kui võrdlussidesõna kui alustab käändelise verbivormiga tarindit, siis on komakasutus kui ees vaba. Komata kasutus on eelistatavam, kui võrreldakse da-infinitiiviga väljendatud tegevusi, nt Seda on kergem öelda(,) kui teha. Muudel juhtudel, eriti teisiti- ja muud-tarindite puhul, kus sageli saab rööpselt tarvitada pöördelist verbivormigi, on eelistatav pigem komaga kasutus, nt Ei saa jätkata teisiti(,) kui ainult õhku kinni hoides. Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui tuli tagasi minna / kui läksime tagasi.) Ma ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama ja täiest jõust mängima.

    Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (hrl nagu või nii nagu) seisab lause algul. Nt Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. – Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda .. Koma panemist toetab paus sellise nagu-tarindi järel.

    NB! Sidesõna nagu ette pannakse koma ka siis, kui talle järgneb loetelu ning nagu tähendab näiteks (vt SÜ 110).


    Osalause

    Osalausete alistus

    Kõrvallause referaadina

    Väljendit, millega refereeritakse teise isiku või kõneleja enda kõnet, nimetatakse referaadiks. Referaadiga kaasneb harilikult saateväljend, mis näitab kõne autorit, suhtluseesmärki (väide, käsk vm), vahel ka kõne adressaati jm.

    Saateväljend Referaat
    Ta ütles mulle: „Jüri läheb koju.”
    Ta ütles mulle, et Jüri läheb koju.
    Ta arvas Jüri koju minevat.
    Ta käskis Jüril koju minna.
    Ta keelas Jürit koju minemast.
    Tema arvates läheb Jüri koju.
    Kuuldavasti läheb Jüri koju.

    Nagu toodud näitelausetest nähtub, võib referaat esineda mitut tüüpi moodustajana. Tavalisim on siiski kõrvallauseline referaat. Muude referaatidega võrreldes on kõrvallausel see eripära, et ta võib refereeritava isiku kõnet kahtemoodi edasi anda - kas refereeritava isiku, s.o kõne autori enda sõnastuses, nt Märt ütles: „Ma käisin eile siin”, või kõne vahendaja sõnastuses: Märt ütles, et ta käis eile seal. Esimest tüüpi referaati nimetatakse otsekõneks (oratio recta), teist tüüpi referaati aga kaudkõneks (oratio obliqua).

    Isikulised asesõnad, aja- ja kohamäärsõnad ning verbi isiku- ja ajavormid valitakse otsekõnes kõne autori isikut, tema kõnelemisaega ja -kohta arvestades. Näiteks lauses Märt ütles: „Ma käisin eile siin” osutab isikuline asesõna ma ja verbi pöördetunnus -n kõne autori (Märdi) isikule, verbi minevikuvorm ja ajamäärsõna eile, et tegevus leidis aset enne autori kõnet, ning kohamäärsõna siin, et tegevus leidis aset autori kõnelemiskohas. Seevastu kaudkõnes valitakse nimetatud sõnad ja vormid kõne vahendaja isikust, tema kõnelemisajast ja -kohast lähtudes. Seetõttu lause Märt ütles, et ma käisin eile siin langeb küll eelmisega sõnade ja vormide poolest kokku, kuid ei väljenda sedasama isikut ega pruugi väljendada sedasama aega ja kohta, mis eelmine lause. Kui me tahame otsekõne sisu kaudkõne abil täpselt edasi anda, peame vastavaid sõnu ja vorme kõnesituatsiooni erinevust arvestades muutma.

    Alati polegi võimalik otsekõnet kaudkõnega asendada. Ainult otsekõnes saab edasi anda näiteks autori võõr- või murdekeelseid väljendeid, vormistada hüüdu või nimetada isikut, kelle poole pöördutakse (üte), nt Roomlased ütlesid: „Auctorem opus laudat.” Eit ütles: „Tuju käip tal tuju järgi õkva nigu langetõve huug.” Kai hüüdis: „Oi kui tore!” Ema ütles: „Peeter, kas sa ei ulataks mulle leiba.”

    Kaudkõnes kasutatakse järgmisi verbivorme:

    1. kaudse väite puhul kindlat või kaudset kõneviisi, nt Jüri ütles, et Sirje sõidab = sõitvat maale. Kui kõneleja refereerib omaenda kõnet, siis saab väitva kaudkõne öeldisverb olla ainult kindlas kõneviisis, nt Ma ütlesin, et Sirje sõidab maale;

    2. kaudse käsu või soovi korral tingivat või möönvat kõneviisi, nt Jüri ütles, et me lepiksime = leppigu omavahel kokku.

    Keelekäsiraamatutes on enamasti nõutud selget vahetegemist otsese ja kaudse kõne vahel, samuti kaudse väite ja kaudse küsimuse vahel. Tegelikus pruugis pole sugugi haruldased ka vahevormid, kusjuures veenev põhjus neid kõiki vigadeks pidada puudub. Otsese ja kaudse kõne vahevorm (siirdkõne), milles kõne vormistatakse sidendiga algava kõrvallausena, kuid aja- ja isikuviited jäävad otsekõnepäraseks, on eriti tavaline suulises keeles. Seda ei tasuks veaks pidada ka kirjalikus tekstis, ehkki soovitatav oleks hakkama saada ilma selleta. Nt Pakkusime neile tööd, et nad seda tegema harjuksid, ja ütlesime, et tehke, nagu jõuate – parem: .. et tehku, nagu jõuavad.

    Kaudne küsimus algab harilikult küsisõnaga, nt Ellu küsis, kas ma lahkun. Ellu ei teadnud, kuhu ma lähen. Kui pealauses on küsimust, kahtlust, arvamust vms väljendav sõna, on kaudses küsimuses võimalik (ehkki tarbetu) lisada sellele küsisõnale sidesõna et. Sama kehtib ka siirdkõne küsimuse kohta. Nt Küsisin ministrilt, et kas erastamisega ei minda liiale. Vahepeal mõtlesin, et kas eesti keeles ikka öeldakse „panin meiki feissi”. Tairi tundis huvi, et kuidas ma reageerin sellistele sündmustele. Tema küsib, et miks sul, vanaema, on nii suured silmad. Need kritiseerivad meid ka pärast panga ülevõtmist, et kus, eestlased, on teie tulevikuvisioon.


    Osalause

    Osalausete alistus

    Otsekõne kirjavahemärgid
    Referaat

    1. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. Kui otsekõne on pealause (saatelause) järel, siis pannakse tema ette koolon. Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda. Nt Maire ütles: „Ma lähen koju.” Maire ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. Vaikse hüüdega „Ma tulen, kallim!” hüppab ta voodisse.

    2. Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

    NB! Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele. Nt Iseenesest kerkib küsimus, kas poleks olnud õigem algul vähem armastada, sest siis polnuks pettumus nii suur. (mitte: .. nii suur?) Ütle, kui kaua sa Muhus oled.

    3. Kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. Nt Miks Jüri küsis minult: „Kas sa oled haige?”? Miks Jüri ütles mulle: „Küll sa oled rumal!”? Miks Jüri ütles mulle: „Me ei vaja teid enam”? Kui raske oli Jürile öelda: „Me ei vaja teid enam”!

    4. Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena (suurema lause lauselise moodustajana). Ka niisugusel juhul pannakse vahemärgid kinnijutumärkide järele. Nt Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”, kuid see ei meeldinud mulle. See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”.

    5. Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata (v.a loetelukoolon) ning järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele. Kui tsitaat või pealkiri ise lõpeb hüüu- või küsimärgiga, ei kustuta see lauselõpu punkti. Nt Lause „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama” teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada. Igal kevadel on lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”. Ilmumiskohaks on see võetud raamatu eessõna vastavast dateeringust „Datum Refel den 11 Martii / Anno 1634”. Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”.

    Tihtipeale on raske otsekõnet tsitaadist või pealkirjast eristada ning seetõttu ka otsustada, missugust vahemärgistust kasutada. Mõnikord polegi kuigi oluline, missuguse valiku teete, peaasi et te tehtud valiku raames toimiksite õigesti. Kui otsustate otsekõne kasuks, siis kasutage koolonit ja otsekõne lõpumärgistust, kui aga teie meelest on tegu tsitaadi või pealkirjaga, jätke koolon ära ning kasutage tavalist lause lõpumärgistust.


    Osalause

    Liitsed liitlaused

    Kõik seni vaadeldud liitlaused olid sellised, mille osalaused olid lihtlausekujulised. Kuid on ka niisuguseid liitlauseid, mille osalaused on omakorda kas rind- või põimlaused. Näiteks lause Ta habe oli nii pikaks kasvanud, et lohises mööda maad, ja ta silmad leegitsesid nagu kassil on rindlause, mille esimene osalause on aga omakorda põimlause:

    Ta habe oli niiet lohisesjata silmad leegitsesid

    pikaks kasvanudmööda maadnagu kassil

    Lause Kui te minema hakkate, siis keerake uks lukku ja pange võti mati alla on aga põimlause, mille pealause on omakorda rindlause:

    Vahel on liitses põimlauses mitu kõrvallauset, mis on moodustajatena üksteise koosseisus. 1. astme kõrvallause alistub vahetult pealausele, 2. astme kõrvallause on 1. astme kõrvallause vahetu moodustaja, 3. astme kõrvallause omakorda 2. astme kõrvallause vahetu moodustaja jne.


    Osalause

    Kiillause

    Osalause võib lauses esineda ka üldlaiendina, väljendades suhtumist lauses avaldatud mõttesse või nimetades seda, kelle poole lausega pöördutakse, nt Siin - sa pane hästi tähele - mängleb ta näol petlik muie. Kas sul, Peeter, naine ka on? Sellised laused on ülejäänud lausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud lause liikmete vahele, mistõttu neid nimetataksegi kiillauseteks ehk kiiludeks.

    Kiilud on väga sageli vaeglaused, nt Küll on lugu, niit jälle otsas! Oma Lancia juhtimisega ei tulnud toime Jaan Ratas (Laulupeo 3). Ainult vaeglause kujul esinevad kiilu eriliigid - üte ja hüüund.


    Osalause

    Kiillause

    Üte on nimetavas käändes nimisõna(fraasi) kujul esinev kiil, mis täidab kontakti sõlmimise või hoidmise ülesannet, nimetades seda, kelle poole pöördutakse, nt Poiss, jäta tüdruk rahule! Hakkame, mehed, minema! Sageli avaldub üttes ka kõneleja halvustav, lugupidav vm suhtumine kõnetatavasse, nt Mis sa, tobuke, siit otsid? Lugupeetud kolleeg, teie ettekanne oli suurepärane.

    Kui lauses on üttega samaviiteline asesõna, siis paikneb üte sellest tavaliselt tagapool, olles sellega sisuliselt samasuguses vahekorras nagu lisand oma põhjaga. Lisandilaadse ütte ja päris ütte erinevus on aga selles, et üte on vormilt sõltumatu, lisand aga ühildub oma põhjaga. Vrd Teil mõlemal, Ants ja Jüri (üte), tuleb vastust anda - Teil mõlemal, Antsul ja Jüril (lisand), tuleb vastust anda.


    Osalause

    Kiillause

    Hüüund on teise lausesse kiildunud sõna- või fraasikujuline hüüdlause, mis väljendab emotsionaalset suhtumist lausega tähistatavasse, nt Tohoh, mis lärm see on? Oi, isa tuli! Oh õnnetust, mul pole passi kaasas! Tänu taevale, oleme vist pääsenud.


    Osalause

    Kiillause

    Kiillause kirjavahemärgid

    Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele.

    1. Komadega eraldatakse:

      1. lühemad kiilud, nt See lavastus, räägitakse, läheb suure menuga. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut kärsitu. Sellega neil, tõsi küll, seost ei ole;

      2. kiilu eriliik üte, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb juhtunu eest vastutada. Aitäh, Tiina, käes! Tere, Jüri! Tere, kevad, ja hüvasti, talv! Hei, mehed!

      Esiletõstvalt toonitamata sõnakiilud palun ja tähendab, samuti jah ning hüüdsõnad, kui neile ei lange tunderõhk, jäävad komadeta, nt Tulge palun siia. Palun kutsuge arst. Jah käisin. Oh sind küll! – kuid: Jaa, nii see on. Tohoh, mis lärm see on! Komadega ei eraldata ka mõne kinnisväljendi ütet, nt Tule taevas appi! Tere talv, nüüd tahetakse veel palka ka vähendada!

      NB! Kirja algusesse pöördumise ja esimese lause vahele koma ei panda. Tavaliselt lõpeb pöördumine hüüumärgiga, kuid lõpumärgist võib ka loobuda. Nt Tere, Peeter! või Tere, Peeter

    2. Mõttekriipsudega eraldatakse:

      1. lause algul paiknev kiil (harilikult nimetavas käändes eelteema), sageli loetelu, millele järgneb kokkuvõtusõnaga algav põhilause, nt Mart – tema on üks kummaline inimene. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – sellisena kujutan ma ette ideaalset ülemust. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma nagu oma hinge;

      2. pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees – kuidas ta nimi oligi? – paistab päris asjalik olevat.

      NB! Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest – ja seda tegi ta väga sagedasti –, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata –, et auto oleks mulle otsa sõitnud.

      Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause sisaldab kõrvallauset (st on ise põimlause), siis mõttekriipsu ees olev koma kustub, nt Eelmisel aastal – mäletan selgesti, et see oli just mullu – ei tulnud ta kordagi minu juurde uurima, kas ma abi vajan.

    3. Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms. Nt Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Mõtlema panevad tema kirjutises (Eesti Arst nr 12) toodud faktid. Saab vesi kuumaks (pea see ei lähe!), siis võib pesta suuremad asjad puhtaks.

      Sulgudega eraldatakse ka mittekiiljad fakultatiivsed täpsustavad lauseelemendid. Nt Esimesel juhul on asendatav sõna ja asesõna samas (liht)lauses, teisel juhul aga eri lausetes (või liitlause eri osalausetes).

      NB! Ebaõige on kasutada sulge ja ning või asemel. Nt väär: Soodustus kehtib õpilaspileti (üliõpilaspileti) ettenäitamisel. – õige: Soodustus kehtib õpilaspileti või üliõpilaspileti ettenäitamisel. Väär: Tuleb tugevdada kontrolli keskkonnanõuete täitmise üle maaparandus(kuivendus)töödel. – õige: Tuleb tugevdada kontrolli keskkonnanõuete täitmise üle maaparandus- ja kuivendustöödel.


      Lauselühendid

      Osalause on üks sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Teine, lühem ja ajalooliselt vanem, on lauselühend. Lauselühend on aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Käändeline verbivorm lauselühendi peasõnana (või lauselühendi endana) näitab ise moodustaja süntaktilist funktsiooni, vajamata selleks vaste ja sidendi abi.

      Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas.

      Nii nagu osalaused võivad ka lauselühendid esineda aluse, sihitise, öeldistäite, määruse ja täiendina.

      Lühendi liik

      Peasõna vorm

      Näide

      aluslühend

      da-tegevusnimi

      Vaikida tähendab nõus olla.

      sihitislühend

      da-tegevusnimi

      vat-vorm

      Jaan kavatses kinno minna.

      Kuulsin õues karjutavat.

      öeldistäidelühend


      da-tegevusnimi

      v-kesksõna

      tav-kesksõna

      nud-kesksõna

      tud-kesksõna

      mata-vorm

      Tema soov oli karjääri teha.

      Reklaam peab olema lööv.

      See puuvili on söödav.

      Isa on tööst väsinud.

      Mees oli juhtunust ärritatud.

      Ta on söömata.

      määruslühend






















      da-tegevusnimi

      vat-vorm

      ma-tegevusnime vormid:

      ma-vorm

      mas-vorm

      mast-vorm

      maks-vorm


      mata-vorm


      des-vorm

      nud-kesksõna




      tud-kesksõna



      v-kesksõna

      tav-kesksõna

      verbita lühend

      Tigu kõlbab süüa.

      Nägin teda venda ootavat.


      Aino läks baari kohvi jooma.

      Aino käis baaris kohvi joomas.

      Aino tuli baarist kohvi joomast.

      Ants tahtis tõusta, rõhutamaks

      sellega, et ta lahkub.

      Jätsin avaldusele alla kirjutamata.

      Kära tekitamata ronisid mehed narile.

      Seda nähes läksid tal jalad nõrgaks.

      Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi.

      Siin veetis ta seltskonnast kõrvale tõmbununa siiski sisukaid päevi.

      Üksi koju jäetud, oli poiss algul kurb.

      Kaaslastest mahajäetuna kõmpis

      poiss nukralt kodu poole.

      Daam näib kergesti ärrituvana.

      Daam tundub kergesti haavatavana.

      Mees läks metsa, kirves käes.

      Täiendlühend

      Omadussõnaline
      täiend


      v-kesksõna

      tav-kesksõna

      nud-kesksõna


      tud-kesksõna


      mata-vorm

      Põgenev loom tormas metsa poole.

      Tagaaetav loom tormas metsa poole.

      Hirmust hullunud loom tormas

      metsa poole.

      Koertest ehmatatud loom tormas

      metsa poole.

      Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat.

      määrus- või

      sihitistäiend

      mis tahes käändeline verbivorm


      Lootus karjääri teha ei täitunud.

      Meid ootab ees matkama minek.

      Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal.

      Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist.

      Lamades lugemine rikub silmi.


      Lauselühendid

      Määruslike lauselühendite kasutamisest

      1. des-lühendit kasutatakse põhitegevusega samaaegse tegevuse väljendamiseks, nt Rongiga sõites lugesin läbi värsked ajalehed, nud- ja tud-lühendit aga eelneva tegevuse väljendamiseks, nt Lõpetanud töö, läks ta magama. Üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. des-lühendit on võimalik kasutada põhitegevusele vahetult eelneva või vahetult järgneva tegevuse väljendamiseks, nt Jõudes = jõudnud mõtetega nii kaugele, tundis naine piinlikkust. Röövel jäi majja vaid viivuks, lahkudes ukse kaudu.

        Märkus. Määruslikud nud- ja tud-lühendid on õigupoolest des-lühendi variandid, sest neile saab lisada abiverbi olema des-vormi: Kõik südamelt ära öelnud = olles kõik südamelt ära öelnud, hakkas Mail kergem. Üksi koju jäetud = olles üksi koju jäetud, oli poiss algul nukker. Vormid olles + -nud ja olles + -tud on des-vormi isikulise ja umbisikulise tegumoe täismineviku vormid.

      Need nud- ja tud-tarindid, millesse pole kuidagi võimalik sõnavormi olles lisada, polegi tegelikult nud- ja tud-lühendid, vaid hoopis verbita lauselühendid, nt Istusin, pea rinnale vajunud. Nägu pestud, juuksed kammitud, ilmub peremees külalisi teretama.

      2. Kui des-, mata- ja nud-lühendi tegevussubjekt on samane põhilause tegevussubjektiga, siis teda lühendis ei märgita, nt Peeter õppis keskkoolis + Peeter käis laulukooris laulmas → Keskkoolis õppides käis Peeter laulukooris laulmas.

      des- ja mata-lühendi tegevussubjekt võib põhilause tegevussubjektist ka erineda. Tavaliselt tuleb niisugune tegevussubjekt vormistada lühendis omastavas käändes määruse kujul, nt Päike loojus + Ilm läks jahedaks → Päikese loojudes läks ilm jahedaks.

      Eranditeks, kus erinev tegevussubjekt jääb väljendamata, on stereotüüpsed des-lühendid verbidega ütlema, tunnistama, otsustama, arvestama, võrdlema, algama, lõpetama jm, nt Ausalt öeldes oli see etendus igav. Sinuga võrreldes on ta natuke noorem; mata-lühendid verbidega rääkima, hoolima, vaatama jm, nt Vanasti polnud diiselronge, rääkimata elektrirongidest. Sõnavormid alates ja võrreldes, pisut vähemal määral ka rääkimata, hoolimata ja vaatamata on lähedased kaassõnadele.

      Tegijamäärus võib mõnikord puududa ka mittestandardsetes lühendites, kui tegija järeldub kontekstist või kõnesituatsioonist, nt Linnale lähenedes hakkavad paistma pilvelõhkujad. Stuudiosse tulles (= kui ma/me stuudiosse tulin/tulime) oli Austraalia suurendanud oma edu neljateistkümnele punktile. Kuid parem on niisuguseid lauseid siiski mitte kasutada.

      3. des-lühendi eitava vastena võiks kasutada mata-lühendit, mitte aga mitte + des-lühendit. Nt Leidmata teda kodunt (halvem: mitte leides teda kodunt), läksin töö juurde. Juhan õppis luuletust selle sisusse tungimata (halvem: mitte tungides selle sisusse).

      4. Ühendi (kellegi) arvates asendamine ühendiga (kellegi) arvamusel, nagu seda kahjuks sageli tehakse, ei ole millegagi õigustatud: N riigi põllumajandusministri arvates (mitte: arvamusel) on tööpuuduse suurenemine ja pankrottide laine sotsiaalministeeriumi, mitte põllumajandusministeeriumi probleem.

      5. Otstarbemäärusena esinev maks-lühend on samatähenduslik lausetüübiga et + da-tegevusnimi, nt Et otsustada tegeliku olukorra üle = otsustamaks tegeliku olukorra üle, pöördugem faktide poole. Lühendit on soovitatav kasutada pikemate lausete asemel, eriti siis, kui mitu et-lauset satuks muidu kõrvuti. Samuti võiks maks-vormi kasutada saavas käändes teonime asemel, millele eelneb mitu täiendit. Nt Sass tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta lahkub – parem: Sass tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta lahkub. Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti teiste rahvastega kontaktide nägemiseks – parem: Esineja kutsus üles hoidma silmi lahti, nägemaks kontakte teiste rahvastega.

      maks-vorm on Johannes Aaviku loodud uudiskeelend, mis hakkas keeles juurduma alles 1960. aastail. Sage „maksitamine”, eriti kui seda tehakse suulises kõnes, mõjub keelelise eputamisena ja seepärast pruugitagu maks-lühendeid vaid tõelise vajaduse korral.

      Mõttetu on kasutada maks-lühendit ma- või mas-lühendi asemel. Direktor läks Pärnu sõlmimaks lepingut parem: Direktor läks Pärnu lepingut sõlmima. Direktor käis Pärnus sõlmimaks lepingut parem: Direktor käis Pärnus lepingut sõlmimas. Ta on küllalt tark taipamaks seda – parem: Ta on küllalt tark seda taipama.

      maks-vorm ei asenda nimisõna laiendavat da-infinitiivi, nt väär: Kas on ilmnenud mingitki püüdu konsulteerimaks erialainimestega? – õige: Kas on ilmnenud mingitki püüdu konsulteerida erialainimestega?


      Lauselühendid

      Kesksõnalühendeist

      1. Täiendilised v- ja tav-lühendid märgivad harilikult põhitegevusega samaaegset tegevust, nt Kaugelt kostev öise linna mühin sumises veel veidi aega Peetri kõrvus. Eestis toodetavate kaupade kvaliteet on hea.

      Täiendilised nud- ja tud-lühendid märgivad põhitegevusele eelnevat, kuid oma tulemusega olevikku ulatuvat tegevust, nt Tunnustusest julgustatud ning elu esimese reaalse honorariga kindlustatud noormees koostas tegevuskava ja asus seda otsustavalt ellu viima.

      Toimunut edastavates uudistes (mis enamasti on info vahendamine) kasutatakse oleviku kesksõna asemel sageli mineviku kesksõna, nt Saaremaal ründas põder kartuleid korjavaid ~ korjanud inimesi. Politseipatrull pidas kinni kolm pampe kandvat ~ kandnud meest. Eelistada võiks siiski oleviku kesksõna kui sündmuse samaaegsuse selgemat väljendajat.

      nud- ja tud-kesksõna on sageli kaotanud oma minevikutähenduse ning väljendab lihtsalt omadust. Pöördumistes ei pea tingimata ütlema lugupeetavad külalised või austatav juubilar, sama sisu on ka väljenditel lugupeetud külalised ja austatud juubilar.

      2. Tihti kiputakse liialdama öeldistäitelise v- või tav-lühendi kasutamisega. Pole mingit vajadust tarvitada seesugust lühendit siis, kui pöördeline verbivorm või da-tegevusnimi annab edasi sedasama sisu. Nt A on B-ga kokkulangev – parem: A langeb B-ga kokku. See asi on kõige murettekitavam – parem: See asi teeb kõige rohkem muret. Väited on raskesti mõistetavad parem: Väiteid on raske mõista.


      Lauselühendid

      Lauselühendite kirjavahemärgid

      1. Alati eraldatakse komaga (lause keskel mõlemalt poolt):

        1. järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid, nt Kaup, osalt kastidesse pakitud, osalt pakkimata, oli jäetud riiulitele vedelema;

        2. määruslikud nud- ja tud-lühendid, nt Söönud kõhu täis, heitsin magama. Teiste juttudest hirmutatud, hakkas laps nutma.

      2. Enamasti eraldatakse komaga verbita lauselühendid, nt Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale.

        Lühemaid verbita lauselühendeid, eriti tegevuse viisi väljendavaid püsiühendeid, mis kõnes muust lausest pausidega ei eraldu, pole mõtet komastada, nt Ta käib kogu aeg nina maas. Suu täis (= täis suuga) ei räägita.

      3. Kunagi ei eraldata komaga:

        1. eestäiendina esinevaid lühendeid, nt Eesruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Trepile astunud peremees tervitas külalisi;

        2. da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna-lühendit, nt Ma tahaksin koju minna. Poisid läksid metsa seeni korjama. Ta tegi pikast tööpäevast väsinuna raske avarii.

      4. Määruslike des- ja mata-lühendite komakasutus oleneb lühendi asendist põhilause suhtes ning käändelise verbivormi asendist oma laiendite suhtes.

        1. Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul, sest selline lühend on kõige rohkem kõrvallause moodi. Nt London mängib traditsioonilist mängu, olles vastu igale sammule, mis vähendab rahvusriikide võimu. Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata millelegi peale mängu mõelda.

        2. Komaga ei eraldata põhilause ees paiknevaid lühendeid, kui käändeline verbivorm on lühendi lõpus või kui sel vormil puuduvad laiendid, sest selline lühend on kõige vähem kõrvallause moodi. Nt Kontorisse tulles ütles mees, et ei võtnud passi kaasa. Süües kasvab isu. Vastust ootamata lahkus mees toast.

            Märkus. Kirja lõppu ei panda sõnade tervitades, tänades, jõudu soovides vms järele koma: Tervitades Peeter, mitte: Tervitades, Peeter. Sama kehtib ka sõnade lugupidamisega, austusega jms kohta: Lugupidamisega Peeter Tamm.

        3. Komaga ei eraldata ka kaassõnastunud des-vorme: alates (millest) ja võrreldes (millega), nt Alates esmaspäevast (= esmaspäevast peale) hakkab kehtima uus elektrirongide sõiduplaan. See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga.

        4. Ülejäänud juhtudel (põhilause ees paiknevad lühendid, kus käändeline verbivorm on lühendi algul, ning põhilause järel paiknevad lühendid, kus käändeline verbivorm on lühendi lõpus) on määrusliku des- ja mata-lühendi komakasutus vaba. Pikemate lühendite puhul on koma siiski soovitatav. Nt Seistes kõrgel paekaldal(,) ei julgenud tüdruk alla vaadata. Hoolimata Venemaa halvast käitumisest(,) valitses Euroopa pealinnades veel mitu päeva pärast rahutusi vaikus.

        Kui lause selgus nõuab, tuleb kindlasti koma panna, nt Värv imendus kiiresti, laiali valgumata. (Imendus kiiresti, mitte ei valgunud kiiresti laiali.)

        Märkus. Ekslikult rakendatakse vahel des- ja mata-lühendi reeglit ka valt-tarindi puhul. Nt väär: Erinevalt paljudest eakaaslastest, ei ole Tiina iseenda kahvatu vari – õige: Erinevalt paljudest eakaaslastest ei ole Tiina iseenda kahvatu vari. Väär: Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele, võiks toimuda .. – õige: Vastavalt meie tehtud kutse täpsustustele võiks toimuda ..

      5. maks- ja tuna-lühendi komakasutus on vaba. Soovi korral võib järgida des- ja mata-lühendi reegleid. Nt Paul oli jälginud iga lauset(,) kaasa haaratuna kõne loogilisest arengust. Mitu naftariiki, sealhulgas Saudi Araabia, on öelnud, et nad ei kavatse oma tootmist vähendada(,) tegemaks ruumi Iraagile. Saamaks teada võitluse tagamaid(,) peab politsei saavutama vietnamlastega usalduslikud suhted. Polnud vaja end eriti pingutada(,) seda kõike mõistmaks. Ilma jäetuna selle maailma rõõmudest(,) lõpetas ta elu enesetapuga. Ta sõitis eskalaatoril üles(,) kahe tüseda mehe vahele kiilutuna.


        Nominalisatsioon

        Eelnevalt käsitletud lauselühend on üsna sarnane osalausega. Tema peasõnaks on küll käändeline vorm, kuid see on siiski verbi, mitte käändsõna vorm. Käändeline verbivorm väljendab ajas kulgevat tegevust. Selle laiendid on samasugused lauseliikmed nagu pöördelise verbivormi omad, nimelt sihitised, öeldistäited ja määrused. Vaid alus ei saa lauselühendis esineda - see kas puudub üldse või tema asemel on tegijamäärus omastavas käändes.

        Sündmust väljendavaks moodustajaks võib olla ka nimisõnafraas, mille põhjaks on kas teonimi, nt päikese tõusmine, rahvaste iseseisvumine, tubade kraamimine, või mõni muu deverbaalist nimisõna, nt Juku tulek, lapse kiire areng, mehe kõrvalehüpe. Selliseid fraase nimetatakse nominalisatsioonideks. Nimisõna laiendid ei ole sihitised, öeldistäited ega määrused, vaid täiendid. Need täiendid, millele lauses vastab alus või sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb - päikese tõusmine/tõus. Kraamitakse tube (sihitis) - tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v.a viisi- ja ajatäiend, mis võib esineda nii määrusetaoliselt määrsõnana kui ka omadussõna käändevormina, nt vara = varane tõusmine, pikalt = pikk seletamine.

        Kuna nii alusele vastav täiend kui ka sihitisele vastav täiend on ühesuguses vormis, siis võib lause jääda kahemõtteliseks, nt Poisi pesemine tegi meile nalja - a) See, kuidas poiss peseb, tegi meile nalja, b) See, kuidas poissi pesti, tegi meile nalja. Enamasti aitab selliseid lauseid mõista kontekst. Nt Rääkisime poisile palju häid sõnu. Meie kiitmine (s.o kiitsime meie) parandas ta enesetunnet. - Meile öeldi rohkesti tunnustavaid sõnu. Meie kiitmisel (s.o kiideti meid) oli aga üks väike tagamõte. Kui kontekst mõtet ei ava, on parem omastavalist täiendit vältida.

        Kui nominalisatsioonis on rohkem kui üks täiend, kusjuures üks neist on omastavas, teised aga mingis muus vormis, siis oleks hea asetada see teine täiend peasõna järele. See on vajalik täienditevahelise soovimatu otseühenduse vältimiseks. Nt ema majast väljumisel (pole selge, kas ema väljub majast või keegi väljub ema majast) parem: ema väljumisel majast; happe metallidega reageerimisel – parem: happe reageerimisel metallidega; puidu papi tootmiseks kasutamine – parem: puidu kasutamine papi tootmiseks.

        Nominalisatsioone on nagu osalauseid ja lauselühendeidki vaja selleks, et näidata eri tegevuste seost. Vahel kasutatakse nominalisatsioone ka siis, kui eri tegevusi polegi. Niisugusel juhul asendatakse konkreetse tähendusega öeldisverb mingi üldise tegevustähendusega verbiga (teostama, tegelema, sooritama, läbi viima, toimuma, aset leidma, kuulama jms), konkreetne tegevus aga antakse edasi nominalisatsiooni kaudu. Selline nominaalstiil on iseloomulik kantseliidile. Nt Teostatakse ravimite stabiilsuse analüüsi parem: Analüüsitakse ravimite stabiilsust. Lehm tegeleb vasika lakkumisega parem: Lehm lakub vasikat. Enamikul karusloomadel toimub karvavahetus kevadel ja sügisel – parem: Enamik karusloomi vahetab karva kevadel ja sügisel. Hääletussedelite lugemine viiakse läbi kohe pärast hääletust – parem: Hääletussedeleid loetakse kohe pärast hääletust. Praak kuulub ümbertegemisele parem: Praak tuleb ümber teha. Ettekandes leidis käsitlemist rahvusvähemuste olukord – parem: Ettekandes käsitleti rahvusvähemuste olukorda.