Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Pöördkonnad

saatma-tüüp

saatma-tüüpi (ÕS 58. ja 59. tüüp) kuuluvad /1 t, p/-sõnad, nagu `heit/ma, `suut/ma, `tap/ma, `paist/ma, `taht/ma. Niisuguseid sõnu on umbes 60, kuid viis neist kuuluvad `jätma-tüüpi (vt M 177). Sõnad on lõpuvahelduslikud; da-tegevusnimi moodustatakse lähte­tüve põhjal formatiiviga a, kindla kõneviisi olevikuvorm ja umb­isikulise tegumoe olevikuvorm moodustatakse muutetüve põhjal.

NB! Umbisikulise tegumoe vormide tüvelõpuline e (pro a) ei kuulu lõpumuutuse alla, vaid on tingitud järgneva formatiivi mõjust: saada + takse → saade/takse (vt M 36).

Olenevalt algvormi struktuurist alluvad sõnad kas välte- või pikkus­muutusele, vrd `ost/ma : osta/b, `võit/ma : võida/b. Kolm sõna on laadi­muutuslikud: `taht/ma, `aht/ma, `uht/ma. Tavaline lõpumuutuse liik on 0 → a, ühes sõnas esineb ka lõpumuutus 0 → e: `lõp/ma : lõpe/b.

Lihtmineviku formatiivi s liitumisel lisandub tüve ja tunnuse vahele i, nt `saat/ma : `saat/is.