Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Liitarvsõnade käänamisest

Liitjärgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, arvsõna esikomponendid jäävad kõigis käänetes omastavasse.

    Nimetav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljas

    Omastav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda

    Osastav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda/t

    Sisseütlev: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda/sse

Liitpõhiarvsõnade käänamisel muutuvad nimetavas, omastavas ja osastavas kõik komponendid (olenemata kokku- või lahku­kirjuta­mi­sest). Sõna tuhat osastav on liitarvu koostises tuhat. Alates sisse­ütle­vast jäävad esikomponendid omastavasse ning käändub ainult viimane sõna.

    Nimetav: `kaks tuhat `kuus+sada `kolm

    Omastav: kahe tuhande kuue+saja kolme

    Osastav: `kahte (~ `kah/t) tuhat `kuu/t+sada(t) `kolme

    Sisseütlev: kahe tuhande kuue+saja kolme/sse

Kui mõnda arvsõna osa on vaja rõhutada, võib see ka esikompo­nen­dina kõigis käänetes muutuda, nt Mitmest inimesest siin õieti juttu on? – Vähemalt kolmest- kuni neljastsajast.

VII käändkonda kuuluval arvsõna järelkomponendil -kümmend on osastavas käändes kaks paralleelvõimalust: kümmend ja kümme/t.

    Nimetav: `viis+kümmend

    Omastav: viie+`kümne

    Osastav: `vii/t+kümmend ~ `vii/t+kümme/t

    Sisseütlev: viie+`kümne/sse

(rõhulises asendis viie/sse+`kümne/sse)

Arvsõna osa -teist(kümmend) võib nimetavas, omastavas ning osas­tavas esineda ilma järelkomponendita -kümmend. Alates sisseütlevast on järelkomponent vajalik. Sõnaosa -teist ei käändu, teised osad käänduvad nagu tavalised liitarvsõna osad.

    Nimetav: `viis+teist(+kümmend)

    Omastav: viie+teist(+`kümne)

    Osastav: `vii/t+teist(+kümmend) ~ `vii/t+teist+kümme/t

    Sisseütlev: viie+teist+`kümne/sse

    (rõhulises asendis viie/sse+teist+`kümne/sse ~ `vii/de+teist+`kümne/sse)

Sõna `pool käitub tavalise arvsõnakomponendina: `pool+sada : poole+saja : `pool/t+sada(t) : poole+saja/sse (rõhulises asendis poo­le/sse+saja/sse ~ `pool/de+saja/sse).

Liitarvsõnas `pool`teist võib esiosa pool- omastavas ja alates sisse­ütle­vast jääda muutumatuks või olla omastavakujuline: `pool+`teist : `pool+teise ~ poole+teise : `pool/t+`teis/t : `pool+teise/sse ~ `pool+ `teise ~ poole+teise/sse ~ poole+`teise.

Pikemate liitarvsõnade (poolteistkümmend, poolteistsada) esi­kom­ponen­dina esineb poolteist- alates sisseütlevast omastavas. Rõhulises asendis võib osis -teist- käänduda, kusjuures sisseütlevas on tal kaks paralleelvormi nagu sõnal teine: `pool+teise+`kümne ~ poole+tei­se+`kümne : `pool/t+`teis/t+kümmend ~ `pool/t+`teis/t+ kümme/t : `pool+ tei­se+`kümne/sse ~ poole+teise+`kümne/sse (rõhulises asendis `pool+ tei­se/sse+`kümne/sse ~ `pool+`teise+`kümne/sse ~ poole+teise/sse+`küm­ne/sse ~ poole+`teise+`kümne/sse).