[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aikauta M-Set. (K-Al. Li), pr aikauʙ M, imperf aikauzi
1. sattuda, juhtuda | vn очутиться
Li kui siä õõd aikaunnu kassee kuidas sina oled siia sattunud?
2. juhtuda, toimuda; tehtud saada | vn случаться, случиться, происходить, произойти; сделаться
M tämä aikaub senel tunnia (Set. 55) see juhtub kohe (sel tunnil)
Li kase tüü on jo aikaa aikaunnu see töö on juba ammu tehtud

akt́ori J-Tsv., g akt́orii J näitleja | vn актёр
da siä õõd õikõ täüz akt́ori ja sina oled õige päris näitleja

arappi M J-Tsv., g arapii J neeger, murjan | vn арап
M siä õõd nii mussa niku trubapuhassaja arappi sa oled nii must nagu korstnapühkija murjan
J päivüttüzin niku arappi päevitusin (pruuniks) nagu murjan

arvastaa: arvõstaa J-Tsv. = arvassi
ize õõd naapuri, a nii arvõstaa tšäüd meill ise oled naaber, aga nii harva käid meil
jürimizell to sakkassi, to arvõstaa lüüp tult müristamise ajal kord sagedasti, kord harva lööb tuld

bekkeri I vekkeri (I):
siä õõᴅ varma ku bekkeri sa oled tugev nagu {b.}
ainõ varmaᴅ õlimmaɢ ku vekkeriᴅ üväᴅ õlimmaɢ aina olime tugevad, olime nagu tublid {v}-d

dohloi ~ zdohloi J-Tsv., g dohloi nõder, hädine; loid | vn дохлый; вялый
vai siä õõd zdohloi, ku jedva· va liikuskõõᴅ kas sa oled (nii) nõder, et vaid vaevu liigutad end?

ehtiüssä: ehtiüss J-Tsv. ehtiüssäɢ I, pr ehtiün J ehtiüü I, imperf ehtiüzin J ehtiüjee I
1. end ehtida, (kaunilt, pidulikult rõivastuda) | vn наряжаться, нарядиться, выряжаться, вырядиться
J aik nõiss ehtiümä guĺankaa aeg on hakata end peole ehtima
I tämä ehtiüʙ, üvät sõvat paap päälee, busat paap kaglaa ta ehib end, ilusad (head) rõivad paneb selga, pärlid paneb kaela
I forssuna õõᴅ, suvvaad üv̆vii ehtiüssäɢ oled moenarr, armastad hästi rõivastuda
2. (mingiks otstarbeks) ümber rõivastuda, maskeeruda; moonduda | vn переодеваться, переодеться (с какой-нибудь целью), маскироваться; превращаться, превратиться
I ehtiüüväᴅ, šuubaa paavat tõizippäiɢ, hattu pääh̆hee rõivastavad end (jõulusandiks), kasuka panevad pahupidi, müts pähe
I a kase õli kolduna ehtiünnük konnassigõ aga see oli (hoopis) nõid, konnaks moondunud

eittiissä Lu Li (P) eittiiss ~ eittiss J, pr eittiin Lu Li J, imperf eittiizin Lu Li eittizin J (magama, pikali) heita | vn улечься; ложиться, лечь
Lu miä tšümmee tunnia ohtogossa eittiin makkamaa ma heidan magama kell kümme õhtul
Lu lahzõd evät taho eittiissä makkamaa lapsed ei taha magama heita
J tait õõd väsünnü, eittii pitkii, hookaa oled vist väsinud, heida pikali, puhka

elokaᴢ Kett. P M Lu Li J I elokas J-Must. elokõᴢ Lu Li J, g elokkaa P Lu Li J
1. elav, elus | vn живой
I siä õõd elokaz ili koolluɢ kas sa oled elus või surnud?
Li ni on ku elokõᴢ on nii kui elav
J kane oŋ kõig elokkaad inimizeᴅ need on kõik elus inimesed
2. elusolend; elanik, inimene | vn живое существо; житель, человек
J mikä on elokaᴢ, se on elokaᴢ mis on elus, see on elusolend
Lu all on liiva, pääl on liiva, tšehsipaikaz elokkaat? – rihi (Must. 159) mõist all on liiv, peal on liiv, keskpaigas on elanikud? – Maja
M metsää elokaᴢ õli mettsäzä metshaldjas oli metsas
Lu võõraamaa elokaᴢ välismaalane (võõra maa elanik)
Kett. naiz elokaᴢ naine, naisterahvas
3. loom; putukas | vn животное, зверь; насекомое
J lauttõz on elokkaaᴅ: võdnõᴅ, vazikõᴅ, kroolikõᴅ laudas on loomad: talled, vasikad, küülikud
P juttyõn naizõlyõ i laχsailõõ, sukuperälee i tuttaviilõõ i kõikkiilõõ metts elokkailõõ ütlen naisele ja lastele, suguvõsale ja tuttavaile ja kõigile metsloomadele
P jumalaa lehmä on mokomain pikkarain kauniz elokaᴢ sametlest on niisugune väike punane (mullas elutsev) putukas
■
Lu oi siä elokõᴢ (elavaloomulisele lapsele öeldakse:) oh sina ritsikas!
Vt. ka lidna-elokaᴢ, meezelokaᴢ, mettsä-elokaᴢ, naizelokaᴢ
Vt. ka eloza², eläjä, elävä

forsuna P Lu I forssuna I, g forsunaa P toretseja, moenarr | vn форсун, форсунья
I forssuna õõᴅ, suvvaad üv̆vii ehtiüssäɢ oled toretseja, armastad hästi riietuda
P tämäll üvä opõn, üvä bruuju pεäll, vaata menep forsuna tal (on) hea hobune, head hobuserakmed (peal), vaata, läheb toretseja

gorbakaᴢ M gorbõkaᴢ I gorbõkõᴢ J-Tsv., g gorbakkaa: gorbõkkaa J adj küürakas; kühmuline, kõver | vn горбатый; изогнутый
M gorbakaz inehmin, gorbaseltšä küürakas inimene, küürselg
I siä õõd gorbõkaᴢ sa oled küürakas
J kase gorbõkõz irsi ep kõlpa maatitsõssi see kühmuline palk ei kõlba laetalaks

habalkka Li habalk P J-Tsv., g habalkaa Li J habalgaa P
1. Li jäme, jultunud inimene | vn грубый, нахальный человек, хабалка
2. kergearuline, -meelne inimene, eblakas, kergats; kergemeelne naine, libu | vn ветреник, ветреница; женщина лёгкого поведения, потаскуха
Li siä joonittõõd niku habalkka sa jooksed (ringi) nagu eblakas
J siä õõd niku habalk. vai sill ebõõ kõikkiit pääᴢ sa oled nagu kergats. Kas sul pole peas kõik korras?
P siä õlõt habalk sa oled kergemeelne naine.
Vt. ka haida, haidukka

haida Li, g haidaa kergemeelne, -aruline inimene, kergats | vn ветреник, ветреница
siä õõd niku haida sa oled nagu kergats

χalui Lu, g χalui tallalakkuja | vn холуй
siä õõd niku χalui sa oled nagu tallalakkuja

harttšu M Lu J I χarttšu M χaarttšu S, g hartšuu Lu J χaartšuu S toit, söök | vn харчи, пища
Lu harttšu on lavvalla toit on laual
I millõõ piäʙ ahjo lämmittääɢ, hartšut tšihuttaaɢ ma pean ahju kütma, toidu(d) keetma
Lu pulmõᴢ piäʙ õlla paĺĺo asui harttšua täün pulmas peab olema palju (toidu)nõusid toitu täis
J mee tühee, võta harttšua kaaᴢ, a to leep sillõ kõvassi nältšä mine tööle, võta toitu kaasa, muidu tuleb sulle kõva nälg peale
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meelt mööda
Lu tšenee hartšul, süükil siä õõᴅ, omall vai peremmehee kelle toidul, söögil sa oled, oma(l) või peremehe (toidul)?
Lu tuima harttšu mage toit
I üvä harttšu hea toit

helvetti R-Reg. P Kõ Li Ra J-Tsv. (Kett. K) elvetti J, g helvetii Kett. Li Ra J helveti J elvetii J
1. põrgu | vn ад, преисподняя
P kõikk meneväd helvettiisie vai aadaasyõ kõik lähevad põrgusse
P mejje herr on helvetissä rl meie härra on põrgust
Li mee siä helvettii mine sa põrgu!
P sinuu isä on helvettizä sinu isa on põrgus
K mene helvetii autaa mine põrguhauda!
2. põrguline, vanakurat, kurat (ka ülekantud tähenduses ja sõimusõnana); J-Must. jõletis, lurjus | vn дьявол, чёрт, бес (также в переносном значении и как ругательство); изверг
Kõ helvetti tuõp kalmoiss kot̆too i eläp kotonn i mettsäᴢ vanakurat tuleb kalmistult koju ja elab kodus ja metsas
Li siä õõd niku helvetti sa oled nagu vanakurat
J ai siä elvetti oi sa põrguline!
J tämä, helvetti, taaz on juunu ene umala tema, kurat, on jälle joonud enese purju
Li mee siä helvetii maallõõ mine sa vanakuradi maale!
■
J helvetii lusti tüttö – niku kart́in pagana ilus tüdruk – nagu pilt

heŋkiizä: heŋkiiᴢ M elus, hinges | vn жив, в живых
mee vällää kunniz õõd heŋkiiᴢ kasi minema, kuni (veel) hinges (= elus) oled (kuni sul veel hing sees).
Vt. ka eńńezä

herkka Lu herkkõ ~ herkk J-Tsv., g herkaa Lu J herka J
1. hell, õrn | vn чувствительный, нежный
J tämä on nii herkk: kui sõna juttõliᴅ, nii itku platsill ta on nii hell: kui sõna ütlesid, nii nutt platsis
Lu siä õõd nii herkka, sinnua et saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
J ai mikä herkk lahs: kui mitä vähäize·e, nii tšüünelet silmiiᴢ oi mis õrn laps: kui vähe midagi (on), nii (kohe) pisarad silmis
2. erk, terane (kõrva kohta) | vn чуткий, тонкий (о слухе)
J jänesell on herkõt kõrvõᴅ jänesel on terased kõrvad
Lu herkka kõrva terane kõrv
3. õrn, habras, rabe | vn хрупкий, ломкий
Lu glazi on herkka rikkaumaa klaas on õrn (kerge) katki minema
Lu vana sõpa on herkka reppeümää vana riie on habras rebenema
■
Lu herkka on süätüümää ta vihastab kergesti

herkku-rooka: herkku-rook J-Tsv. = herkku
kõrt õõd näĺĺiiz ni elä han alg herkku-roogõss süüvve (kui) oled kord näljas, siis ära ometi alusta söömist maiusroast

hilkiä Kett. P M S-Len. χ́ilkiä (P) hilka J-Tsv. ilkiä I Ku (P) ilkõa J ilkaa Lu J ilka Lu Li J-Tsv., g hilkiä: ilkaa J
1. vastik, vastumeelne, jälk, ilge; inetu | vn отвратительный, противный, мерзкий; гадкий
Lu se ko on ilka inemin, ilkanäköin kui vastik inimene see on, ilgenäoline
J umalõs tämä on nii ilka meeᴢ purjus (olles) on ta nii vastik mees
I vihma-mato mikä ilkiä, märtšä vihmauss, mis ilge, märg
Lu vot ku on ilkaa sõna: miä menen sittumaa vaat, kui inetu sõna on: ma lähen sittuma
M siä õõd iloᴢ, a miä õõn hilkiä sina oled ilus, aga mina olen inetu
2. subst vastikustunne, tülgastus | vn отвращение, омерзение
Lu võtan rokkaa, ättšiissää prusakka luzikkaa tuli i tõin tuli, kõlmõs tuli, nii mil ilkaa tuli võtan kapsasuppi, äkki tuli prussakas lusikasse ja teine tuli, kolmas tuli, siis tuli mul tülgastus (peale)
3. subst häbi | vn стыд
J vai hilka tuli, jot päät painõd maha kas hakkas häbi, et lööd silmad maha (painutad pea alla)?
Lu täll on nii kõvassi äppiä (~ ilkaa), eb õõ kuhõ silmii panna tal on väga häbi, ei ole (= ei tea), kuhu silmi panna
Lu piäp panna ilka äärii, piäʙ mennä tuleb häbi maha suruda (kõrvale jätta), tuleb minna
Lu ilkaa jutõlla häbi ütelda
■
J ilka alassi ihualasti.
Vt. ka ilkõza

hoirata: hoirõt J-Tsv., pr hoiraan J, imperf hoirazin: hoirõzin J kõikuda, tuikuda, vaaruda, ebakindlalt käia | vn пошатываться, идти нетвёрдой походкой
taita õõd väsünnü, ku nii hoiraaᴅ oled vist väsinud, et nii tuigud.
Vt. ka hairoa, hairoossa

hoolimatoi J-Tsv., g hoolimatoi J = hoolitoo
ai mikä siä õõt hoolimatoi, kõikkina õõd mennü hukkaa oi, missugune sõnakuulmatu sa oled, lausa hukka oled läinud!

hoolimoitoo M hoolimoito M Li hoolimoiton Lu, g hoolimoittomaa sõnakuulmatu, üleannetu; kangekaelne | vn непослушный, озорной; упрямый
M kui lahzõd evät kuultaa em̆mää, juõllaᴢ: nät miltizõᴅ hoolimoittomad lahzõᴅ kui lapsed ei kuula ema, (siis) öeldakse: ennäe, missugused sõnakuulmatud lapsed!
Lu tšen ep kuuntõõ, se on hoolimoiton inemin kes ei kuula (teiste õpetusi), see on kangekaelne inimene
Lu siä ed muuta ommaa tappaa, ainõ õõd hoolimoiton sa ei muuda oma iseloomu, aina oled kangekaelne
M kase õpõn on hoolimoito see hobune on kangekaelne

hullukkõin Lu J-Tsv. χullukkõinõ J ullukkõinee K-Ahl., g hullukkõizõõ Lu J
1. dem. adj., subst. rumaluke, lollike; väike laps, lapsuke (hellitussõnana) | vn глупенький; маленький (о ребёнке, ласкательное слово)
J kahs aastaikõin lahs veel on hullukkõin kaheaastane laps on veel rumaluke
Lu siä õõd niku hullukkõin lahᴢ sa oled nagu väike laps
J hullukkõim makkaap tšättšüᴢ lapsuke magab kätkis
J perennainõ pahatapainõ, ize ilkaa näkoinõ, ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl perenaine õel, ise ilge näoga, ei pannud last vaatama, lapsukest hoidma
2. K-Ahl. veidi hull | vn безрассудный

irmutuᴢ M J-Tsv., g irmutuhsõõ: irmutussõõ M irmutuzõ J hirmutis, peletis | vn страшилище, пугало
J suurõss oolõss jäi nii pahaizõssi niku irmutuᴢ suurest murest jäi nii kõhnaks nagu hirmutis
M irmutuᴢ, koko irmutuᴢ, nii roojakaz õõᴅ peletis, päris peletis, nii räpane oled

itšävä Kett. K L M Kõ Lu J I itšäve Pi Ke J itšäv Lu J-Tsv., g itšäää: itšää J
1. igav; nukker, kurb | vn скучный; грустный, печальный
L dava·i pimepilkkua mäntšimεä, eb lie sillõ siz itšävä hakkame pimesikku mängima, sul ei hakka siis igav
M noorill on itšävä ležiä ilmaa töötä noortel on igav olla (lesida) ilma tööta
Lu milla on itšävä mul on igav
Kõ millõõ tuli itšävä mul hakkas igav
Lu että tuskaa kottoa, ebõ·õ itšävä kas te ei igatse koju (kodu järele), kas (teil) pole igav (= kas te ei nukrutse)?
Lu tänäv on itšäv ilm, vihma ilm täna on nukker ilm, vihma(ne) ilm
Lu itšävä aika, jo sütšüzü tuõʙ nukker aeg, juba tuleb sügis
Lu vanaa inemizee elo on itšävä sütšüzü vana inimese elu on kurb sügis
I miheɢ siä õõd niin itšävä miks sa nii kurb oled?
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola see on niisugune rohi, kui hakkab kurb, (siis) ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks (lõbusaks)
J tšülää leipää on itšäv süüvve vs võõrast leiba on kurb süüa
2. igatsus | vn тоска
J kotto on itšäv kodu järele on igatsus
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kel on linnaigatsus, see tulgu meie külla
Lu mill on itšävä valkaata leipää vai saijjaa mul on igatsus valge leiva või saia järele
Lu mil leeb itšävä tätä, miä õõn õppõõnut tämääkaa ma hakkan tema järele igatsust tundma, ma olen temaga harjunud
M lezzellä õli itšävä meessä lesk igatses (oma) mehe järele
Lu itšävässä inemin võip tuzgõtõ igatsusest võib inimene kurvastada
■
J rookõss kala on itšäv süvve luist kala on tüütu süüa

jalkaja: jalkajõ Lu, g jalkajaa jalakäija, jalamees; adj jala- | vn пешеход; пеший
miä ku tšäün jalkazõõ, miä õõn jalkajõ kui ma käin jalgsi, (siis) ma olen jalakäija
ku õpõn taukõõᴢ, siiᴢ jutõltii: siä õõd nütte jalkajõ meeᴢ kui hobune lõppes, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees.
Vt. ka jalkameeᴢ

javaa K P M Lu Li J (Al. Kett. R) jav̆vaa M Kõ jav̆vaaɢ (vdjI I) javvaa Lu Li java J-Tsv., pr javan Kett. K P M Lu Li J jav̆vaa vdjI, imperf javõn R P M Kõ Lu javin Lu Li javõin J-Tsv. javazin P Lu J
1. jahvatada | vn молоть, смолоть, размалывать, размолоть
P rütšied i kagrad javõttii müllüᴢ rukkid ja kaerad jahvatati veskis
K java tällee õzrõi jahvata talle otri
M rüiᴢ kuivõttii i javõttii tšäsitšiveläillä rukis kuivatati ja jahvatati käsikividel
Lu javõttii linnasõᴅ jahvatati linnased (ära)
Lu saviõjaa müllü, se õli vesimüllü, javi veekaa Savioja veski, see oli vesiveski, jahvatas veega
Li kanevo-seemenet pantii puu-nappaa, leipä-lappia varrõõkaa javõttii heenossi kanepiseemned pandi puunappa, leivalabida varrega hõõruti (jahvatati) peeneks
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on kivi (= liivapugu), mis jahvatab (= peenendab toitu)
2. fig jahvatada, palju rääkida, lobiseda | vn молоть, говорить много, болтать
M täm mokoma on nii boltuška, ain javab mitä puutuʙ ta on nii(sugune) lobiseja, aina jahvatab, mis (ette) puutub
J siä õõd niku javomüllü, ain javaᴅ sa oled nagu tatraveski (jahuveski), aina lobised (jahvatad)
M täm javab niku tuulimüllü, ööttömiä i päivättömiä ta lobiseb (jahvatab) nagu tatraveski (tuuleveski), ööd ja päevad kokku.
Vt. ka javoa, javottaa

javomüllü ~ javo-müllü J-Tsv. jahuveski; fig lobiseja, tatraveski | vn мукомольня; пустомеля
siä õõd niku javomüllü, ain javaᴅ sa oled nagu tatraveski (jahuveski), aina lobised (jahvatad)

jedvaa ~ jedva·a ~ jedva ~ jedva· J vaevu, hädavaevalt | vn едва
karjõ puuttu vajomikkoo, jedva ku pääsi väĺĺä kari sattus mülkasse, vaevu pääses välja
jedva va ehti hüpüt rihess väĺĺä, ku laḱi tokku süäme vaevu vaid jõudis toast välja hüpata, kui lagi kukkus sisse
selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevu hingab
vai siä õõd zdohloi, ku jedva· va liikuskõõᴅ kas sa oled nõder, et vaid vaevu liigutad (ennast)?
Vt. ka jeeĺe, jeeĺe-jeeĺe

johan Lu J-Tsv.
1. kas, kas tõesti | vn разве, неужели
Lu johan siä õõᴅ mennü hullussi kas sa oled (tõesti) hulluks läinud?
2. täiesti, päris(elt) | vn совсем
J johan tüü menitt hukkaa te olete päris hukka läinud.
Vt. ka jokhan

jurma M Lu Li Ra J jurm Lu J-Tsv., g jurmaa Lu Li J julge, vapper | vn смелый, храбрый
J ark heitüp tšiirepi ku jurm arg heitub kiiremini kui julge
Ra jurma meeᴢ, näep karua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja ei pilguta silma(gi)
Li siä mee eeᴢ, miä ees peltšään mennä, a siä õõd jurmõpi sina mine ees, mina kardan ees minna, aga sina oled julgem
Lu ain õlin maailmaa jurma tšäümää marjaᴢ, ühsinnää ain tšäün, en öhsünüᴅ aina olin ilmatu julge marjul käima, aina üksinda käin (= käisin), ei eksinud
Lu mõnikaz on jurm, ep killi mõni on julge, ei karda kõdi
J jurm pajattõjõᴢ julge ütlemisega (terava keelega).
Vt. ka julkõa

juumarätte Lu J juumarättä Lu juumrätte Lu J joodik, joomar, lakard, joomakalts | vn пьяница, горький пьяница, пропойца
J aissiä juumrätte, eb mee päivä, jot edõllõiz umalõᴢ oh sa lakard, ei lähe päeva(gi), et sa ei oleks purjus!
Lu siä õõᴅ juumarätte, sinnua saab viijjä sigaaka karsinaa sa oled joomakalts, sind võib viia seaga (ühte) sulgu.
Vt. ka joomatratti, juumakoira, juumakulli, juumarättä, juumrätti

jõvvutoi J-Tsv., g jõvvuttomaa J
1. saamatu, mannetu | vn беспомощный, неумелый
ep sill tüü etene, siä õõd nii jõvvutoi sul töö ei edene, sa oled nii saamatu
2. jõuetu, nõrk | vn бессильный, слабый

jäävvä M Kõ Lu Li J (Ja-Len. V Po Ra) jäävvε M jäävve Lu J-Tsv. jäävä Kõ J-Must. jävvä M-Set. Kõ jäätä Al. (Kett. K R U L P Ku Kr) jεätä P (L) jäääɢ ~ jääjäɢ I, pr jään Kett. K P M Kõ Po Lu Li J Ku jεän L, imperf jäin Kett. K R U L P M Kõ V Lu Li Ra J Ku jäi I
1. jääda; järele jääda, alles jääda | vn оставаться, остаться
J jäävä on varaje a neljätšümmeet virssaa on tõisõõ tšüllää, lähteä on mööhä (Must. 144) jääda on vara, aga nelikümmend versta on teise külla, (ära) minna on hilja
I d́eŋgod jäiväd noorikallõõ raha(d) jäi(d) pruudile
J vellolõõ kottoo jäävvä rl vend peab koju jääma
Lu helisijä, sitä erottaa et saa, se jääʙ robirohi, seda (seemneviljast) eraldada ei saa, see jääb
I no vot, nii i jäi no vaat, nii jäigi
Lu ku razvaa sulataᴅ, nii jääväd inaraᴅ kui rasva sulatad, siis jäävad kõrned
Li ruiz niitettii, vihgod veitettii poiz i jäi säŋki rukis lõigati, vihud veeti ära ja jäi (järele) kõrrepõld
Lu laivaraakki on, mikä on jäänü laivassa laevavrakk on (see), mis on jäänud (hukkunud) laevast (järele)
Lu emä kooli, a tüttö jäi ema suri, aga tütar jäi (alles)
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meid eʙ lee vs maad-puud jäävad (alles), aga meid ei jää
P sinuu piäb jεätä üösiessi sa pead ööseks jääma
Po muu vätši jääb guĺattamaa muu rahvas jääb pidutsema
J ühs siä vaa i jäid minu harjojõssi sina üksi vaid jäidki minu hoidjaks
Kõ hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
P siä jääd vanass tüttärikossi sa jääd vanatüdrukuks
Po jään vääräss jään süüdi (süüdlaseks)
Ku jäät́śii elloo jäädi ellu
Lu sapožnikka jäi elämää kingsepp jäi ellu (jäi elama)
K jäin süömättä jäin söömata
Lu tüü jäi lõpõttõmatta töö jäi lõpetamata
Lu tüü jäi tšezzee töö jäi pooleli
J pitšäle jäämä pikale (= venima) jääma
Kõ leipää jääb liikaa leiba jääb üle
J viimizessi jäämä viimaseks jääma
P jäin müöhässi jäin hiljaks
J ize jäi ilmõ kopeekkaa ise jäi ilma kopikata
M miä tälle jäin võlkaa ma jäin talle võlgu
Ku hän jäi jutuukaa umpee ta jäi (oma) jutuga ummikusse
J vaid jäämä vait jääma
M jää rauhuulõ jää rahule! (= rahustu!)
I mee pigõpaa, siä jäät takkaa mine kiiremini, sa jääd maha (taha)!
J elka ruttõga nii tšiire, müü jäämme teiss kõikkina taga ärge minge (rutake) nii kiiresti, meie jääme teist hoopis maha (taha)
I mee pigõpaa, a too jäät perää kõittšia mine kiiremini, muidu jääd kõigist maha
J jäi tõisiiss perälee jäi teistest maha
J jäi va ühs piho suurima perälee jäi ainult üks pihutäis kruupe järele
Lu jääka üvässi head aega! Jääge hüvasti!
J jääkaa sis terveessi jääge siis terveks!
J jääka jumalaka ~ Kr jaga jummalaga jääge jumalaga!
2. saada, muutuda, minna, jääda | vn становиться, стать (кем, каким)
Lu kui kunikas kooli, poika jäi kunikaassi kui kuningas suri, (siis) sai poeg kuningaks
Lu nüt siä jäit tšümmenee vootta noorõpassi, ku tšäit saunaᴢ nüüd sa said kümme aastat nooremaks, kui käisid saunas
Lu perrää läzüü inemin jääp kuivõzõssi pärast haigust jääb inimene kõhnaks
J võõrõssi jäämä võõraks jääma
J vanassi jäämä vanaks jääma
Ra miä kazel talvia jäin gluhoissi ma jäin sel talvel kurdiks
Lu taari jääb lahassi kali jääb lahjaks
P siε jääd lezzessi sa jääd leseks
P täll õli õpõn, õpõn sai hukkaa, nüd jäi jalkamehessi tal oli hobune, hobune lõppes, nüüd jäi jalameheks
J jääb vaivaizõssi jääb haigeks
P tämä jäi läsimεä ta jäi haigeks

kahstapõnõ Lu Li kaksipidine, kahese e. heitliku (ise)loomuga, tujukas | vn с непостоянным характером, капризный
Lu siä õõᴅ kahstapõnõ sa oled heitliku (ise)loomuga (= oled kord hea, kord halb)

kakku¹ K L P M Kõ Po Lu Ra J I (Kett.) kakk J, g kakuu K P M Po Lu J (pann)kook; kakk, pätsike, karask, käkk; | vn оладья; колобок, лепёшка; диал. кокорка
K tšääpälee munaa panõb i kakkua kääpale paneb muna ja kooki
L tüttärikko sekas kakkui tüdruk segas koogitainast (kooke)
M emintimä nõis kakkua tetšemää, rehtelkakkui võõrasema hakkas kooki tegema, pannkooke
Lu enne tehtii kakkuja, rüis taitšin tehtii ennemalt tehti kakke, rukkijahust tainas tehti
Li kaaliain on suurõpi, a kakku on veel peenepi pätsike on suurem, aga kakk on veel väiksem
J nah, paa vari kakuu süäme võit de lõhkõ süüvve noh, pane kuuma kaku sisse võid ja vitsuta (lõhu) süüa
J kakk annõtaa opõzõllõõ, a muna annõtaa eittsinikalõõ (leiva)pätsike antakse hobusele, aga muna (pätsikese pealt) antakse õitsilisele
P tehtii semmoizõt kakuᴅ. kutsuttii kalkkunoiss tehti niisugused käkid, kutsuti kanepiseemnekäkkideks
J võtõtaa sigass veri, tehää kakku mokoma vereekaa, pannaa ahjoo võetakse (tapetud) sealt veri, tehakse käkk, niisugune verega, pannakse ahju
Kõ õzraa-javossa tšühzetin kakkuloi, lepoškaᴅ odrajahust küpsetasin kakke, karask(e)id
J vari õzrõiŋ kakku om makuᴢ kuum odrakarask on maitsev
J värski nisu kakku sveežaa võika om makuᴢ värske nisukakk värske võiga on maitsev
J siis teχ́χ́ää taitšin kakku, kanamuna pannaa päälee siis (= floorusepäeval) tehakse (leiva)tainapätsike, kanamuna pannakse peale
J maamunass tehtii muna kakkua kartulist tehti kartulirooga (= ahjuroog pudruks tambitud kartulitest)
J siäkse õõd lipannu süüvve kõig maamuŋ kakuu kas sina oled kogu kartuliroa kinni pistnud?
M kui lin̆naa võita tehtii, kummad jäiväᴅ, need õltii lin̆naa kakud iĺi žmõhaᴅ kui tehti linaseemneõli, mis jäid järele, need olid linakoogid ehk õlikoogid
I lin̆naa seemenee kakuᴅ õlikoogid (linaseemnekoogid)
■
Lu Ra jänesee kakku tael, kuiv puukäsn.
Vt. ka gretsinäkalmokakku, hlaarikakku, kaaliskakku, kalmokakku, kanamuna-kakku, munakakku, napakakku, nisukakku, pominkakku, rehtelkakku, rehtelämunakakku, rüiskakku, taitšinkakku, ternekakku, tšerätšämmälkakku, tšämmälkakku, tõrvakakku, veri-kakku, vorogakakku, õzrkakku
Vt. ka kakko¹

kala Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr (V vdjI Ko) Кала Tum. Ка́ла Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ kalla ~ kaala Kr, g kalaa Kett. K P Lu Li Ra J kal̆laa M Kõ vdjI I kala J
1. kala | vn рыба; S kal̆laa söötii suurõs pühäᴢ kala söödi suure paastu ajal; M kase on kori, kazella kalamehet püüvvettii kal̆laa see on ruhi, sellega püüdsid kalamehed kala; M üvä püütü kal̆laa õli tänännä täna oli hea kalasaak (kalapüük); M tuli kalanikka tšül̆lää, meemmä õssamaa kal̆loita kalakaupmees tuli külasse, läh(e)me kalu ostma; Ra kala on rookõᴢ, a liha on luukõᴢ kala on luine, aga liha on kondine; Lu kakkotuuli veep kalaa kattilassa poiᴢ kk. kagutuul viib kala katlast ära; Lu kala algap pillaussa päässä vs. kala hakkab riknema peast; R eb lepu [= lõpu] meri kaloss süvä auta ahvakkais [= ahvakkoiss] (Reg. 40) rl. ei lõpe merest kalad, sügavast haua(koha)st ahvenad; M jõka kalall on õma tuŋkoaika igal kala(liigi)l on oma kudemisaeg; J tuõp kalaa kuto-aikõ, siz on kalat kõikõllaizõᴅ rl. (kui) tuleb kala(de) kudemisaeg, siis on kalu kõiksuguseid; Li kala pellaaʙ kala mängib; M kala kuttõõʙ ~ Lu kala kuttiiʙ ~ J kala kutõõb (Must. 172) kala koeb
Lu omaz rannas püvvettii suurta kallaa oma(s) rannas püüti suuri kalu
M kutuhaili on laiha kala kudemisaegne räim on lahja kala
M sütšüzül ovad razvakkaat kalaᴅ sügisel on rammusad (rasvased) kalad
J miä ison toorõtta i soolõssa kallaa mul on isu toore ja soolase (= soolatud) kala järele
Lu elävä kala elus-kala
M kaptšo·nnyi kala suitsukala
J soolõttu kala soolatud kala
Li maukuukaa kala isakala, niisakala
Li marjaakaa kala emakala, marjakala
J isä kalal on totku isakalal on niisk
P meri kala merekala
J marjõ kala emakala, marjaga kala
J soomus kala soomustega kala
J muta kala mudakala
J kalaa rakko ~ M kal̆laa rakko kala ujupõis
K kalaa marja ~ M kal̆laa marja kala mari
M kal̆laa mahso kala niisk
Lu kalaa žaabraᴅ kala lõpused
Lu kalaa siivõᴅ ~ M kal̆laa siiveᴅ kala uimed
Ra J kalaa roo ~ M kal̆laa roo ~ J kalaa rooto kala luu; kala rood
M kal̆laa seltšäroo kala seljaluu e. rood
M kal̆laa õimõᴅ, näitä on paĺĺo, hoikukkõizõd niku niitiᴅ kala luud, neid on palju, peenikesed nagu niidid
Lu rauta korissa ajõtaa kalaa razvaa raudkiisast aetakse kalarasva
Lu kalaa kutu kalakudu
Lu kalaa mutukõᴢ ~ peen kalaa poika kalamaim
Lu kalaa raassõli kalade ülesostja
J kala pullu ~ Lu J kala rakko kala põis, (kala) ujupõis
Lu kala äntä ~ J kala änt kala saba
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kala soomuseid (-soomust) kraabitakse (rebitakse) noaga ja riiviga
Lu kala siiveᴅ kala uimed
J kala rooto kala luu
Lu kala mukkura ~ kala marja ~ J kala marjõ kala mari
J siä õõd vohm, niku kala pää sa oled loll, nagu kala pea (on sul otsas)
Lu kala razva ~ J kala razvõ kalamaksaõli
Lu kala poigaᴅ kalapojad, -maimud
M meil eb õõ kala men̆nua meil (sisemaal) ei tegelda kalapüügiga
M kala kuttõõʙ, sis täm tuõʙ suurõõkaa artteliikaa; sitä aikaa kuttsuas kala tuŋku (kui) kala koeb, siis ta tuleb suures parves; seda aega kutsutakse kala(de) kudemisaeg
J kala püüös tšävve kalapüügil käia
J med́d́e poolõ rahvõz oŋ kala püütšill meie kandi rahvas on kalapüügil
P on kala võrkod ripusõttu kalanikkoil kuivamaa kalavõrgud on kalureil kuivama riputatud
Lu kala püütäjä kalapüüdja, kalastaja, kalur
Kõ bõ kala voos (Len. 214) ei ole kala-aasta
J tehtii kala piirgaa tehti kalapirukat
J keitettii kala suppia keedeti kalasuppi
2. fig kala (peigmehe v. venna hellitusnimi rahvalauludes) | vn рыба (ласкательное название жениха или брата в народных песнях)
K tšülve, tšülve, velvüeni, kasivu, üvä kalani (Al. 45) rl vihtle, vihtle, mu vennake, pese ennast, mu hea kala
K ühsi meni velvüeeni, kahe tuõp üvä kalani (Salm₁ 772) rl üksi läks mu vennake, kahekesi tuleb mu hea kala (= vend)
J kavassu kala üväni rl jäi kauaks mu hea kala (= peig)
R kauka on tullut kalani (Reg. 15) rl kaugelt on tulnud mu kala (= peig)
R püüti veljeltä isäni, kasvattajaa kalaltani, jätti peenenä peräle (Eur. 36) rl võttis (püüdis) vennalt (mu) isa, kasvataja mu kalalt, jättis (ta) väikesena järele
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
■
Li hoono kala, i vee päällä lentääʙ kiil, ka vee kohal (peal) lendab.
Vt. ka bokšukala, emäkala, hailikala, isäkala, kaarnkala, karassikala, kuhakala, kulta-kala, kurvikala, kutukala, lahnakala, liŋka-kala, lõhikala, maõkala, merikala, minoga-kala, mukkurakala, niiskakala, noottakala, opokala, pokša-kala, pühäkala, ŕaapuškakala, razvakala, rautkala, silmukala, särtšikala, treska-kala, tuŋkukala, valaskala, võrkkokala
Vt. ka kalo, kaluᴅ

kannattaa Lu (K-Ahl.) kannõttaa Lu Li kannõtta J-Tsv., pr kannatan Lu kannõtan Lu J kannõtõn Lu Li J, imperf kannatin Lu kannõtin Lu J
1. kannatada, vaevelda; (välja) kannatada, taluda | vn страдать; переносить, перенести, выносить, вынести
Lu tämä kannatti suuri vaivoja ta kannatas suuri vaevusi
J vähäko tämä kannõtti gooŕa kas ta vähe viletsust kannatas
Lu kannat karkaaᴅ, näed i makkiaᴅ vs kannata kibedat, (siis) näed (= saad tunda) ka magusat
J slaaboi inimin hiukamiss ep kannõt, järjestä õhsõnõʙ nõrk inimene ei kannata iiveldamist, kohe oksendab
Lu meezelokõs kannõtõʙ rohkaapi tüütä tehä ku naizelokõᴢ meesterahvas jaksab (kannatab) rohkem tööd teha kui naisterahvas
Lu inemin võip paĺĺo kannattaa inimene võib palju taluda
2. kannatada, kannatlik olla, oodata | vn терпеть, потерпеть, быть терпеливым
J kannõt vähänaika, saat süüvve kannata vähe aega, (varsti) saad süüa
Lu možed́ byt́ leep kõnznibut́ parõpi, piäp kannattaa võib-olla läheb (elu) kunagi paremaks, peab kannatama
J siä õõd nii pehmiä, kannõttõja süäka sa oled nii pehme, kannatliku südamega
3. (peal) kanda | vn выдерживать, выдержать
J meŋkä jurmõssi üli jõgõõ, jää kannõtõʙ minge julgelt üle jõe, jää kannab
Li lumi kannõtõʙ, kõva lumi lumi kannab, kõva lumi
J mõnt koor(õ)ma kase lautti kannõtõʙ mitu koormat see parv kannab?
Lu vene rohkaapi kaht entšiä ep kannattanuᴅ paat üle kahe inimese ei kandnud
4. kanda | vn носить, нести; таскать, тащить
K ühezä viee veämmä, ühee kaivoo kannatamma (Ahl. 103) rl ühes(koos) vee veame, ühe kaevu kanname (tühjaks).
Vt. ka kannatõlla, kannuttaa, kantaa

kaprala: kapral J-Tsv., g kapralaa: kaprala J kapral | vn капрал
siä õõd laih sõtameeᴢ, sinuss kaprala ep tuõ sina oled kõhn sõdur, sinust kapralit ei tule

karsina Ränk M Ja-Len. Lu Li J (I) karsinõ Lu J-Must. karsin J-Tsv. karssina I, g karsinaa Li J
1. aedik, (sea)sulg; kanakuut; latter | vn загон, (свиной) станок; курятник; стойло
M võdnad i vazikad õltii karsinaᴢ talled ja vasikad olid aedikus
M sigall on karsina, lampaita pit̆tääs karsinaᴢ seal on sulg, lambaid hoitakse (peetakse) aedikus
Lu siä õõᴅ juumarätte, sinnua saab viijjä sigaakaa karsinaa sa oled joomakalts, sind võib seaga (ühte) sulgu viia
J rihi puhaz niku sigaa karsin tuba (on) puhas nagu seasulg (= segi nagu seapesa)
I kanaᴅ tožo karssinaa paammaɢ; karssina on tehtüɢ keppilöissä kanad paneme samuti (kana)kuuti; kuut on tehtud keppidest
J karsinalta kagrasüüje rl latrist kaerasööja (= hobune)
Lu sigaa karsinõ seasulg
Lu lampaa karsinõ lambaaedik
M vazikaa karsina vasikaaedik
2. sõim | vn ясли
Lu lehmäl tehää karsina, kuhõõ einää panna, to tämä kõvassi travib einää lehmale tehakse sõim, kuhu heina panna, muidu tallab ta väga heina
Lu karsinõ kussa lehmä süüʙ (see on) sõim, kust lehm sööb
Lu lehmää karsinõ on kormuška, kuss lehmä süüb einää; meil on nurkkaa lüütü lavvõᴅ, ja se karsinõ on kõlminurkkinõ lehmasõim on {k.}, kust lehm sööb heina; meil on nurka löödud lauad, ja see sõim on kolmenurgeline
J kattsahtaa, oŋ ko opõizõõ karsinõz einä vaata, kas hobuse sõimes on heina.
Vt. ka lammaskarsina, siğgaakarsina, sikakarsina
Vt. ka kastra, kormuška

karstakonna M Kõ S Lu = karssakonna
Lu mee, õõd niku karstakonna mine (ära), oled (kärnas) nagu kärnkonn

kassee M Lu Li kassyõ P kasse M siia | vn сюда
Lu miä tahon jäävvä kassee elämää ma tahan jääda siia elama
Li kui siä õõd aikaunnu kassee kuidas sina oled siia sattunud?
P tulõ tänne, tulõ kassyõ on sama aźźa tule {t.} v. tule {k.} on sama asi (= tähendavad ühte ja sama asja)
M rissintsä tõi kirstuu noorikõõ talossa kassee ženiχaa tal̆loo ristiisa tõi kirstu pruudi talust siia peigmehe tallu.
Vt. ka kasseppaikkaa

kasseessaa Li kassessaa J-Tsv. kasseessaaɢ I
1. siiasaadik, siiamaale | vn до сюда, до сих пор
I kasseessaaɢ märtšä õõᴅ i lumõza siiasaadik oled märg ja lumine
2. siiani, seniajani | vn до сих пор, до настоящего времени
J kassessaa veel eb mahsõnnu võlkaa väĺĺää seniajani ei ole veel võlga ära maksnud
J oho·, kassessaa tüü ain õlitt tšüläᴢ ohoo, seniajani olite te üha külas!
Vt. ka kazettassaa

kerkiä-meelin Lu kerkää-meeliin ~ kerkämeeliin ~ ḱerkä-meeliine ~ ḱerkä-meeliin J
1. kergemeelne | vn легкомысленный
J aissiä tüttö-park, õõd nii kerkämeeliin niku tuulikko oh sina, tüdruk vaeseke, oled nii kergemeelne nagu tuulepea
2. kerge aruga, poole aruga | vn полуумный, глупый
Lu tšen pajatab mitä puutuʙ, sitä jutõllaa: kerkiä-meelin kes räägib, mis (aga keelele) juhtub, selle kohta öeldakse: kerge aruga.
Vt. ka kerkeämeelelin

kerttää L P M Kõ Po Lu Li J (Kett. K Ja-Len. Ku) kerttεä L P kerttä J-Tsv. kerttääɢ I, pr kertän Kett. K M Kõ Lu Li kerten J, imperf kertin M Lu J kert́śin Ku puutuda, puudutada | vn трогать, тронуть, касаться, коснуться, прикасаться, прикоснуться
L varaipõõ pellättii neitä rissiit kerttää, etti alpaaʙ varem kardeti neid riste puutuda, et halvab (ära)
P elä kertä pliitaa ussa, uχs tiep poppaa (last hoiatatakse:) ära puutu pliidi ust, uks teeb paa (= teeb valu)
J kast pirttu putelia veel ebõõ kertettü: surguttši om pääl seda piiritusepudelit pole veel puututud: lakk on peal
Po ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõõ, kõõz ämmä nõsõtaʙ, ku uffõtkoikaa nõizõp kerttämää hommikul tõuse üles, ära oota, millal ämm äratab, kui hakkab potihargiga (potiharkidega) torkima (puutuma)
J ai kui on helle, nii ett vaan eb anna kerttää oi kui hell on, nii et ei lase isegi puutuda
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõnaga ega muuga
Kõ min̆nua saunaa pappi ep kertä mind saunahaldjas ei puutu
I minuu aźźoita eläk kert minu asju ära puutu!
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)

kiivlikaᴢ Lu Ra J kiivelikaᴢ Li, g kiivlikkaa Lu = kiiveli
Ra kiivlikaᴢ, ain tšivee pääl isub i laulaʙ kiivitaja, istub aina kivi peal ja laulab
Lu lahzõlõ jutõllaa, što õõd niku kiivlikaᴢ, viŋkaa ääneekaa lapsele öeldakse, et oled nagu kiivitaja, vinguva häälega

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

końo Lu J-Tsv., g końoo tolvan, puupea, tainapea; hädavares; adj loll, totter | vn болван, балда; горемыка; глупый, дурной
J miltäintši tüü eb laadiu mukkaa, niku końoll mingi töö ei laabu (ei lähe korda), nagu tainapeal
J kanni mokoma końoa maailmõz veel eb õllu niisugust tolvanit ei ole maailmas veel olnud
Lu õõd vohma niku końo oled loll nagu tolvan
Lu ah siä końo ah sina, hädavares!
J końo pojo totter poiss

koolla Kett. K P M Kõ S Lu Li J (L Ra Ku) kuolla K Po (Al. L P V Kr) kùolla Po kooll J-Tsv. koollaɢ I, pr koolõn Kett. K M Kõ S Lu Li Ra J kuo-lõn K L P kùolõn Po koolõõn M koolen K-Ahl. Ku kuolen Kr, imperf koolin K M Kõ Lu Li J kooliin K Kõ kuolin K V kuoliin K P kùolin Po kuulin Lu surra | vn умирать, умереть
S kui koolõʙ, sis pannaz õlkõijee päälee kui (inimene) sureb, siis pannakse (ta) õlgede peale
Lu mõnikkaat koollaa varraa mõned surevad vara (= noorelt)
Lu üväd inemized on kooltu, a kehnod on jäätü kk head inimesed on surnud, aga halvad on jäänud
I tämä tšut́ ep koolluɢ ta oleks peaaegu surnud
I pöörtüüᴅ sihessaaɢ rõhgaa, jaksad i koollaɢ oled niivõrd tugevasti vingumürgistuses, võid surragi
I siä õõd elokaz iĺi koolluɢ oled sa elus või surnud?
I viisi lassa on eloza, a viisi koolluuᴅ viis last on elus, aga viis on surnud
J emä kooli kooluissi rl ema suri ära
J raŋkõssi koolõma rasket surma (raskelt) surema

ku K L P M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku kuu J-Must. I k Lu J
1. temp kui | vn когда
Lu veri kakkuja teχ́χ́ää ku sika tapõtaa verikäkke tehakse, kui siga tapetakse
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
M piäp tšäävettää, ku emä kuoʙ peab poolima, kui ema koob (kangast)
J ku kana laulaʙ, se ep tää üvää kui kana laulab, see ei tähenda head
2. kond kui | vn если
Lu sutta ku peltšäät siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti tehtud (= ahju panemise eel ristimärki peale vajutatud), (siis) kratt võtab (ära)
M ku eb oomõn, nii oomõtper̆rää kui mitte homme, siis ülehomme
I ku matala kaivo, nii kokalla võtammek kaivossa vee kui on madal kaev, siis võtame konksuga kaevust vett (vee)
Lu em miä väzü, ku va siε ei mina väsi, kui vaid sina (ei väsi)
J kut [= ku et] hooli, ni miä silt silm-munat kaivom pääss väĺĺä kui sa ei kuula (sõna), siis ma kisun sul silma(muna)d peast (välja)
3. komp kui, nagu; (just)nagu | vn чем, как; как будто
Lu tšülmä vesi on raŋkapi ku sooja külm vesi on raskem kui soe
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
M muud ep tee ku ain piippu ampaiᴢ muud ei tee, kui aina piip hambus
J muut miä üvää en saanu mittää, ku ühtee gooŕaa va näin muud head ei saanud ma (elus) midagi, kui nägin vaid üha muret
Lu miä õõn väsünü ku vana õpõn ma olen väsinud nagu vana hobune
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on nagu kaks tilka vett
Lu joožikka taloᴢ on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
Ra en ku õõ nähnü mittää ma ei ole (just)nagu midagi näinud
4. kui, kuidas; kuivõrd, küll | vn как; насколько
Lu ai ku vähä oh kui vähe!
M ah ku ilozassi nõizõʙ noor pihuzikko ah, kui ilusasti kasvab noor männik
Lu ai ku päivä räkiteʙ, taitaa leeb jürrüä oi kui(das) päike kõrvetab, vist tuleb äikest
Lu aivoi, ku paisõttu mill tšäsi oi-oi, kuidas mul käsi üles paistetas
Li sinne kõikii ku joostii suipäi kuidas kõik jooksid ülepeakaela sinna
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaᴢ vaaĺaittõõʙ kui(võrd) purjus on inimene, näe, püherdab maas
Lu mill ku on üvä kana, ep piä välliä küll mul on hea kana, ei pea (munemises) vahet
Ra se ku kaĺĺuʙ, kõhalt kurkkua küll see karjub, täiest kõrist
M ku on laihukkõin küll on lahjuke
5. et, kuna | vn что, так как
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
Lu mitä sill on, ku siä õõd ni valkaa mis sul on, et sa oled (näost) nii valge?
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk võib-olla kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
J miä ku varai algin kalastaa, seltä taitaa kallaa nii suvaan et ma hakkasin varakult kalastama, seepärast vist armastan(gi) nii (väga) kala
6. kuni | vn до тех пор, пока
M laulamma nii kauvaa ku noorizo eväd mee vällää laulame nii kaua, kuni noored ei lähe ära
■
J ais siä hullu ku hullu, ved om voho, ebõõ pappi oi sina püstihull (hull mis hull), (see) on ju kits, mitte preester!
J selle tuli surm, jedvaa ku hooguʙ sellele tuli surm, vaevalt hingab
M ahatap kurkku sellällää, muuta ku täm̆mä ääli kuuluʙ karjub täiest kõrist, muudkui tema hääl kuuldub.
Vt. ka ko¹, kui, kuileeʙ, kõõ, kõõᴢ

kui K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku Kr Куй Pal₂ K-reg₂
1. temp kui | vn когда
M kui porotšellä algab elkottsaa, siz lehmällä on samõi paras piimäaika kui kullerkupp hakkab õitsema, siis on lehmal kõige parem piimaaeg
K šuppulehtua paat pähää, kui päätä vaivattaaʙ kobrulehti paned pähe, kui pea valutab
L leivää murut kui lavvalyõ jäiväᴅ, kopitõttii dai süötii kui leivaraasud jäid lauale, (siis) korjati (kokku) ja söödi (ära)
2. kond kui | vn если
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on (ka) tütar räpane
Lu jalka kui platsab nii suu matsaʙ vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
3. komp kui, nagu | vn чем, как
K miä õlõn noorõpi kui med́d́ee mind́a ma olen noorem kui meie {m.} (= vennanaine v. mehe vennanaine)
Kõ juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
K senell väliä nuorikkõ viiäs taaz lavvaa tagaa senell samall muodalla kui õhtagonatši selle vahepeal viiakse mõrsja taas laua taha samaviisi kui õhtulgi
Lu õli kui tarviz inemin, a nüt ep tappaa oli inimene, nagu vaja, aga nüüd on puudulik
M tein kui täm tšähsi tegin, nagu ta käskis
4. kui? | vn как?
Lu kui paĺĺo lastia onõ laivaza kui palju lasti on laevas?
Li kui vana siε õõᴅ kui vana sa oled?
J kui kaugaa siä siäll käpälöiᴅ kui kaua sa seal koperdad?
5. adv kui, kui(võrd), kui (tahes) | vn как, сколько, насколько
Lu mittää, kui pittšä se rihma onõ mõõda, kui pikk see köis on
Lu kui pittšä nii lad́d́a kk kui pikk, nii lai (= üht asja võib teha nii või naa)
Lu J oi kui kaukaa makazin oi kui kaua (ma) magasin
J pajatab neilee, kui üvii laulotaa škouluza räägib neile, kui hästi lauldakse koolis
J kui tarkk tämä ni õlko .. kui tark ta ka poleks ..
M õlkoo vaikka kui ahaᴢ el̆lää, ain piäʙ sop̆pia olgu või kui (tahes) kitsas elada, ikkagi tuleb (omavahel) sobida
6. kuidas? | vn как?
K kui millõ mennä kattilallõ kuidas ma saan Kattilale?
J kui sinnua kutsutaa kuidas su nimi on (kuidas sind kutsutakse)?
Li kui sillõ aźźaᴅ kuidas sul läheb (kuidas sul asjad on)?
Lu kui eläᴅ ~ kui võiᴅ kuidas (sa) elad?
Lu kui on tervüᴢ ~ kui õõt terve kuidas (su) tervis on?
L kui nii kuidas nii(viisi)?
J kui viisii kuidas(viisi)?
7. adv kuidas | vn как
J kui tšülveᴅ, nii lõikkaaᴅ vs kuidas külvad, nõnda lõikad
L miε juttyõn, kui millõ altiaᴢ näüttii ma räägin, kuidas mulle haldjas end ilmutas
Kõ kui sill bõõ äp̆piä, siε õlõd elähtännü ineehmiin kuidas sul pole häbi, sa oled (ju) elatanud inimene
Po mǜö emmä tää, kui nùorõt tahtovaᴅ meie ei tea, kuidas noored tahavad
J kui puutuʙ kuidas juhtub
K tšen kui antõ kes kuidas (= kui palju) andis
Lu õlin, kui siiᴢ olin (muidugi), kuidas siis (teisiti)
P kui miε n idgõ kuidas ma ei peaks nutma (ei nuta)
8. kuidas ka | vn как ни, хоть как
M kui ep tahtonnu mennä, aintaki pantii kuidas (ta) ka ei tahtnud minna, ikkagi pandi (lapsehoidjaks)
M miä tätä kui tšüsüzin kultazilla sõnolailla, ep täm tahtonnu kuulõta kuidas ma teda ka ei palunud (kuldsete) sõnadega, ei tema tahtnud kuulata
J jo kui viittä tšüsüzin, jot eb jõisõiz viina, vai siis tämä hooliʙ kuidas (kuidaviisi) ka olen juba palunud (palusin), et ta ei jooks viina, (aga) või siis tema hoolib
Lu tätä kui ni praavitõttii, tämä aintaki kooli kuidas teda ka ei ravitud, ta suri ikkagi
9. (kuidas, kuivõrd) küll | vn как, насколько
Lu kui mill on üvä meeli, ku mill õllaa üväᴅ lahzõᴅ i üvä meeᴢ (kuidas) küll mul on hea meel, et mul on head lapsed ja hea mees
■
J sõtameeᴢ juttõõʙ: elä tuskaa, kui praavitan sõdur ütleb: ära kurvasta, küll (ma) parandan ära
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺä tšümmiessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend talu (kolmekümnest kuni neljakümneni talusid)
J elka peĺĺetka mittäit, avo·ś kui ni buit saamm läpi ärge kartke midagi, ehk saame kuidagi läbi
M sis muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ õige mitme versta tagant tuleb
J süntükoo sinuu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal.
Vt. ka kojokui, niinkui
Vt. ka ko¹, ku, kuinii, kuippäi, kuissaaʙ, kuiᴢ, kuitši, kõõ, kõõᴢ

kulkaa Lu kuni | vn пока
idgõn, kulkaa miä lubjaun nutan, kuni ma harjun (lesepõlvega)
mee poiᴢ, kulkaa õõᴅ eńd́iᴢ mine ära, kuni oled hinges!

kussassaa Li
1. kust alates? kustpeale? | vn откуда?
kussassaa siä tulid jalkazii kust alates sa jalgsi tulid?
2. mis ajast peale? mis ajast alates? | vn с каких пор?
kussaassaa siä jo õõd läsivä mis ajast peale sa oled juba haige?

kõrkõuᴢ M (K P) kõrkuuᴢ L P M Lu J kõrkuᴢ Li J-Tsv., g kõrkõuu: kõrkuu L Li kõrkusõ J-Tsv. kõrgus; pikkus, kasv | vn высота; рост
L hüppεä taivaa kõrkuulyõ hüppa taeva kõrgusele
M kõrkõutta õli kahs aršinaa kõrgust oli kaks arssinat
M sill on minu kõrkuuᴢ, siä õõᴅ minu kõrkuutta sul on minu kasv, sa oled minu kasvu
J siä da miä õõmm üht kõrkuss [sic!] sina ja mina oleme ühepikkused (üht kasvu)

köühärotta Lu fig vaene inimene, näljarott | vn бедняк
siä õõᴅ köühärotta sa oled näljarott

külläin Lu Li J-Tsv., g külläizee J
1. söönud, täie kõhuga, küllane | vn сытый
Li suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur tükk ajab suu lõhki, väike peab küllasena
2. nuumatud | vn откормленный
Lu külläin sika, süütettü külläizessi sika nuumatud siga, nuumseaks söödetud
3. rahul(olev) | vn довольный
J jo on rikaᴢ, .. veel ebõõ külläin on juba rikas, (aga) .. veel ei ole rahul
Li kõikkaa sill on ohto, nüt siä õõd nii külläin, što sillõ mittäid ep piä kõike on sul küllalt, nüüd oled sa nii rahul, et sulle pole midagi (enam) vaja.
Vt. ka küllä, küllän

ladva Kett. K L P M Lu Li Ra J I Ku (Kõ) ladvõ ~ ladv Lu J laadva I, g ladvaa K L P Lu Ra J
1. latv | vn верхушка, вершина дерева
Lu vihgot pantii pissüü, tüvi allõ, ladva pääl vihud pandi püsti, tüvi alla(poole), latv ülespoole
L sizaz laulaʙ, ladva liikuʙ rl ööbik laulab, (puu)latv liigub
P ladvad ladvoikaa ühtiesie (seoti) ladvad latvadega kokku (ühte)
J puut painõta ladvõss vs puud painutatakse ladvast
Lu puu ladva puulatv
Lu koivuu ladva ~ koivu ladva kaselatv
Lu vitsall on ladva õttsa i tüvi õttsa vitsal on ladvaots ja tüveots
2. pl (kartuli)pealsed | vn ботва (картофеля)
Lu maamunaa ladvõᴅ kuivõtõtaa, talvõl pannaa vari vesi päälee, avvotaa kartulipealsed kuivatatakse, talvel pannakse kuum vesi peale, hautatakse
Lu sütšüzüü poolõõ piäʙ maamunaa ladvõi niittää sügisepoole peab kartulipealseid (sirbiga) lõikama
■
I aut-tšigõ laadva maakeoja algus
M ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
J vai siä õõd ladvõtt, ku migäiss et saa tolkkua kas sa oled mõistuseta, et millestki ei saa aru?
Vt. ka aragaladva, roholadva

lahzikkõin J-Tsv. lahsikkõinõ J-Must., g lahzikkõizõõ ~ lahzikkõizõ J = lahzukkõin
veel õõd lahzikkõin, a jo mehele tahoᴅ oled veel lapsuke, aga juba tahad mehele (minna)
petti mokoma tütöö, potštii lahzikkõizõõ võrgutas sellise tüdruku, peaaegu lapsukese
ved edõõ lahzikkõin, jot peltšäd ühsinää kottoo jäävvä sa ei ole ju väike laps, et kardad üksinda koju jääda

laiha Kett. M Ja-Len. Lu Ra J laiχa P laihõ J-Tsv. laih Lu J, g laihaa Lu J lahja, kõhn; rasvata, rasvavaene, taine, tai-; vesine; vilets, kehv | vn тощий; нежирный, постный; худой
M kutuhaili on laiha kala kudemisajal püütud räim on lahja kala
Lu laih inemin ku on, sis saotaa: niku haamu kui on kõhn inimene, siis öeldakse: nagu viirastus
J siä õõd jäänü nii laihõssi sa oled jäänud nii kõhnaks (lahjaks)
Lu laiha liha lahja (= rasvavaene) liha; tailiha
Lu ku laihat soolõt, sis tuõp hoikka muila kui on lahjad sooled, siis tuleb õhuke seep
Ra lehmäl on laiha piim, vähä nõizõp päälee koorõtta lehmal on lahja piim, vähe koort tõuseb peale
J siis leep perä, jo tuõb laihõp siis tuleb pära(õlu), (see) on juba lahjem
J laih oluᴅ lahja õlu
J elka paŋka pahassi, roogõd on laihõᴅ ärge pange pahaks, (et) toidud on viletsad (lahjad)
J laih maa, tämäz mittäit ep kazvo vilets (lahja) maa, sellel ei kasva midagi
Lu tänävoon on laihaᴅ rohoᴅ, tuõb laiha einä tänavu on vilets rohi, tuleb vilets hein
J tänävoonn linad on jäätü laihõssi tänavu on linad jäänud kehvaks
J tänävoonn laih rüttšee tulo tänavu on vilets rukkisaak
J tänä talvõll laihõt püütšid merell tänavu talvel on merel kehv püük
Lu laihõt tüüᴅ kehvad (= vähetasuvad) tööd
J siä õõd laih sõtameeᴢ, sinuss kaprala ep tuõ sina oled kehv sõdur, sinust kapralit ei tule.
Vt. ka laha, laihikkõin, laihukkõin, laihõin

laihukkõin M Lu Li J, g laihukkõizõõ M kõhnuke, lahjuke | vn худенький, тощенький
M on nii laihukkõin, bõõ mit̆täiᴅ ku luu da nahka on nii kõhnuke, pole midagi (muud) kui luu ja nahk
Lu õõd mennü laihukkõizõssi sa oled jäänud kõhnukeseks (lahjukeseks)
M ku on laihukkõin küll on kõhnuke!
J õli laihukkõin, a nüt nät ku kenassu oli kõhnuke, aga nüüd, näe, kuidas muutus kenaks
J kase õli pikkõra·iškuin, laihukkõin, no maailmaa teräv i hodukõs starikkõ see oli väike, kõhnuke, kuid väga elav ja liikuv vanamees.
Vt. ka laihikkõin

laiskakoira Lu Li J laiskoera Ku laiskvorst | vn лентяй, лентяйка
Lu laisk inemin, se on laiskakoira laisk inimene, see on laiskvorst
Lu siä õõd laiskakoira, et kehtaa mittää tüütä tehä sa oled laiskvorst, ei viitsi mingit tööd teha
Ku ja its ain vaa kurtteli laiskoera, ettᴀ̈ minu lehm eb anna maitua ja ise alati ainult kurtis, laiskvorst, et minu (= tema) lehm ei anna piima

lausu Lu, g lauzuu mure | vn забота
lausu on tuskaaminõ mure on muretsemine
siä õõd ain lauzuᴢ sa oled aina mures.
Vt. ka lauzõ

lausuussa (Lu), pr lausuun Lu, imperf lausuuzin: lausuzin Lu
1. vaibuda, vaikseks jääda, rahuneda | vn затихать, затихнуть, утихать, утихнуть
meri lausuuʙ meri rahuneb
meri on jo lausunnuᴅ meri on juba vaikseks jäänud
2. muretseda, mures olla | vn заботиться, быть озабоченным
siä õõd ain lausunuᴅ sina oled alati mures

lehtši Kett. K P Ke-Set. M Lu J vdjI I (Pi) leski Kõ-Len. Lu Li Ku, g lezzee Kett. K P M Lu ležžee J (P) lezee (Kõ) lezgee M-Set. (Lu) lezd́ee M I (Kett.) lezjee (Kett.) led́ž́ee Ke-Set. lehdžee (vdjI) lehdžii (Pi) lesee (Ku) lesk; lesk-, lesest(unud) | vn вдовец, вдова; вдовый, вдовая
Li leski võib õlla i nain i meeᴢ lesk võib olla nii naine kui ka mees
M kui siä õõd lehtši, siis piäb en̆nee kõik tuntõa tehä kui sa oled lesk, siis pead ise kõik(e) teha oskama
J lehtši tšiitäp tõissa naissa rl lesk(mees) kiidab teist (= eelmist) naist
J lehtši lüüb leikisse, nappaab naĺĺassi rl lesk lööb mängu pärast, napsab nalja pärast (= leskmehe käsi tõuseb kergesti, leskmees lööb uut noorikut iga pisiasja pärast)
Kõ mees kooli, jäin lezessi (Len. 215) mees suri, jäin leseks
Lu jäin noorõn lezgessi jäin noorena leseks
I kui nõizõõ elämää, kehnossiɢ ili üv̆vii elämää ili lehtšenä lee kuidas hakkan elama, (kas) halvasti või hästi (mehega) elama või jään leseks
M kõm vootta elin lehtšinä kolm aastat elasin lesena
J ležžez õlõma lesk (lesena) olema (= lesepõlve pidama)
J elkaa meŋkaa ležželee rl ärge minge lesele (mehele)!
P mened lezzele mehele lähed lesele mehele
Lu leski nain, meessä eb õõ, piäp tšäüttää talloa lesknaine, meest ei ole, peab talu pidama
J võtti ležžee naizõõ mehelee [sic!] võttis lesknaise naiseks
J lehtši naizikko lesknaine
Lu leski meeᴢ leskmees
K emintimä da lezzee izää tütär võõrasema ja lesest isa tütar

liikaa M Kõ Lu Li J-Tsv. liika M Lu J I liiga R-Lön. liik V
1. liiga, liialt; liigselt, üleliia | vn слишком; сверх меры, чрезмерно
J tänävä emme nõiz nootta viskama, liika on suur virt täna (me) ei hakka noota (vette) laskma, on liiga tugev vool
J siä õõd liika peen tšeeltejõ, jot sinnua kuunõll sa oled liiga väike (= tühine) keelaja, et sind kuulata
M tämä on liika hättüri ta on liiga hädaldaja
Lu siä liikaa paĺĺo pajatõt tühjää juttua sa räägid liiga palju tühja juttu
J liika kõvassi on uhka on üleliia (liiga kõvasti) uhke
M liikaa rah̆haa ep piε traatittaa ei tohi liialt raha raisata
J kapuss astia tahob automiss, liika oŋ kuivannu kapsatünn tahab hautamist, on liialt kuivanud
Lu nüd jo vihmaa tuõb liikaa nüüd tuleb vihma juba üleliia
J elä juu viina üli liika ära joo viina üleliia
Kõ leipää jääb liikaa leiba jääb üle
2. väga | vn очень
I siä õõᴅ liika meelevä sa oled väga tark
M täll õli liika üvä ääli tal oli väga hea hääl
I tämä on liika seĺvä inehmine ta on väga osav inimene
M mõisa õli liika iloza mõis oli väga ilus
Lu täll ol liika paĺĺo voimaa tal oli väga palju jõudu
V üvä päivä narvaa trubad nätšüväd liig üv̆vii hea päev(aga) (= selge ilmaga) paistavad Narva korstnad väga hästi.
Vt. ka liigassi, liigõpassi

liikuskõlla Lu (J-Tsv.), pr liikuskõlõn: liikuskõõn Lu J, imperf liikuskõlin Lu refl, frekv end liigutada; nihelda | vn двигаться; ёрзать
J vai siä õõd zdohloi, kui jedva· va liikuskõõᴅ kas sa oled (nii) nõder, et vaevu liigutad end?
Lu tämä eb isu paikõl, ain liikuskõõʙ tema (= laps) ei istu paigal, aina niheleb.
Vt. ka liikuttaa

likoussa: likkouss J-Tsv., pr likouʙ: likkouʙ J, imperf likouzi: likkouᴢ J märjaks saada | vn намокать, намокнуть, промокать, промокнуть
miltäizess vihmõss siä õõd nii likkounnu millisest vihmast sa nii märjaks oled saanud?
Vt. ka ligota

linnukkõinõ K P linnukkõin Lu J, g linnukkõizõõ J linnupoeg, linnuke(ne); hrl fig (hellitussõnana, eriti rahvalauludes) | vn птенец, птичка, пташка; (об. в функции ласкового обращения, особенно в народных песнях)
J linnuu poika on linnukkõin linnupoeg on linnuke
K tiirul, liirul linnukkõinõ, kuza sinuu pezükkõinõ ~ J tiiril liiril linnukkõin, kuza sinu pezikkõin liiri, lõõri, linnuke(ne), kus (on) sinu pesake(ne)?
Lu meez võib jutõlla naizõl linnukkõin mees võib öelda naisele (hellitavalt) linnuke
J minu kalliz linnukkõin, kui siä õõd läsive minu kallis linnuke, kui haige sa oled!
P võta vettä veerakkoni, ruta kotoo linnukkõinõ rl võta vett, mu kaaslane, rutta koju, linnuke
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke.
Vt. ka linnuᴅ, linnukkainõ, linnukko, lintuinõ

lipata Lu lipat J-Tsv., pr lippaan Lu J, imperf lippazin: lippõzin Lu J
1. lipata | vn слетать, сбе́гать
J lippaa jooss lippa joosta!
Lu tämä lippaab mennä tšiiree ta lippab kiiresti minna
2. varastada, näpata | vn украсть, стащить
J lippõz laavõšnikalt viis kopekka näppas kaupmehelt viis kopikat
Lu miä lippõzin, tšennid eb i nähnüᴅ ma näppasin (selle), keegi ei näinudki
3. (kiiresti süüa) ahmida, (kiiresti) ära süüa, kinni pista, nahka pista | vn уплетать, уплести, уписывать, уписать (за обе щеки́); поедать, (быстро) съедать, съесть
Lu eni nähnü, kui lippõziᴅ (seit tšiiree) (ma) ei näinudki, kuidas (sa süüa) ahmisid (sõid kiiresti)
J siäkse õõd lipannu süüvve kõig maamuŋ kakuu kas sina oled kogu kartuliroa kinni pistnud?
4. J-Tsv. suguühtes olla | vn совокупляться, совокупиться, случаться, случиться.
Vt. ka lahmia, liblata, lipittsää, lohmia, loppia, lottia, lupsutõlla, lušata

lollo J, g lolloo J adj, subst juhm; lollakas, juhmakas | vn глупый, тупой; дурак
siä õõd niku lollo, migäiss-tši et saa arvoa sina oled nagu juhmakas, millestki ei saa aru.
Vt. ka löllö

lopisa Lu Li (Ra J) lopissa Lu (J-Must.) lopissõ Lu lopiss J-Tsv., pr lopizõn Lu Li J, imperf lopizin Lu J
1. lobiseda | vn болтать, пустословить
Lu tämä ühtä perrää lopizõʙ ta lobiseb ühtesoodu
Lu tämä paĺĺo turhaa pajataʙ, piäʙ aina lopissa ta räägib palju ilmaasjata, peab aina lobisema
2. lori(juttu) ajada, lorada | vn трепаться
Lu mitä siä lopizõd lahsii aikann, ep piä lopisa mis sa ajad lorijuttu laste juuresolekul, ei tohi lorada
Li lopulaulu on ku lopizõᴅ lorilaul on (see), kui ajad lori
3. ropendada, rõvetseda | vn сквернословить
J kuss siä õõd õpõnnu lorizõma kus(t) sa oled õppinud ropendama?
J poigõd algõtti lopiss, tütöd joosti guĺańńõss väĺĺä poisid hakkasid ropendama, tüdrukud jooksid peolt minema.
Vt. ka lapisa, lapõrtaa, lapõrtõlla, lobrata, lopõsa, lorisa, läblättää, lägätä, läkisä, läpättää, lärpättää, lörisä

lopo Kõ, g loboo: lob̆boo Kõ
1. lobiseja, lobamokk, loraja | vn болтун, болтунья
kui õlin lahsi, õlin suur lopo kui olin laps, (siis) olin suur lobiseja
2. loru, juhmard | vn тупица; бестолочь
siä õõd mokom lopo, ed mit̆tää uzgo sa oled niisugune juhmard, midagi ei usu.
Vt. ka lapa-suu, lopi-suu, lopizõja

lorisa: lorissa Lu loriss J-Tsv., pr lorizõn Lu J, imperf lorizin Lu J = lärpättää
J elä loris tüh́jä pajatta ära lobise tühja (rääkida)
J taita siä õõd umalõs, ku nii vaĺĺussi lorizõᴅ sa oled vist purjus, et nii valjusti plärad
J nii lorizõᴅ, jot kõrvõd räütüssä plärad nii (palju), et kõrvad väsivad (kuulates)

lumi K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Kett. R-Reg. Ra vdjI Ma) Луми Tum. Лу́ми Pal₁ K-reg₁ Ii-reg₁ lume ~ luni Kr, g lumõõ Kett. M Lu Li J lum̆mõõ M I vdjI Ma lumõ J-Tsv. lumi | vn снег
K suvõll on vihma, a talvõll lumi suvel on vihm, aga talvel lumi
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
Lu tänävä on paĺĺo lunta, varraa sati lumõõ tänavu on palju lund, varakult tuli lumi maha
J tuiskõs suurõd aŋgõd lunt tuiskas suured hanged lund
Lu lunta saaʙ ~ M lunta sat̆taaʙ ~ lunta paaʙ ~ tuõb lunta ~ J saab lunt ~ tuõb lunt sajab lund
Lu lumi sulaʙ ~ M lumi meeb vällää ~ I lumi meep poiᴢ lumi sulab, lumi läheb
Kõ Lu Ku lumi suli ~ I lumi lähs lumi sulas, lumi läks
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas puha läbi seina sauna
Li J lumi krutizõʙ lumi krudiseb
Kõ lumi kannataʙ lumi (= kõva lumekoorik) kannab (peal)
J nii õli javoa tšivellä, niku lunta aŋgõzõ rl nõnda (palju) oli jahu käsikivil, nagu lund hanges
I lunta põlvõõssaaɢ lund (on) põlvini
Li hot́ lumi vühhessaa õli, a piti mennä škouluu oli lumi kas või vööni, aga pidi kooli minema
I jalgaᴅ puissi lumõssa raputas jalad lumest (puhtaks)
Li sõpa pannaa valkõnõmaa lumõlõ kangas pannakse lumele pleekima
Lu lummõõ vajjozin vajusin lumme
J viskõz ene lumõsõõ seĺĺellää viskas enese selili lumme
I kasseessaaɢ märtšä õõᴅ i lumõza siiasaadik oled märg ja lumine (lumes)
Lu inemin heittü i meni valkaassi niku lumi inimene ehmus ja läks (näost) valgeks nagu lumi
Lu valkaapaa lunta mittä eb õõ lumest valgemat ei ole midagi
Lu lummõõssaa piti õlla karjuššinn lumeni (= lumetulekuni) tuli karjas käia (olla karjuseks)
L iezä lunta enne lund (= lumetulekut)
Lu morškud jo tševvääl varraa perrää lumõõ järestää nävät kazvovõᴅ mürklid (on) juba kevadel vara, need kasvavad kohe pärast lund (= lumeminekut)
M rohlõi lumi kohev lumi
Lu annab märtšää lunta sajab lörtsi (märga lund)
Lu ränttü lumi lumelörts
J lumõ lasku lumesadu
Lu lumõõ palaᴅ lumepallid
Lu vizgataa tõin tõissa lumi komujõõkaa loobitakse (visatakse) üksteist lumepallidega
Lu õpõzõl kazvõttuvad lumi komkõd jalkojõn allõ hobusel tekivad (kasvavad) lumekambad jalgade (= kapjade) alla
Kõ lumi tšiŋkku lumehang

lönttü Li, g löntüü nüri(meelne), tönts(i mõistusega), tuim | vn тупой (о человеке), тупоумный
oi ku siä õõd lönttü, laiska oi küll sa oled tönts (ja) laisk!

maamuna K L P Lu Li Ra J (Kett.) maa-muna K Lu Li maamun Lu J-Tsv., pl Маамунатъ Tum. kartul | vn картофель
Lu maamuna on tõin leipä kartul on teine leib (= kartul on leiva eest)
Lu maamunia tšihutin keetsin kartuleid
L tšihutõttii rokkaa maamunaakaa keedeti kapsasuppi kartulitega
Lu miä mätän maamunnaa vakkaa ma panen kartuleid korvi
Lu maamuna on roškal, roškat piäp katkoa poiᴢ kartulid on idanema läinud, idud tuleb ära murda
Lu maamunall on välissä kehno tulo kartulil on vahel vilets saak
P isuttaass maamunaᴅ kartulid pannakse maha
Kett. pezütteeb maamunõita muldab kartuleid
Lu maamunia vakkoossaa, jod eväd rohottuisiiᴢ kartuleid mullatakse, et nad ei rohtuks
Lu menimmä maamunnaa kaivamaa läksime kartuleid võtma
J kaivotud maamunad om põlloll kokoinnaa võetud kartulid on põllul hunnikutes
Ra tõin maamuna on siiria, a tõin on vesikaᴢ mõni (teine) kartul on mure, aga teine on vesine
Lu tšihutattu vari maamuna keedetud kuum kartul
Li toorõ maamuna toores kartul
Lu murria maamuna ~ Ra siiria maamuna ~ Li javokõz maamuna mure kartul
Li vezikõz maamuna vesine kartul
Lu heenod maamunaᴅ väikesed kartulid
P maamunaa vagot piεb ajaa opõzõõkaa kartulivaod tuleb hobusega (sisse) ajada
J maamunaa koorõss suppia evät ḱeit kartulikoortest suppi ei keedeta
Lu maamunaa ladvõt kuivõtõtaa kartulipealsed kuivatatakse (loomade jaoks)
Li maamunaa varrõd alkivat tšülmässä kõllõssua kartulipealsed (kartulivarred) hakkasid külmast kolletama
Lu maamuna varrõᴅ kartulipealsed (kartulivarred)
Lu maamuna kokka ~ J maamuŋ kokk kartulikonks
J maamum vakk kartulikorv
J maamuŋ koorõᴅ kartulikoored
J maamuna javoa pantii marjakiiselii kartulijahu pandi marjakisselli sisse
P nõistii süömää maamuna lohkua hakati sööma kartulisuppi
Lu miä tänävä panin maamuna lohkoa ahjoo ma panin täna kartuliroa ahju (küpsema)
J siäkse õõd lipannu süüvve kõig maamuŋ kakuu kas sina oled kogu kartuliroa nahka pistnud?
J maamum piirg seldikaa on õikõõ makuᴢ kartulipirukas heeringaga on väga maitsev.
Vt. ka inara-maamuna
Vt. ka maaomena, maaõuna, muna

mahsaa Kett. vdjL K L P M Kõ Po Lu Li J (R-Eur. Ke Ja Ra Ku) maχsaa Lu mahsa J-Tsv. mahsaaɢ (vdjI), pr mahzan Kett. vdjL K P M Po Lu Li J Ku mahsan Kett. K-Ahl. R M-Set. J-Must. mahzõn Lu Li J mahsaa I, imperf mahzõn K mahzin Lu J mahsõõ I
1. maksta, (ära) tasuda | vn платить, заплатить; оплачивать, оплатить
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata maamaksu maksti maa eest (nii palju), kui palju sul maad oli
Lu miä õlin kõlmõt päivää einää lüümäᴢ, tämä millõ mahsi meekaa ma olin kolm päeva heina niitmas, ta tasus mulle (selle eest) meega
Li raasseli tõinkõrt mahsi rahad eetoo kalade ülesostja maksis mõnikord raha ette
Lu hulkkumizõssa rahhaa vai palkkaa eb mahzõta hulkumise eest raha või palka ei maksta
Lu miä võlkaa mahzõn: taattaa ja maamaa süütän ma maksan võlga: toidan isa ja ema
J mill mie senee kõik sillõ mahzan millega ma selle kõik sulle (ära) tasun?
M kurjassi teeʙ, kurjassi mahsaaᴢ vs (kui) halvasti teeb, (siis) halvasti tasutakse
J vällä mahsõma (Tsv.) välja v. kinni maksma
J tšättee mahsõma (Tsv.) ära maksma
2. kätte maksta, kätte tasuda | vn отплачивать, отплатить, отомщать, отомстить
P miε sillõ mahzan kazyõ, mitä siε millõ paskaa teiᴅ ma maksan sulle selle (eest) kätte, mis sa mulle halba tegid
Lu küll miä silla tõin kõrta mahzan küll ma sulle teinekord kätte maksan!
3. maksta; väärt olla | vn стоить (о цене; о достоинстве)
P paĺĺo kas pata mahzaʙ (kui) palju see (savi)pott maksab?
Lu munad mahsavat tšümmee rubĺaa deśatka munad maksavad kümme rubla kümme tükki
J kehnop tavar vähep mahzõʙ viletsam kaup maksab vähem
L kui paĺĺo sõizob mahsaa kui palju maksab (tuleb maksta)?
Lu päält kattsoa on naasti, a eʙ mahzõ mittää pealt vaadata on ilus, aga ei ole midagi väärt
J siä tämä varvõsstši ed mahzõ sa pole tema varvastki väärt
K ühsi üvä õlgõttaja, mahzap kahzi kaazikkaa (Salm₁ 773) rl üks hea õletaja (= pruudipoolne pulmaline) on väärt kaks kaasitajat
Lu kagraa peltto õli kõikkaa parõpi, se mahsi üvää einää kaerasasi oli kõige parem, see oli hea heinaga üheväärne
J mustõlain da barišnikk tõin tõiss mahsavõᴅ mustlane ja parisnik on võrdväärsed (petmises)
4. (ainult koos eitusverbi sg. 3. p. vormiga:) ei maksa, ei tasu | vn не стоит
M neillä seemenillä eb mahza pilata maata nende seemnetega ei tasu maad raisata
Lu eb mahza tühjää tüütä tehä ei tasu tühja tööd teha
J sillõõ eb mahz eestiit anta uutt tšiuttoa päälee, siä õõd mokom paatškuri sulle ei maksa uut särki üldse selga anda, sa oled niisugune trööpaja
■
P ühee samaa mahzaʙ tähendab üht ja sama

marjukkõin Lu J, g marjukkõizõõ fig marjake, marjuke (lapse v. armsama hellitusnimi) | vn ягодка, ясочка (ласкательное название ребёнка или любимого ~ любимой)
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke
Lu siä õõd minuu marjukkõin sina oled minu marjake (= armsam).
Vt. ka marjakko

meeᴢ Kett. K L M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Pi Ke) mees Kr ḿeeᴢ Kett. mieᴢ K L P M Li mìeᴢ Po miiᴢ Lu Kl mies Kr mesz Por. Мïэ́зъ K-reg₂ Ми́зъ Ii-reg₁ Мïэсъ ~ Мизъ ~ Мïези Pal₁ Мiесъ Tum., g mehee K S Lu Ra J Ku meh̆hee M Kõ I meh̆́h́ee I meehee Ku
1. mees, meesterahvas | vn мужчина
K taloza bõllu meessä talus polnud meest
K tüttäret sõpõzivad mehii sõpõisõõ tüdrukud riietusid meeste rõivaisse
P obraazaa kannõttii nellεä mehie pühakuju kanti nelja mehega
M meni vene ümperikkoa i uppozivad viimeisee meh̆heessaa paat läks ümber ja uppusid (kõik) viimse meheni
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kõhn
Lu kõikkia on mehiᴢ, kõikkia on i naiziᴢ igasuguseid (kõiki) on meeste hulgas, igasuguseid on ka naiste hulgas
M meessä müö i hattu vs mehe järgi (on) ka müts
P sõna sõnass, miez mehess kk sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest)
Lu meitšülää meeᴢ meie küla mees
M umalikko meeᴢ joobnud mees
M sipo-siitiä meeᴢ purukaine mees
M tarkka meeᴢ ~ meelevä meeᴢ tark mees
Lu naizõlikaz meeᴢ naisemees
Li täüz meeᴢ, i suuri, i kõik üväᴅ ne tavaᴅ (ta on) täismees, on suur, ja (tal on) head kombed
Lu meri meeᴢ meremees
J saum meeᴢ saunamees
J eväd võtõttu sõta mehessi, braakõttii ei võetud sõduriks (sõjameheks), praagiti (välja)
J jahii meeᴢ jahimees
J naĺjaa mehe juttu paab nagrõma naljamehe jutt paneb naerma
P šuutkaa meeᴢ naljamees
I tšül̆lää meeᴢ nõssi min̆nua võõras mees tõstis mu (maast) üles
2. mees, abikaasa | vn муж, супруг
L nuoriilyõ nuorikkõilõ miessä laaskavaata rl noortele pruutidele (soovitakse) lahket meest
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
L nõizõ meheni ülielie (itkust:) tõuse, mu mees, üles
Li minuu meeᴢ minu mees (minu abikaasa)
I meh̆́h́ee izälee i meh̆́h́ee emälee annõttii lahja mehe isale ja mehe emale anti pulmakink
J mehee suguz õltii kakšikoᴅ mehe suguvõsas olid kaksikud
Li meez ja nainõ errostii mees ja naine läksid lahku
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on siga ja sitt
M õli täm mehellä kahõlla mehellä ta oli kaks korda abielus
S esimeizell mehell elin kastõ·ššõmõtt vootta esimese mehega elasin kaksteist aastat
3. mees, inimene | vn человек, «живая душа»
Lu tänävä piäb mennä tüh́h́ee jeka meeᴢ, tänävä on ühtein tüü täna peab iga inimene tööle minema, täna on ühine töö
Lu vanad mehed jutõltii vanad inimesed rääkisid
■
Lu ku õpõn taukõõᴢ, siiᴢ jutõltii: siä õõᴅ nütte jalkajõ meeᴢ kui hobune kärvas, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees
Lu se onõ täätäjä meeᴢ see on külatark (teadjamees)
J nõito meeᴢ nõid
Kõ õli meill üφs vargaz meeᴢ oli meil (= meie külas) üks varas
J tširjõ meeᴢ kirjaoskaja (inimene)
J voli meeᴢ kangekaelne inimene
J noott meeᴢ noodaline, noodamees (= noodaga kalastaja)
J šliimõz omem mehelt kõlmõd omena näppas õunakaupmehelt kolm õuna
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
J viroo meeᴢ eestlane, eesti mees
J lidnaa meeᴢ linlane, linnamees
J jumalaa meeᴢ vaimulik
J niizgaakaa se on meez eläjä kala niisaga (kala), see on isakala
J mees suku meessugu
K mehee poolõlõõ ain leeb aikaa meestel (mehel, meesterahval) on alati aega
J naizõ meeᴢ om võttõnnu enelle suvattõja naisemees (abielus mees) on võtnud endale armukese
I meh̆hee naizikko ~ meh̆hee nainõ ~ Lu mehen nain mehenaine, abielus naine.
Vt. ka aluzmeeᴢ, ammattimeeᴢ, antti-meeᴢ, apimeeᴢ, garmoni-meeᴢ, glazi-meeᴢ, gribameeᴢ, isämeeᴢ, izvozameeᴢ, jahiimeeᴢ, jahtimeeᴢ, jalkameeᴢ, jõkameeᴢ, kalameeᴢ, kaupimeeᴢ, kauppameeᴢ, koto-meeᴢ, kotoperemmeeᴢ, küütti-meeᴢ, laivameeᴢ, laulu-meeᴢ, lautti-meeᴢ, lehtšimeeᴢ, lidnaa-meeᴢ, maameeᴢ, maastermeeᴢ, majameeᴢ, marjameeᴢ, mato-peremmeeᴢ, merimeeᴢ, naapurimeeᴢ, naittši-meeᴢ, nalja-meeᴢ, napsumeeᴢ, noor-meeᴢ, nätšijäzmeeᴢ, näälämeeᴢ, ovõzmeeᴢ, part-meeᴢ, pata-meeᴢ, peremmeeᴢ, perämeeᴢ, peukomeeᴢ, piippu-meeᴢ, pillimeeᴢ, posudameeᴢ, pošti-meeᴢ, põlloomeeᴢ, põlõttumeeᴢ, päämeeᴢ, püssümeeᴢ, rattsameeᴢ, rattsazmeeᴢ, reisumeeᴢ, rendimeeᴢ, rootalimeeᴢ, ruĺameeᴢ, ŕuukumeeᴢ, rääto-sõtameeᴢ, rööveli-meeᴢ, saatumeeᴢ, selttsi-meeᴢ, selv-meeᴢ, seppämeeᴢ, siitiä-meeᴢ, sikameeᴢ, sõtameeᴢ, ženiχameeᴢ, teenimeeᴢ, teko-meeᴢ, torgumeeᴢ, treiju-meeᴢ, treŋgimeeᴢ, tšeeli-meeᴢ, tširjameeᴢ, tšivimeeᴢ, tšälü-meeᴢ, tšäsitöömeeᴢ, tšülm-meeᴢ, tšülämeeᴢ, tšüntü-meeᴢ, täüzmeeᴢ, töömeeᴢ, vahtimeeᴢ, vanameeᴢ, venäi-meeᴢ, vihameeᴢ, volimeeᴢ, võlkameeᴢ, vävümeeᴢ, väärämeeᴢ, õnni-meeᴢ, õsa-meeᴢ, äärimeeᴢ
Vt. ka meespooli, meespoolikko, meezelokaᴢ, meezeläjä, meezrahvaᴢ

menijä M, g menijää subst mehelemineja (tütarlaps) | vn девушка на выданье
siz õõd menijä siis oled mehelemineja

mikä Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku miḱä J Ku mitšä K-Ahl. mi K L P M Po Lu J I (R U Kõ V Li) mii M, g minee K P Lu Li Ku minie L P mizee K M miz̆zee M mizzee Po migää Lu Li Ra J miğgää I mii K-Set., part mitä K L P M Kõ V Po Lu Li Ra J I Мита́ ~ Ми́дя Pal₂ Ми́да K-reg₂
1. interrog mis; kes | vn что; кто
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
Lu mitä se on mis see on?
L mitä pεäka on mis peal viga on (mis peaga on)?
P mid ne on mis need on?
P miniekaa mašina tšäüʙ millega rong liigub?
P mitä siε henttsuuᴅ mis sa hulgud?
Lu millä ~ migäl mennä võttamaa millega (mõrsjat) võtma minna?
Po mizzee pääle (mizess) siε duumaᴅ millest sa mõtled?
Lu minee perässä sinnua lüütii mille pärast sind löödi?
Li migää perässä ~ minee perässä mispärast? miks?
K mi siä õlet (Ahl. 110) kes sa oled?
2. relat mis; kes | vn что; кто
Lu mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ, mitä tšümmee tarkkaa võivõᴅ vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
K rätte, mineekaa pühtšiä tšäsii rätt, millega käsi pühkida
Li konnaa näd lazzõp kuruu (~ kuruᴅ), migässä poigat tullaa konn, näe, heidab kudu, millest tulevad pojad
L mitä sai leiväss kõikk seimmä mis kõlbas (mida sai) leivaks teha, kõik(e) sõime
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, ned mälehtän nüüd juba nii palju unustan, aga mis ammu on peas, neid (asju) mäletan
J migää sain, senee jõin mille sain, selle jõin (maha)
I leeb migällä suurussaaɢ on, mida süüa hommikueineks
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
I i kõikkõlaisii tetši i astikkoja ii mitä puuttu ja tegi igasuguseid (nõusid), ka pütte ja mis ette sattus
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäz mitä eb oltõ, i mitä eb lee meie külas oli üks mees, kes rääkis, mida ei olnud ja mida ei tule
M a mitä õli vaattajia minuu siällä, ne võtõttii kõik kasõttii aga (need), kes olid mind seal vaatamas, need kõik kasteti (märjaks)
3. mis (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn что (с предыдущим местоимением ‘кто’)
I meevät taas tüülee; tšen mitä teeʙ lähevad taas tööle; kes mida teeb
Ku ken i mitä, a sika ain ommaa kk kes mida, aga siga aina oma
I ehtiüväᴅ, tšen miğgää paaʙ ül̆lee rõivastavad end (jõulusandiks), kes mida (mille) paneb selga
4. missugune, milline, mis | vn какой
M ai mi peen popastõri oi missugune väike abikarjus!
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa vs milline (on) maa, selline on komme, milline lind, selline on laul (keel), milline töö, selline on rõivas
M ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesapõld on see maa, mis puhkab
Lu mikä kas on ihmeellin inemin mis imelik inimene see on!
M mikä nüt karetti tuli mis tõld nüüd tuli?
J migää tüü mees siä õõᴅ mis tööd sa teed (missugune töö mees sa oled)?
J mikä temppu siäll õli mis seal juhtus?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
J migäll aika nämä joutusti kotto mis ajal nad koju jõudsid?
M millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?
J mill viisi ~ migäll viittä ~ mill koosia mismoodi, mil viisil?
M mikä millõõ on aźźa täätää, miltized linnuᴅ mis (see) minu asi on teada, millised linnud (on olemas)!
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on: niisama on nina all kaks auku nagu teistelgi!
J mikä mokom vaaž-noi d́eel mis(sugune) tähtis asi (see siis on)?
5. miski | vn что-то, что-либо, кое-что, нечто
M mikä tšuudittaab ize entää miski kummitab iseenesest
M kui tšell vaivatap silmiä, vai mikä on tapahtunnu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või midagi on juhtunud, siis minnakse sinna ohverdama
L ku sill lieb mitä vajaa, tulõ kassyõ paikkaa kui sul on midagi vaja, tule siia kohta
Lu se on moikattava ku mitä ep tappaa see on pilgatav, kui (inimesel) midagi puudub (= kui inimene on poole aruga või vigane)
Lu sõmõrtšivi, sitä ku mineekaa lüüᴅ, raŋkaakaa, tämä hajjooʙ, murõnõʙ liivakivi, kui seda millegagi lööd, raskega, (siis) ta laguneb, mureneb
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Lu mikä itšänää se õli miski see (ikka) oli
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetikapist midagi süüa
J viska mitä ni buit koirõlõ viska midagi koerale
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha, et poiss jääb haigeks
M miä kojo mitä pajatin ma midagi rääkisin
6. mingi | vn какой-то
Lu minee rätii pani puhhõõ mingi räti pani puu külge
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvat pajattamaa kui mingi jutt läheb (liikvele, siis) kõik hakkavad rääkima
7. (ei) miski | vn ничто
J nütt bõõ tehä mitä muut ku võtta kisa ja menne kerämä nüüd pole teha midagi muud, kui võtta kott ja minna kerjama
J eb mitä tehä, piäb menne ei ole midagi teha, tuleb minna
8. mida ( .. , seda .. ) | vn чем ( .. , тем .. )
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J mi varõp, see parõp mida varem, seda parem
9. kas .. või .. ; nii(hästi) .. kui ka .. | vn или .. или .. ; как .. так и ..
M meil on ühskõiɢ, mi põlto, mi nurmi meil on ükskõik, kas põld või nurm
■
P mitä siε õlõd läsivä vai kas sa oled ehk haige?
Lu mill sinn eb õõ mitä mennä mul ei ole asja sinna minna
Lu isuttii mitä isuttii istuti tükk aega (istuti mis istuti)
J blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, nagunii midagi ei kasva
Lu passibo. – eb miltä tänan! – Pole tänu väärt!
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
M mikä leep kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda.
Vt. ka ebnii-mikä

mikää (P M V Lu Li Ra J Ku) mikkää Lu mikkä Lu Li, part mitää P Lu mit̆tää M Kõ V mittää Lu Li J mittä Lu Ra J Ku
1. (ei) miski | vn ничто
Lu valkaaz liivikkoz mikkä ep kazvo valges liivikus ei kasva midagi (miski)
Lu mikkä eb avita miski ei aita
Lu tälle mikkä eb näütti talle ei meeldi miski
P en miä saannu mitää tämääkaa arvua, mitä tämä millyõ pajatti ma ei saanud temast midagi aru, mida ta mulle rääkis
P kuultamattomõinõ lahsi ep tõttõlõ mitää sõnakuulmatu laps ei kuula midagi
M tämä izze eb mit̆tää tee, kõik tehäᴢ rahvaa tšäeᴅ tema ise ei tee midagi, kõik teevad teiste inimeste käed
Lu tehä bõllu mitää teha polnud midagi
Lu ku lumi oŋ kaugaa pääl, siz avvoob õrasõõ, mittää eb jää kui lumi on kaua maas, siis hautab orase (ära), midagi ei jää (järele)
Lu miä em peltšää mittä mittää ma ei karda mitte midagi
Lu millissä mittää en saanu ma ei saanud mitte midagi
Ra eʙ mittä (pole midagi)
2. (ei) mingi, (ei) ükski | vn никакой
Lu siä õõd laiskakoira, et kehtaa mittää tüütä tehä sa oled laiskvorst, ei viitsi mingit tööd teha
Lu mikkää tüü eb jovvu ükski töö ei edene
M em miä mälestä itkua mit̆tää, idgõn niisa·mii ma ei mäleta ühtegi itku, itken niisama
J tällä rauhaa bõõ mittä tal pole üldse rahu (mingit rahu)
Lu sitä miä niku em pannu millõõ seda ma nagu ei pannud tähele (millekski)

murhõin J-Tsv., g murhõizõõ J
1. murelik, kurb | vn озабоченный, грустный, печальный
ittšä siä õõd murhõin alati oled sa murelik
2. vaevarikas | vn многотрудный
mill on niitši kurkkussaa murhõiss tüüt, a siä veel lissääᴅ mul on niigi kurguni vaevarikast tööd, aga sina veel lisad

murrillaa Lu adv vihane, ärritunud; vihaselt, ärritunult | vn обозлённый, раздражённый; обозлённо, раздражённо
inemin ku on niku süämizää, siiz jutõllaa, mitä siä õõd murrillaa kui inimene on nagu vihane, siis öeldakse (= küsitakse): miks sa oled ärritunud?

murš-marš Lu Ra J-Tsv. pilla-palla, läbisegi | vn в беспорядке, в разбросе
J rihez ebõõ mittä poŕatka, kõig om vizgottu murš-marš toas ei ole mingit korda, kõik on visatud pilla-palla
Lu kõig on murš-marš ja izzee õõᴅ köühä kõik on pilla-palla ja ise oled vaene.
Vt. ka müllii-mällii, müllin, müllin-mällin, mürrii-märrii, mürrii-müttüü, mürrüü-müttüü

mutka Kett. M Lu Ra, g mudgaa Kett. M
1. Kett. konks, kõverik; käänak | vn крючок, загвоздка, изгиб; извилина, поворот
2. fig temp; lugu | vn загвоздка, заковыка; история, дело
M no mid nüd mudgad lehmällä on noh, mis tembud nüüd lehmal on?
M sillõõ mit̆täid leeb mutkõita sul tuleb (sellega veel) tegemist!
Ra no nüt on mutka: tämä tetši mokomaa tüü vällää no nüüd on (alles) lugu: tema sai niisuguse tööga hakkama (tegi niisuguse töö ära)!
3. adj tembutaja, naljatleja | vn затейливый, проказливый, заковыристый
Lu siä ku õõd mutka inemin küll sa oled tembutaja inimene!
Vt. ka pahamutka

mutkikko Lu Ra, g mutkikoo
1. adj vigurdaja, vallatleja; (jutuga) keerutaja, kavaldaja | vn шаловливый; лукавый
Lu inemin pajatab i pellaap siinsamaᴢ, teep kõikõllaajõzõt figuriᴅ, siis tälle jutõllaa, siä õõd mutkikko inemin (kui) inimene räägib ja samas (= samaaegselt) vigurdab (mängib), teeb igasuguseid vigureid, siis öeldakse talle: sa oled vigurdaja (inimene)
Lu kumpa inemin pajatõʙ, väliltä i petteeʙ, i senee jutuu pajatõʙ kõikõl viisii, siis tälle jutõllaa: siä ko õõd mutkikko inemin nii inimene, kes räägib (midagi), vahel ka valetab, ja räägib seda juttu igatmoodi, siis talle öeldakse: küll sa oled (alles) keerutaja (inimene)
2. uudishimulik; terane | vn любопытный; любознательный, толковый
Ra mutkikko inemin, kõik jutud õtsip perille, kõik tälle tarvis täätää uudishimulik inimene, kõik jutud võtab üles, kõike (on) tal tarvis teada
Ra mutkikko lahᴢ, kõik tahop täätä terane laps, kõike tahab teada

muu K R L P M Kõ Po Lu Li J I (Kett. Ra Ku), g muu K M Lu subst., adj. muu; teine | vn другой, иной, остальной
M soldatti, ku barabanaa kuuli, siz unosti kõikõõ muu sõdur, kui trummi kuulis, siis unustas kõik muu
M muuta en tää muud ma ei tea
M bõlõ muuta ku alga lüüvvä einää pole muud, kui hakka (aga) heina niitma
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
Lu se on izze nagrattava, mitä tämä nagrab muita ta (see) on ise naeruväärne, mis ta (veel) teisi naerab
Lu se talo eläb rikkaapassi muita see talu elab teistest rikkamalt
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ kk mis ilus ta siis nii on, niisama on nina all kaks auku kui teistelgi
J elä tee muilõ sitä, mitä enellez et taho ära tee teistele seda, mida sa endale ei taha
J elä mee ettee muissa, elä jää mud́d́ee perääᴢ rl ära mine teistest (muudest) ette, ära jää teiste (muude) taha
J muu peräss võisõizin tull teilee, muut ebõ·õ aikaa muu pärast võiksin tulla teile, ainult pole aega
J muut juttua ebõ·llu siäll muud juttu seal ei olnud
Kõ kuza on muu pere kus muu pere on?
K a muullõ sugulõõ räted da povoonikaᴅ, õmalõõ pereelee rätekkõizõd (Al. 18) aga muudele sugulastele (anti) rätid ja tanud, oma perele rätikesed
J võitto võib õllõ sõaᴢ, karti mäŋgoᴢ, võittõmizeᴢ i muiᴢ d́eeloiᴢ võit võib olla sõjas, kaardimängus, jõukatsumises ja muudes asjades
L minie peräss senie puu võtaᴅ, ved́ on puita muita miks sa (just) selle puu võtad, on ju teisi(gi) puid?
■
M tämä niku muiza meeliizä ta (on) nagu (peast) segane
Lu tämä on nii muiza meeliᴢ, mikä hätä tuõb vai kõvassi on läsivä ta on nii endast väljas, (kas) tuleb mingi häda (= õnnetus) või on (ta) väga haige
Lu heittümizessä on inemin muuz meeliiᴢ kohkumisest on inimene ähmi täis
M piäb nõisa kuhjaa tetšemää, einäd on valmiiᴅ, muuta ku saap panna kuhjaa peab hakkama kuhja tegema: heinad on valmis, muudkui võib panna kuhja
M siz muuta kui tšedrääᴅ siis muudkui ketrad
J nütt oŋ kõig valmiᴢ, muut kui lähtä menemä nüüd on kõik valmis, muudkui minema hakata
M vargaz vargasaʙ hot́ seinäd jätäb, a tuli sööp kõik, muuta ku mullaa jätäʙ vs varas varastab, vähemalt seinad jätab (alles), aga tuli sööb kõik, ainult mulla jätab

muudra L M Kõ Lu muudara Li muudõr Li Ra J-Tsv., g muudraa M Lu muudõraa ~ muudõra J
1. imelik, kentsakas; huvitav; keeruline | vn странный, мудрёный, чудной; интересный, сложный
J mikä siä muudõr inimin, mokom lusti tüttö tahob anta sillõ suut, a siä d võta vassaa milline kentsakas inimene sa (oled): niisugune ilus tüdruk tahab anda sulle suud (= tahab sind suudelda), aga sina ei võta vastu (= ei lase)!
Ra oi mikä muudõr maku oi mis imelik maitse!
M tämä on muudra nägöltä ta on näolt kentsakas
Ra sell on muudõr elo sellel on huvitav elu
M elot tultii muudraᴅ elu on muutunud keeruliseks
Lu vad́d́aa tšeeli on raŋkka ja muudra tšeeli vadja keel on raske ja keeruline keel
2. vilets [?] | vn скверный [?]
L muudrutad muudraa eluokaa muretsed (oma) viletsa elu pärast
3. tark | vn мудрый
Kõ oomnikko muudrap õhtogoa vs hommik (on) õhtust targem
Li siä õõd muissa muudõrõpi sa oled teistest targem

muuttaa Lu J (Ra) muutta Lu-Len. J-Tsv., pr muutan Lu Ra muutõn Lu J, imperf muutin Lu J
1. muuta | vn изменять, изменить
Lu siä ed muuta ommaa tappaa sa ei muuda oma iseloomu
J nütt õõd õnnia võttõmõᴢ ja põlvia muuttõmõᴢ rl nüüd oled õnne võtmas (leidmas) ja elujärge muutmas
J muutõb ilmaa ilm muutub (muudab ilma)
2. muuta, (ümber) vahetada | vn менять, переменять, переменить
J jänez muutõp karvaa jänes vahetab (muudab) karva
J isä muutti õma famiĺa isa muutis oma perekonnanime
J muutti uzgoo vahetas usku
J muutti sõvaᴅ vahetas rõivad
■
Lu sõnna miä en muuta (Len. 278) (oma) sõna ma ei murra
Lu tuuli muutti tuul pöördus.
Vt. ka muuntaa, muututtaa, muututõlla, muutõlla

müühäin Lu Li Ra müühäine Lu müühein J-Tsv., g müühäizee Li müüheizee ~ müüheize J
1. hiline, hilinenud | vn поздний, запоздалый
Lu se on müühäine marja, müühää valmisuʙ see on hiline mari, valmib hilja
Li varrain lintu nokkaa puhasaʙ, müühäin silmii pühiʙ vs varane lind puhastab nokka, hiline pühib silmi
Ra müühäin võõraᴢ hiline külaline
Lu tänävä jo on nüt müühäin aika, miä kuhõõkaa em mee täna on nüüd juba hilja (hiline aeg), ma ei lähe kuhugi
Lu miä jäin müühäizessi ma hilinesin (jäin hiljaks)
2. aeglane (aeglase v. pikaldase loomuga), venitaja | vn медленный, медлительный, неторопливый
J tšen om müühein, see kõnsait õmall aika paikõlõ b jovvu kes on aeglane, see ei jõua kunagi õigel ajal kohale
J oi mikä siä õõd müühein meeᴢ oi milline venimus (venitaja mees) sa oled!

naapuri K M Kõ Lu Li Ra J (Ku), g naapurii M Lu Li Ra J Ku naaber; naabripere, naabertalu | vn сосед; соседи; соседство
Lu üvä naapuri on parõp tõiss ommaa vs hea naaber on mõnest oma(inimese)st parem
J ize õõd naapuri, a nii arvõstaa tšäüd meill ise oled naaber, aga nii harva käid meil
J peri annõttu riiss naapurilt väĺĺä küsi laenatud (antud) asi (tööriist) naabrilt kätte
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabriperre või teise tallu ilmaasjata, siis öeldakse talle, et sa tulid tuult (taga) ajama
J mee tšäü naapuriᴢ, tšüzü võlgõssi nagl leipä mine käi naabertalus, küsi võlgu nael leiba
J kase inimin eläb naapuriᴢ see inimene elab naabertalus
Lu naapuriss miε pikkaraizõõ azuukaa tõin süttä ma tõin naabriperest väikese nõuga sütt
Ku se oli naapurii meeᴢ see oli naabrimees
Lu naapuri mehel koto kõikkinõõ laukõõᴢ naabrimehel lagunes maja täiesti ära
J naapuri nainõ ~ naapuri naizikkõ naabrinaine
Lu naapuri tütökkõin naabritüdrukuke
Lu naapuri staruχ naabrieit
Lu naapuri vana tüttö naabri vanatüdruk

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
Kõ hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

nii² M Lu Ra ni K M Lu J
1. ei ... ega | vn ни ... ни
M evät täätännü nii isä nii emä ei teadnud ei isa ega ema
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõnaga ega muuga
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ep hooli pulmii pittää, nii rissäisiit nii pulmiijõ külas ei ole (enam) noori inimesi (noort rahvast), pole vaja pulmi pidada, ei ristseid ega pulmi
Lu vihmal ebõõ õttsaa nii äärt vihmal pole otsa ega äärt
Ra nüd bõõ paraa nii mittää nüüd pole (= ei usuta enam) kratti ega midagi
M kõikkõa on vaj̆jaa, a uhsee nii aitaa bõõ teetä kk kõike on vaja, aga (ei) ukse ega tara sisse pole teed (= kusagilt pole midagi võtta)
2. (mida) ka ei, (kui v. kuidas) ka ei jne. | vn (что бы) ни, (как бы) ни и т. д.
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle mida ka ei ütle(ks), mida ka ei käsi(ks) teha, ei tema kuula (hooli) ega hakka tegema
J talvõll kui soojõssi ni sõppõõ, tšäed aiŋ kohmõttussa kui soojalt talvel ka ei riietu(ks), käed kohmetavad ikka
Lu kase tüü on aigaa veettemin; kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on (tühi) ajaviitmine: kui kaua me ka ei tee(ks), ikka tulemuseta
3. mitte; isegi (mitte) | vn нет ни; даже не
Lu sel eb õõ vertä nii kaplia sel ei ole verd mitte tilkagi
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi
Lu siä et tää ni paskaa sa ei tea mitte sittagi
M ležib alas sui, ni päätä ep tšääntänü lamab silmili, peadki (isegi pead) ei pööranud

nussu-töö: nussu-tüü J-Tsv. hooratöö | vn распутство, прелюбодеяние
taas, siä hülkü, õõd nussu-tüüs tšäziᴢ jälle sa, liiderdaja, oled hooratööl!

nällizää Kett. Lu nällizä M Lu näĺĺiᴢ J-Tsv. nälizä I-Len. adv näljas | vn (быть) в голоде, (быть) голодным
Lu taitaa sinuu õpõn on nällizää, siä tätä ed raatsi süüttää su hobune on vist näljas, sa ei raatsi teda sööta
J siä õõd ittšää näĺĺiᴢ, ain tšüzüt süüvve sa oled alatasa näljane (näljas), aina küsid süüa

nältšäine P nältšäin M Ra J nältšein J-Tsv., g nältšäizee: nältšeizee ~ nältšeize J näljane; nälja- | vn голодный
P siä õõd nältšäine niku susi sa oled näljane nagu hunt
J vass seiᴅ de taaz jo õõd nältšein alles sõid ja juba jälle oled näljane
J nältšäin sei maamuna kooriinõ näljane sõi kartuli (koos) koortega
J õma ittšä õlti nältšeizeᴅ (kogu) oma elu(aja) olid (nad) näljas (näljased)
J armõttoma lahzõ itšä tšülme ja nältšein vaeslaps elab külmas ja näljas (vaeslapse elu on külm ja näljane)
J nältšeim voosi nälja-aasta.
Vt. ka näld́izäᴢ, näĺĺetöi, nältšä

näpitöi J-Tsv., g näpitöi J lohakas, hooletu; laisk; saamatu | vn небрежный, неряшливый; ленивый; неспособный
siä õõd nii näpitöi, jot inotõp pääle kattsoa sa oled nii lohakas, et on vastik peale vaadata

paatškuri Lu J-Tsv., g paatškurii Lu J räpane inimene, kõnek. räpakai, trööpaja | vn пачкун, разг. грязнуля
Lu kumb roojakkaas sõvas tšäüʙ, sitä kutsutaa paatškuri kes käib räpas(t)es riietes (riides), seda kutsutakse {p.}
J sillõõ eb mahz eestiit anta uutt tšiuttoa päälee, siä õõd mokom paatškuri sulle ei maksa üldse uut särki selga anda, sa oled niisugune trööpaja

paipai Lu lastek. pai-pai | vn пай-пай
siä õõd üvä poika, tee paipai sa oled hea poiss, tee pai-pai!

piimuuli Lu fig, pej piimahabe | vn молокосос
siä õõd veel piimuuli sa oled veel piimahabe

piimä K L P Ke M Po Lu Li Ra J I (Kett. Kõ S Ja-Len.) piim Lu Li J piima ~ pihme Kr Пïи́мэ Pal₁ Пḯимэ K-reg₂ Пḯймэ Ii-reg₁ Пиме Tum., g piimää Kett. K P Lu J I
1. piim | vn молоко
L piimεä lehmäd vähä antavaᴅ lehmad annavad vähe piima
Lu minnua maama piimällä juutti, välillä anti vettä rl ema jootis mind piimaga, vahel andis vett
M piimä võib mennä päh̆hee, sis tulõp hullussi naizikko (rinna)piim võib minna pähe, siis läheb naine hulluks
Lu meil enne kutsuttii esimein piimä, ku lehm on poikinnu ennemalt kutsuti meil esimene piim (= ternespiim), kui lehm oli (on) poeginud
P miε jõiŋ kõik rõõzgaa piimää ma jõin kogu rõõsa piima (ära)
M tuimassa piimässä saap tehä vorogaa kooritud piimast saab teha kohupiima
Li sńättoi piim kooritud piim
M apo piimä on vorogassa hapu kohupiimajook on (tehtud hapendatud) kohupiimast
Lu pettü piimä petipiim
I annag millõ läntüä piimää anna mulle hapupiima
M veel em̆mää piimä on uuli päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huulte peal, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
J pulmiiz va linnuu piimä ep tavannu pulmades ei pakutud (ei olnud) ainult linnupiima
J piim aik piimaaeg, lüpsiperiood
Lu lahzõl ku lähettii poiᴢ piimä ampaaᴅ, siiᴢ ammaᴢ vizgattii üli pää ahjoo pääl kui lapsel tulid piimahambad ära, siis hammas visati üle pea ahju peale
Lu siä õõᴅ piimä uulõõkaa sa oled piimahabe
2. piimmahl (taime piimasoonte vedelik) | vn млечный сок (растений)
Li piimäsiini; .. ku leikkaat varrõõ poiᴢ, siält tulõp piimä võiseen; .. kui lõikad varre ära, (siis) sealt tuleb piim(a)
Lu piimroho; ku katkaaᴅ, sis tämäss tuõp piim piimohakas; kui murrad, siis temast tuleb piim(a)
I piimä roho hämmeltäʙ, i se tõmmõttii poizõgõ piimohakas segab (= on umbrohi) ja see tõmmati välja
■
J piimä taut, kõik suu on valkaa suuvalge, soor (imiku suuhaigus), kogu suu on valge.
Vt. ka apaspiimä, apoopiimä, emäpiimä, emääpiimä, kagrapiimä, kanivapiimä, kasõpiimä, kirnupiimä, läntüpiimä, pettüpiimä, pikuu-piimä, rahka-piimä, rõeska-piimä, ternepiimä, törnü-piimä, vohopiimä, võipiimä, örsüpiimä
Vt. ka piimi

pitkii J-Tsv. pitki M Li J-Must.
1. pikali (pikaliasendisse), siruli | vn в лежачее положение; в растяжку
J tait õõd väsünnü, eittii pitkii, hookaa oled vist väsinud, heida pikali, puhka
2. adv piki, pikuti | vn вдоль, продольно
võta tšerttaa kase laut pitkii de tšertta müü saha võta, jooni see laud pikuti (= tõmba joon piki seda lauda) ja sae joont mööda
3. prep piki | vn вдоль
Li tšülä on pitki teetä küla on piki teed
M miä sillõõ opõzõõ roozgaakaa risitän pitki seltšää ma annan sulle hobusepiitsaga piki selga.
Vt. ka pidgi, pitkillää, pitkumii, pitšällee, pitšällää, pitšässi, pittšii, pittšälii, pitumii, pitumittaa

plaksa Lu, g plaksaa subst., adj. viripill, nuttur | vn плакса
siä plaksa, ain idgõᴅ (oh) sa viripill, aina nutad
siä õõᴅ plaksa inemin: kui vähän, nii idgõʙ sa oled nuttur inimene: kui vähe (midagi on), nii nutab (= nutad)

planetti J-Tsv., g planetii J planeet | vn планета
mokom tait sinu planetti, ku siä õõd õnnõtoi küllap niisugune (on) sinu täht (planeet), et sa õnnetu oled

povatka: povatk J, g povatkaa J komme | vn повадка, обычай
kuss õõd mokoma povatkaa leütennü, võõras kormunõs tšäümä kust (sa) oled niisuguse kombe saanud, võõra tasku kallal käia?

pundõri Li J punder M-Set. punteri J-Must, g pundõrii J margapuu, päsmer | vn безмен
J mitta pundõrill, mõnt nagla kasseŋ kannikkõz on mõõda margapuuga, mitu naela selles (leiva)kannikas on
J siä õõd raŋkk, niku pundõri sa oled raske nagu margapuu

põlvi Kett. L P M Lu Li J I (K R-Eur. Kõ) põĺvi Kett. polvi R-Lön. Пы́лви Pal₁ K-reg₂ Пы́лвы Ii-reg₁ Полви Pal₁, g põlvõõ K M Kõ Lu J põlvyõ P põlvõ Lu J
1. põlv (jala osa) | vn колено
J vaivattaap põlvõa põlv valutab
Lu rammitsõb põlvessa (Must. 161) lonkab põlvest
Lu põlvõõssaa vajjozin põlvest saadik vajusin (sisse)
I lahsiil õlivat pitšät tšiutot põlviissaaɢ lastel olid pikad särgid põlvini
M tšen teep suk̆kaa üli põlvõõ, a tšen teeb alapõss põlvõa kes teeb (= koob) suka üle põlve, aga kes teeb allapoole põlve
Lu ivusõd õltii alla põlviõõ pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
P jalka õli tõizyõ põlvyõ pεäl jalg oli üle põlve (oli teise põlve peal)
L nuorikõllõ isutõttii pojokkõin põlvii pεälie pruudile pandi poisike põlvede peale istuma
Lu põlvõõ katkõmuᴢ ~ põlvõõ kadgõlma põlveõnnal
P põlvyõ silmä põlvesilm
2. põlvkond, (sugu)põlv | vn поколение, колено
J noor põlvi on unohtõnnu vanad lauluᴅ noor põlvkond on unustanud vanad laulud
J müü kassõn elimm jo mõnõõ põlvõõ taattojõõ taatõᴅ i äjjoi äjjäᴅ siin on elanud (me elasime siin) juba mitme (sugu)põlve isade isad ja vanaisade vanaisad
J med́d́e põlvõ aik meie põlvkonna aeg
J müü õõmm sukulaizõt tõizõs põlvõᴢ me oleme sugulased teises(t) põlves(t)
M kõlmais põlvi kolmas (sugu)põlv
Lu tõizõõ põlvõõ velle (mees)nõbu
Lu tõizõõ põlvõõ sõzar (nais)nõbu
J põlvõss põlvõõ põlvest põlve
3. iga, (ealine) põlv | vn возраст
M noorõss põlvõssa õlin narvaza noorest põlvest (alates) olin Narvas
J lahzõõ põlvi lapsepõlv
4. põli, elujärg | vn состояние, уклад жизни
J nütt õõd õnnia võttõmõᴢ ja põlvia muuttõmõᴢ rl nüüd oled õnne(sid) võtmas (= leidmas) ja põlve (põlvi) muutmas
Lu itšä on pittšä, põlviid õlla (elu)iga on pikk, tuleb mitmesuguseid aegu (põlvi) üle elada (olla)
5. (jõe)käär, -käänak | vn сгиб, колено (реки)
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
J mälehtetko, mõnt põlvia roson teeʙ kas mäletad, mitu kääru Rosona (jõgi) teeb?
Vt. ka päälipõlvi, varsapõlvi

razve I kas (tõesti), kas siis | vn разве
I mato juttõõʙ: razve siä õõd varmõpim min̆nua madu ütleb: kas siis sina oled minust tugevam?

remizaza: remizaᴢ Lu adv jännis (olema) | vn в безвыходном положении, в ремизе
tšen eb või võttaa ühtää, kui pelataa, siiz jutõllaa: siε õõd remizaᴢ kui keegi ei saa ühtegi (kaarti) võtta, kui mängitakse, siis öeldakse: sa oled jännis

revitellä: revitell J-Tsv., pr revittelen: revitteen J, imperf revittelin J frekv (katki) rebida | vn рвать
siäkse õõd revitellü uuvvõõ tširjaa kas sina oled uue raamatu katki rebinud?
Vt. ka repiä, revätä

rid́d́õlla P (L M) ridjõlla Kett. K rijjõlla Kett. (P) riiõlla (K-Salm₁) riijjõlla P Li riijõlla Lu Li (J) riijõll J-Tsv. rid́d́ellä (K-Ahl. M) rid́d́elläɢ (I) riijjellä (Lu) riijjelläɢ I riijellä J (Lu) riiellä Ra (M-Set.), pr riitõlõn P Lu Li riitõõn Kett. Lu Li J riitõn J-Tsv. riitelen J riiteen Lu J, imperf riitõlin K L P M Lu Li J riitelin M Lu J
1. riielda, tülitseda, sõimelda | vn ссориться, браниться
P nävä pazgass eliväᴅ, ai riitõlivaᴅ nad elasid halvasti, aina riidlesid
Lu evät saa immoa riitõõmizõss nad ei saa riidlemisest himu täis
J märännü inimin suvab riijõll halb inimene armastab riielda
I miä en tahoɢ sõitõllaɢ i riijjelläɢ ma ei taha tülitseda ega riielda
2. vaielda | vn спорить
Li noorõd mehed riijõltii, tšen meeb einää lüümää noored mehed vaidlesid, kes läheb heina niitma
J kõrt õõd väär, siiz elä riitõõ vassaa kui (kord) oled süüdi, siis ära vaidle vastu
J ize on niku kurikõll päh́ä lüütü, a vaĺĺussi riitõõb vassa ise on nagu kurikaga pähe saanud (löödud), aga kõvasti vaidleb vastu.
Vt. ka riitoa

risii-koozõri M tagumine paar (lastemäng) | vn горелки
kase on lahsõjõ mäŋko, risii-koozõri. ühs on vahiᴢ, a taka paari johzõʙ. ku tap̆paaᴅ näissä kummaa tšiin, siis see leeb vahiᴢ. a ku näväd ehtiäz eezepä puuttua ühtee, siis siä taaz õõd vahiᴢ see on lastemäng, tagumise paari mäng. Üks on valves (= püüdja), aga tagumine paar jookseb. Kui saad neist ühe kätte, siis see jääb valvesse. Aga kui nad jõuavad ennem kokku puutuda, siis oled sina taas valves

rissi-inimin J-Tsv. ristiinimene, kristlane | vn христианин, крещёный человек
ku õõd rissi-inimin, ni elä piä tõizõõ pääle viha kui oled ristiinimene, siis ära pea teise (inimese) peale viha

rõhgaa Kett. K-Ahl. P M-Set. I rõgaa Kl-Set. rõõhgaa I rehgaa K-Ahl.
1. väga | vn очень, весьма
I siä õõd rõhgaa laiska sa oled väga laisk
I tälle rõhgaa õli žaali tal oli väga kahju
I miä tätä rõhgaa suv̆vaa ma armastan teda väga
I siäll õli rõhgaa paĺĺo vät̆tšiä seal oli väga palju rahvast
M rõhgaa kõvii väga kõvasti
I siä ku rõhgaa joosõᴅ, miä sin̆nua en tagosaɢ kui sa väga (kiiresti) jooksed, ei jõua ma sulle järele
2. väga palju | vn очень много
P tämä rõhgaa pajataʙ ta räägib väga palju
I a tämä rõhgaa nagraʙ, üv̆vää meeltä nagraʙ aga tema naerab väga palju, naerab heast meelest
I idgõttii rõhgaa nuteti palju
3. kõvasti, valjusti; tõhusalt | vn громко, сильно; прочно, эффективно
I meni tämä nurmõlõõ, i vilissi, rõhgaa, rõhgaa ta läks põllule ja vilistas, kõvasti, kõvasti
I elär räägun niin rõhgaa ära karju nii kõvasti
I tämä pajataʙ rõhgaa ta räägib valjusti
I no ku siä elizeᴅ niin rõhgaa no küll sina räägid valjusti (ja) heleda häälega
I meilä kooza tšuuditti rõhgaa meil majas kummitas kõvasti
I rõhgaa parataʙ tõhusalt parandab

siinsamaᴢ Lu Li siinsa·maᴢ Ku
1. (siin)samas, ühteaegu, samaaegselt | vn в то же время, одновременно
Lu inemin pajatab i pellaap siinsamaᴢ, teep kõikõllaajõzõt figuriᴅ, siis tälle jutõllaa, siä õõd mutkikko inemin (kui) inimene räägib ja samas vigurdab (mängib), teeb igasuguseid vigureid, siis öeldakse talle: sa oled vigurdaja (inimene)
2. Li siinsamas | vn тут же, здесь же, на этом же месте

sika Kett. Ränk K L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku (vdjL R Ja Ma) sigga ~ sihkka ~ śihka Kr Си́ка K-reg₂ Ii-reg₁ Сикка Pal₂ Сика Tum., g sigaa Kett. K L P M Lu Li Ra J I siğgaa M Kõ S Ja I siga | vn свинья
Kõ siğgaa õsan i sika teep pieniä põrsai ostan sea ja siga toob (teeb) väikseid põrsaid
M mõnikkaal sigal on neĺĺitõššimii nännii mõnel seal on neliteist nisa
M sika õli i kahs sigaa poikaa oli siga ja kaks põrsast
M sika röhgäʙ siga röhib
M sika tõŋkaab maata, nen̆nääkaa siga tõngub maad kärsaga
M sigal on arjassõᴅ seal on harjased
M meil sik̆koo ep kaitsõttu, jõka peremeeᴢ piti kotonn meil sigu ei karjatatud, iga peremees pidas kodus
Lu siä õõᴅ juumarätte, sinnua saab viijjä sigaakaa karsinaa sa oled joomakalts, sind võib seaga (ühte) sulgu viia
J võtõtaa sigass veri, tehää kakku mokoma vereekaa, pannaa ahjoo võetakse (tapetud) sealt veri, tehakse käkk, niisugune verega, pannakse ahju
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl on kari suuri sigu, aga teine on seapõrsaid
M lohmip süüvvä niku sika lohmib süüa nagu siga
Kõ se on täünn niku sika see on täis (= purjus) nagu siga
Ra niku sika, kagla oŋ kaŋkaa, ühsluin nagu siga, kael on kange, paindumatu (ühest luust)
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on (nagu) siga ja sitt
J eletä niku sigat pahnaᴢ elavad nagu sead pahnas
Lu lottukõrva sika on üvvää sukkua lontkõrv siga on head tõugu
M taitaa puuttu sõlmu sika, ep kazva sinne nii tänne, iz̆zee sööʙ, a ep kazva vist juhtus (meile) kidur siga, ei kasva sugugi, ise sööb (küll), aga ei kasva
Ra sell õllaa tšäed roojaz niku sigaa jalgaᴅ sel on käed mustad nagu sea jalad
S Lu mettsä sika metssiga
Lu emikko sika ~ sika emikko emis, emasiga
Lu sika kulli kult, isasiga
Li naitõttu sika kohitsetud siga
M sigaa poika ~ sika poika seapõrsas
K sigaa nenä sea kärss
J sigaa arjõ seaharjas
J siga rakko seapõis
Lu sigaa sappi seasapp
K sigaa liha sealiha
I sigaa razva searasv
Lu sigaa pekki seapekk
M siğgaa rooka seasöök
I siğgaa roho soovõhk, seavõhk
Lu sika karsina ~ sigaa karsinõ seasulg
Lu sika kaukalo seaküna
■
L se on sigaa suku see on halb suguselts (= need on halvad inimesed)
Lu tšen sitä tahoʙ, ku tämä on tšihuttanu sigaa rookaa kes seda tahab, kui ta on keetnud halva toidu (on keetnud seasööki)
M täm on siğgaa rookaa tehnü tal on kõik segi nagu puder ja kapsad
J sigaa sorkk seasõrg (sõlm).
Vt. ka emikkosika, emäsika, isä-sika, kullisika, meespool-sika, mettsäsika, peensika, sukusika, sõlmusika, tšezikkosika

skuuppõa I, g skuuppõa = skuppoi
skuuppõa siä õõᴅ, rõhgaa skuuppõa sa oled ihne, väga ihne

suku Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li J I Ku, g suguu Lu Li Ra J I
1. suguselts, sugulased, sugulane; suguvõsa, sugu | vn родные, родственники, родственник; родня
P taas suku oŋ kõikk kogoᴢ taas on kogu suguvõsa koos
K süömät pantii lavvalõõ, suku kutsõttii toidud pandi lauale, suguvõsa kutsuti (sööma)
Po kõikk suku kutsuttii pominoittamaa kogu suguvõsa kutsuti surnut mälestama
R muu suku maitee tuli, velljeni vesitee tuli (Eur. 43) muu suguselts tuli maitsi, mu vend tuli vesitsi
I suk̆kua müü tšäüb noorikkõ, kutsup pulmõlõõ pruut käib sugulasi mööda, kutsub pulma
Lu ženiχa meni omaa suguukaa noorikkaa võttamaa peigmees läks oma suguseltsiga mõrsjale järele (mõrsjat võtma)
Lu poigaa suku õli tütöö taloz ohtogoossaa poisi sugulased olid tüdruku talus õhtuni
L suur suku siunaz õnnõa suur suguselts soovis õnne
Li naizõõ suku i mehee suku tõin tõissa kutsutaa laŋgoᴅ naise sugulased ja mehe sugulased kutsuvad teineteist langud(eks)
Lu bõllu minuu sukkua (ta) ei olnud minu suguvõsast
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgutele
Lu mill on suur suku, on paĺĺo sukkua mul on suur suguvõsa, on palju sugulasi
J veriin suku veresugulane
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu miä menin mokomaa sukkuu mehel ma läksin niisugusesse suguvõssa mehele
J tšenee sukkua õõᴅ kelle sugulane (kelle sugu ~ soost sa) oled?
K kasõ staruχ on üvä dai sukua see vanaeit on hea ja ka (veel) sugulane (= meie sugu)
Lu se on võõraᴢ, a se on suku see on võõras, aga see on sugulane
Li tämä mill on sukkua emää poolõssa ta on mulle ema poolt sugulane
J maamaa pooltaa tämä om meile suku ema poolt on ta meile sugulane
P sukulaisii kõhtaa juollass: tämä on med́d́ee sukua sugulas(t)e kohta öeldakse: ta on meie sugu (~ meie soost)
2. sugupool, sugu | vn род, пол
J nais suku naine, naissoost
J mees suku mees, meessoost
3. (sugu)põlv | vn поколение
J noor suku noored, noorsugu
J vana suku vanarahvas, vanad
4. tõug, liik, sugu; tõuloom | vn порода; племенное животное
Lu tämä on muniva kana, üvvää sukkua see on muneja kana, head tõugu
Lu lehmää suku meneb eteeᴢ (selle) lehma tõug (sugu) edeneb (läheb edasi)
Lu lähtemä jätetää suguss mullikas jäetakse tõuloomaks
M teill on õhva müütävä sugussi teil on õhv tõuloomaks müüa
■
J sukkua tetšemä sugulaseks saama, kosima
J suguss sukkuu jäämä põlvest põlve (kestma) jääma.
Vt. ka erisuku, jätüs-suku, noorsuku, poikasuku, vassassuku
Vt. ka sukulainõ, sukuperä

susi Kett. Len. K L P Pi Ke M Kõ S Po Lu Ra J I (R-Eur. Ku) sussi ~ sus ~ suhsse Kr Сузи Tum., g suõõ K L M Kõ S Lu Ra J suyõ P suõ L P M Kõ Lu J
1. hunt, susi | vn волк
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi peab ka ulguma
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
Lu suõssa pakõni, a karruu puuttuu ~ suõssa peltšääᴢ, a karullõ joutu vs hundi eest põgenes, aga karule sattus ~ hunti kartis, aga karule sattus
M en tuntõnnu, õliko karu vai susi ei tundnud (ära), kas oli karu või hunt
I eläɢ meeɢ mettsää ühsinä: susi süüʙ ära mine üksinda metsa: hunt sööb (su ära)
M suõᴅ veeväᴅ koirõõ, kuttsuvaᴅ, koiraa viisii ulvovaᴅ hundid viivad koeri (ära), kutsuvad, uluvad koera moodi
I lammaskarjaa tuli susi lambakarja tuli hunt
J niku suõll lekot silmiiᴢ silmad leegitsevad (leegid silmis) nagu hundil
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa poole
Ku suell on ühessemää meehee muissᴏ, a karull on ühessemää meehee voimᴀ vs hundil on üheksa mehe mõistus, aga karul on üheksa mehe jõud
M sutta jalgat sööttääᴢ vs hunti toidavad jalad
Ra siä õõᴅ nältšäin niku susi sa oled näljane nagu hunt
Lu miä en õõ susi, em miä sinnua süü ma ei ole hunt, ma ei söö sind ära (= ära mind karda!)
M susi sutta ep söö, a lammaz leeb väliz väärä hunt hunti ei murra (ei söö), aga lammas jääb (nende) vahel süüdlaseks
M kuza sinu isä. susi sei kus su isa (on)? Hunt sõi (ära)
M piεb nii tehä, etti suõt söönnüüᴅ i lampaat terveeᴅ peab nii tegema, et hundid on söönud ja lambad terved
J täüs suõõ tapain, va suõõ ampait ep tappa (ta on) täiesti hunditaoline, ainult hundi hambad puuduvad
J suõõ loonokaa inimin hundi loomuga inimene
Lu mentii susijõõ ajool mindi hundijahile
M silmiissä nii joostii tšüüneleᴅ, niku vanall suõlla silmist jooksid pisarad nõnda nagu vanal hundil
Lu se on niku ühsluin susi, ku tšen on niku võõno i vähä pajataʙ see on nagu üksik hunt, (öeldakse), kui keegi on nagu aeglane ja räägib vähe
M nüd veeri nii, etti tuli suõ karvaa nüüd pleekis nii (ära), et tuli hundikarva (= pleekis halliks)
2. pl pruuttüdrukud, kõrvased (pruudipoolsed pulmalised) | vn поезжанки (участницы свадебного поезда)
Ra suõd õltii noorikõõ saattajaᴅ, suõt toož laulottii pruuttüdrukud olid pruudi saatjad, pruuttüdrukud ka laulsid
■
Lu ajõttii laivassa poiᴢ, sai suõõ pasportii (ta) aeti laevast minema, sai hundipassi.
Vt. ka ilvessusi

sõitõlla Kett. L P M Kõ Po Li J (K Ke) sõitella (K-Ahl.) sõitõll J sõitõllaɢ I Сэ́йтта́ла K-reg₂ Сейтолта Tum., pr sõittõõn Kett. M Po Li J sõittõlõn M sõittyõn P sõittelen K-Ahl., imperf sõittõlin L P M Kõ Lu Li J sõittõlii I frekv sõittaa¹
M meeᴢ naizõõkaa eläb niku koira da katti, ain sõitõllaᴢ mees elab naisega nagu koer ja kass, aina tülitsetakse
M mitä töö muikottõõtta, vai õõtta sõitõllu miks te teete tusast nägu, või olete riielnud?
I sõittõõvat tšehsinääɢ riidlevad omavahel
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullud mitäit parapaa ma tõrelesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Kõ isä nagrõ, a emä sõittõli isa naeris, aga ema riidles
M siä õõd veel noori minuukaa sõittõõmaa sa oled veel noor minuga sõitlema
L üφs sõzar sõittõli: saissõizit siε paturilyõ mehelie üks õde sõimas teist: saaksid sa pottsepale mehele!
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Kõ kana sõittõõʙ kana sõitleb (= kaagutab, pahandab)

sõna K L P M Kõ Ja Lu Li J I (Kett. R) sana (K R Ra) śenna Kr Сэна ~ Са́на Pal₁ Сэ́на K-reg₂ Ii-reg₁, g sõnaa K L P Lu J sõn̆naa vdjI
1. sõna | vn слово
M sõna sioʙ i sõna pääseʙ vs sõna seob ja sõna päästab
P sõna sõnass, miez mehess vs sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest)
M nii tarkat kõik sõnaᴅ kõik sõnad (on) nii targad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnal(t)
M siäl kõik sõnat tõizõl viittä pajattaas ku meilä seal (Lauga ääres) räägitakse kõiki sõnu teistviisi kui meil
J paĺĺo sain vassumõisia sõnoita (küsitlemisel) sain palju uusi sõnu
Kõ miε õlin nii eittünnü, ett sõn̆naa en võinnu juõlla ma olin nii ehmunud, et ei saanud sõna(gi) ütelda (= ei saanud sõnagi suust)
Lu siä õõd nii herkka, sinnua et saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõna ega muuga
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd minuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju (külge hakka)
Lu tere, vana pere, se on meijee sõna tere, vana pere – see on meie väljend (sõna)
Lu argippa kuuma on pettelikko, ühs sõna täll vaa on verna, se on dorova vader Arhip on valelik, ainult üks sõna on tal õige, see on tere
Lu tõissa sõnnaa elä oottõõ teist sõna ära oota (= ära oota, et sulle teist korda öeldakse)
M lahzõõ ain piäp kuulõta vanapaa sõn̆naa laps peab alati kuulama vanema (inimese) sõna
Lu tagotap sõnnaa ta kokutab
M vana sõna vanasõna
2. sõnum, sõna, teade | vn слово, весть
Lu enne ku poika kosi tütöö, siis tootii kehnojõ sõnijõ enne kui poiss kosis tüdruku, (siis) peksti keelt (toodi halbu sõnumeid)
P vie tällie sõna vii talle sõna
R sõsõ veeʙ sõnat sõrmikkaaza rl õde viib sõnad sõrmikus
J sõna tuli päälee tuli teade
3. kuulujutt, kumu | vn слух
J sõna johzõb jõka poolõõ kuulujutt levib igale poole
4. sõna, tõotus | vn слово, обещание
L isä ja emä antõvat sõnaa isa ja ema andsid sõna
M noorikkõ annap sõn̆naa, etti meeb mehelee pruut annab sõna, et läheb mehele
M annõn sõn̆naa õmassi iässi andsin tõotuse kogu eluks (oma eluajaks)
J siä et piä sõnass tšiin sa ei pea sõnast kinni (~ sa ei pea oma sõna)
Lu se seizob omal sõnal ~ se piεb oma sõna see peab oma sõna
J sõnass tšeeltiss sõna tagasi võtta
M nii õli meil sõnass tehtü nii oli meil kokku lepitud
5. mõiste, tähendus | vn значение
M sää i ilma, se on ühs sõna {s.} ja {i.}, see on üks mõiste
M täätäjäᴅ i arpuliᴅ, se on niku ühs sõna targad ja nõiad, sellel on nagu üks tähendus
6. värss, (laulu)rida | vn стих, (стихотворная) строка
P kanõi sõnoi laulõttii ain neid värsse lauldi aina
P ühz alkõ laulaa i niitä sõnoi tõizõd laulavat takaa üks hakkas (ees) laulma ja neid ridu laulavad teised (tagant) järele
7. pl nõiasõnad | vn заклинание
Kett. sõnoi lugõtõlla nõiasõnu (peale) lugeda
■
M viskazimma vähäkkõizõõ sõn̆naa sõnelesime vähekese
Lu pikkarain sõna meni tämääkaa rissi väike sõnavahetus oli temaga
J rissi sõna ajama sõnelema, tülitsema
K ühee sõnaakaa ühe sõnaga, lühidalt
M kot̆toa sõn̆noi üli läv̆vee elä vee ära räägi koduseid asju välja!
J laska üüssi, jumala sõnaa peräss laske öömajale (ööks), jumala nimel.
Vt. ka kokkasõna, laulu-sõnaᴅ, mälestüssõna, narrasõna, rissisõna, suusõna, sõimasõna, sõittõlusõna, tširosõna
Vt. ka sõnain

söökki M Kõ süükki Lu süüttši Lu J-Tsv., g söökii Kõ süükii Lu süütšii Lu J söök, toit, roog | vn пища, еда, кушанье, блюдо; харчи
Kõ piεp kuttsua lahzõt söömää, söökki on valmiᴢ peab lapsed sööma kutsuma, söök on valmis
Kõ mõnikkaas paikkaᴢ juoltii söökki, tõizõs paikkaz eve mõnes kohas öeldi (söögi kohta) {s.}, teises kohas {e.}
Kõ pojo tšihutti söökiᴅ poiss keetis söögid (valmis)
Lu õli üvä süükki, sõrmõt kaalizin oli hea toit, sõrmed(ki) lakkusin (üle)
M lavvalla õltii ühellaajuzõt söökiᴅ laual olid ühesugused söögid
Lu ku suurimoiss teh́h́ää vetelää süükkiä, jutõllaa suurimikko kui tangudest tehakse vedelat sööki, (siis) öeldakse (selle kohta) (tangu)kört
Lu kase süüttši minnua algab inottaa see söök ajab mind iiveldama
Kõ varõz lentii õttsimaa söökkiä vares lendas toitu otsima
J süütšii poolõss oŋ kehno elo toidu poolest on elu vilets
Kõ mokom pühää söökki selline paastutoit
Lu valmis süüttši valmis (= teiste poolt valmistatud) toit
Lu tšenee süükil siä õõᴅ, omal vai peremmehee kelle toidul sa oled, (kas) oma või peremehe?
J miä elän fat́eriᴢ eri süütšill ma olen (elan) korteris eraldi (= oma) toidul.
Vt. ka söömin, söömä, süükkimeno, süükkitavara, süüttši-kraami

zdohloi J-Tsv., g zdohloi nõder, hädine | vn дохлый
vai siä õõd zdohloi, ku jedva· va liikuskõõᴅ kas sa oled (nii) nõder, et vaevu liigutad (end)?

taukõõssa Lu (Li J-Tsv.), pr taukõõʙ Lu, imperf taukõõzi Li taukõõᴢ Lu J = taugõta
Lu ku õpõn taukõõᴢ, siiᴢ jutõltii: siä õõᴅ nütte jalkajõ meeᴢ kui hobune kärvas, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees
J lehm taukõõᴢ – taaz uuvvõt kulutusõᴅ lehm lõppes – jälle uued kulu(tuse)d
Lu põrsaita välis taukõõᴢ vahel kärvas (ka) põrsaid
Lu tševvääs ku näet .. taukõnutta, sis savśem eb õõ üvä kui kevadel näed .. kärvanut (= kärvanud konna), siis (see) pole sugugi hea (= ei tähenda head)

trubapuhassaja M korstnapühkija | vn трубочист
siä õõd nii mussa niku trubapuhassaja arappi sa oled nii must nagu korstnapühkija neeger.
Vt. ka trubatšista

tšeeltää Kett. M Kõ Lu J (K L R-Lön.) tšeeltääɢ (I) tšeeltä J-Tsv., pr tšeelän Kett. K M Kõ J tšeellän K-Ahl. tšeelen J, imperf tšeelin K M J tšeeltiin [sic!] Kõ
1. keelata; manitseda, keelitada | vn запрещать; увещевать, уговаривать
L on tšielettü tšävvä roholl rohul on keelatud käia
Kõ ema tšeeltii pojokkõiss, ett rihez eʙ vilissaiss ema keelas poisikest, et (ta) toas ei vilistaks
J siä õõd liika peen tšeeltejõ, jot sinnua kuunõll sa oled liiga väike keelaja, et sind kuulata
J kui ni tšeeletti naimizõss, dakižo nai kuidas ka keelati naimast, siiski (ta) nais (= võttis naise)
J miε sinnuu ev või tšeeltää ma ei või sind keelata
Lu minnua tšeelettii tšaajua juumaa mind keelitati (jääma) teed jooma
Lu minnua tšeelettii üüssi mind keelitati ööseks (jääma)
2. keelduda, ära öelda | vn отказывать, отказать
J meniŋ kosima de tšeelettii, näd nii tuli paha meeli, jot nah läksin kosja, kuid sain korvi (keelduti), näe, tuju läks nii halvaks, et säh (sulle)