Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aeg nimisõna 〈`aeg , aja , `aega ; mitmus ajad, `aegade, `aegu 〉 see, mida mõõdetakse näiteks minutites, tundides, päevades või aastates; ajavahemik, periood Aeg möödub kiiresti. Puhkus algab kuu aja pärast. Kevadeni on veel palju aega. Praegu on just õige aeg õppima minna. Pühade ajal sõidame maale. Kohtume homme, täna ei ole mul aega (= mul on kiire). ● kogu aeg (= alati, pidevalt) Kogu aeg on sul midagi viga. ● lähemal ajal (= mõne päeva jooksul; varsti) Helistan sulle lähemal ajal. ● viimasel ajal Olen viimasel ajal kuidagi väsinud. ● vabal ajal (= siis, kui ei ole vaja tööd teha ega õppida) Vabal ajal tegelen spordiga. ● aega veetma Veetsime pargis lõbusalt aega. saab moodustada: sünniaeg; tööaeg ühendid: head aega arvatavasti määrsõna 〈arvatavasti 〉 kasuta siis, kui sa arvad, et miski juhtub või on tõsi sama mis vist Täna hakkab arvatavasti sadama. Ta on arvatavasti maale sõitnud. homme määrsõna 〈h`omme 〉 tänasele päevale järgneval päeval Homme sõidame maale. ● homme hommikul, homme õhtul võrdle eile, täna saab moodustada: ülehomme jaanipäev nimisõna 〈jaani+p`äev , jaani+päeva , jaani+p`äeva 〉 suvine püha, mida Eestis tähistatakse 24. juunil Jaanipäevaks sõitsime maale. juurde kaassõna, määrsõna 〈j`uurde 〉 1. kellegi elukohta; kellegi töökohta või vastuvõtule ■ kelle juurde Lapsed sõitsid maale vanaema juurde. Lähen homme arsti juurde. 2. (millegi) lähedale Sinna ei pääse autoga juurde. ■ mille juurde Koer jooksis ukse juurde. 3. (millelegi) lisaks Ma sain palka juurde. Rahvast tuli juurde. ■ mille juurde Kohvi juurde pakuti küpsiseid. võrdle juures, juurest ühendid: juurde võtma kunstimuuseum nimisõna 〈kun'sti+m`uuseum , kun'sti+m`uuseumi , kun'sti+m`uuseumi , kun'sti+m`uuseumi ; mitmus kun'sti+m`uuseumid, kun'sti+m`uuseumide, kun'sti+m`uuseume 〉 hoone, kus inimesed saavad kunsti (näiteks maale ja kujusid) vaadata Kunstimuuseumis avati uus näitus. kurg nimisõna 〈k`urg , kure , k`urge ; mitmus kured, k`urgede, k`urgi = k`urgesid 〉 Kured lendavad talveks soojale maale. kusagile määrsõna 〈kusagile 〉 1. (jaatavas lauses) mingisse kohta sama mis kuskile, kuhugi Tahaksin kusagile soojale maale reisida. Läheks kusagile välja sööma? 2. (eitavas lauses) mitte mingisse kohta, mitte ühtegi kohta sama mis kuskile, kuhugi See tee ei vii mitte kusagile. Probleemid pole kusagile kadunud. võrdle kusagil, kusagilt laupäev nimisõna 〈l`au+p`äev , l`au+päeva , l`au+p`äeva ; mitmus l`au+päevad, l`au+p`äevade, l`au+p`äevi 〉 nädala 6. päev Sõidame laupäeval maale. ● laupäeva hommikul, laupäeva õhtul ● eelmisel laupäeval, järgmisel laupäeval lubama tegusõna 〈lubama , lubada , lubab , lubatud 〉 1. millekski nõusolekut andma vastand keelama Ema lubas lapsed õue. ■ kellel + mida teha Ülemus lubas töötajal varem koju minna. 2. millekski lootust andma; lubadust andma Ilmateade lubab homseks ilusat ilma. ■ kellele Luba mulle, et sa enam nii ei tee! ■ mida teha Jüri lubas Pille naiseks võtta (= lubas Pillega abielluda). 3. midagi võimaldama Kui ilm lubab, sõidan homme maale. maa nimisõna 〈m`aa , m`aa , m`aad ; mitmus m`aad , m`aade, m`aid 〉 1. planeet, kus me elame Maa liigub ümber Päikese. Piibel räägib, et alguses lõi jumal taeva ja maa. Planeedi nimena kirjutame Maa suure tähega. 2. kuiv maa (vastandina merele ja teistele veekogudele); selle pindLaev lähenes maale. Lumi katab maad. Maa on märg. Võtsin sendi maast üles. saab moodustada: maapind 3. igasugune piirkond, mis asub väljaspool linna Kas elad linnas või maal? Sõidan suveks maale vanaema juurde. Noored kolisid maalt linna. 4. riik (või teatud piirkond) Ta on tuntud üle kogu maa. Linnud lendavad sügisel soojale maale. ● võõrad maad, kauged maad; demokraatlikud maad saab moodustada: kodumaa, välismaa 5. distants millegi või kellegi vahel Pool maad oli käidud. Linnani on veel pikk maa. mõni asesõna 〈mõni , mõne , m`õnd = m`õnda ; mitmus mõned, mõnede, mõnesid 〉 1. väljendab väikest arvu või hulka, mis pole täpselt teada; rohkem kui üks Suvila asub merest mõne meetri kaugusel. Lähen mõneks päevaks maale puhkama. Oota mõni minut! Mõne nädala pärast algab puhkus. võrdle mitu 2. keegi või mingi Mõni arvab, et ta võib kõike teha. Sul on ju kapis mitu särki, pane mõni selga. püha1 nimisõna 〈püha , püha , püha ; mitmus pühad, pühade, pühi = pühasid 〉 (tavaliselt mitmuses) riiklik, rahvuslik või usuga seotud tähtpäev. Riiklikul pühal ei pea minema tööle ega kooli Pühade ajaks sõidame maale sugulaste juurde. Esimene ja teine jõulupüha on riiklikud pühad. Häid pühi! (= soovime üksteisele enne pühi) talu nimisõna 〈talu , talu , talu , t`allu; mitmus talud, talude, talusid 〉 maal ühele perele kuuluvad hooned ja maa, kus peetakse loomi ja haritakse põldu. Mõnikord tegutseb talu ka ettevõttena Selles talus kasvatatakse kartulit ja teravilja. ● talu peremees, talu perenaine ● talu pidama Ta kolis maale ja hakkas talu pidama. tark omadussõna 〈t`ark , targa , t`arka ; mitmus targad, t`arkade, t`arku; võrdlus: targem, kõige targem = targim 〉 arukas, mõistlik; terava mõistusega vastand rumal Ta on klassi kõige targem õpilane. Maale kolimine oli tõesti tark tegu. targalt \⇐ tark\ määrsõna <targalt; võrdlus: targemalt> tegu nimisõna 〈tegu , t`eo , tegu ; mitmus t`eod, tegude, tegusid 〉 ühekordne tegevus; selle tulemus Mõrvar kahetseb oma tegu. Maale kolimine oli tark tegu. ühendid: teoks saama, teoks tegema vaatlema tegusõna 〈v`aatlema , vaadelda , v`aatleb 〉 1. tähelepanelikult ja pikemalt vaatama ■ keda-mida Vaatlesin muuseumis huviga maale. 2. käsitlema, uurima ■ keda-mida Filmis vaadeldi Eesti riigi ajalugu. vaja määrsõna 〈vaja 〉 näitab vajadust kellegi või millegi järele või vajadust midagi teha sama mis tarvis ■ mida Kas sul läheb abi vaja? Mul on uut rahakotti vaja. ■ mida teha Meil oli vaja maale sõita. või2 sidesõna 〈v`õi 〉 seob sõnu või lause kahte osa, mis näitavad eri võimalusi Kas sa soovid teed või kohvi? Kas maksate pangakaardiga või sularahas? Sõidan nädalaks või paariks maale. ● kas .. või (= ainult üks kahest) Osta kas kurki või tomatit. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |