[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kukko R M Kõ Po Lu Ra J Ku Кукой Pal₂, g kukoo Lu Ra J Ku
1. kukk | vn петух
J aik nõiss üleᴢ, kukod jo laulovõᴅ (on) aeg üles tõusta, kuked juba laulavad
Lu kukko kukotaʙ, kutsup kanoi kukk kõketab, kutsub kanu
Ku kukko noisi kruukuttõmmaa kukk hakkas kõketama
Lu kukko laulob i tuhõrtap kanoi kukk laulab ja kannustab kanu
Ku kukko laulab ilmaa muuttoa kukk laulab ilmamuutust
Lu näd õllaa paganaᴅ, niku kukoᴅ ain tapõllaa näe, on tigedad, aina taplevad nagu kuked
J ep hooli kuunõlla kukkoa rl ei ole vaja kukke (= hommikust kukelaulu) kuulata
J noorikkõ kukossa kuttsu rl noorik kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles)
J kukoo kant kuke kannus
J kuko arjõ oŋ kauniᴢ niku veri kuke hari on punane nagu veri
Lu kukoo arja ~ J kukoo arjõ kuke hari
J kukoo part kuke lokuti
J kukoo laulomizõll kukelaulu ajal
2. isalind | vn птица-самец
Lu mettso õli kukko, a kana on mettsä kana metsis(ekukk) on isalind, aga emalind on emametsis
Lu sorza kukko i sorza kanaᴅ isapart ja emapardid
J kalkkun kukko isakalkun
3. hrl pl kukemuster, -kiri (tikandis) | vn петухи (вышивальный рисунок)
Ra oššofka se õli kõik kukkoikaa pilutõttu (naiste peakatte) otsik, see oli kõik kukemustriga tikitud
J suurõt kukoᴅ suur kukemuster (eriline särgiõla tikand)
J tšeero-äntä kukoᴅ keerusabakuked (eriline kukemuster särgi õlalapil)
■
M sis kukoᴅ nii rüüpättii siällä vatsat täünä siis mehed rüüpasid seal vatsad nii (täis)
Lu kukoo arja kazvõb akkunaa pääl kukehari (= teat. lill) kasvab akna(laua)l.
Vt. ka anõkukko, pillikukko, tedrikukko, varõskukko
Vt. ka kuka, kukkõ