Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

uus–küüs-tüüp

uus–küüs-tüüpi (ÕS 27.–29. tüüp) kuulub 23 laadi­muu­tus­­likku /1 s/-sõna, nagu `õis, `viis, `vars, `küüs, `kaas. Tüübi vormistik sar­naneb väliselt suur-tüüpi sõnadega, kuid morfoloogilise analüüsi seisukohalt on see tüüp suur-tüübist erinev. Kuna tegemist on arhailise s-laadivaheldusega, tuleb tänapäeva keele seisukohalt ilma s-ita tüve­varianti sisaldavaid vorme pidada nõrgaastmeliseks. Seega tuleks ain­suse osastava, lühikese sisseütleva ja mitmuse omastava vormis (`uu/t, `uu/de, uu/te) tüvi analüüsida nõrgaastmeliseks lühenenud muutetüveks (aga suur-tüübi vastavates vormides on tegemist tugeva­astmelise lähtetüvega).

Keeleajalooliselt on tüvi kõnealustes vormides tugevas astmes: vormides `uut ja uute läheb tüve ja formatiivi keeleajalooline piir läbi pika t-klusiili; lühikese sisseütleva vormis `uude kuulub d keele-ajalooliselt tüvesse.

Kõik selle tüübi sõnad alluvad lõpumuutusele 0 → e. Tüüp jaguneb kaheks laadimuutuse alusel: omaette rühma moodustavad viis sõna, milles laadimuutus väljendub erandlikus asenduses s → n: `kaas : kaane, `laas : laane, `õõs : õõne, `lääs : lääne, `küüs: küüne.