[VOT] Vadja keele sõnaraamat

veittää K L P Ko Kõ Lu Li J-Must. J-Tsv. Вéйтта K-reg₂ Pal₂, pr veiteʙ Li veitäʙ L Lu, imperf veitti L Lu
1. vedada (metsa, palke, heina jm.) | vn возить, везти (лес, брёвна, сено и пр.)
K veittääss mettsää veetakse metsa
Lu talvõl mettsää leikattii i veitettii jõgõõ ääree talvel lõigati metsa ja veeti jõe äärde
P siz veitettii tševääll kapusaa maalõ siis veeti (sõnnik) kevadel kapsamaale
Lu ku irsii nõizõd veittämää, siz on ühs pakko lait́jool, tõin takatšelkoll kui palke hakkad vedama, siis on üks palgipakk reel, teine palgikelgul
Lu meri-nattaa veitetää sarkoillõõ meremuda veetakse põldudele
2. vedada, lohistada | vn волочить, тянуть
L var-nikkõa veitäb maata müö veab käterätikut mööda põrandat
3. vedada, tirida, tõmmata; (joont) tõmmata | vn возить, везти, тянуть; провести (черту)
L veitti tämεä tanttsimaa vedas ta tantsima
Lu seilid veittäväᴅ purjed võtavad tuult (= veavad laeva edasi)
Lu eessä saab veittää, tõmmõtõ eest saab vedada, tõmmata
J sie veitä sitä sa vea, tõmba seda
J kaze kripsuu veitid vähäize kossa selle joone tõmbasid (sa) natuke viltu
J saha veitep kossaa saag veab viltu
4. vedada, tõmbuda (värvi muutuse kohta) | vn менять цвет
J musassi, sinizessi veiteʙ (värv) veab mustaks, siniseks
Ku veit́t́si musass tõmbus mustaks
■
J õmiz juttuikaa veited va minua dosadaa oma juttudega teed mulle vaid meelepaha
J inimin eläb nii, kui õnni veiteʙ inimene elab nii, kuidas õnn veab
Lu šuutka veittää nalja teha
Li truba üvässi veiteʙ korsten tõmbab hästi
J kats ku veiten pleetill seltšää, siiz ed nõiz irnuma vaat kui tõmban (~ äigan) piitsaga (mööda) selga, siis (sa) ei hirnu (= ei naera) enam
Lu tšäüʙ, jalkoja peräz veitäʙ käib, veab jalgu järele
Lu tšen ep kestä paikal, kehnoss entä veitäʙ, se on guĺaššoi kes ei püsi paigal, peab end halvasti üleval, see on laaberdaja.
Vt. ka veitellä, vetää, väitellä, väittää