Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Lõpuvaheldus

Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud

Pöördsõnade lõpuvahelduslikkuse määramiseks tuleb võrrelda kolme vormi: ma-tegevusnime, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööret ja umbisikulise tegumoe olevikku, nt `võimle/ma : `võimle/b : võimel/dakse, `laul/ma : laula/b : `laul/dakse.

Pöördsõnadest on lõpuvahelduslikud kõik /1 C/-sõnad ning /(C)le ja ele/-sõnad, nt `laul/ma : laula/b : `laul/dakse, `saat/ma : saada/b : saade/takse, `õmble/ma : `õmble/b : õmmel/dakse, kõnele/ma : kõne­le/b : kõnel/dakse ~ kõnele/takse. Ülejäänud sõnade hulgas on ainult kolm lõpuvahelduslikku sõna – `kisku/ma, `käski/ma, `usku/ma –, mille umb­­isikulise tegumoe olevik võib kasutada lähtetüvest erinevat tüve­kuju: `kis/takse ~ kisu/takse, `käs/takse, usu/takse ~ `us/takse.

Pöördsõnadest on lõpuvahelduslikud:

/1 C/-sõnad

alati

/(C)le, ele/-sõnad

alati

/2 III V/-sõnadest

käskima-tüüp