[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pahain Lu Li Ra J Ku paha·in Kett. pahainõ Lu Li J pah̆hain M pah̆ha·in Kett. pah̆hainõ M I pahhain Lu, g pahaizõõ Lu pahaizõ J-Tsv.
1. kõhn | vn худой, тощий
Lu tšen on pahain, jutõllaa: luukõz inemin kes on kõhn, (selle kohta) öeldakse: kondine inimene
Lu se jäi pahaizõssi niku haamo, niku luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, nagu luu ja nahk
J siä taita läzit ku nii jäät pahaizõssi sa oled vist haige, et jääd nii kõhnaks
Lu kĺaattša õpõn, ku on vana ja pahain kronu hobune (on siis), kui (ta) on vana ja kõhn
Ra pahaizõt põzgõᴅ, aukod õllaa põskiᴢ kõhnad põsed, põsed on aukus
2. vilets, armetu, kehv | vn убогий, плохой, дрянной, скверный
Lu täll on pahaizõt sõvat päällä tal on viletsad rõivad seljas
M pah̆hain, kehnokkõin koto armetu, vilets(ake) maja
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
3. halb, kuri; pahane | vn дурной, злой, сердитый; досадливый
J pahain ilma halb ilm
Ra pahain juttu halb jutt
J pahaizõ emintimäka lahzõd näh́h́ä gooŕa kurja võõrasemaga näevad lapsed viletsust
Lu pahhain tauti süüfilis, fig. paha haigus
J mitä õõttõ suruillõ suillõ, mitä meelille pahaizillõ rl miks olete murelike suudega, miks paha(se) meelega?
Vt. ka pagana, paganikko, paha, pahan, pahapäivine, paska¹