[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahissaa M Kõ Po Lu Li (Kett. Ra) ahissa J-Tsv. ahissaaɢ I, pr ahisan M ahisõn Li J, imperf ahisin M J
1. ahistada, pigistada, (kokku, sisse, vahele jne.) suruda | vn стискивать, стиснуть
Li tuska ahisõʙ minu süätä mure ahistab minu südant
Lu semerittsaa enne paĺĺo lahsii kooli, ahissi kurkkua leetritesse suri varem palju lapsi, (see) ahistas kurku
M puu ahisaʙ, eb mee saha läpi puu kiilub kinni, saag ei lähe läbi
M täm ahissi sõrmõõ uhzõõ väl̆lii ta jättis (oma) sõrme ukse vahele
Li tuli-akkaa ahisõttii päre, siis sütettii põlõmaa pilakusse suruti peerg, siis süüdati põlema
2. kinni jääda, kinni pigistatud saada | vn задерживаться, задержаться
Li kase bõõ üvä saha, tämä ahisõʙ see pole hea saag, ta jääb kinni
I lehmä ep saa kannõtaɢ, vesi tšiinisseeʙ; vesi ahissi lehm ei saa poegida, (loote)vesi ei tule ära; vesi jäi kinni
3. impers hinge matta | vn душить
M mitäleeʙ tätä kõv̆vii ahisaʙ, ep saa entšiä, paaʙ heŋkiä tšiin millegipärast matab tal kõvasti hinge, ei saa hingata, paneb hinge kinni
I minnua ku ahisaʙ, en jaksag i tullaɢ küll mul matab hinge, ma ei suuda (edasi) tullagi
4. vägivaldselt kuhugi paigutada, midagi tegema sundida | vn засаживать, засадить (насильно), принуждать, принудить
Lu se inimine ahi-sattii türmää see inimene pandi vangi
Lu tämä ahisattii ńańkassi ta pandi lapsehoidjaks
5. J-Tsv. ahendada, kitsamaks teha | vn суживать, сузить

ajaa Kett. K U L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. V Li Ra Kr) aj̆jaa M Kõ ajjaa Po Lu Li aijaa Kett. M Lu aijjaa Lu aja J-Tsv. aj̆jaaɢ vdjI I Ma ajjaaɢ I, pr ajan K R L P M Kõ Lu J aj̆jaa vdjI, imperf ajõn P M Lu ajõin J ajin (Li) ajazin P M
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida, (midagi kuhugi) ajada, (ümber) paigutada | vn гнать, погнать, сгонять, отгонять, вгонять
M kõõᴢ kõv̆vii aj̆jaaᴢ ovõssa, siz alagoitaʙ täm̆mää tav̆vii kui (puhituses) hobust jooksutatakse (aetakse) kõvasti, siis (see) kergendab tema haigust
K meeskuuma ovõss ajaʙ meesvader juhib hobust
Lu dubinaakaa ajõttii tüh́h́ee malakaga aeti tööle
P urpavittsoikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
J pakkoo ajama pakku ajama
K ajõttii taaz vällää med́jeᴅ, paikalta aeti meid jälle kohalt ära
Lu ajamizõõ ajõn tätä, tämä eb mennüᴅ küll ajasin teda, tema ei läinud
Lu perennainõ ajõ kahtõ tüttöä ülleelee perenaine ajas kaht tüdrukut üles
J aja vene rantaa aja paat randa
M niitid aj̆jaas kolodallõõ lõim aetakse lõimepakule
Lu ŕuuguu ajajõᴅ ridvaajajad (= need, kes jääalusel kalapüügil noota ridvaga edasi ajavad)
Ra mügrä ajab maata, pilap kõik peentaraᴅ mutt ajab mulda (üles), rikub kõik peenrad
J tuisku ajap talvõll suurõd aŋgõᴅ tuisk ajab talvel suured hanged (kokku)
J svaajaa ajama vaia sisse lööma
J vasara [= vasaraa] on ajõttu puin varsi vasar on löödud puust varre otsa
M aja viĺĺaa lipitsaakaa kok̆koo aja vili viskelabidaga kokku
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ahne sööma, kõik ajab alla
J ümper ajama ümber ajama, kummuli ajama
2. taga ajada, püüda, otsida | vn гнаться, гоняться; преследовать
J menti suutoo õikuss ajama mindi kohtusse õigust taga ajama
J lahzõt tullaa akkunoi müü ajamaa linnassii lapsed tulevad majast majja linnaseid koguma
Lu miε n ajanu viinaa ma ei ajanud viina taga (= mul polnud viinahimu)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise tallu ilmaasjata, siis talle öeldakse, et sa tulid tuult taga ajama
M mitä siε tulit tuulta ajamaa, etti sillõ nii bõõ aikaa kas sa tulid tuult püüdma (tuld viima), et sul on nii kiire
M ep piä sitä uhkõutta nii aj̆jaa tak̆kaa ei pea seda uhkust nii taga ajama
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
3. (mingit vedelat ainet) eraldada (kuumutamise teel) | vn гнать, добывать посредством перегонки
Lu rüsümäell ajõttii tõrvaa Rüsümäel aeti tõrva
J ajaʙ viinaa ajab viina
Lu rauta korissa ajõta kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
4. (karvu, sulestikku jne.) maha ajada, ära lõigata, eemaldada | vn удалять, удалить (о волосяном покрове); линять
Lu parta piäb ajjaa poiz ja ivusõᴅ habe tuleb maha ajada ja juuksed (samuti)
Lu piäb aijjaa karvoa varila veelä i kurasõl (tapetud seal) tuleb ajada karva kuuma vee ja noaga
K karssaa ajaass, pantaass kuparossa i võita päälee sügelisi ravitakse (aetakse ära), pannakse vaskvitrioli ja võid peale
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J sulkiit ajama sulgima
J tšüüniit ajama küüsi vahetama
5. mingisse olukorda asetada, muuta; tekitada, moodustada (ka refl. või impers.) | vn ввергать, вгонять (в какое-либо состояние), изменять; порождать (также возвр. или безл.)
M on ajannu en̆nee täünnää niku meriärtšä on ajanud (= söönud) ennast täis nagu merihärg
Ra viholine on ajanu õpõzõõ üül vaahtoo paha vaim on ajanud hobuse öösel vahtu
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
P tšätiesie ajõn villie hõõrusin käe villi
J vakkoa ajama vagu ajama
J kui va tuli soojõ, nii puud nõisti podžgõlõõ ajama kui vaid läks soojaks, nii hakkasid puud punga ajama
Kõ vesi ajab üli vesi ajab üle (serva)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ kohe hakkab keema, juba ajab mulle
Lu ajannu liiva leetunud liiv
J tšiini ajannu tee umbetuisanud tee
Lu nõizõb dräänii ajamaa hakkab mäda eritama
6. impers umbe, paiste ajada | vn нарывать
Lu puikko meni sõrmõõ, ajap sõrmõa pind läks sõrme, ajab sõrme umbe
Lu ajat puikoo tšätte, ajab i nõizõb vaivattama ajad pinnu kätte, ajab umbe ja hakkab valutama
7. sõita, kihutada eхать, ездить, мчаться
J enn jutõltii, što iiĺä ajap tšiviteet müü õpõzõõkaa, vod i jürizeʙ enne öeldi, et Elias sõidab kiviteed mööda hobusega, vaat (niiviisi) müristabki
M talvõll lait́ool ajaaᴢ talvel sõidetakse reega
Lu izvozaa ajõttii käidi (sõideti) vooris
M täm ajõ aftobusall kattilalõõ ta sõitis bussiga Kattilale
Lu laiva ajap seiliiᴢ laev sõidab purjedes
Lu mikälee merez ajaʙ miski triivib meres
Lu seĺĺäz ajaʙ ratsutab
Li poikõzõt taas tooti õpõzõt kottoo, ajõttii tšiizaa poisikesed tõid hobused taas koju, kihutasid võidu
■
M kase maa on kaŋkõa, piäʙ kõlmõlta piiltä äessää, aja üv̆vii rissii rassii see maa on kõva, tuleb kolm korda äestada, aja (= äesta) hästi risti-rästi (üle)
M piäb mennä kadokalla aj̆jaa, etti tul̆lõiᴢ lak̆kõa põlto tuleb minna rullima põllurulliga, et saaks sile põld
P maamuna vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb ajada hobusega
K mitä see miez aźźaa ajaʙ (Al. 11) mis asja see mees ajab?
J naĺja ajama nalja tegema
J ajab ĺaasaa ajab naljajuttu
J vilett ajama vilistama
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
Lu ajab ühtee on sarnane
J tämä ajab minuss üli ta on minust üle
J ent õikassi ajama ennast õigustama
Lu aja tšiireepää (kaarte mängides öeldakse:) käi kiiremini välja

avvata L P M Lu Li J (K-Ahl. U V Po) avvõt J-Tsv., pr autaan K P M Lu Li J autan J, imperf autazin P M Lu Li autõzin J surnut matta; (midagi) maha matta | vn хоронить, похоронить; зарывать, зарыть
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ, autamaz õli paĺĺo vättšiä me matsime venna ja pidasime peied, matmas oli palju rahvast
P siä õlõt tšääppää tšäärittü i autaa avvattu rl sa oled kääpasse kääritud ja hauda maetud
Lu autazin koiraa mettsää matsin koera metsa
P sõta-riisad on avvattu sinne sõjariistad on sinna maetud
M kaivaaz mokomaᴅ avvaᴅ kuivas paikkaa i sis avvataᴢ omenaᴅ tšev̆väägossaa kaevatakse niisugused augud kuiva kohta ja siis maetakse kartulid kevadeni (maasse)

dolbia P J-Tsv., pr dolbin P J, imperf dolbizin P J
1. uuristada | vn долбить, выдолбить
J isä dolbip tširveka sigaa kaukoloa isa uuristab kirvega seaküna
J tikk dolbib nenäkaa vana petäjä rähn uuristab nokaga vana mändi
J kane kõhad lavvõll kõig on sinu dolbittu need (augu)kohad lauas on kõik sinu uuristatud
2. fig (kellelegi midagi pähe) tuupida | vn долбить (в голову)
P miä dolbizin, dolbizin tällie, a tämä mitää eb võttanu izelie pähäsie ma tuupisin, tuupisin talle pähe, aga tema pea ei võtnud midagi vastu

ebmikäiᴅ P
1. ei miski, ei midagi | vn ничто, ничего
ebmitäid juoltu ei öeldud midagi
2. ei mingisugune | vn никакой

häärätä Kett. M Li (K-Al. P) häärätᴀ̈ Ku äärätä M (K-Ahl.), pr häärään Kett. P M Li äärään K-Ahl. M, imperf hääräzin askeldada, toimetada, (midagi) kiiresti teha | vn суетиться, хлопотать
M tämä siεll häärääp paĺĺo töötä, häärääb ühsinää ta askeldab seal paljude töödega, askeldab üksi
M mitä siε äärääᴅ mis sa askeldad?
M miä häärään i pää märtšä, a täm eb i duumaa mit̆täiᴅ, hot́ mit̆täiᴅ avittaa tehä, vahib varõssia mina askeldan (et) peagi märg, aga tema ei mõtlegi midagi, (et) kas või midagi aidata teha, vahib (vaid) vareseid
M nii suv̆vaap tehä töötä, etti kõik palavas päivinää häärääʙ nii armastab tööd teha, et askeldab lausa higisena
Li too siä millõ appii hääräämää tule sa mulle appi toimetama (= pulmaroogi valmistama)

hülgätä Ja-Len. Lu (Kett. K L M Kõ Li J) hülgetä M Lu J hülgete J hülgätäɢ ~ hülǵätäɢ ~ hülgetäɢ I hüllätä K L P M Kõ hülätä (M-Set. Ku) üllätä M (K-Ahl. R-Lön.) ülätä J üĺĺätä (J-Must.), pr hülkään Kett. K M Kõ Lu J hülkeän M Lu hülkää I ülkään K-Ahl. M, imperf hülkäzin P Lu hülkezin Lu J hülkäzii I
1. maha jätta, hüljata | vn покидать, покинуть; бросать, бросить; отвергать, отвергнуть
M elä ülkää emoittasi rl ära hülga oma emakest
Lu miä hülkäzin õmaa noorikaa, kummaakaa guĺaitin ma jätsin maha oma pruudi, kellega kurameerisin
J neet üĺĺättii kõhallaa võrkot, ja lähettii tämä kaa (Must. 155) need jätsid otsekohe võrgud maha ja läksid temaga (kaasa)
M kasõ tšeeli jo meill on hülgättü, kõikk noorõt pajattavad ven̆näässi see (= vadja) keel on meil juba maha jäetud, kõik noored räägivad vene keelt
Ku mejjee lehmät kaikkinee jo hülätt́śii maitᴜ vällää meie lehmad jäid juba päris kinni (jätsid piima ära)
2. järele jätta (ka impers.), (midagi) pooleli jätta | vn переставать, перестать (также безл.)
J hülgetka, em või ted́d́e viŋkua kuunõll jätke järele, ma ei või teie vingumist kuulata
K siz miä hülkään viinaa juomizõssa siis ma lakkan viina joomast
M vihma hülki sat̆taamassa vihm lakkas sadamast
I hülkäär rääkumaa jäta karjumine järele!
M hülkääʙ vaivattaa lakkab valutamast
I kõlmõtšümmettä vootta on, ku hülǵättii tšävväb beesedaza kolmkümmend aastat on (sellest möödas), kui lakati käimast istjatse(i)l
K hüllättii praaznikka lõpetati püha pidamine (lakati püha pidamast)
Lu sato hülkäᴢ ~ sato loppu (vihma)sadu lakkas
Li vaivõtti mitä vaivõtti de nii hülkäzi valutas mis valutas ja nii (iseenesest) lakkaski (valutamast)
Lu ep piä tüütä hülgetä ei tohi tööd pooleli jätta
Lu ku röihtölöitäʙ, siiᴢ hülkääʙ kui ajab röhitsema, siis lakkab (valu)
3. seljast, jalast ära võtta (rõivaid, jalatseid) | vn снимать, снять (одежду, обувь)
J hülkä tširppuin tšiutto päält väĺĺä võta kirbune (= kirpe täis) särk seljast ära
I saappaat miε hülkäzii jalgass poiᴢ saapad ma võtsin jalast ära
I õhtogona piäʙ sõvaᴅ kõittši hülgätäɢ õhtul tuleb kõik rõivad seljast ära võtta
I hülkäzii enessä pinžak̆kaa võtsin endal pintsaku seljast
J hülkäb ene võtab enese riidest lahti

jakaa Kett. K L P M Lu Li Kl-Set. (U Kõ Po J) jak̆kaa (M) jak̆kaaɢ Ma (I) jakkaa Lu jakka Lu J-Tsv., pr jagan Kett. K P M Lu Li J jağgaa vdjI Ma jagaa Kl-Set., imperf jagõn Kett. K M Lu jagõin J-Tsv. jagin Lu Li jagyy Kl-Set. jakazin P Lu Li (välja v. lahku) jagada; (kellelegi midagi) anda v. pakkuda v. ütelda | vn делить, отделить, разделять, разделить, наделять, наделить, раздавать, раздать
M meil paraikaa on maa jakamin meil on praegu maa jagamine
J niittüä jakajõs hüpütetä arpa heinamaad jagades heidetakse liisku
Lu nurmi õli jagõttu sarkoissi, väliz õltii rajaᴅ nurm oli jagatud sargadeks, piirid olid vahel
Po jagattii kùolluu dobra jagati surnu vara
Lu jaga kartaᴅ jaga kaardid (välja)!
J jagõttii minuu erii, eb annõttu millõõ millize mittäit minu osa (talust) eraldati (jagati nii, et) ei antud mulle mitte midagi
Lu ku pulmad õltii, siz ain kolkiikaa jagõttii olutta kui pulmad olid, siis jagati õlut alati kapaga
L boranaa pεäd i jalgaᴅ jagõttii kerεäjiilie oina pea(d) ja jalad jagati kerjustele
L jakavad viinaa i õlutta jagavad (= pakuvad) viina ja õlut
P miez jakõ passiboi mees jagas tänusõnu

jäätüttää M Lu Li (P Ja-Len.) jεätüttεä L jäätüttä J-Tsv. jäätüttääɢ I, pr jäätütän Lu jäätüten J, imperf jäätütin Lu J (ära, kinni) jäätada, külmutada; (ära) jäätuda v. külmuda lasta; (midagi ära) külmetada; külmaks teha | vn замораживать, заморозить, отмораживать, отморозить, застуживать, застудить, давать, дать покрыться льдом, давать, дать замёрзнуть, примёрзнуть
Lu tänävä õli kahu, jäätütti uguritsaᴅ täna oli kahu, võttis (= jäätas) kurgid ära
J tšülm jäätütti jalgõᴅ külm võttis (külmetas) jalad (ära)
Ja akkuna-klazit jäätütti tšülmä (Len. 242) külm jäätas aknaklaasid
J jäätütettü liha ep pilau külmutatud liha ei rikne
L susi jεätütti ännεä hunt laskis saba (kinni) külmuda
I jäätütäᴅ i õunaᴅ, tšäz̆zii välizä lased kartulidki (ära) külmuda, (lausa) käte vahel
M õli jäätüttännü nõlõpat tšäeᴅ, nüd vaa jäätii kane nüzväᴅ, tšäsinüzväᴅ (joobnu) oli külmetanud mõlemad käed (ära), nüüd jäid vaid need köndid, käeköndid
P ku jäätütät tšäeᴅ vai jalgaᴅ, sis seneekaa võitaaᴢ kui külmetad käed või jalad (ära), siis sellega määritakse
M elä kluŋki nii ahnaassi, võiᴅ jäätüttää kurkuu ära kulista nii ahnelt, võid kurgu ära külmetada
L tüttärikuo elämεä jεätütättä rl (itkust:) tüdruku elu teete külmaks

kattsoa Lu Li J Ku (Ränk Kõ-Len. Ra) kattsua Lu J Ku, pr katson Lu Ra J Ku, imperf kattsozin Lu J
1. vaadata | vn глядеть, поглядеть, смотреть, посмотреть
Lu däädä kuttsu meitä kattsomaa suurt kallaa onu kutsus meid suurt kala vaatama
J mitä nii väärii katsod minu pääle, vai õõt süämiᴢ miks sa minu peale nii viltu vaatad, kas oled vihane?
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo. säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole? – Sääremari
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole (metsa)
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää vs pealt vaadata on ilus, aga ei maksa midagi (= ei ole midagi väärt)
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
J kuu katsop taivass kuu vaatab taevast
J jot võõrõss ep puuttua, katso mill (et) võõrast (vara) ei puutuks, vaata (sa) mul!
Li katso oĺa, elä toku emmää vaata (ette), Olja, ära kuku jääauku!
Lu J katso ettee ~ J katso etteeᴢ vaata ette (= ole ettevaatlik)!
Lu päivä katsop takkaa, tääp kehnoa ilmaa päike vaatab tagasi, ennustab halba ilma
Lu siä ku meet kuhõõ, katso peräll kui sa kuhugi lähed, vaata järele (= pane tähele)
Lu tšümmenikka näütäp tüütä i katsop päältä kümnik näitab tööd (kätte) ja vaatab üle
J kattsoma tšeerolla altkulmu vaatama, põrnitsema
Ku miä saop tahtozin kattsoa, kui smeela siä ooᴅ mina, ütleb, tahtsin vaadata (= teada saada), kui julge sa oled
Lu müü õlimma suimal i kattsozimma, kui parõpii tehä tšülää aźźojõ me olime koosolekul ja arutasime (vaatasime), kuidas paremini korraldada küla asju
J mentii võrkkoi kattsomaa mindi võrke vaatama (= kontrollima)
Ränk katsop rahnoa vaatab mesipuud (= võtab mett)
Lu mustalaizõd nämä kartoill katsottii mustlased, nemad panid kaarte (vaatasid kaartide pealt)
J tšäe kattsojõ hiromant (käevaataja)
2. vaatamas käia, külastada | vn посещать, посетить, навещать, навестить
Li saunnaiss ku mentii kattsomaa, siiz jutõltii, etti mentii katt-sõlaisiill. ain mentii kattsomaa kazvoparvõd i sukulaizõᴅ kui mindi nurganaist vaatama, siis öeldi, et mindi katsikule. Vaatama läksid ikka eakaaslased ja sugulased
Lu tuli kattsomaa kottoo tuli koju käima (vaatama)
3. järele vaadata, valvata, hoida | vn присматривать, смотреть (за кем-чем)
J pani peenenn piikuõõsõõ, lahsõnn lassa kattsomaa rl (ema) pani (mu) väikesena teenijatüdrukuks, lapsena last hoidma
J kattsozin velloo karjoi rl hoidsin venna karju
Lu botsmani, tämä katsoʙ koko parahoda meno pootsman, tema vaatab aurikul kõige järele
J papill on paha piika, ep katso lehmii perilee preestril on halb teenijatüdruk, ei vaata lehmade järele
Lu lahzõõ kattsoja ~ J lahzõ kattsojõ lapsehoidja
4. hankida, muretseda | vn доставать, достать
J nüt tarz [= tarviz] õpõn kattsua nüüd on tarvis hobune hankida
5. katsuda, püüda (midagi teha) | vn стараться (сделать что-либо)
Lu meed lidnaa, ni katso õssaa ookapõssi, sõppaa vai tšentšämüssä (kui) lähed linna, siis katsu osta odavamini, rõivast või jalatseid
Lu tämä kõikõllõ viittää kattso petelle ta püüdis (tüdrukut) igati (igal viisil) petta

kavottaa Lu Li J (K-Ahl.), (sõnatüvi основа слова:) kavo- J-Must., pr kavotan Lu kavotõn Li, imperf kavotin Lu
1. kaotada | vn терять, потерять
K tšennät tšöütti, ne kavotti, rätet uhtõi, ne upotti (Ahl. 106) rl pastlad köitis (kokku), need kaotas, uhtus rätid, need uputas
2. (eemale v. kõrvale) hoiduda, (kedagi v. midagi) vältida | vn избегать, избегнуть, остерегаться, остеречься
Lu miä kavotan sitä inemissä ma väldin seda inimest
Lu miä kavotan neijee inemiziekaa mennä ühtee ma hoidun nende inimestega kokku saamast
Lu miä kavotan sitä tehä ma hoidun seda tegemast.
Vt. ka kaarata, kaartaa, kaartiissa, kalttiissa

kihertässä: kihertäss J-Tsv., pr kihertän J, imperf kihertäzin J
1. tuhnida; siblida | vn рыться
2. endalt midagi maha raputada | vn отряхиваться, отряхнуться

laadia P M Lu J (K R-Reg. Kõ Ra) laadiaɢ (I) laatia J (K-Al. R-Lön. L P M Kõ Po Lu Ku) laatiaɢ (I), pr laadin K P Po Lu Ra J, imperf laatizin M Lu J Ku laadizin K R M Kõ J
1. teha, valmistada | vn делать, сделать, готовить, изготовлять, изготовить
Po laadittii pihtojee päälee valkõat paletiᴅ, kauniilõõ tšiutolõõ tehti õlgadele valged õlakud, punasele särgile
Lu uutta võrkkoa laadittii, pantii pullod i tšiveᴅ tehti uut võrku, pandi (külge) pullud ja kivid
Lu laadittii höütütüz niku starikka tehti hernehirmutis nagu vanamees (= vanamehe kujuline)
M laadittii varoga vatruškoita tehti kohupiimakorpe
J tšähsi laatia lahjoja rl käskis valmistada pulmakinke
2. panna, asetada | vn укладывать, укласть, уложить, сновать (основу)
J laadi kõig vešad üvässi paikõlõõ pane kõik asjad ilusti kohale
K naiz-laŋko võtab lahjaᴅ, laadib kaššaliisõõ (Al. 21) naislang võtab pulmakingitused, paneb kasetohust kotti
K laadittii pahnoppäi šuuba ülee pandi kasukas pahupidi selga
M a sis ku jo tukataᴢ, ümperikkoa kõiɢ laadiaᴢ mättääᴅ, siz juõllaᴢ: tšääppä on valmiᴢ aga siis, kui (haud) aetakse juba kinni, ümberringi pannakse kõik mättad, siis öeldakse: kääbas on valmis
Lu loomipuult kaŋgaz letittii i laadittii kaŋgaspuil käärpuu(de)lt palmitseti kangas (= lõim palmikuks) ja pandi kangaspuudele
M vihgod laatizimma kuhilailõõ vihud panime hakkidesse
Kõ korjattii kõik ühtee, laadittii kõik söökiᴅ lavvalõ korjati kõik kokku, pandi kõik söögid lauale
3. seada, korraldada; korda seada, valmis panna; katta lauda | vn улаживать, уладить, налаживать, наладить; устраивать, устроить, заготовлять, заготовить, приготовлять, приготовить, накрывать, накрыть (на) стол
Ra uulõt jo mennää koveraa, uulii laadiʙ, nõizõb itkõmaa huuled lähevad juba kõverasse, seab huuli, hakkab nutma
Lu miä laadin elämää näijjed üvässi ma sean nad hästi elama
J ku bõlõ ilmalla izüttä, tšen nõizõb laχsiilõõ teetä näüttämää, .. tšen nõizõb laχsii laatimaa rl (itkust:) kui pole (enam) ilmas (= elus) isakest, kes hakkab (siis) lastele teed näitama, .. kes hakkab lapsi kasvatama (korraldama)
K kunniz siäl laatias nuorikkõata venttsaasõõ (Al. 31) kuni seal seatakse pruuti laulatusele (minekuks)
I kõittš näitä laadiᴅ kui piäp kattaittaaɢ paned nad (=pesud) kõik valmis, kuidas tuleb vaalida
I opõnõ laadittuɢ hobune (on sõiduks) valmis pandud (= rakendatud)
Po nùorikoo emä laadib lavvaa pruudi ema katab laua
L lavvat kõikk laadittu, pitšät pulmaa lavvaᴅ lauad on kõik kaetud, pikad pulmalauad
J laaditaa pominlauta kaetakse peielaud
4. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться; снаряжаться, снарядиться
M no sis siäl üvällä sovulla kõõᴢ laadittii pulmõita pitämää no kui siis seal valmistuti heas läbisaamises pulmi pidama
Kõ laadimma menemaa asutame end minema
Lu laadizimm jo makkaamaa asutasime end juba magama (heitma)
M laadiʙ itkõmaa hakkab nutma
Ku laatizin korjaamaa marjoi hakkasin marju korjama
5. läbi saada, (omavahel) sobida; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
M d́äd́ä pet́ä õli mokoma sarvikko, ep tšen̆neitkaa laadinnu onu Petja oli niisugune kangekaelne inimene, kellegagi ei saanud läbi
P võib laadia millõõ niiku lahsi võib sobida mulle nagu (oma) laps
6. rääkida, jutustada, pajatada | vn рассказывать, рассказать
J laadib õmass eloss, niku kaaska pajatõʙ pajatab oma elust, nagu muinasjuttu jutustab
Kõ sitä ain entizet starikad meil laadizivaᴅ seda pajatasid meile aina vanad (endisaegsed) taadid
J nät see ku laadi juttua vaat, küll see pajatas juttu!
Vt. ka laaditõlla, laadiussa, laadiuta, laahia, laatiita

laadiussa Lu (Li Ra) laad́ussa Lu laadiuss J-Tsv. laadiussaɢ I, pr laadiun Lu Li Ra J laad́un Lu, imperf laadiuzin Lu J
1. valmistuda (ka impers.), end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться, снаряжаться, снарядиться
Lu näväd õltii riijoᴢ, nüd laadiustii sopimaa nad olid riius, nüüd valmistusid leppima
I noorikkõ laadiuʙ mehelee pruut valmistub mehele (minema)
Lu perennain pühän laadiuʙ tšerikkoo perenaine asutab end pühapäeval kirikusse (minema)
Lu mehed jo laadiustii matkaa mehed seadsid end juba teele
Lu alki laad́ussa vihmall hakkas vihmale seadma
Lu laadiun sinuukaa üvässi elämä hakkan sinuga hästi elama
Li laadiub märehtimää (lehm) hakkab mäletsema
2. rõivastuda, riietuda | vn одеваться, одеться, наряживаться, нарядиться
J laadiuska de lähemme tšüläsee rõivastuge ja lähme külasse
Lu müü laadiuzimma tämäkaa üvvää sõppaa me panime temaga head rõivad selga
3. sobida, läbi saada; sobida, sobiv olla | vn справляться, справиться, ладить, поладить; быть приемлемым
Ra üvä inemin, kõikiikaa laadiuʙ, ebõõ vassoin hea inimene, kõigiga saab läbi, ei ole vastalise loomuga (vastaline)
Li siä et tšenniikaa laadiu sa ei saa kellegagi läbi
Lu müü sinuukaa laadiumm üvvii me sobime sinuga hästi
Ra tšellee laadius tšuudittaminõ, se meni kellele sobis mardisandiks käimine, see läks.
Vt. ka laadia, laatiita

laadiuta K-Al. (M Po J) laatiuta (Kõ Lu), pr laadiun K M J laatiun Kõ, imperf laadiuzin J laatiuzin J
1. valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada; hakata; | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться, снаряжаться, снарядиться
K a nuorikkõ sill aikaa laadiub venttsaasõõ (Al. 30) aga pruut valmistub sel ajal laulatusele minekuks
Lu siz butkõz laatiutaa makkaamaa siis onnis asutati end magama heitma
Po nõistii laadiuma vezilee (pulmakomme:)valmistuti (minema) vett tooma
Kõ nen̆nää pühtšiä ep tunnõ, a naisii laatiuʙ nina pühkida ei oska, aga valmistub naist võtma
2. rõivastuda, riietuda; (riideid) selga panna | vn одеваться, одеться, наряживаться, нарядиться
J sõvat povarnoz laadiuttii riided pandi sauna eesruumis selga.
Vt. ka laadia, laatiita

laatiita (M), pr laatiin M, imperf laatiizin valmistuda, end (midagi tegema) asutada v. seada | vn собираться, собраться, подготовляться, подготовиться, приготовляться, приготовиться
laatiip tuõmaa tağgaas kot̆too elämää asutab end tulema tagasi koju elama.
Vt. ka laadia, laadiussa, laadiuta

laskõa Kett. K R L P M Kõ S Po Lu J (U V Ra Kr) laskaa Lu J laska J-Tsv. laskia (Ku) laskõaɢ I lahtšea K-Ahl. lassa P M Lu Li lassõ Lu J lass J-Tsv., pr lazzõn K U L P M Kõ J lazõn M Lu Li J lazen Ku lasõn J-Must. lazgõn P M J lazgen ~ lahtšen K-Ahl. lazzõõ I, imperf lazzin Kett. R L P M J lazin M Kõ Po Lu J lazzii I
1. (kuhugi midagi) lasta (kukkuda, valguda, joosta jne.); (alla, välja, põhja jne.) lasta; läbi lasta, lekkida; (millestki läbi, üle jne.) lasta v. ajada | vn пускать, пустить, спускать, спустить, выпускать, выпустить, опускать, опустить, пропускать, пропустить, испускать, испустить
Lu iki-lookka meressä vee juuʙ i lazõp takaz maal vikerkaar joob merest vett ja laseb (siis) maale tagasi
U siz lazzõn õluusõõ tšiveᴅ, kõõz leeväd valmid jo siis lasen õllesse kivid, kui nad on juba valmis (= kuumad)
M veeresseen tehtii puizõd risiᴅ, jõka tal̆loo piti lassa kaivoo kolmekuningapäeval tehti puust ristid, iga talu pidi (selle) kaevu laskma
M lazzõttii võra vet̆teesee lasti ohver vette
L ku pokoinikka autaa lastii lugõtõltii kui surnut hauda lasti, (siis) itketi
Lu olutta lastii botškassa kolkkii õlut lasti vaadist kappa
M pühi nenä, vad jo lazzid õhjaᴅ uulõõ päälee pühi nina (puhtaks), vaat juba lasksid ohjad (= tatinired) huule peale
Lu poolõõ maštii lastii flaakku lipp lasti poolde masti
M lahtši tšäed mah̆haassaa laskis käed rippu
M mee tšäü tšerdakallõõ i lazõ einoo al̆laa mine lakka ja lase heinu alla
Lu aŋkkuri lassaa ankur lastakse (vette, põhja)
Lu avvaan uhzõõ vai akkunaa avõõ i lazõn üvvää luhtia teen (avan) ukse või akna lahti ja lasen head (= värsket) õhku (sisse)
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (kuulda), teisest laseb välja (= ühest kõrvast sisse, teisest välja)
Lu koivuss lastii mahlaa kasest lasti mahla
K kui veripaizõ on, siz mätä laskõvaᴅ kui on veripaise, siis lastakse (lasevad) mäda (välja)
M õli mokom naizikko, kumpa lahtši vertä oli niisugune naine, kes laskis aadrit
M astia piäʙ turvotuttaa, etti eb nõisõis laskõmaa vettä astjat tuleb lasta turduda, et (see) ei hakkaks vett läbi laskma
J laadanaa lassaa lastakse (= suitsutatakse) viirukit
Ra lastii laadoniikaa suitsutati viirukiga
J brońenosts lasti põhjaa soomuslaev lasti põhja
M ko öö-itku õli lahzõll, siz lastii läpi tammaa raŋkojõõ kui laps öösiti nuttis, siis aeti (ta) läbi mära rangide
Li tätä lastii läpi stroja ta aeti läbi kadalipu
M viĺĺaa laskõaz üli groχatii vilja sarjatakse (lastakse läbi sarja)
P lyõkku õli, lazzõttii üli vaalaa oli kiik, aeti (lasti) üle võlli
2. (enesest) lasta v. heita, eritada | vn испускать, испустить, выделять, выделить, испражняться
J süätauti, rohoiss vettä lazzõʙ (lapsel on) kõhulahtisus, laseb rohelist vett
Lu meni sittumaa, näd laski gafkaa läks sittuma, näe, laskis julga
M elä las toššua ära lase tossu (= ära peereta)!
Lu vaapsalain mürkküä lazõʙ vaablane nõelab (laseb mürki)
Lu kutukala lazõb mukkuraa i niiskaa kudekala heidab marja ja niiska
P rokkalintu issuup kapusaa taimii päälee, siz lazzõp mokomaisii munõi liblikas istub kapsataimede peale, siis muneb (laseb) selliseid mune
M uharta piäb üv̆vii ihmata ja pehmittää, siz lehmä lazzõp piimää udarat peab hästi hõõruma ja pehmitama, siis lehm annab piima kätte
Lu aŋgõrja lazõb omaa razvaa angerjas annab (toidule) oma rasva
J sulkii(t) ajama, laskõma sulgima (sulgi ajama)
3. lahti v. vallali lasta | vn отпускать, отпустить, распускать, распустить
Kõ krapu lahtši rev̆voo ännää (muinasjutust:) vähk laskis rebase saba lahti
Lu ep koiraa saa lassa välillää, se on pagana koera ei saa lahti lasta, see on kuri (koer)
J volillaa laskõma vabaks laskma
L ivuuhsõd õlivad lazzõttu juuksed olid vallali lastud
L tämä tulyõ lahtši ta laskis tule(kahju) lahti
4. (kuhugi minna) lasta v. võimaldada v. lubada; (mingisse seisundisse) lasta | vn выпускать, выпустить; допускать, допустить, дозволять, дозволить; запускать, запустить
M žiivatta lazzõttii karjaa loomad lasti karja
M per̆rää iiĺaa opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva hobuseid õitsi ei lastud
L miä lazzin kultõzyõ kalaa vetie (muinasjutust:) ma lasksin kuldkala (tagasi) vette
L lazzõttako urvittama kas lasete urvitama?
J tšentši eb lassu tätä üüssi keegi ei lasknud teda ööbima (ööseks)
Li siä kõikki lazid õmad lahzõt koiruullõ sa lasksid oma lapsed puha ülekäte (minna)
J mašin on lastu tšäümä masin on käima lastud
Lu olud lassaa johsõmaa õlu lastakse jooksma
M ep piä laskõa lassa autuumaa ei tohi lasta last hauduma (minna)
Lu elä lazõ entä unissuma ära jää tukkuma
J põllod lastu ahossi põllud on jäetud (lastud) sööti
M lazzõttii umpõõ kase uhtomaõja lasti umbe (kasvada) see pesuoja
J johsuu laskõma (kedagi) jooksu laskma
5. (millegagi midagi) teha | vn делать, сделать, пускать, пустить
J miä veel lazzõn lõŋgaka kahs-kõlmõd ajoa ma teen lõngaga veel kaks-kolm pistet
Li sis kolpokkõ tehtii, sis sinne garnizõd ülez lastii siis tehti ahjukumm, siis sinna üles tehti karniisid
J lazz uhõrtill aukko puuri (lase) oherdiga auk
Li vein õvõssõ suuᴢ [= suuss], a isä laski munavakoi sene adraka vedasin hobust suu kõrvalt, aga isa ajas (laskis) selle puuadraga kartulivagusid
M vakoja laskõaᴢ aetakse (lastakse) vagusid
M on paĺĺo lazzõttu palkkiije, kõik rissii-rassii on palju palke maha saetud (lastud), kõik risti-rästi
J lazz linnõsõt tšäsi tšivell jahvata linnased käsikivil
Kõ lap̆paiss teen, nüd lazzõn tšiin, lõpõtan teen labakinnast, nüüd ahendan, lõpetan
M alõtsõ laskõas peigollõ kindale luuakse pöialt
6. (tekkida, kasvada, tärgata jne.) lasta | vn отпускать, отпустить (бороду), отращивать, отрастить
M on bakid laskõnnu šokkõijee päälee on kasvatanud (lasknud kasvada) põskhabeme
Lu kana avvoʙ i lazõp puipuᴅ kana haudub ja haub tibud välja
M puu lazzõb võsoja puu ajab võsusid
M rüiz jo õrastii, lahtši laivoᴅ rukis juba tärkas, ajas orase välja
P kahtši eb makaa, pupuškad jo lahtši kask ei maga, ajas juba pungad välja
P tševääll sireni algab lassaa kukkaa kevadel hakkab sirel õitsema
7. (relvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M lahtši, ampu opõzõlõõ kaglaa laskis, tulistas hobusele kaela
J karjušši võtti püsüü ja laski kõlmõt paukkoa karjane võttis püssi ja laskis kolm pauku
J maalii laskõma märki laskma
L vanõp poika pani iestεä siŕkall laskõmaa vanem poeg hakkas esimesena vibuga (noolega) laskma
8. liugu lasta, (liugudes) mäest alla lasta | vn скользить, спускаться, спуститься по скользкому
L oŋko liukua lipõa, oŋko laskõa lakõa rl (vastlalaulust:) kas on libe liugu lasta (liuguda), kas on sile mäest alla lasta?
J lasõb liukua (Must. 174) laseb liugu
9. lasta, suunduda | vn пуститься, отправиться
Lu duumazimma laskõa soikkula rannallõ mõtlesime suunduda Soikkola randa
10. moondada, nõiduda | vn обращать, обратить (в кого-нибудь), напускать, напустить порчу
K nõd́d́ad lahtšivad ińeehmiizee suõss nõiad moondasid inimese hundiks
M õli meeᴢ, nõito, minuu izällee pokoinikallõõ õli laskõnnu õl̆luusõõ oli (üks) mees, nõidus, minu isale, kadunule, oli nõidunud õllesse
■
I jutõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja
M tšimo lahtši poigad mesilane heitis peret
M tšäütii võr̆raa laskõmaa käidi ohverdamas
Lu laski telegrammaa saatis telegrammi
Li suvvaab lassa naĺĺaa armastab nalja heita
J šuutkaa laskõma nalja heitma
J karjušši lazzõb luttua karjane puhub (karja)sarve
J lazzõb barabana-keppiika trummia lööb trummipulkadega trummi
Lu lastii tanttsua löödi tantsu
Lu lahzõd laskõvat kukkurpullia lapsed lasevad kukerpalli
Li lazõb mükkülä-müllüä laseb kukerpalli.
Vt. ka lazzõskõlla

lunassaa P M Lu J (R-Reg.) lunassa J-Tsv., pr lunasan P M Lu (R) lunasõn J, imperf lunasin P M Lu J
1. (midagi välja) lunastada, (välja, ära) osta | vn выкупать, выкупить, откупать, откупить
P mene lunasa vällä, ko panttiziᴅ mine lunasta välja, kui pantisid
M lunasan pantii vällää (Set. 70) lunastan pandi välja
J vekseliä lunassõma vekslit lunastama
J lautõ piti lunassaa takaaᴢ (pulmakomme:) laud tuli tagasi lunastada
J õsõttu maa veel ebõõ lunasõttu, veel om mahzunnall ostetud maa ei ole veel (välja) lunastatud, veel on maksu all
J siin kagrat kaupotaa, rüttšeed lunasõtaa rl siin kaerad kaubeldakse, rukkid lunastatakse
2. (kedagi välja) lunastada, (välja v. ära) päästa | vn выручать, выручить, спасать, спасти
R oi emüd lunasa minua (Reg. 18) rl oi, emake, lunasta mind (välja)
R mineka miä sinu lunassana [= lunasan] (Reg. 18) rl millega ma su (välja) lunastan?
Lu emä lunassi tämää ema päästis ta (ära)
3. (midagi) võlgu võtta | vn брать, взять в долг
J ep ko sais tšelt raha võlgõssi lunassa kas ei saaks kelleltki raha võlgu võtta?
■
M ah ku täm on sitkõa meeᴢ, täm̆mää tšäessä ed lunasa mit̆täiᴅ oi, küll ta on ihne mees, tema käest ei saa (sa) midagi
M kazelt ińeehmizelt ed lunasa sõn̆naa suussa sellelt inimeselt ei saa (sa) sõna suust.
Vt. ka lunastaa, lunata, lunaõlla, lunota

lunata R-Reg. Lu J (M) lunat J-Tsv., pr lunaan: lunnaan Lu lunan J, imperf lunazin Lu J (midagi välja) lunastada, (välja, ära) osta | vn выкупать, выкупить; откупать, откупить
M võrkot piti õssaa, kase kõik töökaa lunattii võrgud tuli osta, see kõik lunastati tööga
Lu ženiχaa rissisä lunaz lavvaa, jutõltii: lautaa lunnaamaa tultii (et peigmees saaks laua taha pruudi kõrvale istuma, selleks pulmakombe kohaselt:) peigmehe ristiisa lunastas laua, öeldi: tuldi lauda lunastama
R aika lounatta lunata (Reg. 42) rl (on) aeg lõunat (= lõunasööki) lunastada
J kopitin nii paĺĺo raha, jot saim paĺtoo lunat kogusin nii palju raha, et sain palitu (ära) osta.
Vt. ka lunassaa, lunastaa, lunaõlla, lunota

luvata Kett. K P M Lu J Ku (L Li) luvatõ Lu luvat J-Tsv. luvataɢ I, pr lupaan Kett. K P Lu J lup̆paan M luppaan Lu J Ku, imperf lupazin P Lu J lupasin J-Must.
1. lubada, tõotada, sõna anda | vn обещать, пообещать
Lu mõnikõz inemin kerkiässi luppaaʙ, a ep tee sitä, mitä luppaaʙ mõni inimene lubab kergesti, aga ei tee seda, mida lubab
Lu ed annõ, elä i luppaa (kui sa) ei anna, ära (siis) ka luba
J luppa millõ, jot tuõd meile luba mulle, et tuled meile (külla)
L lupaz millõ d́eŋgoi antaa suurii tuhattõmii rl lubas mulle raha anda suurte tuhandete kaupa
J passibo kullõlõõ üvää lahjaa antõmassõ, parõpaa luppaamassõ rl aitäh kullale head kinki andmast, paremat lubamast
Lu tämä ain luppaab maad i metsäᴅ ta aina lubab maad ja metsad (= lubab maad ja taevad, on suur lubaja, annab asjatuid lubadusi)
J looja meilee tee lupaᴢ, marijainõ maa lupaᴢ rl looja meile tee lubas, Maarja maa lubas
Li tänävässi päivässi luvatti paikomittaa vihmaa tänaseks päevaks lubati paiguti vihma
P luvattii viijä võra lähtiesie tõotati allikasse ohver viia
J tšen läsi, lupazi tšerikkoo varnikaa kes oli tõbine, tõotas (paranemise puhul) kirikule ikooniräti (kinkida)
Lu i miä toož mõnt kõrtaa tšäin võõrõziss. parvõs sein i jein i eteez näillee üvvää lupazin (traditsiooniline muinasjutu lõpetus:) ka mina käisin (neil) mitu korda külas. Sõin ja jõin koos (nendega) ja soovisin (tõotasin) neile edaspidiseks head
J miε lupaan mõnt kõrtaa, ett kõik karvat keritsen ma ähvardan (tõotan) mitu korda, et pöan (tal) kõik karvad maha
K kunikaz lupazi i nii i tetši kuningas andis sõna ja nii tegigi
J poolõll sõnall luppama poole sõnaga, poolenisti lubama
K luvattii lupa anti sõna v. lubadus v. tõotus
2. (kellelgi midagi teha) lubada, (millekski) luba anda | vn позволять, позволить, разрешать, разрешить
J luppaa menne tšüläsee luba (mul) minna külasse
Lu eb luvannud illoo laulajallõ rl ei lubanud pidutsemist (ilutsemist) lauljale
J koto alkoa on luvattu kunigaa metsäss on lubatud riigimetsast (võtta) küttepuid
J tšen minuu möi, tšen lupazi. – izäz möi, emä lupazi rl kes mu müüs, kes lubas? – Su isa müüs, su ema lubas

lähteä L M Kõ Lu J (Kett. K U P Ja-Len. Po Li Ra Ku) lähtiä M lähtä J-Tsv. lähteäɢ I (vdjI Ma), pr lähen K L P M Kõ Po Lu J Ku läh̆hee I Ma, imperf lähzin Kett. K P M Lu Li J Ku lähsin Kett. lähzii I lähsii vdjI I
1. (kuhugi, midagi tegema, kellegagi jne.) minna v. tulla | vn идти, пойти
J vahti lähsi püsüka mettsää (metsa)vaht läks püssiga metsa
I en tõhtinuk kot̆too lähteäɢ (ma) ei tohtinud koju minna
J lähetää lautass rihee (Must. 147) lähevad (minnakse) laudast tuppa
J kaššelit seĺĺeᴢ lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikaid korjama
Lu lähettii taaš tšedräämää mindi taas ketrama
J naizõd lähsiväd jürtšiä pitämää naised läksid jüripäeva pidama
Ku miä lähzin hänell vassaa ma läksin talle vastu
I lähes millee elämää tule minu juurde elama
J lähekko jumal avissi, lähe kaas, kalliz looja rl tule ometi, jumal, appi, tule kaasa, kallis looja
M lähe jumala ap̆pii tule, jumal, appi
K lähemmä ühezä läheme koos
Lu kahõõtšezzee lähettii läksime kahekesi
Lu lähemmä jalkazõõ läh(e)me jalgsi
2. ära v. välja minna, ära v. välja tulla; lahkuda | vn уходить, уйти, ходить, выйти, сойти; расставаться, расстаться
J lähteä on mööhä ära minna on hilja
Lu sei roopaa, a izze lähsi sõi pudru (ära), aga ise läks (minema)
I lähep poiᴢ, miä vähän aikaa lep̆pää mine ära, ma puhkan (pikutan) natuke aega
I tämä ainõ lähsi kottoa poiᴢ ta läks alati kodunt ära
Po nùorikko pesseüp saunaza i lähep kujalõõ pruut peseb end saunas ja läheb (siis) välja
Po järvi-emä lähti järvess järvehaldjas tuli järvest (välja)
Kõ varõssõõ poigad jo lähsiväᴅ varesepojad juba koorusid (tulid juba munakoorest välja)
Li pajat veel millõ lähteezä vähäize räägi lahkumisel (lahkudes) mulle veel veidi
M issuu lavõzõllõõ eeᴢ vällää lähtemissä istu pingile enne lahkumist
Kõ entši läheb ińehmizelt hing lahkub inimeselt (= inimene sureb)
J parahoda jo on lähtennü laev on juba läinud
I lumi lähs lumi läks (= sulas ära)
3. minema v. tulema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata (ka impers.) | vn собираться, собраться уходить или приходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать (также безл.)
J paa tširjõt sumkaa de lähe tšiirep škouluu pane raamatud kotti ja hakka rutem kooli minema
Lu meez lähs tulõmaa kottoo mees hakkas koju tulema
I lähzii kot̆too tulõmaa hakkasin koju tulema
J tämä lähs mettsää minemää ta pani metsa minema
M takumõin paari läheb johsõmaa tagumine paar paneb jooksu
Kõ aikaa marjaa matkaa lähteä rl on aeg marjal (= kallimal) teele asuda
K lähen pittšää matkaa asun (lähen) pikale teele
Lu aluz lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev hakkas minema pärituult
Li lähzin rikkaassi elämää hakkasin rikkalt elama
J läheb jürizemä (~ algõb jüriss) hakkab müristama (äikese kohta)
Lu lähs (~ nõis) vihmaa satamaa hakkas vihma sadama
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
I a miä en lähtenüt täm̆mää poigalõ, miä tõizõlõ lähsii meh̆heelee aga mina ei läinud tema pojale, ma läksin teisele mehele (naiseks)
I ep tšen̆neiᴅ tõhtinnuɢ i lähteäk kailee meh̆heelee keegi ei julgenud minnagi sellele mehele (naiseks)
M tõin kõrt lähs mehelee läks teist korda mehele
5. ära v. lahti tulla, maha kooruda | vn сходить, сойти, отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
I ammaz läheʙ hammas tuleb ära
Lu tševvääl varraa, kõnz on veel mähä, siiz läheb üvässi koori kevadel vara, kui on veel mahlaaeg (on veel mähk), siis tuleb (puu)koor hästi lahti
Lu miä õlin päivüzeᴢ, põlõttõlin entä, nüttä läheb marraskettu ma olin päikese käes, põletasin end (ära), nüüd tuleb marrasnahk maha
J tšippalt jo rupi lähsi väĺĺä haavalt tuli juba korp (pealt) ära
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M vihgod nõssaaz opõzii jalkoisii, etti parapass lähtisi viĺĺa vällää vihud tõstetakse hobuste jalgade alla, et vili tuleks paremini (viljapeadest) välja
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ, etti lähteiss jalgassõd vällää linnase(i)d hõõrutakse käte vahel, et eod tuleksid ära
Ra što sapana eb lähteiss pääss vällää et {s.} (= linikutaoline peakate) ei tuleks peast ära
Lu esimeized ivusõᴅ, nee lähetää poiᴢ esimesed juuksed (lapsel), need tulevad ära
Lu kana jo sulkiiʙ, sulgõd lähtevät poiᴢ kana juba sulgib, suled tulevad lahti
Lu milt nappu lähs poiᴢ mul tuli nööp (eest) ära
6. tulla, saada, tekkida | vn получаться, получиться
I paaᴅ ahjoo i läheʙ munakakku (klopitud muna) paned ahju ja tuleb munapuder
I üvä suppi läheʙ tuleb hea supp
I sis läheʙ kaŋgaᴢ siis tuleb (sellest) kangas
■
J päiv́ läheb loojaa päike loojub (läheb looja)
J lähsii tuulõõ läks tuulde (= kadus teadmata kuhu)
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb iga käsitöö
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü väga hea inimene, hea isa laps (hea isa luudest tulnud)
I siistaa jõtši i sumaa jõtši ühes paikkaa lähteväᴅ Siista jõgi ja Suma jõgi algavad ühest kohast
Lu siiz lähti kolhozaᴅ siis said kolhoosid alguse
M pani nen̆nää möö, lähs veri lõi (pani) vastu nina, veri hakkas jooksma
I minuu tšäess on lähnüt tuli minu käest on tuli lahti pääsenud
J rihi lähs põlõmaa maja läks põlema
I üv̆vii ni üv̆vii lähsi, a ku kehnossi, ni pois viskazii (kui läks) hästi, siis läks hästi (= tuli hästi välja), aga kui (läks) halvasti, siis viskasin minema.
Vt. ka lätä

lätä vdjL R-Eur. L M (K R-Reg. U L P Pi Kõ Lu-Len.), pr lään K Pi lεän (P) lähen M-Set., imperf lähzin M läin (Lu)
1. (midagi) tegema, (kellegagi) minna v. tulla | vn идти, пойти, делать что-то
K siä menet kotuo i miä lään kotuo sina lähed koju ja mina lähen koju
P läämmä, läämmä naizõd i tüttäreᴅ, mettsää kahtši mahlaa juomaa rl lähme, lähme, naised ja neiud, metsa kasemahla jooma
Kõ läämmä jarvõõ läki (lähme) järvele
K langokkooni, kullakkooni, langot õigead [= õikõad] õmani, lätkaa meilee veeraassi (Salm₁ 773) rl langukesed, kullakesed, langud, mu omad õiged, tulge meile külla (külaliseks)
L lεämmä minuu naizõlyõ vyõrazii lähme minu naisele külla
M se hukko juttõõʙ: läämm nüd minuukaa see taat ütleb: lähme nüüd minuga (koos)
2. ära minna v. tulla | vn уходить, уйти
P lättezä läpi lävie, läpi piinaa pihlappuize (Bor. 744) rl minnes üle (läbi) läve, läbi piida pihlapuise
M lättii lavvaa tak̆kaa vällää tõusti lauast (mindi laua tagant ära)
3. minema hakata, teele asuda; midagi tegema hakata | vn собираться, собраться уходить, отправляться, отправиться в путь; начинать, начать
M läämmä, juttõõʙ, elä idgõ hakkame minema, ütleb, ära nuta
K no nüd läämmä väĺĺää no nüüd hakkame minema
Lu müü läimmä seitsekartuu pitämää päi, mänimmä litši seitsekartua me hakkasime (purjelaevaga) Seitskaare poole hoidma (minema), läksime Seitskaare lähedale
M lättii matkaasõõ asuti teele
M seemened lättii kazvomaa seemned läksid idanema (kasvama)
4. mehele minna | vn выходить, выйти замуж
M piäb lätä tällee mehelee tuleb minna talle mehele
5. ära v. lahti tulla | vn отпадать, отпасть, выпадать, выпасть
M lehmä jo puhassu, roojad lätti (~ lähsiväᴅ) lehmal tulid päramised juba ära
M rüüzviĺĺaa rad́d́oaᴢ, etti läättäiz rütšeed vällä rukist rabatakse, et rukki(tera)d tuleksid (rukkipeadest) välja.
Vt. ka lähteä

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Kõ repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)
■
Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

mešaittaa Lu J mešattaa (Ra), pr mešaitan Lu mešaitõn J, imperf mešaitin Lu
1. (kedagi) segada, häirida | vn мешать, помешать (кому-чему)
Lu elä mešaita minnua, miä müühäsün ära sega mind, ma hilinen!
J niitši om pakoliin aik, a tämä veel tuõb mešaittõma niigi on kiire aeg, aga tema veel tuleb segama
J mikäle mešaitõp kattsoa, tait silmkarv tšeertüs silmää miski segab vaatamist, vist sattus ripsmekarv silma
J tällee tšenni eb mešaittõnnu tširjuttaa keegi ei seganud tal kirjutada
2. (midagi) segada, liigutada | vn мешать, смешивать, смешать, перемешивать, перемешать (что-либо)
Ra kirnus tehtii võit, kepiikaa mešatõttii koorõtta kirnus tehti võid, kepiga segati (hapu)koort
Lu männel mešaitõtaa pudrumännaga segatakse (putru)

mitätši Lu mitäkkɪ Ku midagi | vn что-то, что-либо, что-нибудь
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Ku kellᴀ̈ mitäkkɪ, a kerrääläizel keppiä vs kellel mis (midagi), aga kerjusel (on) kepp

mitää: mittää Li (ei) midagi; (ei) üldse | vn ничего; вообще (нет)
epoenne neitä bõllu mittää ennevanasti neid (kaelakette) polnud üldse

muudrittaa (S), pr muudrittaan S, imperf muudrittiin aru pidada, (midagi teha) kavatseda | vn замышлять, замыслить
emä sanoi, što jumal muudrittaaʙ (äikese v. vikerkaare puhul:) ema ütles, et jumal peab aru

norovittaa K, pr norovitan K, imperf norovitin püüda, katsuda (midagi teha) | vn норовить
norovitab lüvvä einää püüab heina niita

näpertää Ra (Li), pr näpertään: näpertän Li Ra, imperf näpertiin (midagi) nobedasti teha | vn проворно делать (что-либо)
Li miä näpertän sukkaa tehä ma koon (teen) nobedasti sukka

paaria J-Tsv., pr paarin J, imperf paarizin J (midagi) paari (paarina kokku) panna | vn соединять, соединить попарно
paari va kahzii ühtee pane aga kahekaupa kokku paari

paha K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku (Kett.) pahha I paaha Kett. Паха Pal₁ Пага Pal₂ Па́га Pal₂ Ii-reg₁ Пага́ Ii-reg₁, g pahaa P Po Lu Li Ra J Ku pah̆haa M Kõ
1. subst., adj. paha, halb(us), ebameeldivus, kehv, vilets | vn плохой, бедный, скудный, убогий; плохое, неприятность
P vokki on paha vokk on vilets
Lu koko elo õli paha kogu elu oli paha
Ja meit tapas paha ilma (Len. 238) meid tabas halb ilm
I pappi tuli vassaa, paha päivä papp tuli vastu, halb õnn (päev)
L täll on paha mie-li tal on halb tuju
J pajat kõvõpõssi – tämä om paha kuulõmizõka räägi kõvemini, ta on halva kuulmisega
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele – tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M paha on elää vanalõõ paha on elada vanana (vanas eas)
L haizõp pahalõõ haiseb pahasti
L elkaa paŋkaa pahassi ärge pange pahaks
Ra ku kura silmä t́ihguʙ, siiᴢ üväätä, a õika silmä, siis pahaata kui vasak silm sügeleb, siis (ennustab) head, aga (kui) parem silm, siis halba
Lu üvvää ett-si, a pahõpaa joutu vs otsis head, aga sattus (veel) halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
2. halb, tige, kuri; halb(us), kurjus | vn плохой, дурной, недобрый, злой; плохое, зло
S paha se õli herra see mõisnik oli halb
M tämä vaatab naizõõ päälee niku paha ärtšä ta vaatab naise peale nagu tige pull
Kõ mill on üvä paha koira mul on hea kuri koer
M tširos pahall sõnalla vandus halva sõnaga
M karu mär̆rääʙ pahalla äälellä karu möirgab hirmsa (kurja) häälega
L paha heŋki kolizõʙ paha vaim kolistab
M nõisi ööllä paha voima tšäümää kot̆too öösi hakkas paharet kodus käima
M kase õltii mokomad rahvaaᴅ, etti täättii tehä paĺĺo pah̆haa need olid niisugused inimesed, et oskasid teha palju halba
M mõnikkaall õli paha silmä mõnel oli kuri silm
J paha põlõp tämä süämeᴢ kurjus põleb tema südames
3. (vana)kurat, vanakuri, vanapagan; paharet; haldjas, vaim | vn дьявол, чёрт, бес; чертёнок, бесёнок; сверхъестественное существо, дух
L näimmä suurt pahaata, silmät suurõᴅ, vilisäb aivuo kõvii nägime vanakuradit: silmad suured, vilistab õige kõvasti
Ra pahal on äntä takana kuradil on saba taga
Lu paha tuli, tšäi lutissõli minnua vanakuri tuli, oli mul luupainajaks
M ińehmin meni pah̆haa jällelee, öhsü mettsääsee inimene sattus (läks) kuradi jäljele, eksis metsa
L paha vei ženiχaa vanakuri viis peigmehe ära
Lu pahaa poika tuli järvessä vanakuradi poeg tuli järvest
Lu ku vihmaa saab ja päivä paisaʙ, siz jutõltii: jumal pahaakaa tappõõʙ kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi: jumal tapleb kuradiga
Lu pahaa pulmõᴅ, päivüᴅ paisab i vihmaa saaʙ, paha piäp pulmia vanapagana pulmad, päike paistab ja vihma sajab, vanapagan peab pulmi
Ra pahat tultii saunaa paharetid tulid sauna
Lu pahaa d́uužina kuraditosin, kolmteist
P metsää paha metshaldjas
4. fig kõva, kange (midagi tegema) | vn мастак (до чего-либо)
M kase meez on paha tširroamaa see mees on kõva kiruma
Lu noorõn miä õlin paha nagramaa noorena olin ma kange naerma (= olin väga naeruhimuline)
Lu miä õõn paha itšävöittämää ma nukrutsen alatasa
■
Lu pahad reŋgiᴅ suured rohutirtsud.
Vt. ka meripaha
Vt. ka pagana, paganikko, pahain, pahalain, pahamutka, pahan, pahapooli, pahapäivine, paharätte, paholain, pahuuᴢ, pahõlainõ, pappi, paska¹, paskapooli, perkele, piru

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

pitää K L P M Kõ S Lu Li J I (Kett. R U Ja-Len. Ra Ku) pitεä L P pit̆tää M Kõ pittää Kõ Po Lu Li J pittä J-Tsv. pit̆tääɢ I Ma (vdjI), pr piän K P M Kõ Lu Li J piεn P M Kõ J, imperf piin K P M Kõ Ja Lu Li J Ku piizii vdjI
1. pidada, sunnitud v. kohustatud v. nõutud olla | vn быть должным, неминуемым, обязательным
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga kooli tuli minna (pidi minema)
Lu mõizas piti tšävvä tegoll mõisas tuli käia (pidi käima) teol
P tšähsiäss, sis piεp tehä (kui) kästakse, siis peab tegema
M näd́d́ee piti siälä tehä töötä koko suv̆võõ nad pidid seal kogu suve tööd tegema
Kõ minuu piti mennä pakoosõõ ma pidin pakku minema
K naiskuumall piεb õmmõlla lahzõlõõ tšiutto naisvader peab õmblema lapsele särgi
Lu jõka noorikõl õli kirstu, i täün piti õlla igal noorikul oli (rõiva)kirst, ja (see) pidi täis olema
Lu kõrvõllin piäb õlla tüttö pruutneitsi peab olema tüdruk
Lu piäb õlla tšesä vesi, ku nõistii lassa pesemää pidi (peab) olema leige vesi, kui hakati last pesema
Lu miä panin koikaa omalõ paikalõ, kuza tälle piäb õlla ma panin voodi oma kohale, kus ta peab olema
Li mill piäp se kerkiissä tehä ma pean jõudma selle (ära) teha
Lu minul piäb vasata tämässä mul tuleb tema eest vastutada
M kui paĺĺo teilee piεʙ kui palju tuleb teile maksta?
Lu roopaa pääl piäb võttaa vettä, ku eb õõ piimää pudru peale tuleb võtta vett, kui piima ei ole
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ tuleb kiiremini süüa, supp jahtub (ära)
J ep pitäiz unohtaa, a miä ain unohtõn ei tohiks unustada (ei peaks unustama), aga mina aina unustan
J siä elä häppee, ep pitäis häp-peessä sa ära häbene, poleks tarvis häbeneda (ei peaks häbenema)
Li täll piäb ikossaa teda ajab luksuma
2. vaja(lik) olla | vn быть нужным, надобным
Lu mihee sillõ piεb rihmaa milleks sul köit vaja on?
I siltaa vassõ kane lavvaᴅ pitiväᴅ põranda jaoks oli neid laudu vaja
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu boltuška pajatab mitä ep piä lobamokk räägib, mida pole vaja
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul(le) pole prille vaja, ma näen veel hästi
M ep piä nii itkõa ei ole vaja nii nutta
3. (kedagi v. midagi, kellestki v. millestki) kinni pidada v. hoida (ka impers.); hoida v. tagasi suruda | vn держаться (за что-либо или кого-либо; также безл.), держать (не пропускать), сдерживать(ся)
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
Lu kahs ammõssa on tehtü, kummõt pitävät tšiini varroa kaks sälku on tehtud, mis hoiavad (kapa)vitsa kinni
Li nii õli raŋkka irsi, što en võinu pittää, lousauzi tšäsi oli nii raske palk, et (ma) ei jaksanud kinni hoida, käsi läks lahti
P piin tšäsiikaa vattsaa tšiin hoidsin (suurest naerust) kätega kõhtu kinni
S tšäjess pit̆tääš tšiin käest hoitakse kinni
J piä koonoas tšiin pea oma suu kinni!
Lu enne tehtii tohoss koššo, tämä on neĺĺänurkkõlin, daaže vettä piti ennemalt tehti tohust karp, see oli (on) neljanurgeline, isegi vett pidas
Ra välissä pelazimma kõrjua, ühs oli pitämäᴢ, a tõizõd menivät kõrjuu vahel mängisime peitust, üks oli (silmi kinni) pidamas, teised läksid peitu
J nüd jo kaugaa piäb üvää ilmaa nüüd peab juba kaua ilusat ilma
J pia tšiin pea kinni (= peatu)!
P miä piin tšiin aikuttõlõmiss ma hoidsin haigutust tagasi
P piin, piin tšiin i türzähtin nagramaa pidasin, pidasin (naeru) kinni ja purskasin (ikkagi) naerma
4. pidada, hoida, säilitada (kuskil, mingis olukorras v. seisundis) | vn хранить или держать (где-либо, в каком-либо положении или состоянии)
Lu astiais peettii kapussaa astjais hoiti (peeti) (hapu)kapsast
Lu akkunaa pääl peettää [sic!] kukkoja akna(laua) peal hoitakse (peetakse) lilli
M suvõlla peettii sõparattiiza talvisõppõi suvel hoiti rõivaaidas talverõivaid
P opõzõt piettii kammitsaᴢ hobuse(i)d peeti kammitsas
M lahs suv̆vaap pit̆tää sõrmõa suuza laps armastab hoida sõrme suus
I tšäellä piäp pit̆tääk keppiä keppi tuleb käes hoida (kepiga käies)
Lu müü piimme linnaa maaᴢ, kunniiᴢ päisere märtšeni me pidasime lina (seni) maas, kuni linaluu (ära) mädanes
P kuhilaas pitääss kahtšümmett viiz vihkua hakis hoitakse (= hakki pannakse) kakskümmend viis (vilja)vihku
P piti pitää tšäsii pääll pidi hoidma käte peal
Kõ tõin meeᴢ piäʙ tširvessä teine mees hoiab (peab) kirvest (käes)
Lu rootali meeᴢ piεb ruĺĺaa tüürimees hoiab rooli
Li miä piän taloo ülleel ma pean talu(majapidamist) üleval
Lu miä tätä piin üütä ma pidasin teda öömajal
Lu tämä piti maata rendill tema pidas maad rendil
Lu sadovnikka piäp saatua vaariᴢ aednik peab aeda korras
Lu piä kõrvad avõõ hoia kõrvad lahti!
M pittääs päätä maaᴢ hoitakse pead norus
M miä piän meeleᴢ ma pean meeles
5. (midagi) pidada, tähistada, pühitseda, korraldada, teha, (millegagi) tegelda | vn справлять, праздновать, устраивать, заниматься
L pulmõi piεttii koko näteli pulmi peeti kogu nädal
Lu müü veĺĺee autazimma i piimme pomitkoᴅ me matsime venna ja pidasime peied
K kotonn peettii risseeᴅ ristsed peeti kodus
P pappi piti moĺevenjaa preester pidas palvust
L räštoganna piettii piirua jõulu ajal peeti pidu
Lu õlut praaznikkaa piettii jürtšinn õllepüha peeti jüripäeval
I urppäivää üφs päivä piettii palmipuudepüha peeti üks päev
J ebõõ· aika pühää pittä pole aega püha pidada
M mama piti talkoi ema korraldas (pidas) talgud
J mentii tütöt i poigad jaanii tulta pitämää läksid tüdrukud ja poisid jaanituld tegema
M koko öötä piettii eittses tulta kogu öö tehti õitsil tuld
J mitä ammõttia nütt piäᴅ mis ametit (sa) nüüd pead?
Lu tüttö piti stirkkaa tüdruk pesi pesu
K lõunatt peettii eestää lõunat söödi kõigepealt
Lu piime [= piimmä] peenee remontii tegime väikese remondi
Lu tämä ain ommaa konstia piäʙ tema teeb aina oma tempe
P pittääš šutkaa tehakse nalja
Lu naizõt peetää juttua naised ajavad juttu
Lu tämä piäb ain läkinää ta aina lobiseb
M piettii illoa lõbutseti
Lu tämä piti petossa ta pettis
Kõ möö nüt võizimma pittää matkaa etes (Len. 213) me võisime nüüd matka jätkata
J kopeekaa peräss eb mahs spooraa pittä kopika pärast ei maksa tülitseda
J nõvvoa pitämä nõu pidama
6. (midagi seljas, peas, jalas jne.) pidada e. kanda; (midagi) kasutada; (koduloomi) pidada; (palgalist) pidada | vn носить, надевать; применять; держать (животных); держать (наёмника); Lu tämä piäp kaunissa platjaa ta kannab punast kleiti; M eezepää piettii mehed vöitä vööllä ennemalt kandsid mehed vöid vööl; Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ, mehed evät peettü kaglatunnija kaelakell, see on naistekell, mehed ei kandnud kaelakelli; P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi; Lu sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-t (= linikutaolist peakatet) kandsid naised peas
Li rohkaapi karjušši piti jalgaᴢ paglatšentšiä enamasti kandis karjus jalas pastlaid
J piettü ~ pietüt sõvaᴅ kantud riided
Lu saunas piettii kolkkiije saunas kasutati kappasid
Ra pietää i puisii tullii kasutatakse ka puust tulle
J opõiziit, leh́mii, lampait pittä hobuseid, lehmi, lambaid pidada
Lu enne vähe kassin koiria peettii enne peeti siin vähe koeri
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
M õli rikaz meez i treŋkiä piti oli rikas mees ja pidas sulast
7. pidada (millekski v. mingisuguseks), (kellestki v. millestki v. iseendast mingisugusel) arvamusel olla | vn считать (кого-нибудь или чего-нибудь кем-нибудь или чем-нибудь)
Po pìettii äppiäss peeti häbiks
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks (suureks), ei taha tulla meie hulka
J jõka tšülä poigõt pietä ent voimõkkann iga küla poisid peavad end tugevaks
P kahtši puu on jäkärikko, tätä pitääs kõikkõa kõvõpassi puussi kasepuu on sitke, seda peetakse kõige kõvemaks puuks
8. (kedagi) ülal pidada, (kedagi) hooldada v. toita; (midagi) hooldada e. korras hoida | vn содержать или опекать или кормить (кого-нибудь); содержать в порядке
Li poika piäb emmää i issää poeg peab ülal ema ja isa
J tänävoonnõ om med́d́e vooro pittä tšülä ärtšä tänavu on meie kord hooldada küla härga
J karjuššia tarviz üväss pittää karjust peab hästi toitma
Lu piεmmä võill da munõill toidame või ja munadega
J siεll vana baaba piäp kottoa seal hoiab vanaeit maja(pidamist korras)
9. (peaaegu) pidada (äärepealt midagi tegemast hoiduda) | vn едва удерживаться, -аться
P tämä piti türzähtää nagramaa ta pidi (äärepealt) naerma purskama
10. (mitte) tohtida (midagi teha) | vn (не) сметь, по- (делать что-либо)
L enäpεä ep piε lyõkkua troitsass suvistepühast (peale) ei tohi enam kiikuda
Lu ep piä nii paĺĺo hulkkua, piäp tehä tüütä ei tohi nii palju hulkuda, peab tööd tegema
Lu ep pitäiz õlla nii uhkaa ei tohiks nii uhke olla
11. (jumalat; üleloomulikke jõude) uskuda | vn веровать, уверовать (в бога; в сверхъестественные силы)
J baabuškat pitiväd jumalaa vanaeided uskusid jumalat
K nõitoi peettii usuti nõidu
■
Po tultii kottoo, pìettii lauta tuldi koju, söödi
J naapuris ku pietä üvä meelt küll naabrid rõõmustavad
J ep piä vaaria ei pea hoolt
Po piε õmmaa ùolta ole hoolas (pea oma hoolt)
J piäp tõizõ päälee vihaa peab teise peale viha
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
M kuh̆hõõ siε teetä piäᴅ kuhu sa lähed (teel oled)?
Lu drolli piti ääntä (plekist) krapp tegi häält (= kõrises lehma kaelas)
J vanass izäss müü piämm uvažeńńa vanast isast me peame lugu
K miä kurraa külḱee lopatkaa piin ma sihtisin vasemasse abaluusse
Po talopoigad pìettii ned́d́ee puolõss talupojad olid nende poolt
Kõ tšävvä eʙ või, jalgad evät piε (ta) ei saa käia, jalad ei kanna
J enne talopoik piti karjõmaat pomešikalt vanasti sai talupoeg karjamaad mõisnikult
M siä entää nii kehnossi piäᴅ sa pead end nii halvasti ülal
J vassaa pitämä vastu pidama
J vagoll pitämä (kedagi) vaos hoidma, talitsema
J vahõt pitämett vahetpidamata

praaznuittaa M-Set., pr praaznuitan M, imperf praaznuitin pidutseda, (midagi) tähistada e. pühitseda | vn праздновать
a soldatissa tuli siittä svätoo kuuźma, kumpaa pitääs praaznuittaas praaznikkan voinassalas (Set. 30) aga sellest sõdurist tuli püha Kuzma, keda peetakse (küla pühakuks ja kelle päeva) pühitsetakse Voinassalas.
Vt. ka prazdnuita

praavittaa L P M Po Lu Li Ra J praavitta J-Tsv., pr praavitan P M Lu Ra praavitõn J, imperf praavitin P Lu J
1. ravida, parandada | vn лечить, полечить, вылечивать, вылечиить
Lu enne tämä rammittsi, dohtorit praavitõttii, nüd on terve enne ta lonkas, arstid ravisid, nüüd on terve
L nõd́d́at praavittivad läsivεä nõiad ravisid haige (terveks)
P koiraa nännää praavitõttii suojaa leivääkaa odraiva raviti sooja leivaga
Lu vanalt on kehno praavittaa kaaõtta vanalt (= vanal inimesel) on halb kaed ravida
Lu ku inemin tšäe vai jalgaa lõikkaᴢ, sis pupuškaa viinall praavitõttii kui inimene lõikas kätte või jalga, siis raviti pungaviinaga (= viinaga, milles on leotatud kasepungi)
Lu ampaajõ i sivujõ praavitattii lukõmizõõkaa hambaid ja ristluid parandati lausumisega
Lu umalikaᴢ piäp pää praavittaa joobnu peab pea(d) parandama
J gorbõizõõ aut praavitõʙ kk küüraka parandab haud
M elä millõõ ampaita praavita, mill eväd vaivata kk ära mul hambaid paranda, mul ei valuta (= ära mind tüssama tule)
2. (midagi) parandada, terveks teha, korda seada | vn поправлять, поправить, чинить, починить
P t́at́a meni pajaasyõ praavittamaa lait́juot isa läks sepikotta rege parandama
Li katto on rikki, piäp praavittaa katus on katki, tuleb parandada
J perält püüvvöö võrkot piäp praavitta pärast püüki tuleb võrgud parandada
P menep sitä aźźaat praavittamaa, ize on äizä läheb seda asja parandama, ise on ärritatud
M teet praavittaa teed parandada
Lu praavittaa paperiᴅ paber(e)id (= dokumente) korda seada.
Vt. ka praavihuttaa

pruukkia J-Tsv., pr pruukin J, imperf pruukkizin
1. pruukida, kasutada, tarvitada | vn употреблять, употребить, пользоваться, попользоваться, применять, применить
piippua pruukkima piipu pruukida (= tõmmata, suitsetada)
tubakka pruukkia tubakat pruukida (= suitsetada)
pruukitko viinaa kas sa viina pruugid (= jood)?
verelaskõja ammõttia med́d́e tšüläz evät pruuki aadrilaskjaametit meie külas ei peeta
2. tavatseda (midagi teha) | vn иметь обыкновение (делать что-либо)
pajat, mitä isänt pruukip tehä räägi, mis peremees tavatseb teha

pööritellä: pööritell J-Tsv., pr pöörittelen: pööritteen J, imperf pöörittelin J frekv (midagi) ringi ajada, keerutada | vn вращать, вертеть, крутить
elka pööritelka vokkia ümper ärge keerutage vokki (= vokiratast) ringi (ümber).
Vt. ka pöörütellä

pöörittää (Kõ-Len.) pöörittä J-Tsv. pöörittääɢ I, pr pööritän: pööriten J, imperf pööritin J (midagi) ringi ajada, keerutada, vändata; veeretada | vn вращать, вертеть, крутить; катить
I jalgolla piäp pöörittääɢ jalgadega tuleb (vokiratast) ringi ajada
I kepissä pööritämmäɢ kepiga (kepist) ajame (käsikivi) ringi
Kõ estää tšäütii kaarlõmäelle munaa pöörittämää (Len. 221) varem käidi Kaarlõmäel muna veeretamas
■
J kõik pööriten rihess hitolõõ kupatan kõik toast kuradile (= ajan kõik toast välja).
Vt. ka pöörettää, pöörüttää

pööriä M Ra J (Kõ Lu-Must.) püöriä (P) pööriäɢ I, pr pöörin M Lu Ra J püörin P pöörii I, imperf pöörizin Ra J pöörizii I
1. pöörelda, keerelda, tiirelda | vn вращаться, вертеться, крутиться, кружиться
Lu pöörib, pöörib nava pääl? – võtti (Must. 159) mõist pöörleb, pöörleb naba peal? – Võti
J pöörijõz laŋkõõz maalõõ langes keereldes maha
M miε pöörizin ühes paikkaza, en tää kuza õõn ma tiirlesin ühes paigas, ei tea(dnud), kus olen
M tšärpän ümperi sin̆nua pööriʙ kärbes tiirleb sinu ümber
2. (midagi) ringi ajada, keerutada, vändata | vn вращать, вертеть, крутить
Kõ on rataᴢ, sitä pööriäᴢ, a tõin meeᴢ piäʙ tširvessä, kurassia, ihoʙ on ratas (= käi), seda aetakse ringi, aga teine mees hoiab kirvest, nuga, ihub (= käiab).
Vt. ka pöörettää, pöörittää, pöörtää, pöörüttää, püürtäässä

pöörrä Ra pöörr J-Tsv., pr pöörän Ra pöören J, imperf pöörin Ra J
1. (kellegi v. millegi) ümber käia, piirata (kedagi v. midagi uskumusliku tava kohaselt) | vn ходить вокруг (кого-то или чего-то по старинному обряду)
Ra tšünteliällä pöörettii ümper ruhipuut kõlmõt kõrtaa vass päivää küünlaga käidi ümber puusärgi kolm korda vastupäeva
2. J-Tsv. käiata, käial teritada | vn точить на точиле.
Vt. ka pöörtää, pöörätä, pöörüttää

pöörtää Ra (K-Ahl. Lu-Must.) püürtää Lu Li pöörtä J-Tsv. pöörtääɢ (I), pr pöörän K pöören J püüren Lu, imperf pöörin J püürin Lu
1. pöörata, keerata | vn поворачивать(ся), -ернуть(ся)
J pöör koorõm ümper pööra koorem ümber
J ani arjalõõ muniᴢ, sisavõ sivuillõõ pööri rl hani (hobuse)lakale munes, ööbik külili pööras
J pöörtä seltšä selga pöörata
2. käiata, käial teritada | vn точить на точиле
Lu kui õsõtaa uuᴢ vikahtõ, siis püüräl püüretää kui ostetakse uus vikat, siis käiatakse käial
Li miä vein kõlmõt kurass püürtää ma viisin kolm nuga käial teritada
Li nõizõmma püürtämä kurasiiᴅ hakkame nuge käiama
3. (kellegi v. millegi) ümber käia, piirata (kedagi v. midagi uskumusliku tava kohaselt) | vn ходить вокруг (кого-то или чего-то по старинному обряду)
Ra kui pominoitõtaa, siiz võtõtaa tšüünteliä tšättee i pööretää lauta vassoo päivää kõlmõt kõrtaa kui mälestatakse surnut, siis võetakse küünal kätte ja käiakse kolm korda vastupäeva ümber laua
4. pöörelda | vn вращаться, вертеться, крутиться, покрутиться
Lu kana varpaa päälä pööräb (Must. 158) (muinasjutust:) (onn) pöörleb kanajala (kanavarba) peal.
Vt. ka pööriä, pöörrä, pöörätä, pöörüttää, püürtäässä

pöörüttää M J püörüttää Po püürüttää Lu Li pöörüttä J-Tsv. pöörüttääɢ (I), pr pöörütän ~ pöörüten J, imperf pöörütin J
1. keerutada, vändata | vn вращать, вертеть, крутить
M kui lahzõlt tõkku ammaᴢ, pöörütättii ümpär päätä, vizgattii ähüppäälee kui lapsel tuli (kukkus piima)hammas (ära), (siis) keerutati (seda) ümber pea, visati ahju peale
M kaivod on kõikõllaizõᴅ meillä, volli on mokoma, seneekaa pöörüttääᴢ kaevud on meil igasugused, on selline võll, sellega vändatakse
Li viihkuri ühes kõhtaa püürütäb liivaa tuulispask keerutab ühes kohas liiva (üles)
2. (kellegi v. millegi) ümber käia, piirata (kedagi v. midagi uskumusliku tava kohaselt) | vn ходить вокруг (кого-то или чего-то по старинному обряду)
I pöörütettii lehmäd ümpärikkua õvvõza kõlmõt kõrtaa käidi õues ümber lehmade kolm korda
M pominlauta pöörüttääs kõlmisõõ surnute mälestamiseks kaetud laua ümber käiakse kolm korda
3. pead pööritama panna, vingumürgistust tekitada | vn закружить (голову), вызвать головокружение; угореть
Lu minnua päässä püürütti mul hakkas pea ringi käima
M elkaa ruttagaa panna trub̆baa tšiin, se võip pöörüttää surmaassaa ärge rutake siibrit kinni panema, see võib tuua surmava vingumürgistuse
M kasta algab jo pöörüttää ta hakkab juba purju jääma (talle hakkab viin juba pähe)
Lu tüttö poigal püürütti pää tüdruk ajas poisil pea segi.
Vt. ka pöörettää, pöörittää, pööriä, pöörrä, pöörtää

püütää K P M Kõ Lu Li Ra Ku (R-Eur. R-Reg. Ja-Len. Po) püütεä L püütä J-Tsv. püütääɢ I, pr püvvän Kett. K L M Po Lu püüvvän Lu püüvven Lu Ra J püüän M-Set., imperf püvvin K M Kõ püüvvin Kõ-Len. J-Tsv. püüzin L Lu Ra
1. (kala) püüda | vn ловить (рыбу), рыбачить
K soikkolaa mehet talvõll püüsivät kalaa, a suvõll tšäüsivät karjaᴢ Soikkola mehed püüdsid talvel kala, aga suvel käisid karjas
L starikka tšäüsi kaloi püütämεä taat käis kalu püüdmas
Lu talvõll püüzimme nootaakaa ailia talvel püüdsime noodaga räimi
M hailia püütääᴢ võrkkolailla räimi püütakse võrkudega
Lu iltaa-issumiin loppu siis ko lähettii merell püütämää istjad lõppesid (= istjatel käimine lõppes) siis, kui mindi merele (kala) püüdma
Ku kaik külä püüvvettii rüsijeekää i noottiikaa kogu küla püüdis (kala) mõrdade ja nootadega
Lu püütää bõõ mittää pole midagi püüda (= pole kala)
2. püüda | vn ловить, поймать
Lu talvittaa püvvetää susiloi talvel püütakse hunte
M püüvväp krottia püüab mutte
P meni emä lentuo, püütämää näilie tšärpäzii (pääsu)ema läks lendu, neile (= poegadele) kärbseid püüdma
L piεp püütεä kumpait tšiin peab kedagi kinni püüdma
3. püüda, katsuda (midagi teha) | vn пытаться, попытаться, стараться, постараться
K nuorikkõ kummartõõʙ, ku deŋgoi(ta) viskoassa, püvväb jõkaizõllõõ kummartaa (Al. 26) (pulmakomme:) mõrsja kummardab, kui raha visatakse, püüab igaühele kummardada
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab mult raha välja pressida (saada)

ruttaa K-Al. M Kõ Po Li J (Kett. K-Ahl. R-Reg. P Lu) rutta J-Tsv. ruttaaɢ I, pr rutan K M Kõ Po Lu Li J, imperf rutin M Lu J rutata, kiirustada; (midagi) kiiresti v. kiirustades teha | vn спешить, торопиться
I kuhõ siä rutad ainõ, ep piäɢ niin ruttaaɢ kuhu sa aina ruttad, ei ole vaja nii rutata
K piäb venttsaa ruttaa (Al. 33) tuleb laulatusele rutata
J ruta vähäkkõizõ tšiirep(i) tee (rutta) natuke kiiremini!
J piäb ruttaa vakkoo, saisõizin tšiireepää lõpõttaa peab vagumisega ruttama, (et) saaksin kiiremini lõpetada
M elä ruta naisii nõisa ära kiirusta naisevõtuga
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma käisin kiiresti (ruttasin käia), läksin higiseks
Kõ rutap süüvvä sööb kiirustades (kiirustab süüa).
Vt. ka ruttiissa, rutõlla

saata¹ Kett. P M S J (Len. K R-Eur. U L Kõ Li) saavva M Lu Li Ra J Ku saavvõ Lu J saavv J-Tsv. saava Lu J savva M Kõ Lu Ra saaha K-Ahl. P saaχa P saa(aɢ I (Ko vdjI), pr saan K U L M S Lu Li Ra J Kr saa I, imperf sain Kett. K P M Kõ Lu Li J Ku sai I
1. saada, hankida, teenida | vn получать, получить, добывать, добыть, зарабатывать, заработать; L sai enele üvää ilozaa naizyõ sai endale hea ilusa naise; M siε järkeässi tahot saata rah̆haa sa tahad kohe raha saada; Kõ sain naizõlõ üv̆vää kaglussõõ sain naisele hea krae; K mitä sain, senee jõin mis teenisin, selle jõin (maha); I millõõ õli raskaᴢ leipää saa(aɢ mul oli raske leiba teenida; Lu lahzõt saatii saunoiᴢ lapsed saadi (= sünnitati) saunades; I milla säppeä bõõɢ, piäʙ saa(aɢ säppe mul pole (lehma)ketti, tuleb hankida kett
M meni tämä tšülääsee süvvä saamaa (Set. 5) ta läks külasse süüa hankima
J saatu lahs vallaslaps
2. kuhugi või mingisse olukorda sattuda, jõuda, jääda | vn попадать, попасть, сходиться, сойтись
S pool tunnia aikaa, kõõs saan niglaasõõ niitii (võtab) pool tundi aega, kuni (kui) saan nõela taha niidi
J jo kuuvvõtt ŕumka juun, a en saa ent umalaasõ juba kuuendat pitsi joon, aga ei jää purju (ei saa end purju)
M sai ühesää vootta õtsaasõõ (Set. 3) sai üheksa aastat läbi
J lein roozgaakaa, jott saan tälle tšültšee lõin piitsaga, et saa(ksi)n talle külje pihta (lüüa)
P kunni pari saap kokuosyõ, sinni tontti tšümmee paria tšentšii kulutaʙ vs kuni noorpaar saab kokku, seni kulutab kurat kümme paari kingi
P žiivatta ep kuolõ, a hukkaa saaʙ loom ei sure, vaid lõpeb (saab hukka)
L lehmä taukõzi, tõizõt saatii terviessi lehm kärvas, teised (loomad) said terveks
M on jo saatu kõik einä valmiissi on juba kõik hein valmis tehtud
Lu kahõsatšümmett kuus vootta sain täüᴢ sain kaheksakümmend kuus aastat täis
Lu miä jõin vettä, sain janoo poiᴢ ma jõin vett, sain janust lahti
Lu inemin sai surmaa inimene sai surma
J siε terpi, kunis tämä saap paikalõõ sa kannata, kuni ta jõuab kohale
J ühtee saama kokku saama
J seemen saab maha viskamizi seeme saab maha (= külvatakse) viskamisi
J vanassi saama vanaks saama
J kuhõ on saanu opõizõ arjõ kuhu on jäänud hobusehari?
J tarvis saavva puut põlõmaa (on) tarvis saada puud põlema
J kõik sai harrillaa kõik läks laiali
3. kellekski saada | vn становиться, стать
Lu škippariss saatii ennee ühel viisii kippariks saadi enne(malt) ühel moel
4. midagi teha saada, võida, tohtida | vn мочь; смочь, сметь, посметь
Li siäl sai kõvassi nagraa seal sai kõvasti naerda
J taas tultii haitoᴅ, taaz emmä saa tehä tüütä jälle tulid takistused, jälle ei saa (me) tööd teha
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid ei tuleks (ei oleks) sõda
J lihhaa jo kõvassi razvõss et saa nii süüvvä, a kallaa ain süün liha on ju väga rasvane, seda (sa) ei saa nii (väga) süüa, aga kala söön alati
M ai ku on ahaᴢ kanava, saaʙ mennä üv̆vii üli oi kui kitsas kraav, saab hästi üle minna
Li hoikka puu saap kadgõta peenike puu võib murduda
M saad joonitõlla koko päivää pead jooksma kogu päeva
M kui õlud on valmiᴢ, saab valõlla kui õlu on valmis, võib ümber valada
Lu saap kilittää inemizee surmaassaa inimese saab surnuks kõditada
Lu nii on üvä süükki, saap sõrmõt kaalia on nii hea söök, (et) peab sõrmed (üle) lakkuma (= et laku või sõrmed üle)
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
P tämä õli läsivä, ep saanu tšävvä ta oli haige, ei saanud käia
Lu silla ep saa müühässüä, om mokoma tüü sa ei tohi hilineda, on niisugune töö
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei või anda vett juua
Lu et saa õlla laisk i võõno (sa) ei tohi olla laisk ega aeglane (vedel)
Lu sai vajõltua võis vahelduda
Lu tämä pajataʙ tõtta, tätä saab uskoa ta räägib tõtt, teda võib uskuda
Lu herra sai talopoigaakaa tehä, mitä tahto härra võis talupojaga teha, mida tahtis
J sai ohto magat sai küllalt magada (sai end välja magada)
P saapi õlla võib olla
L epko saa teill suojõtõlla kas teil ei saa(ks) end soojendada?
L nõitoi ep saannu suututtaa nõidu ei tohtinud vihastada
Lu ep saa niku laulaa lavvaa takann laua taga ei tohi(ks) nagu laulda
■
P pappi sai tεätεä, etti mustalaizõll deŋgad õlivaᴅ preester sai teada, et mustlasel oli raha
Ku hüü duumatt́śii, kui saavvaa soojaa nad mõtlesid, kuidas saavad sooja
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
Lu sain tšäessä poiᴢ sain kaelast ära
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
J saab aik üli aeg saab täis
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi kergelt purju)
J sai vihaizõssi med́d́ee päälee sai meie peale vihaseks
Lu saad marjoikaa süönnünn õlla võid marjadest söönuks saada
J jalgõlõ saama jalule saama
J sai närä täünö (tal) sai hing täis
J siält sain õtsaa tšättee sain sealt otsa kätte (= sain asja selgeks)
J püüvveb milt rahoi väĺĺää saavvõ püüab minult raha välja pressida
J tšiini saama kinni saama (püüdma)
M naizikko saap saunaa naine saab maha (= hakkab sünnitama)
M tämä on aivo pisselikko ińehmiin, täm ep saa õmiza nahkoiza til̆loita ta on väga terava keelega inimene, ta ei saa oma nahas(ki) rahu
M siεlt ain saatii helppoa sealt saadi aina kergendust
M ai ku miä sain üv̆vää meeltä oi kuidas ma rõõmustasin
Lu tämä on mokoma inemin, saap kõikkiijee rahvaakaa aikoo tema on niisugune inimene, saab kõigi inimestega hästi läbi
Lu ep saa rauhaa (ta) ei saa rahu
Lu müü vollia emmä saa meie ei saa võitu
Lu mitä tämä unõkas tolkkua saaʙ mis tema, unimüts, aru saab
Lu evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu (täis)
Lu tüül loppua emmä saanõõ tööle lõppu (me) ei saanud (= tööle lõppu ei tulnud)
J sulkii(t) seltšää saama sulgedega kattuma (sulgi selga saama)
J sai üvää saunaa sai hea sauna (= keretäie)
J saako mitä saaʙ saagu mis saab

sünnüttää L M Lu (K R-Eur. R-Lön. P) sünnüttεä L P sünnüttä J-Tsv. sünnüttääɢ I, pr sünnütän L Lu sünnüten J, imperf sünnütin Lu J sünnitada; (midagi) luua | vn родить, рожать, рождать; создать
L siε sünnütät poigaa sa sünnitad poja
L õlõn sünnüttännü kõm lassa olen sünnitanud kolm last
P lib raskas sünnüttεä tuleb raske sünnitus (saab olema raske sünnitada)
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ teda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
Lu ihan alassi niku maama sünnütti ihualasti, nagu ema sünnitas
J saunnain saunaasõ sünnütti, tšezällä lauttaa nurganaine sünnitas sauna(s), suvel laudas
M miε õlõn saunas sünnütettü ma olen saunas sünnitatud (= olen saunas sündinud)
J tšen on sünni maailma sünnüttennü kes on patu maailma loonud?
Vt. ka sünnittää, sünnütellä

taaĺia J-Tsv., pr taaĺin J, imperf taaĺizin J tali abil (midagi) tõsta v. tõmmata; (purje) heisata | vn тянуть, поднимать талями
müllüü valli on taaĺittu süäme (tuule)veski võll on talidega sisse tõstetud

tagottaa P M Lu Li Ra (Kett. K-Al. U L Kõ) tagotta J-Tsv., pr tagotan Kett. K L P M Lu Li tagotõn Li J, imperf tagotin P Li J
1. püüda, taga ajada; võtta, haarata | vn ловить; догонять, доставать, достать (рукой)
J koir tagotti jäness koer ajas jänest taga
J tagot tšäeka leipä, luzikõll rooppa võta käega leiba, lusikaga putru
2. püüda, katsuda, proovida (midagi teha) | vn стремиться, пытаться, пробовать
Li miä tagotõn tehhä ain üvässi ma püüan alati (kõike) hästi teha
P pojo tagotap tüttärikkua saaha tšiin poiss püüab tüdrukut kinni võtta (saada)
K näväd tagottavad kõrraz maalõõ lüvvä need paŋgõd vettä (Al. 41) (pulmakomme:) nad proovivad need veepanged (ühe) korraga ümber lüüa
3. tavatseda, kombeks v. tavaks olla | vn иметь обыкновение, привычку
M tuhkapään ep tagotattu alkaa töötä esmaspäeval ei tavatsetud tööd alata
P lähtie altyõᴅ, nävät tagottavad näüttäüssä allikahaldjad, neil on kombeks end näidata
J köühelee tagotõta anta ilmaa – jumalaa peräss vaesele oli kombeks anda ilma – jumala nimel
4. kogelda, kokutada | vn заикаться
Ra tämä heittü i perää senee nõisi tagottamaa ta ehmus ja pärast seda hakkas kogelema
Lu tämä üvässi ep saa jutõlla, tagotap sõnnaa ta ei saa hästi rääkida, kogeleb
J tagotõp pajatta kogeleb.
Vt. ka tagotõlla, taottaa, tapaõlla, tavata, tavottaa

tavottaa Lu Ra (I), pr tavotan ~ tavotõn Lu, imperf tavotin Lu (kinni) püüda, kätte saada, taga ajada; proovida (midagi teha), üritada | vn пытаться, стараться, догонять
Lu miä tavotõn tätä tšiini ma püüan teda kätte (kinni) saada
Lu vai siε tavotid lüüvvä minnua või sina üritasid mind lüüa
I tämä tavotti kunikaa tüttärele antaas suuta (muinasjutust:) ta üritas kuningatütrele suud anda (= üritas suudelda).
Vt. ka tagossaa, tagottaa, tapaõlla, tavata

teetüttää (K-Ahl.), pr teetütän K, imperf teetütin teha lasta (midagi) | vn заказывать, заказать, поручать, поручить (кому-нибудь) сделать (что-нибудь)

tehä Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. U V Kr) teh́ä J-Tsv. teχ́ä K teh́h́ä Lu Li teχ́χ́ä Lu teh́h́ᴇ J-Tsv. tehäɢ I tetä (M), pr teen K U M Kõ Lu J Ku tõn Lu tien K-Ahl. L P tii I tiin Lu Li tegen ~ teǵǵen Kr, imperf tein K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku tei I
1. (midagi) teha, valmistada, ka impers. | vn делать, готовить (что-нибудь), также безл.
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
S kõik tööt kotonn tehtii tšäzii kõik tööd tehti kodus käsitsi
I miä paĺĺo tei tüütä ma tegin palju tööd
P tüötä tehezä õlõn ain elännü tööd tehes olen aina elanud
Lu tämä ep tunnõ mittä izze tehä, a piäp tšüssüä tõiss inemissa, tšen tälle tetšeiᴢ ta ei oska ise midagi teha, vaid peab paluma teist inimest, kes talle teeks
I izeɢ tiiɢ, kui tunnõᴅ ~ kui tääᴅ tee ise, nagu oskad
M miä teen sen̆nee veš̆šaa niku iigruškaa kk ma teen selle asja mängides (nagu mänguasja) valmis
K sukkaa tehtii kooti (tehti) sukka
M tee niitilee sõlmu õttsaa tee niidile sõlm otsa
M piäp tehä tuli peab tuld tegema
Lu järvisoos tehtii einää Järvisoos tehti heina
M nõisas kuhjaa tetšemää hakatakse kuhja tegema
M tehäz rütšelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad
P paarńuolõ tehtii sütšüzün rüiᴢ kesale külvati (tehti) sügisel rukis
Lu suurimoi teχ́χ́ää kagrass tangu(sid) tehakse kaerast
I tii sigalõ süümissä teen seale sööki
M maa-tšimoᴅ, nävät toožõ tehäz mettä kumalased, nemad ka teevad mett
J tetši turhii minuu emäni tetši turhii tuutijani rl tegi asjata mu ema, tegi asjata mu äiutaja
Lu tämä tetši senee millõ vihutta ta tegi seda (selle) mulle vihuti (= meelega)
P nõizõmma riht tetšemää hakkame maja ehitama
K tehtii rissiä tehti ristimärk
M unostat tehä rissiä et̆tee unustad risti ette lüüa (ristimärki ette teha)
P škelmi pojo, škelmüüttä tieʙ kelm poiss, teeb vallatust
L tehkaa meilie tilaa tehke meile ruumi
M raja õli tettü piirjoon oli tehtud
K korovota tehtii ringmängu mängiti (tehti)
M tee tällee tšäeekaa, tee lehvita talle käega, lehvita
J rauhaa tetšema rahu tegema
M tetšivät süntiä (nad) tegid pattu
Lu tetši enel surmaa (ta) tappis enese
M tehäz lauta kaetakse laud
M talvõll teep soojaa talvel teeb sooja (~ talvel läheb ilm soojaks)
2. (midagi) pidada, korraldada, teha | vn справлять, устраивать
K üli kahõõ nätelii pulmat tehtii kahe nädala pärast peeti pulmad
K tehäss sχotka peetakse (küla)koosolek
P siis tehtii suuto siis peeti kohut
L tetšivät sõa hakkasid sõdima
3. poegida, sünnitada | vn телиться, жеребиться; родить
P lehmä tieʙ vazikkaa lehm poegib
M opõnõ tetši śalgoo hobune tõi varsa
S miä izze lauttas tein lahzõᴅ ma ise sünnitasin lapsed laudas
4. nõiduda, kaetada, halba teha | vn колдовать, сглазить, причинять, причинить вред
J tütöd nõitomusii tetšiväᴅ tüdrukud nõidusid (tegid nõidusi)
M miε n täätännü, etti töö teettä ap̆pia ma ei teadnud, et te annate abi (nõidudes)
Lu nõizõp silmiekaa kehnoo tetšemää hakkab silmadega halba tegema (= kaetama)
P sein obaχkoi, nõisi millyõ paskaa tetšemää sõin seeni, mul hakkas halb
5. muuta, teise olukorda viia | vn привести в другое состояние
L tie õnnõvassi nuort nuorikkõa tee noor noorik õnnelikuks
Lu narrip koiraa, tiip koiraa ärriässi narrib koera, teeb koera tigedaks
J puussi-paĺĺassi tetšema puupaljaks tegema
J purussi tetšemä puruks tegema
■
M tehäze mak̆kõata (pulmakomme:) tehakse „magusat” (= peigmees ja pruut suudlevad)
J ruttoa taga tetšemä tagant kiirustama
J ińemizet tetšiväd lupausõᴅ inimesed andsid tõotuse(d)
Lu sis tetši pitšää nenää siis tegi pika nina

terppiä K M Lu J (Kõ-Len.) terppiε L terppiäɢ I, pr terpin K-Ahl., imperf terppisin K-Ahl. terppizin Lu
1. (ära) kannatada, taluda | vn терпеть, стерпеть, страдать, выстрадать, переносить, перенести, выдерживать, выдержать
M miä en või terppiä, milla aivo kõv̆vii vaivattaaʙ ma ei suuda taluda, mul valutab väga kõvasti
L miltized muukad müö terppizimmä maai·lmaza milliseid piinu oleme kannatanud maailmas
I siä terpiɢ, a tämä isuʙ lavõzõlla da vaataʙ kui nämäᴅ koirissaavaᴅ sina kannata, aga tema istub pingil ja vaatab (pealt), kuidas nemad toorutsevad
J izäz ep terpi vassa panõmiss su isa ei talu vastuhakkamist
M minuu pää ep terpi varjaa löülüä minu pea ei talu kuuma leili
2. kannatlik olla, kärsida | vn терпеть
M entin vätši terpittii, ettep söötü arkõa endine rahvas oli kannatlik, (nii) et (paastu ajal) ei söödud paastuvälist toitu
Lu terppigaa kalleel päiväl, elkaa riijelkaa kannatage pühasel päeval, ärge riielge
Kõ piäp mennä, töö eb [= ep] terpi (Len. 214) peab minema, töö ei kärsi (oodata)
3. vastu pidada, kesta | vn выдержать
M kui mennä õttsaassaa, en tää, terpipko aisa kuidas jõuda (tee) lõpuni, (ma) ei tea, kas (vankri) ais peab vastu
4. tagasi tõrjuda v. hoida; (end) tagasi hoida (midagi tegemast) | vn воздержаться
Lu miä en või terppiä haikotussa ma ei suuda haigutust tagasi hoida
J nii nagrutõʙ, jot em või enepä terppiä nii ajab naerma, et ei või enam tagasi hoida
M tämä paissu itkõmaa, tämä eb võinu terppiä, että eb nõisa itkõmaa ta puhkes nutma, ta ei suutnud (end) tagasi hoida, et mitte nutma hakata

tipata: tipat J-Tsv., pr tippaan J, imperf tippazin: tippõzin J (midagi) väheke võtta | vn взять немножко (чего-нибудь)
tippaa kurasõõ nenäll vähäize gartšittsa võta noaotsaga väheke sinepit

uinottaa (K-Al. R-Lön. R-Reg.) uinotta J-Tsv., pr uinotan: uinotõn J, imperf uinotin J
1. uinutada | vn усыплять, усыпить, убаюкивать, убаюкать
J uinot lahs makkamaa uinuta laps magama
2. J (midagi) jäljetult kaotada | vn бесследно терять, по- (что-либо)

valaa K L P Ra J (Kett. M Ja-Len.) val̆laa M Kõ vallaa Po Lu Li J Ku vala J-Tsv. val̆laaɢ I (Ko) Ва́ла K-reg₂ Вала́ ~ Варлагь ~ Ва́ллагь Pal₂ Ва́ллагъ Ii-reg₁, pr valan K P M Lu J, imperf valõn M Kõ valõin Kõ J valin Lu valazin P M J val̆lõõ I
1. valada, kallata | vn лить
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma vett valati peast jalatallani (= üle kogu keha)
K õlud valõttii botškaasõõ õlu valati vaati
K nõisass stokanoi valamaa hakatakse (viina) klaasidesse valama
M peremeeᴢ valab rütšee kottiisõõ peremees kallab rukkid kotti
M elä juttõõ tšülälee, tšülä paap tšüüneliä valamaa vs ära räägi külale, küla paneb pisaraid valama
M välissä nii puhkõõb vihma, etti kahs näteliä valab i valaʙ vahel hakkab (puhkeb) nii vihma sadama, et kaks nädalat valab ja valab
M valab niku paŋgõõ servässä valab (sadada) nagu pangest (pange servast)
Lu vihmaa niku paŋgissa valaʙ vihma valab nagu pangest
M ai ku valab vihmaa, niku vartaassa oi kuidas valab vihma, nagu oavarrest
2. kasta | vn поливать
M taimõd algõttii räüstüä, näitä piäb val̆laa taimed hakkasid närtsima, neid tuleb kasta
Lu tarraa piεb vallaa aeda peab kastma
J tänävä tait kapusaa valamiss eb lee, nõizõb vihmaa satama, de valap kapusa täna vist kapsaste kastmist ei tule, hakkab vihma sadama ja kastab kapsad (ära)
M valamma panidorõita kastame tomateid
3. valada (metalli, midagi metallist) | vn лить, отливать (готовить литьём)
J kase suur veero on tšugunõss valõttu see suur ratas on malmist valatud
J valan kulta-silmii, tšell on tarviᴢ (muinasjutust:) valan kuldsilmi, kel on tarvis
M kartõn azõ piäb val̆laa tin̆naakaa, puin azõ piäp turvotuttaa, etti täm eb vootaiᴢ plekknõu tuleb tinutada, puunõu tuleb turrutada, et see (= need) ei jookseks läbi
P nõisõvad valamaasyõ tinaa hakkavad tina valama (= hakkavad õnne valama)
P isub üvässi selläz niku valõttu (rõivas) istub hästi seljas nagu valatud
■
J svaatt, siä kuile ženihõss kõig valaᴅ: vet tämä oŋ köüh niku rott kosjasobitaja, sina vist peigmehest puha valetad: ta on ju vaene nagu (kiriku)rott
Ku se valo kuremuniit suuhoo kk see valetas (see valas kuremune suhu)
M valab vaskõa valetab (valab vaske)
Ra pajatab niku tinaa valaʙ räägib, nagu tina valab (= valetab).
Vt. ka valkaa², valõlla

võttaa Len. Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI (R U) võttaaɢ I wota Kr ottaa Ku Вы́тта K-reg₂ Pal₂ Вы́дагь Pal₂ Выдагъ Ii-reg₁ Во͡ета Tum., pr võtan K R U L P M Kõ S Lu Ra J võtaan J võttaa I võt̆taa vdjI, imperf võtin U P M Lu J võõtin R
1. võtta | vn брать, взять
K tšugunikka võtõttii ahjoss vällää malmpott võeti ahjust välja
R emä võtti javoᴅ, setšäzi leiväᴅ taitšikaχjaa ema võttis jahu, segas leivataina leivaastjasse
R võtin värtsiᴅ, panin vaŋkkurillõõ võtsin kotid, panin vankrile
M mikä nii tšiirees meed vällää niku tulta võtiᴅ miks (sa) nii kiiresti ära lähed, nagu tuld võtsid (= tulid nagu tuld tooma)
Kõ sõta-aikann tšäütii tult võttamaa sõjaajal käidi (teisest perest) tuld toomas
L kõikk kõm ruotia õltii tšerikkoz i pritšastia võttivaᴅ kõik kolm roodu olid kirikus ja käisid armulaual
I tšerves tšättee võõtsõõ da mennäs tüülee kirves võetakse kätte ja minnakse tööle
I kazgõssa õhzaᴅ võõttuuᴅ kasest (= kase küljest) on oksad võetud
M tahtosin koolla, jumal ev võta näeᴅ (Mäg. 72) tahtsin surra, (aga) jumal, näed, ei võta
Lu miε tulin võttamaa lehmii ma tulin lehmi (vastu) võtma (= karja hulgast koju viima)
2. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
P miä võtan lad´d´aa perekoza ma võtan laia kaare
3. naist võtta; kosida; pruudile järele tulla | vn брать, взять в жёны; жениться; свататься; заехать за невестой
S võta minuu tütär mehelee võta mu tütar naiseks
L pojo võtab naizikoo poiss võtab naise
I siitt üli tee min̆nua võõttii siit üle tee mind kositi
K siz ku tullas võttamaa, nõõvad kuuluma tšelläᴅ .. (Al. 28) siis, kui tullakse pruudile järele, hakkavad kostma (pulma)kellad ..
M välissä tultii võttamaa kahstõššõmõtt ovõssa (pulmakomme:) vahel tuldi pruudile järele kaheteistkümne hobusega
4. ära võtta, vallutada | vn брать, захватывать, покорять
P pittõr pervyi narvaa võttii Peeter Esimene vallutas Narva
5. (kurssi, suunda) võtta | vn брать курс, направление
Lu müü võtimma kurzii tallinaa me võtsime kursi Tallinnale
6. (viina) võtta, juua | vn выпивать, выпить
Lu tšem paĺĺo lakahtaaʙ, paĺĺo juuʙ, se on varma võttamaa kes palju lakub, palju joob, see on varmas (viina) võtma
7. aadrit lasta | vn пускать, пустить кровь
M mokoma õli hakka muukõõ tšüläzä, tšen võtti vertä niisugune eit oli Muukõ külas, kes laskis aadrit
8. (ära) võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn вредить, повредить (о морозе), морозить, отморозить
L jumala võtti kõik õunappuuᴅ vällää jumal võttis (külmetas) kõik õunapuud ära
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
9. kinni võtta | vn схватывать, схватить
Lu miä võtin tätä nizgassa tšiin ja lein maall ma võtsin tal turjast kinni ja lõin maha (= pikali)
M võtaʙ varkaa tšiin võtab varga kinni
10. vastu võtta | vn принимать, принять
P miä tulõn vassaa võttama (Mäg. 108) ma tulen vastu võtma
Kõ võtõttii vassaa üv̆vii võeti hästi vastu
M kui meillä praaznikko võttaaᴢ vassaa kuidas meil pühi vastu võetakse
11. tööle võtta, palgata | vn нанимать, нанять
M õli võtõttu dabušnikka oli palgatud hobusekarjus
12. üles võtta, pildistada | vn снимать, снять, фотографировать
M võttaa kartotškaa päälee pildistada
M laa fotograaffa võtab min̆nua üleᴢ las fotograaf võtab mu üles (= pildistab mind)
13. ära võtta, amputeerida | vn ампутировать
V ühel naizikol tšäsi võtõttii vällää doχtariᴅ ühel naisel arstid amputeerisid käe
14. (midagi) ette võtta | vn предпринимать, предпринять; взяться, браться (за что-нибудь)
M võtab teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
M võtin dai lein võtsin ja lõin
P võtti dai issu tšastõisyõ kuuzikkuosyõ võttis ja istus tihedasse kuusikusse
P miε ävitin sõrmuhsyõ, tšen võtab leütεä ma kaotasin sõrmuse: kes leiab (võtab leida)?
Lu pajata, elä pajata, a tämä kuulõssa eb võta räägi või ära räägi, aga tema ei võta kuulda
■
Lu se õli aikonõ aika, mee võta kõnsa se õli see oli väga ammu, mine võta kinni, kunas see oli
Lu tämä võtti paĺĺo täätää ta ütles end palju teadvat
Lu izze näeʙ, izz eʙ võta täätä ise näeb, (aga) teeb, nagu ei teaks
M en või võttaa nimele, etti kui täm võisi nii tehä ma ei saa aru, et kuidas ta võis nii teha
M millõõ nii võtti irmu mul hakkas nii hirm
K võtti põlgoss hakkas kartma
S ühs algab laulaa, tõizõt tağgaa võttaaᴢ üks hakkab laulma, teised aitavad tagant
Lu nät se inemin võtap tšiiree pintaa näed, see inimene võtab kiiresti kaalus juurde
Lu võtõttii jutõlla räägiti tühja juttu
J võta va ramoa, tüüt veel paĺĺo eeᴢ kogu ainult jõudu, tööd on veel palju ees
M kapusaa taimõõd võttaaz voimasõõ, alkaas juurittua kapsataimed edenevad (hästi), hakkavad juurduma
K meill roho võtab volii meil võtab (umb)rohi võimust
I kahnõttujõõ leipä, rõhgaa kõva, ammaz eb võtaɢ leib kuivas kõvaks, (on) väga kõva, hammas ei võta
M võtõttii tuli riχ́χ́ee tuli võeti toas üles
I tulta rih̆hee eb võõttuɢ tuld toas ei süüdatud
M tšen üli võtaʙ kes võidab?
Lu sel inemizel mitäni juttõ, tämä võtab ain ommaa nennää sellele inimesele mida ka ei ütle, ta võtab kõik ninna (solvub)
L nämä suurõd vannyõd võttivaᴅ nad andsid pühaliku vande
M õli võtõttu mokoma mooda oli (võetud) niisugune komme
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu võttaa roššattu võtta lõpparve
M võta jumala apii jumal appi! (Jõudu!)
L võttagaa üvässi võtke heaks! (viisakusväljend, millega vastatakse tänamisele).
Vt. ka võtõlla

väitellä Kett. K P (M Lu) väitelläɢ I, pr väittelen P väitteen M, imperf väittelin Lu frekv
1. (ühest kohast teise) vedada v. viia | vn (пере)носить, -нести, (пере)возить, -везти
Kett. tšen pallo tääp, sitä pulmia möö väitellässä kes palju oskab, seda ühest pulmast teise veetakse
P ain sitä vad́d́alaiss da virolaiss väitelläss aina seda vadjalast ja eestlast viiakse ühe juurest teise juurde
2. (sepalõõtsa) tõmmata, (kedagi v. midagi) vedada | vn тянуть; M väitteeʙ lõõtsul, annaʙ tuulta, sis tšiireepäss raud leep kauniissi tõmbab lõõtsa, annab tuult, siis läheb raud kiiremini punaseks; Lu väittelin tätä kujja müütä, kuzõtin vedasin teda (= koera) mööda külatänavat, kusetasin; I lemmüs sen̆nee starikaa väitteli akkunassa kujalõõ kratt vedas selle taadi aknast õue.
■
M tämä tätä nenässä väitteeʙ ta veab teda ninapidi (= tüssab teda).
Vt. ka veitellä, veittää

vüühtiä (Kõ), pr vüühin, imperf vüühtizin vihtida, peale v. ümber kerida (midagi) | vn наматывать, намотать
vüühti vüün vüülle punasen rl vihtis vööle vöö punase

ühtäiᴅ ühtäitä M K-Ahl. Li J I M (ei) sugugi, üldse (mitte), (ei) ühti(gi), (ei) midagi | vn вообще, нисколько
Li meillä põrzaz eb etene ühtäiᴅ meil põrsas ei edene (ei kasva) sugugi
M maa eb õõ kahuz ühtäiᴅ ma ei ole üldse külmunud
J täll ebõõ ühtäit häppiä, va plikuttõõp silmikaa tal ei ole üldse häbi, pilgutab vaid silmi
J elkaa tuzgatkaa ühtäit oomnisõ päivä eessä ... (Must. 157) ärge muretsege üldse homse päeva pärast ...
I ep tää ühtäiᴅ (ta) ei tea midagi.
Vt. ka ühtää