Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- M 21
- M 21a
- Astmevaheldus
M 22 - Astmevaheldus
M 23 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 24 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 25 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 26 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 27 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 28 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 29 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 30 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 31 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 32 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 33 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
Pöördsõna astmevaheldusmallid
M 34 - Lõpuvaheldus
M 35 - Lõpuvaheldus
M 36 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 37 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 38 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
M 39 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
M 40 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
M 41 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
M 42 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Käändsõna lõpuvaheldusmallid
M 43 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
M 44
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
TÜVEVAHELDUSED
Astmevaheldus
Sõna eri vormides esinevad tüvekujud võivad üksteisest erineda oma astme poolest, st välte või sisehäälikute poolest või nii välte kui ka sisehäälikute poolest, nt `haara/ma : haara/ta, tõbi : tõve, `ohka/ma : oha/ta. Astme poolest erinevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas nimetatakse astmevahelduseks.
Kui astmevaheldus avaldub ainult välteerinevuses, siis vahelduvad eri tüvevariantides II ja III välde, nt `karju/ma : karju/b, laine : `laine.
Kui astmevaheldus avaldub sisehäälikute erinevuses, peab vähemalt ühe tüvevariandi sisehäälikute seas esinema sulghäälik või s, mis teises tüvevariandis puudub või on teistsuguse pikkusega, nt `karga/ma : kara/ta, tõsi : `tõe, `paat : paadi. Muudel juhtudel ei kuulu sisehäälikute erinevus astmevahelduse alla, vaid tegemist on lõpuvaheldusega, mis lihtsalt ulatub sõna sisehäälikuteni, nt `eesel : `eesli, `kringel : `kringli.
Astmevahelduse seisukohalt jagunevad tüvekujud tugeva- ja nõrgaastmelisteks. Tugevaastmeline tüvi (T) on tavaliselt kolmandavälteline, nõrgaastmeline tüvi (N) teisevälteline, nt `haara/ma (T) : haara/ta (N), saade (N) : `saate (T). Kui astmeerinevus ilmneb selles, et ühes tüvevariandis esineb sulghäälik või s, mida teises tüvevariandis pole, on tugevaastmeline tüvevariant see, milles sulghäälik või s esineb, ja nõrgaastmeline see variant, milles sulghäälik või s puudub, olenemata kummagi tüvevariandi vältest, nt `jõud (T, III välde) : `jõu (N, III välde), tõbi (T, I välde) : tõve (N, I välde), käsi (T, I välde) : `käe (N, III välde).
Astmevaheldus hõlmab kahte nähtust: astmemuutust ja astmevaheldusmalli.
Astmemuutus iseloomustab konkreetseid fonoloogilisi teisenemisi, mis leiavad aset algvormist erinevas astmes tüvevariandi moodustamisel. Astmemuutusreeglid kirjeldavad nt seda, kuidas tüvekujust `vaata(ma) saadakse tüvekuju vaada(nud) või tüvekujust ohe tüvekuju `ohke.
Astmevaheldusmall iseloomustab seda, missuguses astmes tüve sõna eri muutevormides kasutatakse, olenemata sellest, kuidas vastavas astmes tüvekuju on moodustatud. Nt sõnade `haara/ma ja `karga/ma vormides vahelduvad tugeva- ning nõrgaastmeline tüvevariant ühtemoodi, vrd `haara/ma (T) : haara/ta (N) : `haara/n (T) ja `karga/ma (T) : kara/ta (N) : `karga/n (T). Seega on need kaks sõna ühesuguse astmevaheldusmalliga, kuigi konkreetne astmemuutus on mõlemas sõnas erinev, vrd ainult välteerinevusega vorme `haara/ma : haara/ta ja sisehäälikute poolest erinevaid vorme `karga/ma : kara/ta.