Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Lõpuvaheldus

Lõpumuutus

Pöördsõna lõpumuutus

Pöördsõnade muutmisel tuleb esile ainult paar lõpumuutuse liiki, nimelt:

lõpumuutus sõnade arv näide
le el 190 `võimle/ma
0 → V 98
  a) 0 a 86 `laul/ma
  b) 0 e 12 `tund/ma
V → 0 48 kõnele/ma

Asendus le el iseloomustab vestlema-tüüpi sõnu, nt `vestle/ma : vestel/da, `võimle/ma : võimel/da, `kauple/ma : kaubel/da. Ühe sõna kor­ral on muutusel kuju re er: `vähkre/ma : väher/da.

Lisandumine iseloomustab /1 C/-sõnu. Tavaliselt on lisanduvaks vokaaliks a, nt `laul/ma : laula/n, `taht/ma : taha/n, harvem lisandub e, nt `tund/ma : tunne/n, `kuul/ma : kuule/n.

Kadu iseloomustab kõnelema-tüüpi sõnu, kusjuures kaolistel vormidel on alati ka lähtetüve kasutav paralleelvorm, nt kõnele/ma : kõnele/da ~ kõnel/da. Kaoga on kirjeldatav ka kolme erandliku /2 III V/-sõna ja kahe /2 I V/-sõna muutetüve moodustamine: `kisku/ma : `kis/takse, `käski/ma : `käs/takse, `usku/ma : `us/takse, pese/ma : `pes/takse, kuse/ma : `kus/takse.

Siinjuures ei ole lõpuvaheldusena käsitletud kõrgstiilse paralleel­vor­mistiku esinemist esitlema-tüübis, kuivõrd selles tüübis võib ka algvorm ise olla kahesugune, vrd esitle/ma : esitele/ma (vt M 168).