[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kurg ‹kure 22› ‹s›

1. suur, pika noka ja kaela ning kõrgete jalgadega lind (Grus); (üldkeeles ka:) toonekurg. Kurgede tulek, minek. Kurgede kolmnurk. Kevadised, sügisesed kured. Kured lähevad soojale maale. Kured kruuksuvad, kluugutavad. Kurg kõnnib heinamaal, konn noka vahel. Kured lähevad – kurjad ilmad, haned lähevad – hall taga, luiged lähevad – lumi taga. || toonekurg lastetoojana. Kurg tõi poja, tütre, Mardile väikese venna. *Mutid kõike teavad: / kel kurg käis külas, / kellele lõi roos. H. Suislepp.
▷ Liitsõnad: soo|kurg, toonekurg.
2. adrakurg

kirvega kurge püüdma
kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma. Ära tule kirvega kurge püüdma.