[VOT] Vadja keele sõnaraamat

repiä Kett. K L P M Kõ S Lu J Ku (R Li Ra) ŕepiä (Kett. R) repiε L P rep̆piä M reppiä Lu Li J reppiε Lu rep̆piäɢ vdjI I Ma reppiäɢ I, pr revin K L P M Lu Li J ŕevin Kett. K-Ahl. rev̆vii vdjI Ma, imperf repizin Kett. P M Lu Li J reppizin Lu
1. rebida, kiskuda, kraapida | vn рвать, срывать, сорвать; дёргать, дёрнуть, с-; драть, содрать; соскабливать, соскоблить
L repi sõvad eneltäᴢ, i ivuuhsõt pεässä rebis enesel rõivad (seljast) ja juuksed peast
L se revib ivuuhsiiss entäzä see rebib ennast juustest
L niku pagana reviʙ nagu vanakurat kisub pahateole
P sis pannass vajotuhsõt päälie etti tuuli eb repiissi rässää arjaa siis pannakse harimalgad peale, et tuul ei rebiks katuse harja
S revittii valua valokokall (koormast) kisti sõnnikut (maha) sõnnikukonksuga
Lu ruvõõ ku revit poiᴢ, siz nõizõb veri tulõmaa kui kärna rebid ära, siis hakkab veri tulema
J kala soomuss kurasõõkaa revitää i torkaakaa kalasoomust kraabitakse noaga ja riiviga
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisara(i)d kisub silmist
I näväd repizivät tarõza päreitä nad kiskusid saunas peerge
I parkkia revimmäk pajussa pajukoort (pargiks) rebime pajust
2. katki v. lõhki rebida v. kiskuda | vn разрывать, разорвать, раздирать, разодрать
P suvõll, ko mened marjaa, karu revip takapuolyõ suvel, kui lähed marjule, rebib karu tagumiku lõhki
L sõmõrõd verelie repiväd jalgaᴅ i valkõat tšäeᴅ kruusaterad kisuvad verele jalad ja valged käed
J tšen silt tšiutoo on repinnü linttiissi kes on sul särgi ribadeks kiskunud?
3. kitkuda, katkuda, (üles) kiskuda (lina, hernest, juurvilja jne.) | vn выдёргивать, выдергать, выдернуть
M lin̆naa sütšüzünn rep̆piäᴢ lina kitkutakse sügisel
Lu borkkõnõᴅ, lantuᴅ, svjoklaᴅ, jutõllaa, piäʙ reppiä, a maamunnaa kaivõtaa porgandid, kaalikad, peedid, öeldakse, peab üles kiskuma, aga kartuleid koogitakse
J revimm vällää nagriiᴅ kisume naerid üles
Ku pant́śii heit herneit repimää neid pandi herneid (üles) kiskuma
4. impers valutada; pakitada, pakitseda | vn болеть; ныть, заныть (зубы, нарывы)
Lu nõisi ammõssa repimää hammas hakkas valutama
Li sõrmõa ku ajatõp kõvassi, sis tätä kõvassi pakotõʙ, vaivattaaʙ, reviʙ kui ajab sõrme kõvasti umbe, siis ta valutab väga, pakitseb
■
P sõimaz minua suut silmät täünεä, siε õlõt senie revittü ja senie revittü (ta) sõimas mul (mind) suud-silmad täis: sina oled selle rebitud ja tolle rebitud.
Vt. ka revitellä, revittää, revätä