[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aapa Kett. K L P M Lu Li Ra J I (Kõ) aap J-Tsv. haapa P Lu Li J Ku, g aavaa K L P M Kõ Lu Li J aava J haavaa Lu Li J haab, haavapuu | vn осина
M aavalla kazvaas suurõt tšäznäᴅ, niissä kaivattii naappoi eellä haava(puu)l kasvavad suured pahad, neist õõnestati ennemalt kausse
Lu vai ku tüüni, aavaa lehto ain häülüʙ (olgu) või kui vaikne, haavaleht ikka liigub (= väreleb)
J haapa ja niini puussa tšizgottii vennää haava- ja niinepuust kisti niint
J aap metts haavamets.
Vt. ka aapapuu, aavaapuu

aina Kett. K R M Kõ Lu Li vdjI I ainᴀ Ku ainõ Lu Li I ain Kett. vdjL K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku ai L P M J
1. aina, üha, ikka | vn всё, всё только, всё еще
K aina mölizeb itkõa aina viriseb nutta
P pojokkõizõnn ain tšäüzin õunõi vargassamaᴢ poisikesena käisin aina õunu varastamas
Lu ain suurõt povvõᴅ, ain eb anna vihmaa üha on suur(ed) põu(a)d, ikka (veel) ei anna vihma
2. alati | vn всегда
M kuusipuussa tehtii ain mäntä (pudru)mänd tehti alati kuusepuust
J sauna tehtii ain kaukaapõlla saun tehti (= ehitati) alati (majast) kaugemal(e)
3. ikkagi, siiski | vn всё же, всё-таки
Lu süütäd iĺi juutaᴅ, susi ain mettsää katsoʙ vs söödad või joodad, hunt vaatab ikka metsa (= metsa poole)
I babo äd́jässä tšiiniɢ, äd́jä nagriissa, aina nagriz eb lähem maassa eit (võtab) taadist kinni, taat naerist, ikkagi ei tule naeris maast (lahti).
Vt. ka ainatši, aintaki, aivaa¹

alaa Kett. K L P M Kõ Lu Ra J al̆laa M Kõ S I allaa M Po Lu I alla Kõ-Len. I ala K-Ahl. K-Al. R-Eur. R-Reg. Lu Ra J-Must. J-Tsv. Kr
1. adv alla, allapoole | vn вниз, под
P lazzõttii mäjess alaa saanikkoikaa lasti kelkudega mäest alla
M ku nõisaᴢ näitä saattoita vetämää, siis pissääz al̆laa suurõt kepiᴅ kui hakatakse neid (heina)saade vedama, siis pistetakse alla suured kepid
J peened lahzõt kussa ala väikesed lapsed kusevad alla
I alla liitsalla ii niin i ležiʙ näoga allapoole, ja nii lamabki
2. postp alla | vn под
L miε sõizattuzin kuuzyõ alaa ma jäin seisma kuuse alla
P siz grižaa t́at́a võtti tämää õmaa uolyõ alaa siis Griša isa võttis ta oma hoole alla
M tehtii tšütühsiä kapusaa al̆laa tehti kütist kapsa istutamiseks
M täm pannaᴢ vaŋgii al̆laa ta pannakse vangi
3. prep alla | vn под
M kase tee meeʙ al̆laa mäe see tee läheb allamäge
Lu taatta nappaab viinaa allaa süümi-zee isa võtab viina söögi alla
■ (noomeniga liitunult в составе композиты:) J juurõnalaa juure alla
I jäänal̆laa jää alla
Ra krinttsoin-alaa välistrepi alla
M lavõzõnal̆laa pingi alla
I väräjänal̆laa värava alla
I vüünal̆laa vöö vahele.
Vt. ka ahinalaa, ahjonalaa, akkunalaa, kailanalaa, maanalaa, päänalaa
Vt. ka allaallõ, allõ, nalaa

batari J-Tsv., g batarii J
1. (suurtükiväe) patarei | vn (артиллерийская) батарея
suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
2. majakas, tuletorn; torn | vn маяк, бакен; башня
pakarii batariss (~ majakõss) näütetä merelee tult Narva-Jõesuu majakast näidatakse merele tuld

bytška P M bõtška P (M), g bytškaa M bydžgaa P hämm, (väike piklik) heinakuhilas | vn омёт, (небольшая) копна сена
P bytška on pienep kui saatto, kuus kahõsaa pärähmεä pantii bytškaa hämm on väiksem kui saad, hämmu pandi kuus (või) kaheksa sületäit (heinu)
M suurõt kogod on einä-kopnaᴅ, bõtškad on peenepäᴅ suured kuhilad on heinasaod, hämmud on väiksemad
M paŋkaa einäd bytškaa pange heinad hämmu(desse)
M einää bytškaᴅ heinahämmud.
Vt. ka einä

einäkopna M I = einäsaatto
M suurõt kogod on einäkopnaᴅ, bõtškad on peenepäᴅ suured hunnikud on heinasaod, hämmud on väiksemad

fjokla L P M Li vjokla S föklä Lu Li Ra fökl J-Tsv. vöklä Lu fekla K-Ahl. sfjokla M sfiokla I śv́jokla (M) svjokla Lu (M), g fjoklaa P M sfjoklaa M föklää Lu Li J vöklää Lu peet | vn свёкла
P suurõt kauniit fjoklaᴅ suured punased peedid
I sfioklaa õli vähä taraza peeti oli vähe aias
J avvottu fökl om makuzõp ku toor hautatud peet on maitsvam kui toores
Li fjoklal on naatti peedil on pealsed
M stalovyi sfjoklad ovat kauniiᴅ söögipeedid on punased
M saaχarnyi sfjoklad ovad valkõaᴅ suhkrupeedid on valged
M fjoklaa lehoᴅ peedilehed

hodu Ja-Len. Lu Li J-Tsv. Ku χodu Lu Li Ku hoodu Ja-Len. Lu, g hoduu Lu Li J Ku J χoduu Lu
1. käik, liikumine; sõit | vn ход, движение; езда
Lu mill on üvä hodu mul on hea käik (= kõnnin v. käin kiiresti)
J kazell opõizõll bõõ miltäistši hodua sellel hobusel ei ole mingit käiku (= see on aeglase käiguga hobune)
Lu ohotnikka õli õpõzõ selläzä ja χoduu pääl võtti suõõ tšiini jahimees oli ratsa ja võttis sõidu peal(t) hundi kinni
Ku siz izvoššikkᴀ lähsi menemää suuree hoduukaa siis läks voorimees suure kihutamisega minema
2. käik, läbikäik; lõõr | vn ход, проход; дымоход
Ku kreepost́śiss meeb χodu maanalatt́si meree rantaa kindlusest läheb käik maa alt mereranda
Lu suurõt haŋgõd õltii, piti kaivaa hodu, ku saad väräjää avõõ suured hanged olid, tuli kaevata käik, et saad värava lahti
Lu kuza on matala ja laivõt tahotaa tšävvä, sinne on kaivottu jooma, laivaa hodu kus on madal ja laevad tahavad liikuda, sinna on kaevatud joom, laeva läbisõidutee
J savvu hodu ahjoᴢ suitsulõõr ahjus
Ku kassto·issᴀ tunnia kesküüllᴀ̈ avvaa kiukaa drubaa hodu aukɪ kell kaksteist keskööl tee ahju korstnalõõr lahti.
Vt. ka laivaχodu, savuhoduᴅ

järkeäzä: järkeäᴢ ~ järkiäᴢ P järkääᴢ K-Set. järtšääs Ke-Set.
1. kohe, (otse)kohe | vn тотчас, сейчас
P miä järkiäz en täätännü juolla ma ei osanud (teadnud) kohe ütelda (= vastata)
2. K-Set. praegu, parajasti | vn сейчас, теперь
3. ikka, üha, järjest | vn всё, всё только; то и дело
P suurõt kalmuoᴅ švietaa kalmuod on i järkeäz avvatass siällä (on) suur kalmistu, rootslaste (rootsi) kalmistu, ja ikka (veel) maetakse seal.
Vt. ka järestää, järkeä

kalmo L M S Lu J-Tsv. (K V I), g kalmoo M J kalmuo L kalmo J, pl kalmoᴅ K P M S Lu Ra J I (L)
1. kalm, hauaküngas, kääbas | vn могила, могильный холм
J näd nii lugõttõõp mehe(s) kalmoll, jot kõik tšüüneled revip silmiiss näe, nii itkeb oma mehe kalmul, et lausa pisarad tulevad silma (pisarad kisub silmist)
M teill on vizgattu kalmoo liivaa, salamii on vizgattu teil(e) on visatud (nõidumiseks) kalmuliiva, salaja on visatud
L võtõttii kalmuo uŋka i vietii kalmoilõ võeti mälestustoiduanum ja viidi kalmistule
J viimin koto inimizell on kalmoo aut viimane kodu inimesel on haud
J eli, eli, de viimitetši veeti kalmoo bugrolõõ elas, elas, ja lõpuks viidi kalmukünkale (= sängitati hauda)
J ohto jo on rüüpettü gooŕa, ja nii tait kalmoo multassaa palju on juba muret rüübatud, ja nii vist hauani (kalmumullani)
2. hrl pl kalmistu, surnuaed | vn кладбище
K kalmoilõõ tšäütii troittsa-laukopään surnuaial käidi (mälestamas) nelipühade laupäeval
I meemmäk kalmolõ pominoittamaa läheme kalmistule surnuid mälestama
S kõõs kalmoll pokoinikkaa nõõd autaa laskõmaa, itkõaz äälelt kui kalmistul hakatakse (hakkad) surnut hauda laskma, siis itketakse
Lu ku viinaa kuuli, siz ep pantu kalmojõõ, a pantii kuhõõleep kaukõõsõõ mettsää kui (keegi) suri viina kätte, siis ei maetud kalmistule, vaid maeti kuhugi kaugele metsa
V suurõt puud on vanas kalmoᴢ suured puud on vanal kalmistul
K vanail kattilaa kalmoill õli tšerikko Kattila vanal kalmistul oli kirik
J kooli minu kallis pojukkõin, autõzimm tšerikoo kalmoo suri minu kallis pojake, matsime (ta) kiriku surnuaiale
M karja makaš šveeda kalmol kari mäletses (magas) rootsi(aegsel) kalmistul
L šviedaa kalmuoᴅ rootsi(aegne) kalmistu
J med́d́e ittšä tappab va kalmo aitassaa meie elu jätkub vaid hauani (kalmistuaiani, surnuaiani)
■
M tämä on sõk̆kõa, eb näe mit̆täiᴅ, pulmad vai kalmot tullaᴢ ta on pime, ei näe midagi, kas tulevad pulmad või matused (= pulmalised või matuselised).
Vt. ka erikalmoᴅ, sõtikalmoᴅ

kantozikko M Lu Li, g kantozikoo Lu kännustik, raiesmik | vn вырубка, murd. пенье
Lu kuza on leikattu puuᴅ, jääp kantozikko kus on puud (maha) raiutud, jääb kännustik
Lu siäl on leikattu paĺĺo mettsää, on suurõt kantozikoᴅ seal on raiutud palju metsa, on suured raiesmikud (kännustikud)
Lu kantozikko mettsä tugevasti harvendatud mets.
Vt. ka kantõzikko²

karppi K M Lu Li J Ku (P Ra), g karpii P M Lu Ra J Ku karp, toos | vn коробка
J pikkõraiŋ karppi bulafkoi mahzõb va tšümme kopekka väike karp nööpnõelu maksab vaid kümme kopikat
M tootii suurõt karpit tšäitä toodi suured teekarbid
Lu karppi on kartan karp on plekist
P vesimummukaz on jõgõõ põhjaza niku konnaa karpii süämmeᴢ puruvanake on jõe põhjas nagu konnakarbi sees
M tubakaa karppi tubakakarp
Lu pitška karppi tikutoos
J ann pitšk karpiss ühs pitšk anna tikutoosist üks tikk.
Vt. ka konnakarppi, konnaa-karppi, konnoo-karppi, nigl-karppi, pitškakarppi, tšaaju-karppi

kaššali K-Ahl. K-Al. P Lu kaššõli ~ kaššeli Lu Li J-Tsv. koššeli J-Must., g kaššalii Lu kaššõlii J märss, kasetohust paun; peergudest märsskorv; | vn кошель из бересты; корзина из лучины
P kaššali tehtii kazgõõ tohossa märss tehti kasetohust
K siz võttavad kaššalissa viinaa i piiragaa (Al. 30) siis võtavad märsist viina ja pirukat
P menen võõraazii, panõn kaššaliesyõ kaasa kõik sakuskaᴅ lähen võõrusele, panen märssi kaasa kõik suupisted
Lu kaššali on päress tehtü, seneekaa tšäütii marjaz i seeneᴢ märsskorv on peergudest tehtud, sellega käidi marjul ja seenel
Lu kaššali õli niku vakka, õli suurõpi i niku katto õli pääl, niku suu õli kuhõõ valõttii märsskorv oli nagu korv, oli suurem ja nagu kaas oli peal, nagu suu oli, kuhu valati
J kaššelit seĺĺez lähetti gruzasõ märsskorvid seljas, mindi kaseriisikale
Lu tšäimmä õmaa mehekaa gruzaᴢ, siäl talitus tšäimme, suurõt kaššõlit tõimma käisime (käisin oma) mehega kaseriisikaid korjamas, seal Talitus käisime, suured märsskorvi(täie)d tõime.
Vt. ka kalakaššeli, toho-kaššõli
Vt. ka koššo

kili-pukki I sokk | vn козёл
kili-pukilla ovat suurõt sarvõᴅ sokul on suured sarved

konno J konn J-Tsv., g konnoo J = konna
tševäelle konno elonõʙ kevadel konn elustub
klimakõz niku konno limane nagu konn
J kurikkpää-mat́ulaisiiss viimite tulla suurõt konnoᴅ kullestest tulevad viimaks suured konnad
konnoo kutu konna kudu
konnoo karppi konnakarp.
Vt. ka kärn-konno

kromppi Lu, g krompii konar, kühm | vn неровность, бугорок
merell on jää krompõlikko, suurõt krompid õllaa merel on jää konarlik, suured konarad on.
Vt. ka jääkromppi

kukko R M Kõ Po Lu Ra J Ku Кукой Pal₂, g kukoo Lu Ra J Ku
1. kukk | vn петух
J aik nõiss üleᴢ, kukod jo laulovõᴅ (on) aeg üles tõusta, kuked juba laulavad
Lu kukko kukotaʙ, kutsup kanoi kukk kõketab, kutsub kanu
Ku kukko noisi kruukuttõmmaa kukk hakkas kõketama
Lu kukko laulob i tuhõrtap kanoi kukk laulab ja kannustab kanu
Ku kukko laulab ilmaa muuttoa kukk laulab ilmamuutust
Lu näd õllaa paganaᴅ, niku kukoᴅ ain tapõllaa näe, on tigedad, aina taplevad nagu kuked
J ep hooli kuunõlla kukkoa rl ei ole vaja kukke (= hommikust kukelaulu) kuulata
J noorikkõ kukossa kuttsu rl noorik kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles)
J kukoo kant kuke kannus
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu kukoo arja ~ J kukoo arjõ kuke hari
J kukoo part kuke lokuti
J kukoo laulomizõll kukelaulu ajal
2. isalind | vn птица-самец
Lu mettso õli kukko, a kana on mettsä kana metsis(ekukk) on isalind, aga emalind on emametsis
Lu sorza kukko i sorza kanaᴅ isapart ja emapardid
J kalkkun kukko isakalkun
3. hrl pl kukemuster, -kiri (tikandis) | vn петухи (вышивальный рисунок)
Ra oššofka se õli kõik kukkoikaa pilutõttu (naiste peakatte) otsik, see oli kõik kukemustriga tikitud
J suurõt kukoᴅ suur kukemuster (eriline särgiõla tikand)
J tšeero-äntä kukoᴅ keerusabakuked (eriline kukemuster särgi õlalapil)
■
M sis kukoᴅ nii rüüpättii siällä vatsat täünä siis mehed rüüpasid seal vatsad nii (täis)
Lu kukoo arja kazvõb akkunaa pääl kukehari (= teat. lill) kasvab akna(laua)l.
Vt. ka anõkukko, pillikukko, tedrikukko, varõskukko
Vt. ka kuka, kukkõ

kulu² J-Tsv., g kuluu = kulo²
suurõt kulut sinu läsimizekaa suured kulud (seoses) sinu haigusega.
Vt. ka aigaa-kulu

kurikkpää-mat́ulain J-Tsv. kurikk-pää-mat́ulain (J-Tsv.) kulles | vn головастик
konnoo kuõss süntüssä kurikk-pää-mat́ulaizõᴅ konnakudust arenevad (sünnivad) kullesed
kurikkpää-mat́ulaisiiss viimite tulla suurõt konnoᴅ kullestest tulevad viimaks suured konnad.
Vt. ka kurkipäämat́olain

kurõa L P M V (K-Al.) kur̆rõa M vdjI kur̆raa Ma kurraa Lu (Li) kurra Lu Kr, g kurõa L kurõaa K-Al. kur̆rõa M kurraa Lu Li vasak, pahem | vn левый
Li miä ravvõtin õpõzõl õikaa esi-jalgaa i kurraa taku-jalgaa ma rautasin hobusel parema esijala ja vasaku tagajala
Lu ku õikaa kõrva elizeʙ, siš tšiitetää, ku kurraa kõrva elizeʙ, siz laitõtaa kui parem kõrv kumiseb (= ajab pilli), siis kiidetakse, kui vasak kõrv kumiseb, siis laidetakse
Lu kurra silmä ku tšihguʙ, tääʙ üvvää kui vasak silm sügeleb, (siis see) ennustab head
M kõõs stir̆raitan, pezen sõp̆põõ, siis i kur̆rõassa poolõssa pezen kui ma pesen, pesen pesu, siis pesen ka pahemalt poolt
V kurõaš tšäeᴢ, kuza on suurõt tammõᴅ vasakul pool (käel), kus on suured tammed
M täm seizop kur̆rõalla tšäellä ta seisab vasakul (pool)
M täm tuli kur̆rõassa tšäessä ta tuli vasakult (poolt)
M kur̆rõaa tšät̆tee ~ Lu kurraa tšättee ~ Kr kurra kätte vasakule (poole)
K nuorikkõ isuttaas kurõap-puolõõ, kurõalõõ tšäelee (Al. 32) pruut pannakse vasakule poole, vasakut kätt istuma
■
Lu se teep tüüᴅ laiskuu nõjall, kurraall tšäell see teeb tööd vastumeelselt (teeb tööd laiskuse najal, vasaku käega).
Vt. ka kura

kõva Kett. K P M Kõ Po Lu Li J I kova Ku kowa Kr, g kõvaa P Lu J kõva J, pl kähwad Kr kõva, tugev, kange; vastupidav; karm, vali, kale, kalk | vn твёрдый; крепкий, прочный, сильный; жёсткий; строгий, суровый, жестокий
P maad õlivat kõvad maad olid kõvad (= kõva, savise pinnasega)
M nät ku on kõva antši, kannõtab inemizee näe, kui kõva on lumekoorik, kannab inimest
Lu veero pulikad õltii tehtü kõvass puuss rattakodarad olid tehtud kõvast puust
Lu kõva einä kõva (karm) hein
Lu leipä kahnõttu kõvassi leib kuivas kõvaks
Lu nüd on kõva tuuli, ep saa mennä seilaamaa nüüd on kõva tuul, ei saa purjetama minna
P kõvat suurõt põvvaᴅ kõvad, suured põuad
P õli kõva palava oli kõva palav(us)
Lu mentii müütä kõvaa düpinääkaa mindi mööda kõva müdinaga
I spirttua juuass, tämä on kõva piiritust juuakse, see on kange
J minu sõna oŋ kõva minu sõna on kõva
J kõva uzgokaa kõva usuga
Lu tšen on kõva põlõttaja, se põlõtõp piippuᴢ mahorkaa kes on kõva suitsetaja, see suitsetab piibus mahorkat
Lu miä õõn kõva itšävöittämää ma olen kange nukrutsema (= nukrutsen alatasa)
J õõ kõva meeᴢ, elä anti ole kange mees, ära anna alla
P nämä maaza makaavaᴅ, kõvaza unõza rl (itkust:) nad magavad maas (= mulla all), sügavas (kõvas) unes
Lu kõva tauti raske (kange) tõbi
Lu kõlttauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast (= külmetamisest) ja suurest murest
Lu tälle tuli kõva äppiä tal hakkas väga häbi (talle tuli kange häbi)
Po kraaska õli kõva värv oli püsiv
J ev võinnu kõvann õlla, ep kõvanna, ep pahanna rl ei võinud karm(ina) olla, ei karm(ina), ei paha(na)
P nõõp kõvõilla sõnoilla sõittamaa hakkab karmide sõnadega riidlema
J kõvalt süält elä oottõ alõsuss kalgilt südamelt ära oota halastust
■
J kõvaa kõrvakaa kõva kuulmisega
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
J nii oŋ kõva pääkaa lahs, jot millizee mittäit eb mäleht on nii kõva peaga laps, et mitte midagi ei mäleta
Lu nii kõva vattsa, što vereekaa toop poiᴢ kõht (on) nii kinni, et verega tuleb välja
Kr kowa lidna kindlus

lottukõrva Lu subst., adj. lontkõrv | vn вислоухий
tšell õllaa suurõt kõrvaᴅ, se on lottukõrva (inimene,) kel on suured kõrvad, see on lontkõrv
lottukõrva sika on üvvää sukkua lontkõrv siga on head tõugu.
Vt. ka loppakõrva, lottokõrva

lõhkõõssa P Lu Li lõχkõõssa (Lu Li) lõhkõssa Li lõhkõss Li J-Tsv., pr lõhkõõʙ P Lu Li J lõhkõʙ Lu, imperf lõhkõõzi Li lõhkõõᴢ Lu J lõhkõzi Lu Li lõhkõᴢ P Lu lõhki minna, lõhkeda; praguneda, lõheneda | vn раскалываться, расколоться, лопаться, лопнуть; трескаться, потрескаться, растрескиваться, растрескаться
J puu on nii kuivannu, jot lõhkõõᴢ puu on nii kuivanud, et läks lõhki
Li pata lõhkõõzi, tuli rako, no eb rikkaunnu, tämä on veel kogoza (savi)pott pragunes, pragu tuli (sisse), kuid ei läinud (päris) katki, see on (= seisab) veel koos
Li se lõhkõzi kahtõõ pallaa see läks lõhki kaheks tükiks
Lu minuu kõlmõõ paikaakaa štanat saaᴅ i lõχkõõnnuu furaškaa saad (endale) minu kolme paigaga püksid ja lõhkise (nokaga) mütsi
P kõvat suurõt põvvaᴅ, maa kuivi, kõik lõhkõõʙ kõvad suured põuad, maa kuivas, lausa lõheneb
J leivää koori lõhkõõᴢ variss leiva koorik lõhenes kuumusest
Lu tšäeᴅ lõhkõõvõᴅ, piäb võitaa võitõõl käed lõhenevad, tuleb võida võidega
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõd lõhkõõvõᴅ kevadel kuivast tuulest huuled lõhenevad
■
Lu pää lõhkõõʙ pea lõhub valutada.
Vt. ka lõhgõta, lõhkaussa, lõhkõuta

mahto J väga | vn очень, весьма
tultii mahto suurõt koirõᴅ, revittii tält šinelii tulid väga suured koerad, rebisid tal(t) sineli (katki)

maja K M Lu Li J Ku Kr, g majaa Lu Li majjaa M maja J-Tsv.
1. maja, elamu | vn дом, жильё, жилище
Lu siäll on talo, maja, kuza õlõn süntünnü seal on maja, kus olen sündinud
Lu minuu maja minu maja
J ennee tšäütüü majjaa rl enne käidud (= külastatud) majja
Ku puteliss vattsaa saab ajja majaᴅ pudelist võib kõhtu ajada majad (= majadki võib maha juua)
Ku ikin maja igivana maja
J galkõt suvata elä litši elo maja hakid armastavad elada elumaja lähedal
2. (okstest, õlgedest, presendist jms.) onn, varjualune | vn хижина, шалаш, навес (укрытие временного пользования)
M teimm enelee majaᴅ, kuuzõõ avulaissa tegime endile onnid, kuuseokstest
K õlkaiss tehtii maja õjaa päälee õlgedest tehti varjualune (pesu)oja kohale
3. fig koobas | vn нора, берлога
Lu karu vei naizõõ õmmaa majjaa (muinasjutust:) karu viis naise oma koopasse
M karu pani suurõt puut kõik et̆tee, štob naizikko ep pääseizi majass vällää (muinasjutust:) karu pani kõik suured puud ette, et naine ei pääseks koopast välja
■
J võõras paikka vätšize levved üü majaa võõras kohas leiad vaevu öömaja.
Vt. ka avumaja, elomaja, öömaja, üüri-maja
Vt. ka majakko

meri-reisu Lu meretee, laevasõidutee | vn морской путь, фарватер
paras meri-reisu, kuza on süvä meri, tšävvää suurõt parahodaᴅ parim meretee (on seal), kus on sügav meri, (seal) liiguvad suured aurikud

pakkain Lu Li J pakkainõ Lu Li pakkaine J-Must., g pakkaizõõ Lu Li J
1. pakane | vn мороз
Lu pakkain kõvisuʙ pakane kõveneb
Li talvõll õltii suurõt pakkazõᴅ talvel olid kõvad pakased
Li pakkaizõlla lumi krutizõʙ, soojalla eʙ pakasega lumi krudiseb, soojaga ei (krudise)
J kõvall pakkaizõll puud on hallõᴢ kõva pakasega on puud härmas
Lu kuiva pakkain, siiz on sirka ilma; kõnsa on pilvezä i lunta saaʙ, siiz on mussa pakkain kuiv pakane, siis on selge ilm; kui on pilves ja sajab lund, siis on must pakane
Lu kippsu pakkain ~ kärmiä pakkain käre pakane
J pakkaine tšülmä (Must. 178) kõva pakane
2. (kerge) külm, öökülm | vn заморозки
Li maa kahmaup pakkaizõlla maa kahutab külmaga
Li võip tulla kahu vai pikkarainõ pakkainõ. ühs kahz graadussia, se on pakkainõ jo võib tulla kahu või kerge (öö)külm. Üks-kaks kraadi, see on juba öökülm.
Vt. ka pakkõin

pakkan Lu Li pakkanõ Lu Li Ra Па́кканэ Ii-reg₁, g pakkazõõ Lu Li = pakkain
1.
Lu ku õltii taivas täheᴢ, nii pakkanõ tuõʙ kui taevas oli tähine, siis tuli (tuleb) pakane
Li pakkanõ paukkaaʙ pakane paugub
Lu nüt tuli kõva pakkan nüüd tuli kõva pakane
Li talvõll õltii suurõt pakkazõᴅ talvel olid kõvad (suured) pakased
Lu kõva pakkan kõva pakane
Lu ku päivä punõtiʙ, siiz on pakkaziissi kui päike (loojudes) punetab, siis tuleb pakane
2.
Ra ku on pakkanõ, sis kõik kukad võtaʙ kui on öökülm, siis võtab kõik õied (ära)
Ra maazikaa kukaa pakkanõ on pannuᴅ külm on maasikaõie(d) ära võtnud

palko K P M Lu Li J (Kett.) paalko I Kl, g palgoo Lu J palguo P
1. kaun | vn стручок
J üväd erneᴅ, suurõt palgoᴅ head herned, suured kaunad
J uvall on palko oal on kaun
Lu ernee palko, uvaa palko herne kaun, oa kaun
J ernee palgod veel on rohoizõᴅ hernekaunad on veel rohelised
M ernee palgoᴅ ~ I ernee paalgoᴅ herne kaunad
M uvall on upapalgoᴅ oal on oakaunad
2. vorp, vill, verme; (liiglihaga) arm | vn рубец, волдырь; шрам
P lein miä ovõss ruozgaakaa, tälle tuli bokkaasõõ palko ma lõin hobust roosaga, talle tuli küljele vorp
J tšäed menti palgolõõ variss veess käed läksid kuumast veest villi
3. (vikati) selg | vn ребро (косы)
Lu vikahtõõ palko vikati selg.
Vt. ka ernepalko, papupalko, pertts-palko, rantšipalko, upapalko, uvaa-palko
Vt. ka palgokkõin

partti¹ K-Ahl. L P M Lu Li J I (Ja-Len.), g partii L Lu Li J hulk, salk, rühm, grupp; (linnu)parv, kari; partii | vn толпа, группа; стая; партия
I suuri partti on vät̆tšiä suur hulk on rahvast
J partti holostoit tuõb laulukaa salk noormehi tuleb lauluga
I õm̆maa partii lühsää sis ii kaije tõizõõ partii lühsää (enne) lüpsan oma grupi (lehmi), siis lüpsan ka selle teise grupi
Lu gajagõd lentävät parttiᴢ, suurõt partid õllaa kajakad lendavad parves, suured parved on
M kahᴢ lintua lahkozivat partissa vällää kaks lindu eraldusid parvest
Lu täll on suur partti kanoi tal on suur kari kanu
J möi suurõõ partii ailia müüs suure partii räimi
Ja mõnikkail õli veri esimeissä parttia (Len. 258) mõnedel oli esimese grupi veri.
Vt. ka parvi¹, polkka

piruittaa (Lu), pr piruitan, imperf piruitin pidutseda | vn пировать
pantii lavvõᴅ pujjõn nallõ i nõistii piruittõmaa pandi lauad puude alla ja hakati pidutsema
tämä lupas kuttsua kõikk suurõt χerrõᴅ piruittõmaa ta lubas kutsuda kõik suured härrad pidutsema

pomiŋka: pomiŋkõ J-Tsv., hrl pl pomiŋkaᴅ K L P M Ra I pominkat J-Must. poomiŋkaᴅ M pomilkaᴅ Kõ pomiŋkõᴅ ~ pomitkõᴅ J-Tsv. pomeŋkaᴅ ~ pomitkaᴅ I peied; surnute mälestamine | vn поминки
K pokoinikka pantii mahaa, siz õlivat pomiŋkaᴅ surnu maeti maha, siis (seejärel) olid peied
P miε piεn izäle pomiŋkaᴅ ma pean isale peied
J piäp hanse menne pomiŋkoilõ, kõrt kutsutti peab ometi minema peietele, (kui) kord kutsuti
I sis pomeŋkaᴅ, lavvaa tağgaa isuttii siis (olid) peied, istuti laua taga
I suurõt pomitkaᴅ suured peied
K vovvõõ pomiŋkaᴅ ~ I voovõõ pomiŋkaᴅ surnu mälestamine aasta pärast surma.
Vt. ka pomiŋkoᴅ, pomitkoiᴅ

pošlina: pošlin J-Tsv., g pošlinaa J tollimaks | vn таможенная пошлина
võõra maa tavaroiss mahzõta suurõt pošlinõᴅ välismaa kaupadelt makstakse suuri tollimakse
uus pošlin om paĺĺo suurõp entiiss uus tollimaks on endisest palju suurem

pullo Ränk Lu Li Ra J (Ja-Len.), g pulloo Lu Li J
1. (nooda v. võrgu) käba e. pull e. kupp e. ujuk | vn поплавок (у невода или сети)
Ja noottaa vart veel on tarvis tšivet i pullot (Len. 254) nooda jaoks on veel tarvis kive ja pullusid
J vään kazett [= kazess] toho tüküss pullo vääna sellest tohutükist (nooda)pull
Lu tšenee võrkko, nät pullojõõ tehtitši õma merkki kelle võrk (oli), (siis) vaat pulludesse tehtigi oma (pere)märk
Lu võrkoo pullo võrgu pull
Ra tohoo pulloᴅ tohtpullud
2. mull | vn пузырь
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad veepinnale (vee peale)
J para·iko nõizõp tšihuma, jo pulloa ajaʙ (vesi) hakkab kohe keema, juba ajab mulle
J vihmaa saaʙ ja veez on suurõt pulloᴅ, siiz on pittšä vihma (kui) vihma sajab ja vees on suured mullid, siis on (= tuleb) pikk vihm
Li miä lazen mõila pulloja ma puhun (lasen) seebimulle
3. Ra (kala) ujupõis | vn плавательный пузырь (рыбы).
Vt. ka kalapullo, mõilpullo, toho-pullo, vesipullo
Vt. ka plafka, pullu, puzõrkka

põukku Kett. M (P) poukku Lu Li J-Tsv. (R-Lön.), g põukuu: poukuu Li J pouku R J pestav pesu, murd. põuk; ligunenud pesu; | vn стираемое бельё; смоченное бельё
P nõizõt sõpõi pesemää, põukkua tetšemää hakkad rõivaid pesema, pesu pesema (tegema)
Lu suurõt peree poukut pesi pesi suure(d) pere pesu(d)
M autoas põukkua hautatakse pesu
J poukkua uhtoma pesu uhtma
J tuli kottoo märtš niku poukku tuli koju, märg nagu ligunenud pesu (= märg nagu kassipoeg)

põuta Kett. P M J pouta Lu Ra J Ku pout J-Tsv., g põvvaa Kett. P povvaa Lu J
1. kuiv päikesepaisteline ilm; päikesepaiste; põud | vn сухая солнечная погода; солнечный свет; засуха
P tulõb üvää ilmaa, põutaa tuleb hea ilm, kuiv ilm (head ilma, kuiva ilma)
J vihmaa kaarõ oomnikoll ko on, sis põutaa tääʙ kui hommikul on vikerkaar, siis (see) ennustab kuiva ilma
Lu üvä pouta, siz üvässi kuivatab einää (kui on) hea päikesepaisteline ilm, siis kuivatab hästi heina
Lu tänä tširivä pouta (kui päikesepaiste vaheldub kerge pilvitusega, siis öeldakse:) täna on kirju päikesepaiste
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põud (põuad), ei tule vihma
P kõvat suurõt põvvaᴅ, maa kuivi, kõik lõhkõõʙ kõvad suured põuad, maa on kuivanud (maa kuivas), lausa praguneb
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on kehv (lahja), siis kardab põuda
J poutann viĺĺa kuivap põllol põua ajal kuivab vili põllul (ära)
Lu pitšälin pouta pikaldane põud
2. kuiv, päikesepaisteline; põuane | vn сухой, солнечный; засушливый
Lu aikaa õllaa povvõd ilmõᴅ kaua püsivad kuivad ilmad
M põuta sää päikesepaisteline ilm
J põuta tšesä kuivotti keikk tšülvöö põuane suvi kuivatas kogu külvi
Lu povvõl vootta on süntünü (väikest kasvu inimese kohta öeldakse:) on sündinud põuasel aastal.
Vt. ka põvvakaᴢ

ratkoa L M (Kett. K-Ahl.) ratkua L ratkoaɢ I, pr radgon Kett. K L M I, imperf radgõn M radgõõ I ratkozin L
1. (katki) rebida v. kiskuda, (ära) lõhkuda | vn разрывать, разорвать, разбивать, разбить
L radgop sõvad enes pεälie rebib rõivad enese seljas (katki)
L kõikyõ parraa verelie ratkoziᴅ kogu habeme kiskusid verele
M möö nõõmma kutomaa polovikkoja, piäʙ nõisa ratkomaa šiškoi me hakkame põrandariideid kuduma, tuleb hakata kaltse (ribadeks) rebima
I vana sõpa piäʙ ratkoaɢ polovikkoissiɢ vana rõivas tuleb rebida (kaltsudeks) põrandariiete jaoks
I suurõt tšiviᴅ radgottii suured kivid lõhuti
2. Kett. K-Ahl. (lahti v. üles) harutada | vn распарывать, распороть
■
M kukkõ ratkõ laulaa kukk lõhkus laulda.
Vt. ka radgata

saatto K L P M Kõ Lu J (Kett.) saato Ränk, g saatoo M Lu J saatuo P
1. (heina)saad | vn копна сена
Lu einä kuivi, pannaa saattoil (kui) hein kuivas, (siis) pannakse saadudesse
J saatto tehää ümmärkõin saad tehakse ümmargune
M saatto, täm on puudaa tšümmee vai nii saad, see on puuda kümme või nii
M siis ku nõisaᴢ näitä saattoita vetämää, siis pissääz al̆laa suurõt kepiᴅ, siis pannaᴢ rihmaakaa tšiin i opõn tõmpaap kuhjaa tüv̆vee siis kui hakatakse neid saade vedama, siis pistetakse (sao) alla suured kepid, siis pannakse köiega kinni ja hobune tõmbab (sao) kuhja juurde
P kuhja tehäss einεä saatoiss kuhi tehakse heinasaadudest
2. haokoohunnik | vn куча, связок хвороста
M tehti kupoja paĺĺo, saattoi kõlmii, nellii (hao)kubusid tehti palju, hunnikuid kolm, neli.
Vt. ka einäsaatto

sakkali K-Ahl. K-Set. R-Len. L P M Lu sakkal L sakkeli Lu Li sakkõli Kõ S Lu Li J šakkõli J-Tsv., g sakkalii: sakkelii Lu kanakull, jahikull, pistrik, vihmakull | vn ястреб, сокол, канюк
Lu sakkeli vei kanaa kanakull viis kana (ära)
M jeśĺi kazvattii suurõt tšüüneᴅ, siz juõllaᴢ: kazvattii tšüüned niku sakkalilla kui kasvasid pikad küüned, siis öeldakse: kasvasid küüned nagu kullil
Lu sakkõli mörnäb vihmaa vihmakull vingub vihma
Li a kuza mato? – sakkõli vei dõ üli meree lentäzi (Mäg. 171) rl kus on madu? – Kull viis (ära) ja lendas üle mere
Lu kana sakkali ~ sakkali lintu kanakull.
Vt. ka kanasakkali

saksalain M Kõ Lu Li J saksõlain J sakslain J-Tsv., g saksalaizõõ Lu Li saksõlaizõõ ~ sakslaizõõ J
1. sakslane | vn немец
Kõ kattilall õli herra saksalain Kattilal oli mõisnik sakslane
M saksalain ajõttii med́d́e maassa vällää sakslane (= sakslased) aeti meie maalt välja
J sai kõrt saks(õ)laisiiss voli sai(me ometi) kord sakslastest vabaks
J kuuntõ han siä, kui saks(õ)laim murtõõb med́d́e viittä pajatta sa kuula ometi, kuidas sakslane murrab meie moodi rääkida
2. adj saksa | vn немецкий
Lu suurõt saksalaizõd lampaaᴅ suured Saksa (tõugu) lambad.
Vt. ka saksa

sarvi Kett. K P M Po Lu J I (Kõ Ra Ku) Са́рви K-reg₂ Сарви ~ Сярви Pal₂ Сарви Tum., g sarvõõ Kett. M Lu J sarvyõ P sarvee K-Ahl.
1. sarv (looma peas) | vn рог (у животного, у зверя)
I kili-pukilla ovat suurõt sarvõᴅ sokul on suured sarved
M põdraa sarvõᴅ levvimmä mettsäᴢ leidsime metsas põdrasarved
I ärtšä suurijõ sarvijõkaa suurte sarvedega härg
Po nùorikko meneb lühsämää lehmää, sarviisõõ siβop povoinikaa (rahvakombestikust:) noorik läheb (esimest korda) lehma lüpsma, sarvedesse seob tanu (ämma jaoks)
P panõ lehmälie tšöüsi sarviisyõ pane lehmale köis sarvisse (= sarvede külge)
Lu meri-ärjäll on neĺĺä sarvia ja suur pää merihärjal (teat. merekalal) on neli sarve ja suur pea
K miä sinuu tallon jalgoza da sarviil kaivan (muinasjutust:) ma tallan sind jalgadega ja kaevan sarvedega
M sarvi läheb vällää sarv tuleb (peast) ära
M täm pani sarvõd vassaa ta ajas sarved vastu (= hakkas vastu)
Ra sapano näᴅ, niku sarvõᴅ {s.} näed, (oli peas püsti) nagu sarved
2. sarv (sarvekujuline ese) | vn рог (рогообразный предмет)
M sarvõa puhuttii puhuti sarve
J võttivõd vilussõ viina suurõõ sarvõõkaa (nad) võtsid vilus viina suure sarvega
Lu sarvõll õli nännä õttsaᴢ (piima)sarvel oli (lehmanisast) lutt otsas
P kuppimizyõ sarvõᴅ, mikä imep pazgaa verie vällεä kupusarved, mis imevad (imeb) halva vere välja
M annõttii ńuuhattavaa, pani sarvõõ täünn enellees anti nuusktubakat, pani endale sarve täis
3. (esemete sarvekujuline väljaulatuv osa | vn рогообразная, выступающая вперёд часть предметов)
M kuull on kippuras sarvõᴅ kuul on kõverad sarved
J adraa sarvõt katkõsti adrakured murdusid
■
Lu jumalaa sarvõz on võjjõtta jumala sarves on võiet (rohtu kõige vastu).
Vt. ka aŋkkurii-sarvi, irvee-sarvi, kultasarvi, kuppi-sarvi, kuu-sarvõᴅ, lehmäsarvi, tabakkasarvi

silmä Kett. K-Ahl. K L P Ke M Kõ S Po Lu Li Ra J I (R-Eur. R-Reg. Ku) silm Ra J-Tsv. Kr sillme Kr Си́льмэ K-reg₂ Си́льме Pal₁ Ii-reg₁ Си́льмя Pal₁ Силма Tum., g silmää Kett. P M Lu Li Ra J
1. silm (nägemisorganina) | vn глаз (орган зрения)
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Lu mitä silmäd eväd näe, sitä süä ep tää vs mida silmad ei näe, seda süda ei tea
Lu katso silmill, elä kõrvill vs vaata silmadega, ära (vaata) kõrvadega
Ra õma silm on kunikõᴢ vs oma silm on kuningas
J silmä on ruumõ tšüntteli vs silm on hinge peegel (silm on keha küünal)
Lu tõizõõ silmäᴢ näeʙ rikaa, a eneltä i irttä ʙ näe vs teise silmas näeb puru (= pindu), aga endal(t) ei näe palkigi
M nurmi on silmä, a mettsä on kõrva vs nurmel on silmad, aga metsal on kõrvad
J kahs veĺĺä üli õrrõõ vahitaa i hüpitää, a tõin tõiss evät tunnõ. se on silmeᴅ mõist kaks venda vahivad üle õrre ja hüplevad, aga teineteist ei tunne? – Need (see) on silmad
Ra silmä silmää vassaa, ammõz ampaa vassaa vs silm silma vastu, hammas hamba vastu
Lu täll õltii silmät täünnää tšüüneliitä tal olid silmad täis pisaraid
Lu ain on silmäd märjäᴅ aina on silmad märjad (= pisarais)
Li mill meni õkkain silmää mul läks (vilja)okas silma
Lu kaõ kazvap silmää, silmijee kae kasvab silma, silmadesse
Lu panõ silmät tšiin pane silmad kinni
Lu makkaap silmäd avõõ magab, silmad lahti
Lu katsop silmät piirullaa vaatab, silmad pilukil
M pani atškad silmiile pani prillid ette
Lu silmää ümpäri on valkulain silma(tera) ümber on silmavalge
J vai siä õõt silmiitt (sõkka), ku d [= ku ed] näe kas sa oled silmitu (pime), et ei näe?
Lu viihkuri pöllütäb liivaa, nät ku tuiskaab liivaa, nii silmet sõkkaaʙ vihur keerutab (tolmutab) liiva (üles), näe, kuidas tuiskab liiva, nii pimestab silmad
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läks(ki) üle
Ra miä tänävä koko üüt en maganud i silmää tšiin en pannuᴅ ma täna terve öö ei maganud ega saanud silma kinni
Lu tämä silmäd on ühtäpäätä tširjaᴢ ta silmad on ühtepuhku raamatus (= ta aina loeb)
M õmil silmiill näin, se õli nii aźźa oma silma(de)ga nägin, (et) see asi oli nii
Lu piäb oitaa niku ommaa silmää (seda) peab hoidma nagu oma silma(tera)
Ra silmäll kattsoa õli kõlmõd metraa silmaga vaadates (= silma järgi) oli kolm meetrit
P miä näin silmii müö, etti tämä petti ma nägin silmadest, et ta valetas
P tämä tetši suurõt silmäᴅ ta tegi suured silmad (= ta imestas)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaata(si)n tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli
P mene minuu silmiiss vällää mine minu silme alt ära!
P miε sinua en taho nähä silmää õttsaza ma ei taha sind silmaotsas(ki) näha
J tätä silmiistši en salli ma ei salli teda silmaotsaski
Lu se lahs kazvap silmää näheᴢ see laps kasvab silma nähes
M oottõlin, väzütin silmäd oottõõza ootasin, väsitasin silmad oodates
Ra jurma meeᴢ, näep karrua mettsäz i silmää ep plikut julge mees, näeb metsas karu ja silma(gi) ei pilguta
P sõimaz minua suut silmät täünεä sõimas mul suud-silmad täis
M näd nii õli äp̆piä, etti en täätännü kuh̆hõõ silmät panna näed, nii häbi oli, et ei teadnud, kuhu silmi panna
Ku ep sill oo häppiäät saop kahes silmäᴢ ei sul ole häbi, ütleb, kummaski (kahes) silmas
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
M miä täm̆mää kutsun, i laa tämä juttõõp suussa suh̆hõõ i silmässä silmää ma kutsun ta (siia), ja las ta (siis) ütleb suust suhu ja silmast silma
Lu selvät silmäᴅ ~ Li sirkaat silmäᴅ selged silmad
M unõkkaat silmäᴅ unised silmad
Ra paganat silmäᴅ ~ Lu d́iikoit silmäᴅ kurjad silmad
Lu Li väärät silmäᴅ kõõrdsilmad
Lu kurraa silmä vasak silm
Lu ku mõlõpat silmät tšihkuvaᴅ, tääʙ itkua kui mõlemad silmad sügelevad, (see) ennustab nuttu
Ra kalaa silmä kala silm
Lu kana silmä .. tulõõ aikana kehnossi näeʙ kana silm .. näeb tulega halvasti
M silmää kaasi ~ Ra silmää nahka silmalaug
M silmää ripsiᴅ ~ Lu silmää ripsuᴅ ~ Ra silmää karvõᴅ silmaripsmed
Lu silmää kulmaᴅ silmakulmud
M silmää titte ~ Lu J silmää terä silmatera
J silmää valko ~ silmää valkulain silmavalge
J silmää nurkk silmanurk
Ra silmää luuᴅ põsesarnad
J silmää plikk silmapilgutus
J silmää plikk ~ silmää pilkk silmapilk, hetk, moment
J silmää piiri silmapiir, vaateväli
2. fig silm(ake), lemmik, armsam (mõrsja hellitusnimi rahvalauludes) | vn любимица (ласкательное название невесты в народных песнях)
R ösa siha silmälleni ozopaikka ainüelleni (Reg. 15) rl osta koht mu silmale, asupaik mu ainsale
R tehkaa nüt sia silmälleni kuhe issueb imoni päälle pärnäise lavose (Eur. 34) rl tehke nüüd koht mu lemmikule (silmale), kuhu istub mu armastatu, pärnase pingi peale
3. pl silmad (näo tähendusena) | vn глаза (в значении лица)
P vot tuotii nuorikkõ, tuotii nuorikkõ lavvaa tagaa, rätte silmil vaat toodi mõrsja, toodi mõrsja laua taha, rätt näo ees
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ tema on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku kas või kuningale enesele
Lu nii ajap kõvassi, ni että praizgutõp silmäd roojaakaa tõisiilᴅ kihutab nii kõvasti, nii et pritsib teistel näo poriga (kokku)
K pestii silmäᴅ pesti nägu
L ku bõlõ silmät pestü, siz õlõᴅ χaamo kui pole nägu pestud, siis oled nagu hirmutis
J silmäd roojaᴢ nägu (on) must (määrdunud)
4. pl M prillid | vn очки
5. (paha, kuri) silm, silmavaade; (ära)silmamine, kaetamine | vn дурной глаз, дурной взгляд; сглаз
L etti kerεäjεä silmä ep kerttäissi rl (loitsust:) et kerjaja silm ei puudutaks (= ei näeks)
Kõ minuu vana ämmä, se kõv̆vii usko silmässi minu vanavanaema, see uskus väga silmamist (paha silma)
Po silmäss võip tulla, što piimä tulõb rahgass silma(mise)st võib tulla, et piim läheb kokku (muutub kohupiimaks)
I a naizikko, tämä vaatti i juttõõʙ: mikä kena lahsi on silla. i senessä silmässä tämä i kooli aga (võõras) naine, ta vaatas ja ütleb: mis kena laps sul on. Ja sellest silma(mise)st ta surigi
Lu kehno silmääkaa inemin tuõb vassaa paha silmaga inimene tuleb vastu
Lu täll on paha silmä, tämä sõnnaaʙ tal on paha silm, ta sõnub (ära)
6. silm, avaus, ava (milleski, näit. nõelal, kirvel jms.) | vn глазок (иглы), проушина (топора и т. д.)
M nii on peen silmä, etti en näe lütšätä (nõelal) on nii väike silm, et (ma) ei näe niiti nõela taha ajada
M peenel niglal peeni silmä peenel nõelal on väike silm
M alõzniglal õli silmä kinda(tegemis)nõelal oli silm
Lu rautvarol onõ silmä, silmä pannaa blokkii rauast kettal (= plokil) on avaus (silm), silm tehakse ploki sisse
M tširvee silmä, kuh̆hõõ isuttaaz vartta (see on) kirvesilm, kuhu pannakse vars
M omenaa silmäᴅ kartuli silmad (= iduaugud)
7. (suka-, võrgu)silm | vn петля (чулочная), ячея (сети)
Kõ sukkaa teen puikoll, eestää teen silmäᴅ sukka teen (= koon) varrastega (vardaga), esiteks teen (= loon) silmad
M ku tahot sukkaa lad́d́õpaa, piäp silmiä lizätä kui tahad laiemat sukka, (siis) peab silmi lisama
M kahs silmää teeᴅ õikõõppäi, a ühs silmä pahnuuppäi kaks silma teed parempidi, aga ühe silma pahem-pidi
M tõkutin silmää i pilazin rääoo lasksin silma (vardalt) maha ja rikkusin rea
J miä kaotan jo silmiiᴅ ma kahandan juba (suka)silmi
Lu võtõtaa ühtee silmäᴅ võetakse silmad kokku
M nõsa suk̆kaa silmä, lazzõ suk̆kaa silmä kasvata sukasilm (juurde), kahanda sukasilm
Lu võrkol on sorjat silmäᴅ võrgul on harvad silmad
Lu kurivõrkko on niku ailivõrkko, silmäd õlla vähä suurõpaᴅ tindivõrk on nagu räimevõrk(ki), (ainult) silmad on veidi suuremad
J võrkoo silmäᴅ võrgusilmad
8. laugas, mülgas, soosilm | vn озерко, окно (в болоте, не заросшее травой и имеющее сток)
Lu sooz on silmä soos on laugas
Lu ku silmää meeᴅ, siz algõd vajjoossa kui laukasse lähed, siis hakkad vajuma
P opõn vajoz lähtie silmääsie hobune vajus mülkasse
Lu lähtee silmää võit tokkua i poiz et pääᴢ laukasse võid kukkuda ja välja (sa) ei pääse
Ra soo silmä soolaugas
Ra silmä soo laukasoo
9. sügav koht, haud (veekogus) | vn омут
Li tõrvõ-jõgõz on silmäᴅ Tõrvajões on sügavad hauad
Lu silmä auta on litši rantaa merehaud on ranna lähedal
■
J etsi silmäᴅ mine minema!
P täll on silmä pittšä, näep kaukaalyõ tal on hea nägemine, näeb kaugele
Lu jääti vaa suurõt silmät pähhää sai petta (jäid vaid suured silmad pähe)
M mikä silmiiz näüttäüb ińeehmiizelee inimesele viirastub miski
J et-ko pannu silmelee mikitaa vaśkaa kas sa ei pannud tähele Mikita Vaskat?
Kõ miε tätä silmiiz en nähnü ma ei näinud teda üldse
P põlvyõ silmä põlvesilm
Lu tormii silmä tormi kese (tormi keskpunkt)
M jarvõõ silmä lahvandus, jäävaba ala järvel; jäässe raiutud auk (järvel)
I meree silmäᴅ fig mere silmad (= mülkad Itšäpäivä küla tagusel madalal soisel alal).
Vt. ka kanasilmä, kanaa-silmä, kososilmä, kossasilmä, kulta-silmä, niglaa-silmä, piirusilmä, pittšisilmä, pittšäsilmä, pulkkasilmä, põlvõõsilmä, riimusilmä, roojasilmä, rõõmu-silmä, sini-silmä, soosilmä, sukaasilmä, sõssarsilmä, tihusilmä, tinasilmä, tormi-silmä, tšüünelesilmä, vääräsilmä, õpõasilmä

suma M Lu J (Ku), g sumaa Lu J (kael)kott, paun | vn сума, сумка, котомка
Lu suma õli karjušil seĺĺäᴢ, sumaz õli eväᴢ kott oli karjasel seljas, kotis oli toidumoon
Lu naizill õltii suurõt sumat tšülleᴢ naistel olid suured kotid külje peal
J suma on õmmõltu üllee nahgõss kott on õmmeldud hülgenahast
J sapožnoi kurasõõ pani summaa (ta) pani kingsepanoa kotti
Ku se boo sinu jäniᴢ, kump eb oo sumaᴢ see pole sinu jänes, mis ei ole kotis

suukkuri Lu Li Ra J sukkuri Lu Li sukuri J, g suukkurii Lu Li Ra J sukkurii Lu suhkur, tükksuhkur | vn сахар, кусковой сахар
J elä han siä juu tšaajua suukkuritt (ilm suukkuria) ära ometi joo teed suhkruta (ilma suhkruta)
Lu se on rappia niku suukkuri see on rabe nagu suhkur
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat
Lu suurõt komkat suukkuria suured kamakad suhkrut
J suukkurii pää suhkrupea, peasuhkur
Lu suukkuri komu suhkrukamakas
Lu suukkuri pala suhkrutükk
Lu suukkuri javo ~ suukkuri liiva peensuhkur
Li sukkuri erneeᴅ suhkruherned
■
Lu se on sukkurill süütett, se on alvõss kazvõtt see on suhkruga söödetud, see on halvasti kasvatatud.
Vt. ka pääsuukkuri.
Vt. ka tsuukkara

suukkuripää Li suukkur-pää J-Tsv. suhkrupea | vn голова сахару
Li ennee õltii suurõt suukkuripääᴅ, ümper õli sinin paperi vanasti olid suured suhkrupead, sinine paber oli ümber

suuri K R-Reg. L P M Kõ V Lu Li J I Ku (Kett. Sj. R-Eur. R-Lön.) suur Len. K R-Reg. U L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku śuhri, komp suhrampa Kr Су́ури Pal₂ K-reg₂, g suurõõ K U P M Lu Li J I suuryõ L P suuree Ku
1. suur; tugev; pikk; sügav; arvukas | vn большой; крупный; сильный; длинный; высокий; глубокий; многочисленный
Lu panin õpõzõl suurõõ koormaa, piäb vähettää panin hobusele suure koorma (peale), peab vähendama
M üvällä lehmällä suur uhar heal lehmal (on) suur udar
I ärtšä suurõji sarvõjikaa suurte sarvedega härg
Ra ku suurõp arja, se on kukko kui (kanapojal) on suurem hari, (siis) see on kukk
Li suuri pala suu revitäp, peeni külläizen piäʙ vs suur tükk ajab suu lõhki, väike peab küllasena
P suukaa tämä tiep paĺĺo, a tšäeᴢ, tšämmälez on suur peukko kk suuga ta teeb palju, aga käes, kämblas on (ainult) suur pöial (= suuga teeb suure linna, käega ei käopesagi)
I suuri sõrmi pöial
J suuri sõrmi (Must. 183) keskmine sõrm
I suurõõ vatsaakaa suure kõhuga (rase)
M suurõt silmäd niku opõizõl suured silmad nagu hobusel (= väga suured silmad)
Li tšezällä püvvettii suurta kallaa suvel püüti suurt kala (= suuri kalu)
Lu sütšüzüll on lainõõt suurõpõt ku tšezällä sügisel on lained suuremad kui suvel
Lu täll on suur rikasuᴢ, a tämä ain rohkaap tahoʙ tal on suur rikkus, aga tema tahab aina rohkem
Lu se on suur sünti see on suur patt
M täll on taitaa suur tuska tal on vist suur mure
K emäz on suurõd vaivad nähnü rl (su) ema on suuri vaevu näinud
M kase on min̆nua vartõõ suur alu, suur abida see on minu jaoks suur solvang, suur ülekohus
M suur ooli suur hool, hoolitsus, mure
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
J kase oŋ kumm: pikkõrain lahs de nii suur paametti pääᴢ see on (alles) ime: väike laps ja nii suur mõistus peas
P i uulõõ lõhkazi suurõss nagrussa huulgi läks lõhki suurest naerust
Lu miä suurt üvvää meelt idgin ma nutsin suurest rõõmust
M suur kolamin on kujalla suur kolin on õues
J on suur pouta, maa lõh-kõõʙ on suur põud, maa lõheneb
J suurõd vihmaᴅ, sis pillaab viĺĺaa (kui on) suured vihmad, siis rikub vilja (ära)
Ra tänävä on nii suur utu täna on nii suur (paks) udu
Lu suur tuuli suur (tugev) tuul
K tüttärikod laulõttii suurõll äälell tüdrukud laulsid suure häälega
I naizil õltii vikahtõõᴅ peenepäᴅ i mehilä suurõpaᴅ naistel olid vikatid väiksemad ja meestel suuremad
P menin tällie pajattamaa, tämä tetši suurõt silmäᴅ, mitäid ep tää läksin talle rääkima, (aga) tema tegi suured silmad (= ta imestas), midagi ei tea(dnud)
I menivät pro-gonallõõ, kaiee astik̆koo panivat suurõlõ kepile (nad) läksid karjamaale, selle (tõrva)tünni panid pika teiba otsa
I rohot siälä suurõt kazvivaᴅ kõrge rohi kasvas seal
I lumi suuri lumi (on) sügav
J suurõll (pitšäll) harkkamuzõll tšäümä suurte (pikkade) sammudega käima
M miä tap̆paalin tätä suurõõkaa rutuukaa ma jõudsin talle suure rutuga järele
I meeᴅ .. kuhõɢ suurõõ teχχee lähed .. kuskile pikale teele
J suuri uni sügav uni
P suku õli suur suguvõsa oli suur
Lu suurissa on suur on väga suur
Lu suur-suuri koto suur-suur maja
2. täiskasvanu, suur | vn взрослый, большой
Kõ sukkaa teen, suurõlõõ piäp tehä kahõsatšümmett silmä teen sukka, täiskasvanule (= täiskasvanu sukale) peab tegema kaheksakümmend silma
Kõ kokalla tehäz i aluzjupkõita, suuria vartõ i lahsilailõ heegelnõelaga tehakse (ka) alusseelikuid, suurte jaoks ja lastele
M lahs pajatap suurijõ juttujõ väl̆lii, siᴢ juõllaᴢ elä tuŋkõõ, var̆raa vananõᴅ, kazvap pittšä parta (kui) laps räägib täiskasvanute juttude vahele, siis öeldakse: ära sega, vara vananed, kasvab pikk habe
I lahsõt kõittši suurõd i eloza ovaᴅ lapsed on kõik suured ja on elus
K suurõt tüttäred i noorõd naizõt tšäüsivät kõltaa täiskasvanud tüdrukud ja noored (abielu)naised käisid kolda korjamas
I suuri inehmine täiskasvanud inimene
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl kari on suuri sigu, aga teine (kari) on sea põrsaid
3. tähtis; suur | vn важный; великий; большой
P suur vid́d́es-päivä suur reede
M se tšihlago jo nätilpäivää päivännä, suur tšihlago see vastlapäev (on) ju pühapäevasel päeval, suur vastlapäev
M siis tuli suur pühä, seitsee näteliä enipäiväässaa siis tuli suur paast, seitse nädalat lihavõteteni
Kõ suur võõras pantii lavvaa õttsaa issumaa tähtis külaline (võõras) pandi laua otsa istuma
J piäb ent suurõssi, ep taho tull med́d́ekaa parvõõ peab end tähtsaks, ei taha tulla meie hulka
L harkkolaz õli suur tεätäjä Harkkolas oli suur külatark (~ teadjamees)
M täm on suur lurvi, ep kehtaa tehä milliz̆zee mit̆täiᴅ ta on suur laiskvorst, ei viitsi teha mitte midagi
J määretöin suur tšivi määratu suur kivi
J elä lõikka ilmõtoi suurt pala (leipä) ära lõika ilmatu suurt pala (leiba)
Lu suuri rikaᴢ väga rikas
■
Lu noorõn on suurõᴅ silmäᴅ, meeᴅ vanassi, mittä ʙ õõ tarviᴢ noorena tahad kõike, (aga) jääd vanaks, midagi ei ole (enam) tarvis
J miä pääzin suurõpõssi ma kasvasin suuremaks (= sain vanemaks)
J kõik tervüs tuli suurõpõssi tervis muutus tugevamaks
K sünnitid minuu suurilõ päivilee (itkust:) sünnitasid mu suurteks päevadeks (= raskeks eluks)
M mitä nii kaugaa mak̆kaaᴅ, jo suur päivä mis sa nii kaua magad, juba suur päev (väljas)
M alkõ tulla suurilla jalgoilla hakkas tulema suurte sammudega
I siiᴢ mois̆siossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü siis tuleme mõisast koju suurt teed (= maanteed) mööda
Lu siz jõgõz nõsap suurõõ vee siis tõuseb jões suurvesi
J suur vesi ~ suurõd veeᴅ suurvesi, kõrgvesi, tulv
Lu J suur meri avameri, ulgumeri, ookean
Lu suur meri ain šumizõʙ, siäll ain on lainõ avameri aina kohiseb, seal on alati laine(d)
Lu suurõõ meree aluᴢ kaugesõidulaev
I suurõza rättezä suurrätis
J suur nigl sukanõel, kotinõel
M suurõᴅ tšiitossõᴅ suur tänu, suured tänud
Lu suur leppä sanglepp, must lepp
Lu suur poltikaᴢ kõrvenõges
K suur põtkõᴢ harakputk
I suur putkõ naat
Ra suur tšärpein porikärbes, lihakärbes
J suurõt tükit seissa bataris suurtükid seisavad patareis
M suur ruikko (Set. 80) rõuged

sää¹ Kett. K L P Ke-Set. M Lu Li J I (Ra) sεä L P śää Kett. Се́а Pal₁ Ся Tum., g sää M Lu Li J
1. ilm | vn погода
M sää i ilma, se on ühs sõna. saaʙ juõlla nii, i saaʙ juõlla kanni {s.} ja {i.}, see on üks (ja seesama) mõiste, saab öelda nii, ja saab öelda naa
M tuli sää kehno ilm läks halvaks
I kõõs pilved leeväᴅ, sis kehno sää leeʙ kui tekivad pilved, siis tuleb halb ilm
P en nõõ χuolimaa χuonua säätä (ma) ei hakka hoolima halvast ilmast
M tänänn on kehno sää, sat̆taap šlottaa täna on halb ilm, sajab (lume)lörtsi
M ai ku on tuhmara sää, eb näütä jumalaa päivää oi kui sombune ilm on, ei näita jumala päikest
M mettsä elizeʙ eell üv̆vää säätä mets kajab ilusa ilma eel
M tänän on sirkõa sää, tširkas sää täna on selge ilm, kirgas ilm
M võtap teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
K vilu sää külm ilm
M põuta sää kuiv päikesepaisteline ilm
J paha sää (Must. 182) halb ilm
2. halb, vihmane, tormine, tuisune ilm, torm, tuisk | vn непогода (буря, вьюга, дождь)
I tuõp sää, pilvissüüje, leeʙ vihmaa tuleb halb ilm, läks pilve, tuleb vihma
M sat̆toa kaivaʙ, tuõʙ säätä kisub sajule, tuleb halb ilm
M kahs päivää eezä säätä mill jo vaivattaab luita juba kaks päeva enne halba ilma valutavad mul luud
I lahsi idgõʙ sää nalla, tällä on grõõza laps nutab enne halba ilma (= enne ilmamuutust), tal on song
K jäi sähääsee jäi halva ilma kätte
P tänänn on sää, tuiskaaʙ, lunta sataaʙ täna on tuisk, tuiskab, sajab lund
J sää tuiskõs tee tuisk on tee kinni tuisanud
Lu taivas punõtti, see tääp säätä taevas punetas, see ennustab tuisku
Lu süttü sää tõusis torm
Lu saap säät tuleb raju
J sää meni müütä torm vaibus (läks mööda)
J merell suurõõ sääka on repinnü kõig alusõ snaastiᴅ suure tormiga on merel rebinud (katki) kogu (purje)laeva taglase
I ümpär räštogua õlivat suurõt sääᴅ jõulude paiku olid suured tormid
Lu kõns tuulõb ja vihmaa saaʙ, on sää ilma kui puhub tuul ja sajab vihma, (siis) on tormine ilm
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ (kui) kajakas tunneb (ennustab) mere(l) tormi (tulekut), siis (ta) tuleb merelt ära, maale
Ra ku tääb meree säätä, siz meri kohizõʙ kui merel on torm tulemas (kui ennustab mere tormi), siis meri kohiseb
P kõva sεä kõva torm
P sis tääp kõvaa sääᴅ siis ennustab äikest.
Vt. ka hoonosää, lumisää, põuta-sää, šlottusää

taakka Kett. K-Ahl. L P M Li (Ra) taakkõ ~ taakk J-Tsv. Така Pal₂, g taakaa L J kandam, koorem, raskus | vn ноша, груз, тяжесть
L võtti taakaa seltšεä võttis koorma selga
J puhgip toovvõ raŋkka taakkaa puhib tuua rasket koormat
Li mill on tšäez raŋkka taakka mul on käes raske kandam
Ra suurõt taakat tõi niinee koort tõi suured kandamid niine(puu)koort
M vih̆haa õhzat tootii taakall kot̆toosõõ vihaoksad toodi (seljas) kandamina koju
M märjäss paikass taakoll kannõttii einää kuivalõõ märjast kohast kanti kandamitena heina kuivale (kohale)
L taakka tõkuʙ, kui maimid jumalaa koorem muutub kergeks, kui mainid jumala nime.
Vt. ka tõrvastaakka

tšiŋkko M Kõ, g tšiŋkoo (lume)hang | vn сугроб
Kõ tänavoonn õlivad suurõt tšiŋkoᴅ tänavu olid suured hanged.
Vt. ka lumitšiŋkko

tšültši K-Ahl. Lu Li J (R-Eur. R-Reg. Ra) külki (J Ku), g tšüllee Lu J tšüĺĺee J külg | vn бок; сторона
Lu karu sütšüzüssä teep pezää, veseristaa üül vääntääp tõizõll tšüllell i juttõõʙ: puul üütä om magattu, oh-oh karu teeb sügisel pesa, kolmekuningapäeva ööl keerab (end) teisele küljele ja ütleb: pool ööd on magatud, oh-oh
Lu koorma kõikkinaa kallissu ühtee tšültšee koorem kaldus täiesti ühele küljele
Ra venez on airoᴅ, a tšültšiiz õllaa kahsaarazõt tulliᴅ paadis on aerud, aga parrastes (külgedel) on kaheharulised tullid
Lu ümperii päivüttä välissä on varo, a välissä päivüü tšültšiiᴢ õllaa sapiᴅ päikese ümber on vahel ring, aga vahel on päikese külgedel sapid (~ plekid)
J nämät toukottii tšültšiikaa nad tõugati külgedega (eemale)
Lu tšäed õltii tšültšii pitumittaa käed olid piki külgi
Li anti tšültšee kulakalla lõi rusikaga vastu külge
Lu naizill õltii suurõt sumat tšülleᴢ naistel olid suured kotid külje peal
Lu tätä pissi tšültšee tal olid küljes pisted
Lu tuuli on tšüllessä tuul on külje pealt
Ku kattal pattaa soimaaʙ, a küled om musad molepiillᴀ vs katel sõimab (ahju)potti, aga küljed on mustad mõlemal (= pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad)
J tšüllet katko kannossiil rl (hobuse) küljed katkus katki kannustega
Lu õikaal tšüllell (laev on) paremal küljel (kreenis)
Lu aluz meep tšültši virtaa laev läheb külgvoolu
J tšültši tuuli külgtuul, küljetuul
Ra tšültši lavõin külgpink (toa külgmises seinas asetsev pink)
Lu tšültši siiveᴅ küljeuimed.
Vt. ka tšültšä, tšültšü

tšülvää Kett. vdjL K U L P M Kõ S Lu Ra J (Len. R) tšülvä J-Tsv. tšülvääɢ I (vdjI) Чю́льве Pal₂ K-reg₂ Ii-reg₁ Кю́льве Pal₂, pr tšülvän K R P M Lu Ra tšülven J, imperf tšülvin U P M Kõ Lu Ra J külvata; (mingit vilja või põllukultuuri) maha teha | vn сеять; засевать
Li vanad mehed ennee tšülvettii õmall aigõlõ kõiɢ. kagrall õli õma aikõ i õzrõllõ i vehnäll niill õli õma aika tšülvää vanad mehed külvasid ennemalt kõik (külvid) omal ajal. Kaeral oli oma aeg ja odral ja nisul, neil oli oma aeg külvata
P vaatõttii, millin tševäd vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või millal saab külvata
Kõ tšev̆vääl tšülvääᴢ kagraa, meil tšülvääs per̆rää jürtšiä kevadel külvatakse kaera, meil külvatakse (kaera) pärast jüripäeva
Lu ku kuulõt suurusõtta tšakkoa, sis tšako petäʙ, siz elä mee tšülvämää kui kuuled kägu hommikueineta, siis kägu petab, siis ära mine külvama
Lu kase seemene ittääʙ, saap tšülvää see seeme idaneb, võib külvata
Li siiz veitettii valo niku tšülvää kagraa vai siäl tšesä rüissä, vehnää siis veeti (põllule) sõnnikut, (et) nagu külvata kaera või seal (veel) suvirukist, nisu
P iezä tšülvämiss äessääss enne külvamist äestatakse (põldu)
Li ku tšülvettii, siz võtõtt taas päält äesettii, kahõlt kõrtaa kui külvati, siis võeti (ja) taas pealt äestati, kaks korda (järjest)
J jutõllaa, jot suviviĺĺaa om parõp adrõn nalaa tšülvä öeldakse, et suvivilja on parem külvata adra alla (= külv küntakse puuadraga mulda)
Li sis poikanõ meni eez ja sis takkaa tšülvejä taas sihee poigaa jältšii müütä tšülvi siis poisike läks ees ja siis järele külvaja taas siia poisi jälgi mööda külvas
Li tämä meni i tšülvi kahs tšäsimüssä kõrrõᴢ ta läks ja külvas kaks külviriba korraga (s.t. parema käega kord jalgade ette, kord paremale kõrvale)
Lu võtõttii tšülvö vakassa i tšülvettii võeti (seemet) külvivakast ja külvati
J aivoi, jo tšülvemä piäb nõiss, a paarńaattši veel tšüntemett oi-oi, peab juba külvama hakkama, aga kesadki veel kündmata
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
J touko-viljää tšülvettii tševäällä tõuvilja külvati kevadel
J müü tšülvimmä tševäällä suvikassa me külvasime kevadel suvirukist
J rüiz on tšülvettü rukis on külvatud
J põllot tšülvettü põllud on külvatud (= seemendatud)
I kui eellä lin̆naa tšülvettii kuidas ennemalt lina külvati?
M eellä tšülvettii kańivaa vanasti külvati kanepit
J väliss i med́d́e poolla tšülvetä greettsina vahel külvatakse ka meie kandis tatart
J enne tšülvettii suurõt põllod vikkia õpõzillõõ süüvvä enne külvati suured põllud vikki hobustele süüa
Ra tšülvettü ärüd on kaunis põldristik (külvatud ristik) on punane
M tšülväd markofkaa külvad porgandit
Lu mõnikkaall on tšülvettü kumina, akkunall kazvaʙ mõnel on külvatud köömned, õues kasvavad
K durakkoi ep tšüntää ep tšülvää, ize süntüväᴅ vs lolle ei künta ega külvata, ise sünnivad
M va ku nüd avvoʙ, taitaa tšülväb obahkoo (ilmast:) vaat kuidas nüüd hautab (= on palav, kuum), vist külvab seeni
■
J taivõs kõig on tšülvettü tähtiikaa kogu taevas on tähti täis külvatud.
Vt. ka tšülvöä

tõukõᴢ ~ tõukõ M, g tõukkõõ M
1. tõuk, uss | vn червь, червяк
tõukõᴢ, omenoo sööʙ, maaomenoita tõuk, sööb kartuleid
suurõt paksut tõukkõõᴅ suured paksud tõugud
lehmäl on paĺĺo tõukkõita seĺĺäᴢ lehmal on palju (kiini)tõuke (= kiinimuhke) seljas
omenaa tõukõ kartuliuss, -tõuk
2. puukoi | vn точильщик, древесный червь
rih̆hee irrez on paĺĺo tõukkõit maja palkides on palju puukoisid.
Vt. ka toukkomatokkainõ, touko, toukomato, touku, tõukka, tõukko, tõukkomato

tänävoonna J tänävoonnõ J-Tsv. tänävoonn M Kõ Li J tänävoona I tänävoon Lu I tänävuon K P tänavu | vn в этом году
Lu tänävoon on leivõkõz vooᴢ tänavu on viljarikas aasta
Kõ tänävoonn õlivat suurõt tšiŋkoᴅ tänavu olid suured hanged
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
I tänävoona groomulla murtõli puuᴅ tänavu äike murdis puid.
Vt. ka tänävootta, tänävä

tükki¹ Ja Lu J (Kõ-Len.), g tükii Ja Lu J suurtükk, kahur | vn орудие, пушка
J sõa-laivoill on tükit pääll sõjalaevadel on kahurid (peal)
J kronšõttis tükkiiss ammuta, meile kuuluʙ Kroonlinnas tulistatakse kahureist, meile on kuulda (kuuldub)
Ja ammuttii tükkilöissä (Len. 253) tulistati suurtükkidest
J suurõt tükit seissa batariᴢ suurtükid seisavad patareis.
Vt. ka suurtükki
Vt. ka tükkü²

vetää K P (M Kõ Lu Li) vettää ~ vettä J Вéйтта ~ Ветта ~ Ветя́ Pal₂, pr veän K J, imperf vetäzin J vedada | vn возить
M ku nõisaz näitä saattoita vetämää, siis pissääz al̆laa suurõt kepiᴅ kui hakatakse neid (heina)saade vedama, siis pistetakse (sao) alla suured kepid
J alkõga vettää nootta tšöüsi-rihmoiss hakake vedama noota köitest
Lu ku obrazan alla veetii, nii antiiᴢ kui (haige) pühakuju alla viidi, siis (tõbi) andis järele
J iĺĺõkkoittaa võtti, veti esimeizet sõnaᴅ tasakesi võttis (sulepea), vedas esimesed sõnad (paberile).
Vt. ka veittää, veitellä, väitellä, väittää

vihma Len. Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra I (Ku) wihma ~ wihama ~ wihema ~ wähäma Kr Вигма Pal₁ Ви́гма K-reg₂ Ii-reg₁ Вигма Tum., g vihmaa L Lu J vihma Lu J vihm | vn дождь
M vihmaa sat̆taaʙ vihma sajab
Kõ ku talvõll on tuizgut, siz on vihmat suvõll kui talvel on tuisud, siis on vihmad suvel
Kõ kui tšülväd vihmal, on paĺĺo kehnob viĺĺa kui külvad vihmaga, (siis tuleb) palju kehvem vili
Kõ kui päivä laskõup pilveesee, siz oomõnn leeʙ vihmaa kui päike loojub pilvesse (= pilve sisse), siis tuleb homme vihma
P vihmakulli algap piikkaa, vihma tulõʙ vihmakass hakkab vinguma, tuleb vihma
Lu vihma alõni vihm vähenes (= andis järele)
P lahzõd johsõvad vihmaasyõ lapsed jooksevad vihma kätte
Ra vihmaa tuõb niku vartaass valaʙ vihma tuleb nagu oavarrest (nagu vardast valab)
L suur vihma ain õli aina oli suur vihm
Lu umpi vihma on pitšällin vihma lausvihm on pikaajaline vihm
Lu griba vihma on heeno vihma seenevihm on peenike vihm
Lu lumisekainõ vihma lumesegune vihm
J vihmaa saaʙ ja veez on suurõt pulloᴅ, siz on pittšä vihma (kui) vihma sajab ja vees on suured mullid, siis on (= tuleb) pikaajaline vihm
Li sakkia vihma tihe vihm
I vihma ai pöllüü poissiɢ vihm ajas tolmu ära
J sakka vihm ~ siitt vihm ~ obakk vihm tihe, peen vihm, uduvihm, seenevihm
J rappa vihm paduvihm
Lu tänäv on itšäv ilm, vihma ilm täna on nukker ilm, vihma(ne) ilm
Lu vihmal aikaa karjušši piäʙ vihmasõppaa vihmasel ajal kannab karjane vihmariideid
J kiuru laulob üväll ilmall, vihma päiväl tämä eb laulo lõoke laulab ilusa ilmaga, vihma(sel) päeval ta ei laula
J vihma tšesä vihma(ne) suvi
J vihma voosi vihma(ne) aasta
J konnat krookataa, taijõtaa vihmaa konnad krooksuvad, ennustavad vihma
Lu nõisi kõva tormi ja vihmaa sato tõusis tugev torm ja (algas) vihmasadu
J vihmaa kaarõ vikerkaar
J vihm mato vihmauss.
Vt. ka gribavihma, jürüü-vihma, obakk-vihma, rajuvihma, umpi-vihma, utu-vihma, valovihma

viki J, g vikii ~ viki J vikk, kurehernes | vn вика
J enne tšülvettii suurõt põllod vikkia õpõzillõõ süüvvä enne külvati suured põllud vikki hobustele söögiks
J vikkiä lüüvvä vikahtõka de süütetä žiivõtõllõ vikki niidetakse vikatiga ja söödetakse loomadele.
Vt. ka viikka

väräjä K L M Kõ Lu I vär̆rääjä I veräjä Po J veräi ~ veräje J, hrl pl veräjäᴅ Po veräjeᴅ J värav | vn ворота
Kõ õvvõõ mennäz väräjässä õue minnakse väravast
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt kulgema (= minema), väravailt veerema
Lu kalitka on suurõõ väräjää rinnal jalgvärav on suure värava kõrval
J katsob niku boran uusiijõ veräijõ pääle kk vaatab nagu oinas uusi väravaid
Lu suurõt haŋgõd õltii, piti kaivaa hodu, ku saad väräjää avõõ suured hanged olid, tuli kaevata käik, et saad värava lahti
Lu väräjää i suurõõ paat tšiin, a miiraa suut et paa tšiin vs paned ka suure värava kinni, aga rahva suud (sa) kinni ei pane
Lu avvaa väräjä avõ tee värav lahti!
K väräjää piεb avõõ tehä peab värava lahti tegema
I avattuuᴅ vär̆rääjäᴅ avatud väravad
J nütt leeväd veräjää suullõ nüüd tulevad värava suhu
Lu väräjää sammõᴢ väravapost
Kõ õvvõõ väräjä õuevärav
M jumalaa väräjäᴅ altariväravad
M kupoĺoo ööll tehtii tõrvaakaa risid väräjää jaaniööl tehti väravale tõrvaga ristid (= ristimärgid).
Vt. ka kotoveräjä, lautaveräjä, rautaväräjä, takaveräjä
Vt. ka värjä