Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

ratas-tüüp

ratas-tüüpi (ÕS 33. ja 34. tüüp) kuulub umbes 160 /2 I~II s/-sõna, nagu maias, okas, kangas, pilbas, puhas, varvas. Vormimoodustus on analoogiline küünal-tüübiga. Ainukeseks erinevuseks on mitmuse omastava formatiiv te. Sedagi erinevust võib pidada morfoloogiliselt ebaoluliseks, sest see puudutab ainult ortograafiat ja foneetikat: forma­tiiv liitub s-lõpulisele tüvevariandile ning s-i järel on klusiili pikkus fonoloogiliselt neutraliseerunud: ratas/te.

Teisevältelised sõnad alluvad enamasti tugevnevale vältemuutusele: maias : `maia, okas : `okka. Sõnad, mille esimese ja teise silbi piiril on lühike klusiil, alluvad enamasti tugevnevale pikkusmuutusele, kuid või­vad alluda ka vältemuutusele: vrd küngas : `künka, aga rõngas : `rõnga. Umbes üks viiendik ratas-tüüpi sõnu (sh kõik esmavältelised sõnad) on tugevneva laadimuutusega, nt puhas : `puhta, sammas : `samba, var­vas : `varba. Enamik ratas-tüüpi sõnu allub lõpumuutusele s → 0: ratas : `ratta, küngas : `künka, hüljes : `hülge; ainult sõna kärbes allub lõpumuutusele VC → CV: kärbes : `kärbse.