Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- M 21
- M 21a
- Astmevaheldus
M 22 - Astmevaheldus
M 23 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 24 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 25 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 26 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 27 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 28 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 29 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 30 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 31 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 32 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 33 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
Pöördsõna astmevaheldusmallid
M 34 - Lõpuvaheldus
M 35 - Lõpuvaheldus
M 36 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 37 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 38 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
M 39 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
M 40 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
M 41 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
M 42 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Käändsõna lõpuvaheldusmallid
M 43 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
M 44
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
TÜVEVAHELDUSED
Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
Olulisemad käändsõnas aset leidvad lõpumuutused on toodud lk 229.
Käändsõnade tavalisim lõpumuutus on muutuse 0 → V alaliik 0 → i, mis toimub enamikus konsonantlõpulistes sõnades, kui sõna ei lõpe morfoloogiliselt olulise tuletusliitega, nt `siil : siili, kanal : kanali, `album : `albumi. Lõpumuutus 0 → e on peamiselt /(V)s/-sõnade lõpumuutus. Seda muutust kasutavad s-lõpulised uuemad laensõnad ning eesti omasõnad, milles s kuulub tuletusliitesse, nt termos : termose, `gloobus : `gloobuse, pimedus : pimeduse, kannatlikkus : kannatlikkuse. Lõpumuutus 0 → a iseloomustab eeskätt v- ja tav-kesksõnu ning m-lõpulisi võrdlusvorme, nt elav : elava, parem : parema. Lõpumuutuse 0 → V alaliike 0 → u ja 0 → a ja 0 → e kasutavad siiski ka mõned tavalised konsonantlõpulised sõnad, nt `juust : juustu, hulk : hulga, kevad : kevade.
Muutus 0 → se iseloomustab /ke/-liitelisi sõnu, nt tilluke : tillukese.
Muutus 0 → da iseloomustab kole-tüüpi /2 I e/-omadussõnu, nt pime : pimeda, tore : toreda, samamoodi käitub ka üks nimisõna: hõbe : hõbeda.
Muutus 0 → me iseloomustab paarikümmet /2 I e/-nimisõna (habe-tüüp), nt ige : igeme, säde : sädeme, sama muutusega on ka üks a-lõpuline sõna: süda : südame.
Muutus ne → se iseloomustab /ne/-liitelisi sõnu (ka neid, mille liites ne-le veel midagi eelneb), nt inimene : inimese, `raudne : `raudse, tallinlane : tallinlase, marjuline : marjulise. Sõnadel, milles liitele ne eelneb vokaal (/(V)ne/-sõnadel), on sealjuures olemas ka lühenenud muutetüvi, nt inimene : inimese : inimes/t. Sõnadel, milles liitele ne eelneb konsonant (/(C)ne/-sõnadel), lühenenud muutetüve pole, vrd `raudne : `raudse : `raudse/t.
Muutusel VC → CV võib olla mitu erinevat kuju. Tavalisimad on muutused el → li ja er → ri, mis iseloomustavad enamikku /2 III el,er/-sõnu, nt `kringel : `kringli, `märter : `märtri. Kirjapildis võib selle lõpumuutusega kaasneda ka kahekordse konsonandi asendumine (tekkinud konsonantühendis) ühe konsonandiga, nt `kimmel : `kimli, `snepper : `snepri. Muutusel VC → CV on teisigi kujusid. Peale /2 III el, er/-sõnade kasutavad seda muutust ka üksikud muulõpulised kahesilbilised kolmandavältelised sõnad ning sõber- ja armas-tüüpi sõnad, nt `tähtis : `tähtsa, `kuulus : `kuulsa, puder : pudru, sõber : sõbra, armas : `armsa.
| lõpumuutuse liik | sõnade arv | näide |
|---|---|---|
| lisandumine: | ||
| 0 → V | 14 550 | |
| a) 0 → i | 7440 | kanal |
| b) 0 → e | 3350 | termos |
| c) 0 → u | 2690 | tõusik |
| d) 0 → a | 1070 | elav |
| 0 → se | 100 | tilluke |
| 0 → da | 90 | pime |
| 0 → me | 29 | sade |
| asendumine: | ||
| ne → se | 3 700 | kollane |
| VC → CV | 740 | `kringel |
| V → me | 91 | mähe |
| i → jV | 40 | mari |
| V1 → V2 | 37 | lumi |
| s → nda | 14 | kolmas |
| kadu: | ||
| s → 0 | 1 120 | naljakas |
| d → 0 | (15 640) | `loetud |
Muutus V → me iseloomustab pääse-tüüpi sõnu, nt pääse : `pääsme, mähe : `mähkme, juhe : `juhtme, koole : `koolme, võti : `võtme.
Muutus i → jV iseloomustab nali-tüüpi sõnu, nt nali : nalja, mari : marja, ahi : ahju.
Muutuse V1 → V2 olulisim kuju on e → i ning see iseloomustab nimi-, tuli- ja lagi-tüüpi sõnu, nt nimi : nime, tuli : tule, lagi : `lae (: lage).
Muutus s → nda iseloomustab /s/-liitelisi järgarve, nt kolmas : kolmanda.
Muutus s → 0 iseloomustab /kas, jas/-liitelisi sõnu, nt naljakas : naljaka, `siidjas : `siidja. Sama muutust kasutavad ka ratas-tüüpi sõnad ja mõned /2 I~II s/-erandsõnad, nt ratas : `ratta, lammas : `lamba, hüljes : `hülge, kallis : `kalli, kohus : `kohtu.
Muutus d → 0 iseloomustab /nud ja tud~dud/-kesksõnu, nt `loetud : `loetu. (Kuna mineviku kesksõnad käänduvad ainult kindlatel tingimustel – vt M 79 –, siis pole nendega tavaliselt arvandmete esinemisel arvestatud; tabeli arv 15 640 kajastab kõigi käsiraamatu koostamisel abiks olnud arvutivariandis esinevate pöördsõnade isikulise ja umbisikulise tegumoe kesksõnade arvu.)
Üksiksõnuti esineb käändsõnade muutmisel muidki lõpumuutusi, nt `juus : `juukse, põli : põlve, `soe : sooja, kurat : kuradi, paras : paraja.
Kuigi üksikud lõpumuutuse liigid iseloomustavad kindlaid muuttüüpe, ei määra lõpumuutuse liik sõna tüübikuuluvust (vt M 115).