Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Pöördkonnad

PKAVATUD TÜÜBIDSULETUD TÜÜBID
I/1 V/ trei/ma (3)
/1 V/ või/ma (5)
/1 V/ saa/ma (2)
/1 V/ käi/ma (4)
/1 V/ joo/ma (5)
II/2 I~II V/ ela/ma/2 III V/ jälgi/ma (30)
/3jj/ kirjuta/ma
/ta, sta, lda,
nda, ne, u-refl/
/(C)le 3/ esitle/ma
/(e)le/ kõnele/ma/2 I e/ tule/ma (5)
/2 III i, e/ jälgi/ma/2 I e/ pese/ma (2)
III/2 III i, u, e/ õppi/ma/1 C/ saat/ma (60)
/1 C/ jät/ma (5)
/1 C/ laul/ma (7)
/1 C/ tõus/ma (7)
/1 C/ murd/ma (16)
/1 C/ mõsk/ma (2)
/2 I V/ luge/ma (17)
/2 I V/ tege/ma (2)
/2 III i, u/ käski/ma (3)
/1~ 2 III/ maits(e)/ma (3)
IV/2 III a/ hüppa/ma
/(C)le 2/ vestle/ma/(C)le/ mõtle/ma (2)

Astmevahelduse alusel jagunevad pöördkonnad kahte suurde rühma: astmevahelduseta pöördkonnad (I ja II pöördkond) ja astmevaheldus­likud pöördkonnad (III ja IV pöördkond). Astmevahelduseta sõnad jagu­nevad kahe pöördkonna vahel ennekõike algvormi ehituse alusel: I pöörd­konda kuuluvad /1 V/-sõnad, mis jagunevad mitmeks väikeseks rühmaks ja mille muutevormistik on väga kirju. Enamik ühesilbilisi vokaal­lõpulisi sõnu on ebaregulaarsed, st nende põhivormid ning ana­loogia­reeglid ülejäänud vormide tuletamiseks ei kattu pöördsõnade põhi­massi omadega. II pöördkonda kuuluvad kõik ülejäänud astme­vahel­­duseta sõnad. Astmevahelduslikud sõnad jagunevad kahe pöörd­konna vahel astmevaheldusmalli ja formatiivivaliku alusel.