[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kukkõ Kett. K L P M Kõ S Lu J Ku (R-Reg. vdjI) kukke Kr Куккъ K-reg₂ Ii-reg₁, g kukõõ Kett. P kukyõ L P kuk̆kõõ M Kõ
1. kukk | vn петух
M kõm neĺĺä kan̆naa õli i kukkõ kolm-neli kana oli ja kukk
S kukkõ esimein kõrt laulaʙ, on tunni (kui) kukk esimest korda laulab, on kell üks
M kukkõ – pää peen, a meeltä paĺĺo kukk – pea väike, aga mõistust palju
Kett. kukkõ laulahtii kukk laulis (korra)
M kukkõ kudrutaʙ kukk kõketab
M kukõᴅ ratkoass laulaa kuked lõhuvad laulda
K miez mieb riheppäälee, lihanaappa ṕää ṕääl. mi se on. se on kukkõ mõist mees läheb lakka, lihakauss pea peal (= mees kõnnib toa peal, lihavaagen pea peal). Mis see on? – See on kukk
Kõ kuk̆kõõ parta kuke lokuti
Kett. kukõõ lauluussaa ~ kukkõõssaa ~ vdjI kukkõissaaɢ kukelauluni
K esimeisezä kukõza (Ahl. 130) esimese kukelaulu ajal
K äd́d́äs kuttsu kukõssa, ämmäs päivää valgõttõza (Al. 49) rl su äi kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles), su ämm päeva valgenedes
2. (poisikese) peenis | vn половой член (у мальчишки)
M meill juõllaᴢ: ku peenet pojokkõizõᴅ kusas tul̆lõõsõõ, siz näd́d́ee kuk̆kõõ päälee kazvap koira nännä meil öeldakse: kui väikesed poisid kusevad tulle, siis nende peenise peale kasvab koeranael
3. savipill (piilupardikujuline savist vile) | vn глиняная свистулька в виде уточки
M kukkõ, pilli kukkõ savipill
■
M kuk̆kõõ arja kukehari (teat. lill).
Vt. ka pillikukkõ, tedre-kukkõ, vattsakukkõ
Vt. ka kuka, kukko, kukkupilli