Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

mõte-tüüp

mõte-tüüpi (ÕS 31. tüüp) kuulub ligi 400 /2 I~II V/-sõna, mis lõpevad enamasti e-ga, nagu vihje, meene, teene, lause, tõuge, välde, ehe, tunne, lisaks teistsuguse vokaaliga lõppevad lõuna, läinu, poonu. Tüvi on ilma lõpuvahelduseta. Mitmuse omastav moodus­ta­takse nõrgaastmelise tüve põhjal formatiiviga te: mõte/te. Üksiksõnadest esineb 0-formatiiviga ainsuse lühike sisseütlev, mis langeb kokku ainsuse omastavaga: `kütte/sse ~ `kütte, `palge/sse ~ `palge.

Teisevältelised mõte-tüüpi sõnad alluvad tavaliselt tugevnevale välte­muutusele: vihje : `vihje, lause : `lause. Sõnad, mille esimese ja tei­se silbi piiril on lühike klusiil, võivad alluda ka tugevnevale pikkus­muu­tusele, kuid ei pruugi: vrd tõlge : `tõlke, teade : `teate, aga alge : `alge, seade : `seade. Umbes üks kolmandik mõte-tüüpi sõnu (sh kõik esma­vältelised sõnad) on laadimuutuslikud, nt ehe : `ehte, tunne : `tunde.

Omadussõnad ahne, ihne, kaine, kärme, terve ja tiine võivad olla ka kolmandavältelise algvormiga ning niisugusel juhul kattub nende muut­mine (`ahne : `ahne : `ahne/t) IV käändkonna aasta-tüübiga, mis erineb mõte-tüübist ainult astmevahelduse puudumise poolest (vt M 126).