Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

I käändkond: avatud tüüp koi–idee

I käändkond: avatud tüüp koi–idee.

`koii`dee
`koi`koi/dei`deei`dee/de
`koi/d`koi/sidi`dee/di`dee/sid ~ i`de/id
`koi/ssei`dee/sse

Esimese käändkonna sõnadel on tüvi ilma vahelduseta. Ainsuse osas­tava formatiiv on kõigil sõnadel d, mitmuse omastavas de. Mitmuse osastavas käändes võib alati olla sid. Osal sõnadest esineb mitmuse osastavas käändes paralleelvorm formatiiviga id. Ainsuse lühike sisseütlev (formatiiviga hV) on olemas ainult üksiksõnadel.

koi–idee-tüüpi (ÕS 1. ja 2. tüüp) kuulub umbes 300 /1 V/-sõna, millest valdav enamik on ainult morfoloogilises mõttes ühe­silbi­lised, väliselt aga mitmesilbilised (võõr)sõnad rõhuga viimasel silbil, nt `koi, `maa, `puu, i`dee, orhi`dee, rande`vuu, o`boe, tri`koo, mil`jöö.

Mitmuse osastav. Tüüp jaguneb kaheks olenevalt mitmuse osas­tava paralleelvormi olemasolust. koi-tüüpi sõnadel võib mitmuse osastavas olla ainult sid, nt `koi : `koi/sid. i`dee-tüüpi sõnadel on ole­mas paral­leel­vorm formatiiviga id, nt i`dee : id`ee/sid ~ id`e/id. Piir nende tüüpide vahel tegelikus keelekasutuses pole selge. Paralleelvorm puudub kindlasti sõnadel, mis lõpevad diftongi või pika i-ga, nagu `koi, `boa, `kae, `või, `viu, par`tei, kon`voi, `prii, mar`kii, par`tii. Samuti puudub paralleelvorm paaril pika vokaaliga lõppeval omasõnal, nagu `jää, `süü, ja noodi- ning tähenimedel, nagu `aa, `bee, `do, `re. Paral­leel­vorm on kindlasti olemas kümmekonnal pika vokaaliga lõppeval omasõnal: `maa, `soo, `kuu, `luu, `muu, `puu, `suu, `öö, `töö, `vöö. Ena­­­masti on paral­leelvorm tarvitatav ka pika e-ga lõppevatest mitmesilbilistest võõrsõnadest, nagu i`dee, port`ree, atel`jee, al`lee. Muus osas on paralleelvormi kasutus küsitav, vrd tri`koo : ?tri`ko/id, hal`vaa : ?hal`va/id, rande`vuu : ?rande`vu/id, aga ka pika e-ga lõppe­vate sõnade korral, nagu tur`nee : ?tur`ne/id, ku`pee : ?ku`pe/id. Pa­ralleel­­vormi vastuvõetavust mõjutab niisuguses tähenduses vormi tavalisus.

Kui formatiiv id liitub pika vokaaliga lõppevale tüvele, siis tüve pikk vokaal lüheneb: `maa + id → `ma/id, i`dee + id → i`de/id.

Mitmuse omastav. Esineb kõikumisi mitmuse omastava käände ning selle analoogiavormide vältes, nt `maa : `maa/de ~ maa/de, i`dee : i`dee/de ~ idee/de.

NB! Välteteisendus ei muuda neid sõnu astmevahelduslikuks. Tüvi on siin alati ühesilbiline ning teine välde on vastavate vormide eripära, mis ei iseloomusta tüve käitumist.

Lühike sisseütlev esineb üksiksõnadest ning on osal juhtudest pigem määrsõna kui käändevorm. Lühikese sisseütleva formatiiviks on hV, kusjuures formatiivi ees tüve pikk vokaal lüheneb: `maa : maha, `suu : suhu, `soo : sohu, `öö : öhe. Vrd kaevas pehmesse maasse augu, aga kukkus maha.

Erandid. Sõnade `hea ja `pea murdeline kasutus on olnud kõikuv: hea ~ hää, pea ~ pää. Ehkki kirjakeeles on võidule pääsenud difton­giline algvorm, tuginevad ainsuse lühike sisseütlev (sõnast `pea) ning mitmuse osastav pika vokaaliga tüvevariandile, mida tänapäeva keele seisukohalt võib pidada supletiivseks. Mitmuse osastavas puudub neil sõnadel sid formatiiviga vorm: `pea : `pea : `pea/d : `pea/sse ~ pähe : `pea/de ~ pea/de : `pä/id; `hea : `hea : `hea/d : `hea/sse : `hea/de ~ hea/de : `hä/id.

Sõnad `au, `nõu kuuluvad keeleajalooliselt kahesilbiliste sõnade hulka. Seetõttu langeb nende vormimoodustus kokku II käändkonna ema-tüübiga (vt M 119), st nende ainsuse osastavas ei tohi kasutada formatiivi d. Lubatud on ainult (seda) `au, (seda) `nõu.

Sõna `loe on tugevneva laadimuutusega sõna, mille vormimoodustus langeb kokku VII käändkonna sõnadega (vt M 158)

Sõnades `aaria, `paapua, rodeo, stereo, video jts ei ole diftongi, st need sõnad on kolmesilbilised (`aa-ri-a) ning kuuluvad järelikult IV käändkonna aasta-tüüpi (vt M 126).