Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Pöördkonnad

võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp

võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp (ÕS 49. tüüp). Loet­letud tüübid on välteteisenduslikud, st siia kuuluvate sõnade vormistikus esineb teisevältelisi vorme, mis sisaldavad ühesilbilist tüvevarianti. Põhivormide hulka tuleb lugeda ka lihtmineviku ainsuse 1. pööre, sest nende sõnade lihtminevik võib olla ebaregulaarne. Osa vorme on ana­loogilised nud-kesksõnaga. Kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöörde võib aga kõrvale jätta, sest selle moodustamisega ei teki probleeme ning sama allparadigma ülejäänud vormide väldet selle põhjal tuletada ei saa.

ma-tgn`või/ma`saa/ma`käi/ma`joo/ma
da-tgn`või/da`saa/da`käi/a`juu/a
takse-vorm`või/dakse`saa/dakse käi/akse juu/akse
nud-kesks või/nud saa/nud käi/nud joo/nud
Lihtmin ains1 i>või/sin`sa/in käi/sin jõ/in

da-tegevusnimes kasutatakse formatiivi da (`või/da, `saa/da) või a (`käi/a, `juu/a). Umbisikulise tegumoe olevikuvormis kasutatakse for­ma­tiivi dakse (`või/dakse, `saa/dakse) või a (käi/akse, juu/akse). Liht­mine­vikus kasutab osa sõnu s-minevikku (või/sin, käi/sin), osa sõnu i-mi­ne­vikku (`sa/in, `jõ/in); vormiti esineb mõlema tunnuse korral välte­teisendust, kusjuures kõik kahe- või enamasilbilised lihtmineviku vormid on välteteisenduslikud.

Analoogiaseosed ülejäänud vormide moodustamiseks on neil sõna­del samuti hälbivad. Olulisim erinevus on see, et umbisikulise tegumoe olevikuvorm (`või/dakse, `saa/dakse, käi/akse, juu/akse) on indivi­duaal­ne ning umbisikulise tegumoe ülejäänud vormid, mis kasuta­vad alati d-algulist formatiivi, on tuletatavad ma-tegevusnime järgi: `või/ma → `või/di, `või/dud jne, `saa/ma → `saa/di, `saa/dud jne, `käi/ma → `käi/di, `käi/dud jne, `joo/ma → `joo/di, `joo/dud jne.

Kindla kõneviisi oleviku ainsusevormid ning tingiva ja kaudse kõne­viisi kõik olevikuvormid moodustatakse samuti ma-tegevusnime järgi: `või/ma → `või/n, `või/ksin, `või/vat jne, `saa/ma → `saa/n, `saa/ksin jne, `käi/ma → `käi/n, `käi/ksin jne, `joo/ma → `joo/n, `joo/ksin jne. Kind­­la kõneviisi oleviku mitmusevormid on välteteisenduslikud: või/me, saa/me, käi/me, joo/me.

Välteteisendusliku nud-kesksõna järgi moodustatakse kindla kõne­viisi oleviku mitmus, tingiva ja kaudse kõneviisi minevik, käskiva kõneviisi mitmus, möönva kõneviisi olevikuvorm ja mata-vorm, nt või/nud → või/me, või/nuksin, või/nuvat, või/gu, või/mata; käi/nud → käi/me, käi/nuksin, käi/nuvat, käi/gem, käi/mata.

Harva kasutatavates vormides võib välde kõikuda.

võima-tüüpi kuuluvad`võima, `kee/ma, `lee/ma, `nai/ma, `näi/ma.
saama-tüüpi kuuluvad`saama, `jääma.
käima-tüüpi kuuluvad`käima, `vii/ma, `poo/ma, `müü/ma.
jooma-tüüpi kuuluvad`jooma, `loo/ma, `too/ma, `löö/ma `söö/ma.