Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Erandid

Erandid. V käändkonna erandsõnadeks on teine ja naine. Nende sõnade algvormi ehitus /2 II/ ei sobi kokku ühegi /ne/-sõnade avatud tüübiga. Mitmuse osastav on neil ainuvõimalikult vormitüveline (nagu oluline-tüübis). Erandlikuks muudab need vormiti esinev välteteisendus ning lühike sisseütlev (sõnast teine), milleks on välteteisenduslik muutetüvi 0-formatiiviga: teine : teise : `teis/t : teise/sse ~ `teise : teis/te : `teisi.

jõuline-segatüübi järgi käänduvad `väike(ne), `päike(ne), `äike(ne), mille vormistikus esineb lühenenud tüvega paralleelvariante: `väi­ke(ne) : `väikese ~ `väikse : `väikes/t : `väikese/sse ~ `väikse/sse ~ `väi­kesse : `väikes/te : `väikesi ~ `väikese/id ~ väikse/id. Lühema (ilma e-ta) tüvekujuga vormid on argikeelsemad.

Umbes 180 /2 I~II s/-sõna allub tugevnevale astmemuutusele (vt M 155, M 156). Paarkümmend (V)s-lõpulist sõna käitub nagu tavalised konsonantlõpulised sõnad (vt M 131).