[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tegu ‹teo 27› ‹s›

1. millegi tegemine. Heegelnõelad peene pitsi teoks. Nüüd on natuke aega puhata, enne kui algab leibade tegu.
▷ Liitsõnad: ale|tegu, heina|tegu, kauba|tegu, leiva|tegu, saia|tegu, söögi|tegu, töötegu.
2. tegevus, toimetus, toiming; tegevuse, toimingu tulemus. Jumala esimene tegu oli valguse loomine. Kõige mõistlikum tegu oleks nüüd tagasi pöörduda. Ei tea, kas on tark tegu seda vett juua. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Varas tabati teolt 'varguse sooritamiselt'. Mees tabas naise otse teolt 'intiimvahekorralt teise mehega'. Tubli, väärt, julge, ilus, vahva tegu. Halb, alatu, häbistav tegu. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Iga tegu, mis me teeme, on pöördumatu. Nüüd alles hakkame (suuri) tegusid tegema! See on alles mehe tegu! Tegu oli hästi mõeldud, aga kukkus halvasti välja. Kelle tegu see on? Kas poisid tunnistasid oma teo üles? Sellist tegu on raske varjata. Kahetsen oma tegu. Mustad teod ei kannata päevavalgust. Igaüks vastutagu ise oma tegude eest. Lõikab, maitseb oma tegude vilja. Pead oma tegudest aru andma. On see siis nüüd mõni kiita tegu? Mis siin nüüd enam, tegu on tehtud. Eesti teater sai teoks 'sündis' rahvusliku liikumise ajal. See unistus peab kord teoks saama 'teostuma, täituma'. Mõte, kavatsus tehti teoks 'teostati, viidi täide'. Talunikud tegid teoks 'asutasid' piimaühistu. Õunad kui pisikesed pabulad, pole neil tegu ega nägu 'head väljanägemist ega kõlblikkust'. Tüdrukul pole nägu ega tegu 'head välimust ega meeldivat olekut', aga näe, mehele sai. Poiss on oma isa tegu ja nägu 'olekult ja välimuselt isa moodi'. Lamba nägu, hundi tegu. *Naljakas, et ühegi sangari kangelastegude loetelus ei ole kunagi mainitud sellist tegu nagu ootamine. H. Väli. || (tegutsemise kohta, vastandatuna mõtlemisele v. rääkimisele). Erinevus, kuristik sõnade ja tegude vahel. Ei jõutudki sõnadest tegudeni. Jutt käib, aga tegu pole näha. Aidata saab ainult teoga, mitte sõnadega. See mees on olnud õige kristlane nii sõnas kui teos. Sõnad sõlmivad, teod tasuvad. *Lubadus on kosutav; aga tegu on kindlam. J. Sütiste. || jur teovõimelise isiku teadmisel ja tahtel toimuv tegevus v. tegevusetus. Õiguspärane, -vastane tegu. Õigusliku tähendusega tegu.
▷ Liitsõnad: armu|tegu, hea|tegu, hirmu|tegu, häbi|tegu, ime|tegu, kangelas|tegu, kiuste|tegu, kiusu|tegu, käki|tegu, mehe|tegu, nalja|tegu, paha|tegu, patu|tegu, päti|tegu, sangari|tegu, sea|tegu, sund|tegu, usu|tegu, varga|tegu, vägi|tegu, vägilas|tegu, äkktegu; kuri|tegu, süü|tegu, vägivalla|tegu, väärtegu.
3. aj feodaalne töökohustus mõisale (maa kasutamise eest); vastav kohustuslik töö. Korraline tegu. Mõisale tegu tegema. Pärisorjad tegid tegu kaksteist nädalat aastas. Rüütlid hakkasid talupoegadelt tegu nõudma. Linnanaisigi koormas tegu: nad pidid talvel mõisale linu ketrama. Talupojad keeldusid tegu tegemast rohkem kui kolm korda nädalas. Saunik tegi tegu ka talupidajale, kelle maa peal saunahütt asus. Teole minema. Igast talust käidi mõisas teol. Teomees jäi teolt ära. Maa eest tuli teoga tasuda. Terve jalg läheb teole, haige jalg läheb ahju peale.
▷ Liitsõnad: abi|tegu, jala|tegu, korra|tegu, mõisa|tegu, nädala|tegu, rakmetegu.
4. korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), laar. Tegu leiba. Tuleb teha suurem tegu saia. Vaja ruttu uus tegu ahju panna. Tehti teist tegu pulmaõlut. Lasin teo värsket võid kokku lüüa. *.. töö [potitehases] ei võinud seista, uus tegu nõusid tuleb homme ahju laduda. P. Vallak. || portsjon; loomus [2]. Hea kalasupi saamiseks tuleb samas vees keeta mitu tegu ahvenaid. *„On hea tegu vimba sees!” hüüab Tuur Sinkale, sest jõevees vahutav noodapära tõotab head saaki. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: juustu|tegu, käki|tegu, leiva|tegu, puskari|tegu, saia|tegu, vorsti|tegu, või|tegu, õlletegu.
5. vaevanägemine, pingutus, tegemine (3. täh.) Lapse magamapanekuga oli tegu. Koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga. Uudishimulikke on palju, oli tegu küsimustele vastamisega. Varase tõusmisega oli tükk tegu. Parandamisega oli rohkem tegu kui asi väärt. Lugeda oskas ta vaevalt, kirjutamisega oli veelgi suurem tegu. Oli päris tegu, et teda lohutada. Meestel oli tublisti tegu, et paati tasakaalus hoida. Meil oli tegu, et libedal põrandal mitte pikali kukkuda. Igavene tegu selle poisiga, ei saa teist kuidagi õppima. No küll on tegu, kuidagi ei pääse läbi. *Oli ikka tegu küll, et õiged detailid õigeks ajaks õigesse kohta saaksid. L. Hainsalu. | ‹da-infinitiiviga›. *Üleüldse seisis õu puutumata rohus, nii et naabri kanal tegu oli seal poegi karjatada .. R. Soar. *Hobustel on tegu masinat läbi vilja vedada, et lõiketera paraja kiirusega liiguks. R. Vaidlo.
6. ‹üksnes sg. partitiivis› tegemine (5. täh.). a. osutab, mis v. kes miski v. keegi on. Selle mehe puhul on tegu sündinud diplomaadiga. Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga. On meil tegu haige või simulandiga? Lumel olid jäljed, aga seekord polnud tegu jänestega. Laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga. Tegu võib olla lihtsalt arusaamatusega. Oleks ju võinud taibata, kellega sul tegu on. Tema võtab kõike tõsiselt, olgu siis tegu tööga või meelelahutusega. b. pistmine, asi, kokkupuude, läbikäimine. Mis mul teistega tegu. Tal paistab kõigega tegu olevat. Mis on sul sellega tegu, mis teised teevad. Nüüdsest peale pole meil teineteisega vähimatki tegu. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. *.. mingil kombel pidi sellel inglil juudi või poolakaga tegu olema, miks siis lapse nimeks muidu Verbitski pandi! A. Hint. *Ta on ainus selles seltskonnas peale Irma, kes teeb tegu raamatute ja ajalehtedega. R. Roht.