Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Astmevaheldusmallid

Pööratud ehk tugevnevaks astmevahelduseks nimetatakse vahel­dust, mille korral ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja ainsuse omastav tugevas astmes. Pööratud astmevaheldus tervikuna iseloomustab ainult sule­tud muuttüüpe. Pööratud astmevaheldusega saavad olla /2 I~II/-sõnad. Peale niisuguste sõnade on tugevneva astmevaheldusega siiski ka üks /1 V/-sõna: `loe : `loode, mille malli pole aga võimalik täpsemalt määrata, sest sellel sõnal puuduvad mitmuse vormid.

6. mall on 1. malli vastand, st kõik vormid, mille aste üldse saab varieeruda, on selle malli korral vastupidises astmes kui 1. malli korral, nt mõte : `mõtte : mõte/t : mõte/te : `mõtte/id. See mall iseloomustab mõte-, ratas- ja küünal-tüüpi sõnu.

7. mall erineb kuuendast mitmuse omastava astme poolest, nt pää­se : `pääsme : pääse/t : `pääsme/te : `pääsme/id. See mall iseloomustab pääse-tüüpi sõnu.

8. mall erineb 7. mallist paralleelvõimaluse poolest ainsuse osas­tavas, nt armas : `armsa : armas/t ~ `armsa/t : `armsa/te : `armsa/id. See mall iseloomustab armas-tüüpi sõnu.

9. mall, mis iseloomustab erandsõnu kallis ja kaunis, erineb 6. mal­list paralleelvõimaluse poolest mitmuse omastavas, nt kallis : `kalli : kallis/t : kallis/te ~ `kalli/te : `kalle/id.

10. mall on tegelikult astmevahelduslike sõnade üleminekuvariant astmevahelduseta muutmisele. Siin on nõrk aste säilinud veel ainult ainsuse nimetavas, nt manner : `mandri : `mandri/t : `mandri/te : `mandre/id. Niisugused on VII käändkonna manner-tüüpi sõnad.