[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kaartaa M Li (Kett. K-Sj.), pr kaaran Kett. M kaarõn Li, imperf kaarõn M
1. (kedagi) vältida, (kellestki) kõrvale v. eemale hoiduda, (kellestki, millestki) kaugelt, kaarega mööda minna; (kedagi millestki) ilma jätta | vn избегать, избегнуть, сторониться, посторониться, обходить, обойти стороной; лишать, лишить
M tätä piäp kaartaa, täm on kehno inehmin teda tuleb vältida, ta on halb inimene
Kett. pahaa inehmiss kaaran halvast inimesest lähen kaugelt mööda
K et kaara leipä kannikalda (Sj. 674) rl (sa) ei lähe leivakannikast kaarega mööda
Li tõisiil annõʙ, a millõ eb annõ, minnua kaarõʙ teistele annab, aga mulle ei anna, mind jätab ilma
2. tiirelda, tiirutada | vn кружить
M sakkali alkõ kaartaa kanakull hakkas tiirlema
3. M-Set. takistada | vn препятствовать, вос-.
Vt. ka kaarata, kaartiissa, kalttiissa