[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit

lõõmakas lõõmak|as g -a väga suur, lahmakas suured tammed, ma‿ilma lõõmakad kohe Kse

lõõr3 lõõr g lõõri suur tuli sel õli õige ia lõõr maas Iis

lähkam `lähkam g -i Aud, -a Hää, -e Hls Krk; `lähkäm g -e Krk Nõo(g -i)

1. hoop, löök `tõmmas tale ea `lähkami Aud; Ta sai mitu `lähkamat Hää; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; `vaade ku ma siul vitsage üte `lähkame `tõmba Krk; Tõmmas tolle lähkämi tõesele müüda kühmu Nõo Vrd lahkam, lähmak(as)
2. suur sõõm Mea `võtsin joba mitu `lähkämet Krk

lähmak(as) lähma|k g -ga, -gu Khk; lähmä|k g -ku Kod Puh Rõn; lähmak|as g -a IisR/`l-/ hajusalt Sa, Muh Han Hää Pai

I. subst 1. suur tükk; suur hulk mool o koa `sõuke lähmakas [pärnaõisi] Muh; Ma tahtsi värsked kala, ta tõi maailma lähmaka Han; siin sai lähmakas raba ülesse `tehtud Pai || mahv ooda ma tömma kεεst lähmagu ka Khk
2. lohmakas, vormitu ese mis paes [rätsepal] viga teha riiet on, sured lähmakad `viskavad `seĺga Pha || kogukas, lohaka olemisega inimene Sel `lähmakal `aega eest `kinni `panna IisR Vrd lähva
3. hoop, löök sii oli vast lähmakas mis ma antsi Jäm; sai lähmaga `pihta Khk; ańd tõesele üvä lähmäku `mü̬ü̬dä `selgä Kod || malakas oli εε lähmakas kää, `andas selläga Khk Vrd klähmakas, lähkam, lähväk
4. korratu, liiderlik naine ta‿i korista ennäst mitte sugugina, ta‿m nigu lähmäk; temä‿m seräne lähmäk, laseb ennäst `kõ̭ikil sõkku Puh Vrd lähk2
II. adj 1. suur, lai; kogukas Olid naa lähmakad einasaud, et üks obu ei joudu paigast liigutadagi Han
2. korratu, lohakas ega temä kõrran inemine ei olõ, om säräne lähmäk Rõn
Vrd lahmakas1

läll2 läĺl g lälli suur anum, lännik täna `õhtu sai suur lälli täis suppi keedetud Kse Vrd lällik

lämigäs lämi|gäs g -kä suur kogus, lasu Kudu lämigäs `tuodi `jällegi `randa; Kui siis `nindasuguse kala lämikägä `kimpu `juhtusid, ega siis oma `paadi `kambaga akkama saand Kuu Vrd lämmikas

ländam `ländam g -e suur tükk, lahmakas suur `ländam `mõtsa Hls

lärak(as) lära|k Trv Hls Krk, lärä|k Hls Ote Rõu Räp, g -ku; lärak|as VNg VJg, g -a Kaa Kse Han Juu; läräk|äs g Lüg

1. suur tükk, lahmakas küll on sääl suur lärakas `peldu VNg; ea lärakas moad Kse; `võt́sime suure läraka einamaad VJg Vrd lärekas
2. lasu, plärakas Auto virutas mulle suure läraka läkku silmi vahele Kaa; süĺle lärakas sii moas Juu; süĺläss üte läräku maha Trv; Põrmat oĺli tati läräkit täis Krk || piltl sõõm `ańdis `mulle ea läraka `viina Juu Vrd lörak(as)
3. hoop, löök `lõikas `tõisile `vasta `kõrvi ühe läräkä Lüg; Porises pεεle, senni kut antigid teisele läraka vastu ambaid Kaa; Anna soole vasta kõrvu ühe läraka, kui sa aru ei saa Han; `tõmba tal üits läräk Hls; A kis es tunnõʔ, toolõ `ańti uma kat́skümmend viiś läräkut taĺlihn Rõu
Vrd larakas1, plärakas

lärekas lärekas suur tükk, lahmakas `Kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas, vettu `ninda suur kui `kiegi tahi Lüg Vrd lärak(as)

lätsak, lätsakas1 lätsä|k g -ku Krk; lätsak|as Pöi Kse, g -a Juu; `lätsäkäs Lüg; pl lätsakud Lai

1. subst suur ja vormitu (tükk) `justku `lätsäkäs, tugev inimene, prisk Lüg; Üks lätsakas tuli moole `vastu `silmi - - sula lumi tuleb katuselt `alla Pöi; kohe jämedad tilgad kukkusid, jämedad suured tilgad nagu lätsakud Lai; `siantse laia ku `lätsaku olli jalan, õigati iki vene viisu Krk Vrd läts1
2. adj nätske, kleepuv ku leib om `nätske, jääss ümmer ammaste, si̬i̬ om lätsäk Krk

löhmak(as) löhmak|as Muh Juu, g -a Khk Krj Sim; löhma|k g -ka Var Hää Juu, -ku Võn, -ko Räp; löhmäk|äs g Khn; löhmä|k Pst, g -ku Kod; `löhmä|k g -gü Kuu; `löhmä|kä g -gä Vai

1. korratu, lohakas (inimene) oled ikke vana `löhmäkä Vai; igavene löhmakas, nagu vana `kεibija, `riided pole eieti üll Khk; löhmak inimene ei põle korralikult `riides, ilp ies, tallukas taga Var; va löhmakas inime, vata kud́as tal körsik seĺlas on, saba juokseb virst muad järel Sim; köib sasiselt `ringi nõnna ku vana löhmäk Kod; om üits löhmäk inimene Pst; nigu vana löhmäk kõńd Räp || saamatu, käperdis sa paelu löhmäkäm kui mia ole Khn Vrd löhmakonõ
2. suur, kogukas ese Oled saand omale peris `löhmägü (laia mantli) `selgä Kuu; `viska see löhmakas (suur puuhalg) `ahju Krj; kes `sõukest löhmakast (suurt ahju) enam teeb Muh; lõhu see puu löhmak `kat́ki Juu Vrd lõhmakas
Vrd lohmakas

löhäküne löhäkü|ne g -se avar, ülearu suur Küll oo sul `ilge löhäküne palitu, ei `sengä `ilge kuhugille `mennä; Ei sie suvijakk ole `mulle `kuidagi `passilik, lai on ja löhäküne igäte `päidi Kuu

maa|laev ristpurjega suur paat Mua`laõvõga `käüdüd `Kotlańdist `suõla kua `tuõmõs Khn

maa|lahmakas suur maatükk Kesk`ommikust õli ia maa`lahmakas `niidetud, pera kesk`ommikut akketi `luale Jõh; maa lahmagutelt vädasid puid ko `linna Jäm; suured maa lahmagad `seisvad arimata Khk; Mis pidi üks inimene tegema `sõukse maa lahmakaga Pöi; taal ea suur moa lahmakas käe, mis taal äda oo Muh; maa lahmakat om kuvõrd, a tarõ t́suut́ ni sata‿i `säĺgä Se

madel2 madel g -i VJg Sim (suur) sõim luamadele pannakse toit madelisse VJg; madel on pikk, kus paelu `luomi pial on Sim Vrd mader

makerjas makerj|as Nis Kei Juu Jür JõeK(maker|as) Kad VJg IisK Pil KJn, makkerj|as Kuu Hlj VNg, g -a

1. (tangu)vorst Kas oled makkerjad jo `panniga `ahju pand Kuu; pidu aeg `öeldakse, et võtame pańnilt makerjat Kei; mauguks ja makerjaks `üitakse `voŕstisi JõeK; `tarvis teha pühadeks neid makerjaid kua Kad Vrd makk1
2. madu, rästik kui makerjas ammustab, sis ei tohi tuli`oonesse `minnä Juu; materdasin ühe makerja ära, seal `metses on makerid paelu Pil
3. suur, jäme (olend) oli ea makerjas, aga läks ära liivist (kalast) Pil; [kubujussile:] oled jüsku vana makerjas KJn
4. väike (olend) `väike makerjas, `väike loom Nis; veike makerjas tuleb (lapsest) Jür

mamsel `mams|el Plt Hel, g -li Kuu SaLä Kaa Krj Muh Mar Trm Puh, -eli Jäm Kaa JMd Nõo Plv, -elli Krk Vas; `mams|eĺ g -li Trv Hls, -eli KJn, -elli Hää; `mamsell g -i Har/-ĺl/ Rõu Plv, `mamsli San/-ĺl/; `mamss|el Kir Plt, g -li Khk Krj Pöi Rei/n mamsel/, -le Tõs; `mamps|el Var Kei Kos, g -li hajusalt Sa, Mar Han Tõs Aud(`mo-) Koe ViK Iis Trm Ksi, -le Lih PJg, -eli Vai Ris Koe

1. a. naisteenija mõisas Kes‿ned `mõisas `pienemate `tüöde pial olivad, nied olid `mampslid IisR; `Mampslid olid mõisaprouade `teenijatüdrikud Han; Oli proua mampsel, kes proual üles passis Tõs; köögitüdrek või köögi`mampsel, `mampsel oli ikke peenem nimi Aud; `mõises ollid `mamsellid Hää; [mõisaproua] jalutas `tihti `Uudes`mõisas `ringi, vahest oli tal pojapoeg ja `mampsel `koasas Kos; `mamsel `ańdis pere toidu `väĺla JMd; proua `mampsel, kes prouad riietas VMr; `mõeside pääl latse `oidja, köögitüdruku õigati puha `mamsliss Hls; `mõisa `virtin `preilit `üĺti `mamseĺliss Har b. preili `nuored `tütrigud olivad `mampselid Vai; `mamsel `olli suurt sugu inimene Muh; `köstre `mampsel, kõrsi `mampsel, kis saksa keelt `rääkisid. `mampsel ei olnd abielus PJg; `linnes ja `moisades on `mampselid, tütarlastel `öeldaks Ris; ni̬i̬d olid ni̬i̬ poolvärnikud, saksa poole, neid `üeldi `mampsel. olid kas kõŕtsimehe `tütred ehk kooliõpetaja Ksi; egä siis es joole preilit, siis oli `mamsel Krk; olli mõni aritu tüdruk, aedame tüdär, tu̬u̬ kutsuti `mamsel Hel; `mamsell oĺl sääre peeneb tütärlat́s; inne hantvärki `tüt́rit kutsuti `mamseliss Plv c. lõbunaine ennevanast olid `mamslid Khk; `tõmma katus pääl ja `ongi `mamselite maea `vaĺmis Hää
2. suur puust haamer Maast `kaevasimme kived `väljä, tagusimme `mamsliga `jälle maa ühe tasaseks Kuu; `mampsliga `tauda `palgile `pääle, et tappi `pulgad kovasti läheks VNg; seina `mampssel, suur nui maja ehitamisel Jäm; `mamsliga lüiaste seina palgid nagade `sisse Ans; Pane selle palgile `mamseliga mened partsud pihta Kaa; Seina vahe täideti kohe tegemise `aegu ää, paĺk `paika, sammel vahele ja `mampsliga `pihta, et `nurka läks Pöi; `mompsliga `taotse seena paĺgid paegale Aud; paaba, mõni üiab teda `mampsel Kei; ehituse `tüemestel on `mampslid kuasas Kad; kui `mampsliga virutad, siis vai vajub, kiviga `tonkimisest ta ei `tiagi Sim
3. lepatriinu Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata, onts oome kena ilm Khk

marakas marak|as g -a Amb Koe Lai; mara|k g -ku Lai

1. vemmal veke marakas oli juo alati metsas kaasas Amb; `aaras selle maraka muast ja kukkus `eĺpima Koe; `koorma puu on ia marakas, kamalu `suurdune (peopesa jämedune) Lai Vrd marakar
2. (põrutav) löök, hoop `veiksem laps kukkus tooli pialt maha, sai ka ia maraka, valu ja kisa ikke oli; `ańti `kaikaga vasta `silma, jäi ühe silmaga, no see oli juba marakas; kui maraku saad, siis saad `aiged kohegille; kui kiige pialt `viskas nii `kaugele - - eks siis sai ikke kõva maraku Lai
3. kamakas; suur kogus seda marakad ei jõua ma `tõstagi; ta `ańdis `mulle ia maraka liha; tõi suure maraka puid `sisse Lai

markam `markam suur koorem `markam o viis eäd `viugami; üks ma‿`ilmama `markam Vig

marnam `marnam g -a, -i suur ese või olend suur `marnam `tõsta; Mine, va `marnam, i̬i̬st ära, anna teśtel ka `ruumi Hää

maru1 maru Kuu RId Sa Rei (-o Mar) Khn Tor Hää Saa hajusalt Ha, ViK I Äks Plt KJn Vil eL

1. a. suur torm, raju `kange maru, maru `mässäb Kuu; ku on `pohjapuolt tuul, siis on siin kivide vahel kohe igavene suur maru, vesi `suitseb VNg; maru `murrab puid maha, kõhe `juuride päält Lüg; `Ilma `püörand üö `juoksul, läind nii marusse et kole IisR; irm `kange maru oli, `meite mihed läksi Vahase `laidu `pεεle Jäm; maru müllab seina taga Khk; maru on `meite vilja ära purun Krj; Ta on ikka `sõuke maru, et ää mitte mine maja sihest `välja Pöi; oues on igavene maru Rei; kui maru - - akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; tuult ja maru tuleb, kui kaeakad oo maal Mar; vali maru - - oli magasiini maha löön Var; `kissin purjud maha, nõnda maru [oli] Saa; õunapuud `õitsesid ise küll, aga `kange maru tuli, `peksis õied maha Ris; kui akkisi paelu on, siis tuleb nii `irmus maru sügise `aegu Juu; täna on kohe üks maru ilm, `tuiskab ja saab (sajab) Koe; taĺli katukse kohe `tõśtis ülesse, sie oli jo maru VMr; ega maruga [kala] püida ei saa, ega tuulega ei saa Trm; eeĺa õli kole maru, vihima ta lõõts; `niiske maru, et aab sia `püśsi Kod; ommukust läks marusse Äks; taĺvine maru `tuiskas, kui lund kääs oli, ja mõne puu `muŕdis maha Lai; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab või maru rabab (viljast) Plt; siands `kange maru om väĺlän, et ei `julgu `väĺlä minnägi Hel; suure maruge om vi̬i̬ pääl suure `laine Puh; maru, si om üits väegä suur tuuĺ - - lahup kõik `u̬u̬ne maha ja puid murrap Kam; no‿m mitu `päivä se maru müllänü, ei lähä vil üle kah Har; välähn oĺl nii suuŕ maru, et `akna klaasi˽tirisi ja põrisiʔ Rõu; säänest marru ei olõʔ joht nännü Plv; marugaʔ ei tulõʔ [mesilaste] süĺlem `väĺlä Räp b. piltl möll, mürgel seäl igä `aasta suured marud ja pidud Vig; ikka üks [kastis sõnnikuveol] `ühte, teine teist, nii et, et seda maru oli mis irmus Pee || suur hoog, kiirus kruusitud tie, nii maruga `sõitis, et aeas pośtid maha JJn
2. a. marutaud Jäi marusse, suri marusse Jür; koeral akass enne `marruminekit suu ila `ju̬u̬skme Krk; rebäse pätsikit `pańti egäle poole, sääld ep koera `marru lääve Hel; läits kui `marru, taarut üte nõna i̬i̬st tõese nõna ette Ran; me `mõtlime, et peni om marun, aga penil üsnä tõene ädä Nõo; Ull peni ei saa enämp `terves, piäp maa `laskma, muidu aap kõik `marru Rõn; mi˽pini nakass `marru minemä Har; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõ Rõu b. raev, märatsushoog Läks maru, kas ta‿s tias viel, mis `ütles Jõh; Mehed marus, kippusid `rindupidi kokku IisR; sa oled ju tükkis marus Khk; Kui `purju jääb, siis läheb maruks, ega öhe kallale Pöi; loomad läksid naa `irmsasti `mardu Var; tämä on `marru lähnud, loĺliss lähnud Kod; sa olet peris marun `täempe Krk; kes serände maru mi̬i̬s - - temä võib naist kah irmutada, lü̬ü̬b mõne asja puruss ja Ran; tu̬u̬ mi̬i̬śs `jõie `hirmsade, tima `mõistsõ maruh ollaʔ ja egasugumasi `uĺlusi tetäʔ Räp; mõni lätt [alkoholist] `marru, tulõ tu tuśo pääle Se
3. a. adj kange, vägev maru `kuerad on nied, mida jänest taga ajavad (väledatest koertest) Lüg; on aga maru ölut Khk; Oo ette igate kanti täitsa maru mees, pillimees ning laulumees, jutumees ning joomamees Kaa; See on ise maru mees (töökas) Pöi; `mihkli luat on maru luat (suur) Kod; [põder] lähnu `metsa nagu keenu, tal on maru võim Äks; [ta] `olli jõvvumi̬i̬ss, aga ta‿`lli maru sööjä kah Puh; ku tu maru valing ollu, siss na `aanuva `lehmi Nõo; timä om maru `võĺsja inemine Ote; maru joodik om, sääntse käest vi̬i̬l midä saiaʔ Kan; külh oĺl maru torm, a˽poiśs saiś karja iihn nigu taḿm Har b. adv väga, kangesti maru ilus lu̬u̬ ilm õĺli, väägä ilus Kod; maru `kange mees teeb mõne tüki läbi, mida teine mees ei saa Lai; maru suur kivi Trv; liha om nii maru soolane, et `õkva suu naha kiśk `köprä Nõo; esäl oĺl maru piḱk säŕk Kam; säĺg nii maru `haigõ Har; tu̬u̬ mi̬i̬s oĺl maru kõva puu`lõikaja Rõu; taad sa‿i inämb süvväki, ta om maru hapu Vas; maru kuri, väega vihhaś Se
Vrd meru, mõru3, märu, möru1

mastam `mastam g -e miski suur ja raske vet́tünu puu, igäven `mastam Krk Vrd mastak, mõstam

mernik merni|k Nis Kos Pee VMr Iis Ksi Trv Hel Puh Võn Har, `merni|k Hlj IisR Trv Võn Krl Har Rõu Plv Räp(n -ḱ), märni|k Hää Krk(mirni|k), mõrni|k Hls, mörni|k Kad, g -ku anum a. (suur) nõu võt́tis selle merniku piiritust täis, jõi selle juonega ära, ah oli paras suutäis; mernik oli alt lai ja pial oli kitsas suu VMr; Vala odrad mernikusse Iis; Mernik `olli suur kauss, kost sü̬ü̬di Trv; vanast ilma suure viina vaadi olli märniku Krk; Mernik oli mõni serane suur nõu, ta oli `äśti suur Puh; õluʔ `pańti `mernikulõ, säält `lasti `vaatõ `sisse Krl; õllõ mernik, neli-viis `vaati lätt mernikudõ Har; igävene suuŕ annoḿ kui `merniḱ, ei jõvvaʔ tõist är `täütäʔ Räp b. mõõdunõu mernik - - kellega kardulid mõedeti, mernikusse läks `tünder `sisse Nis; mernik oli kardule mõet, mernikusi oli `mitmes `suuruses Kos; mernik om piiritusõ mõõdu riist Võn

minask minask g -i Kod(-ś-) Ran Puh (suur) piimanõu, -mannerg panema minaśkid vett täis Kod; `piimä `veetäss minaskide sehen Puh

mooker `mook|er Nai Vai/`muo-/ PJg, g -re Hää; `muuk|er Nai, g -ri Kaa suur (puu)haamer `muoker on puust `tehtu `aamer Vai; Kui muukriga ikka paari kenad napsu paned, siis ikka oort möjub ka Kaa; suur `mooker oli, sellega lõhuti kivid kandilisemasse PJg; `Mookrega `tautaks seina`palkisi kokku ja `vaiu maa `sisse Hää Vrd mookor

morgan `morgan Kaa, g -i Pil suur, tugev; jõhkra moega [ta] Oo üks igavene morgan mees, söhukse vastu pole nali minna Kaa; ärrad olid `morganid - - `morgan on mõru inimene Pil

murd murd g murru Sa Phl Rid Mar(-o) Mär Kse Var Tõs Khn Hää Ris(-o) Juu JMd Koe VJg Iis Kod(-o) Plt Pil Kõp Trv Krk T V, `murru Jõe Kuu Lüg; `murdu g `murru VNg Vai

1. murdumine; murde- või paindekoht Kus on `murdu `muile `puile, küll tuleb kadu ka kadakaile vns Kuu; kuued olid musta ja punase kiudud ja suured pitkad olid, nii laiad, keik `murdusi (volte) täis `pandud Mus; suur murd, puu räisk Hää; paĺgid on `murdu lüänud, jõe kiänun on murrun Kod; juure murrust kuus `toĺli om kand (känd) Krk; katsk kadajil, murd muil puil, üteldi, ku `tuĺli mõni nisuke `aiguss, mes inimesi `paĺlu maha võt́t Nõo; Kuʔ murd muil puil, siss katsk ka kadajil. Suurõ löömingu kõrral saava rohmi nii suurõʔ kui ka veiku Vas
2. nurk katuse ja lae vahel tõsta [heinu] pigem koja poole mu käde, ede [katuse] `murdu Jäm; Katus on ea küll - - aga ma `vaatasi, et `murdu oli ilmus vähe, vajub `välja, seisa peal mitte Pöi; Õĺgkatust ei saa nii tetä nigu laastukatust, ilma murruta, siss lahup tuul ärä Rõn Vrd murdam
3. (murdtoimsest koest) mõni kudaśs käterät́te. lai laṕp vahel, jälle murd vahel Krk; noid `toimi piät siss tõsest veerest alustama, kui murrat `tõiste tu toime, tu̬u̬ `ommegi murd Kan
Vrd murre2
4. a. jäämurd kui `talve vee (mere) peal jää on, murd purub obuste jalad ää Vll; kui meri purus lähäb, oo maai·lma suured murrud kohe, `öetse ia murrud Tõs; Selle jõlmaga aab suurõd murrud üles Khn; tińdid seesäväd murro all; sügise ku nu̬u̬r jä one ja tuul `kange, siis lõhub ärä, ajab murrod üles, ei sua `koski `püidä Kod; kui jääd `murdu üless ai, es saa nii ruttu järvele mińnä Ran b. kivikangur; kivikaevandus pae murrud oo ka Khk; siis pidand nee murru mehed pidand keik seda murru esised `puhtaks tegema, nönda‿t obusega `vöiges läbi `söita; see jipsi (kipsi) murru töö, see oli üks `raske töö Kaa; Raudkivi `murdu meil Saaremal äi ole Pöi; lume lagumise aeg oli, murruauk oli vett täis Rid; kivivõrõnd vai murd Urv c. võsastik Siimu-`Tooma `murdus oli vanasti undi`jahti `aetud Var; murd, poolik eenam; läks `murdu `loole Pil
5. murdlaine, -lainetus sel ajal - - viis murd üe mihe `paadist `välja Jõe; meres on nüüd sile keik, ei olegi `lainet, aga `rannale `käivad `suured `murrud Kuu; äga tormiga‿p vöi murru lisi `minna, paneb täis pahinal Mus; tuul ja toŕm `kańdis nad - - `Tuhkana madalase ja `murdu viis ja `sönna mattis ned mehed Krj; Seal on `sõuke kaljune meri, alati on üks lainete murd Pöi; puht laht, kus vee murd jääb vähemags Phl; suured murrud käevad mere peal; kis paadiga nisukese murro sies, sis tead, et elu läin Ris
6. suur hulk, summ siin (laadal) on `õige suur murd kuos, ei `pääse läbi `ühtä Lüg; [lambad jooksid] suure parinaga, murruga Khk; inimeste murd oli koos, paĺlo inimesi Mar; üsna rahva murd seal koos Mär; kes säält murru si̬i̬st ärä näep Krk; mäe murd om sääl, kos mägesit paĺlu ku̬u̬n Kam; konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu, sääl om neid murruna `õkva Har || lubab muidu poolest murrust (poolikult, mitte täiesti) Khk
7. murdarv `köster oli tüdind ja vana, ta pole `oskan mitte `murdudega jagamist Krj; murrod oo `koolis Mar

must|miljon suur, arvamatu hulk Mere`randas oli pisiksi kivisi must `miljon Kaa; Ku˽noist maŕust kõ̭igist kala˽kasunu, sõ̭ss saanu˽neid jo˽must`miĺjon Rõu

muutsak muutsa|k g -ku suur tükk, paks viil võttis suure muutsaku `leiba Iis

mõstam `mõstam g -e miski suur ja raske olli ku üit́s igäven `mõstam (suurest jänesest) Krk Vrd mastam

mädi mädi S Kse Han Khn

1. püdel mass, löga; soga a. (parkimissegu) `vööti kaks `naela rugi jahu ning poolteist `naela `soola vana `lamba naha `pεεle, ning `tehti sedine mädi Jäm; nahad pannasse mädise Khk; Mädiga pargiti kasuka nahku - - mädi tegi naha `pehmeks ja `sitkeks Pöi; mädiga `mäitatse - - `lamba`nahku, kahessa `päeva oo ta mädi sehes Muh; Mädi sihes lasti kasukanahad apneda, siis läksid nad koogitsedes pehmes Han b. (muu mass) mis mädi sa `sönna `pεεle aasid Khk; Luuderohud `tehtud vee sihes palavaks ja `pehmeks, see rohu mädi `pandud siis oort palavalt `ömber `aige koha; Nüid tuleb mädi ölalt maha (lörtsist) Pöi; `valged mädi, `valged `aapa jäeb [mahlale] `põhja; `sõukest saue mädi sai üles `aetud (muda merest) Muh; Ma `värvisi ukse εε, εεd `värvi pole olnd end, `aesin midagid mädi `pεεle Emm
2. risu, praht; kõnts mädi sai `kaugemale `aetud [vilja tuulamisel], tolm ning prah́t; puu sodi ning mädi maas - - saa `käia ka mette Pha; rasva mädi läks küĺlest ära, siis [võrgud] `püütsid paĺlu paremine jälle Vll; Seda vanad vilja mädi seal on Pöi
3. a. suur kogus, hulk Küll oli laadal mädi rahvast koos; `Kopli einad said mädi `vihma Kaa; kas saite mädi (vihmahoo) kätte Muh b. kiirus, rutt sai igavese mädi (karjane karjalaskepäeval) Khk; `Siokõ mädi oli taga, et ei suass `aega `aitima anda Khn
4. varandus; kraam, asjad [ta] Oo eesele seda mädi igatsugust kogu ajand Kaa; Sealt nad said seda mädi küll Pöi; räha varred, vikati lööd ja `sõuksed mädid Muh Vrd mädin
5. vapustus, hoop Selle küüdi `reisiga ta sai ikka `söukse mädi, et ta mäletab Krj

mägi mägi g mäe, mää üld(g mägi Vän Hää); p mäke (-ḱ-) Võn Kam Ote Rõn(mäkke) V; pl `mäeda Trv, gpl mägide Kod

1. kõrgendik mäest `alle on `ninda `kerge `tulla kõhe Lüg; `Kõrge mägi, sai ikke rönida `enne kui määst üläs said Jõh; tämä läks mäkke `liuguma Vai; sandi mihega on nii rist ja `raske elada, kut peaks liivast mäge koutu üles minema Jäm; ta tuli sii sammas mää all `moole `vastu Khk; möni pisike mägi on sii `kantis Vll; Siit öles mäge minek, annab ösna tõugata; Mees just naagu mägi tee peal ees (suur) Pöi; see pere on `orgos, teene paestab mäält Kul; mäe all - - kasus ilus rohi Mär; meil‿o `väikesed määd Kir; siinpool põle neid mägisi nii paelu Vän; me käisime seal mägide pial `karjas Hää; soos `kaśvis soo rohi, määl oli jälle `niuke lible ein Juu; seal mää all oli maja, tee `eares Kos; neid ruosasi `siena süiakse koa, nad kasvavad suos, ei määl on koa neid Amb; lapsed lasevad kelguga mäest `alla JMd; oli paks suur kuusemets mää pial JJn; mää otsas oli põld, üks kivi krõbestik Sim; mää all on peresid küll Iis; lähäb peri mäge; lapsed `ju̬u̬ksid `mü̬ü̬dä mägisid Kod; kui minu vanaisa on siin elanud, on siin määs nii suured puud olnud, et sülega `ümber võtta Pal; siin on mägesid ja `järvesid `tihti kohe Äks; ronisin `külge `mööda ülesse, sain mää `otsa; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; mäe `külgede pial käis kari ka Plt; `Laosse pu̬u̬l om `mäeda, siin om tasatse `maada kikk Trv; lükkäve `alla mäest ja `viave jälle kelgu üles Hls; meil om `siante peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts Hel; ma lähä mäest üless nigu kõbiseb; kae tsaari `aigu `anti tu̬u̬ mägi meele karjamaass Puh; serände äkiline mägi om - - ku sa‿i tiiä, lähät üle pää pikäli maha; ku suur toŕm om, siss - - `laine tulnava nigu mäe `vasta `laiva; mia ka `näie, ku ta üless mäkke kongerd Nõo; mis siss viĺol viga `kasva sääl, tasatsõ põllo `maakõsõ omava, ei ole mäḱi Võn; siss `oĺli mul `rasse küll `süämen, `õkva nigu kivi `ku̬u̬rmat vedäsi `vasta mäkke Rõn; Mägi ei˽saa mäe manuʔ, a inemine saa iks inemisega˽kokku Urv; mäe otsan oĺl põld sääne sama ku all mäe Krl; liiväterä olõ õi˽suuŕ ei˽laǵa, a kae˽ku suuŕ mägi saa liivaterist; ka määne ilm um, ütel pu̬u̬l mäḱe satass `vihma, tõõsõl pu̬u̬l luvvass `kuhja Rõu; no kuiss mi˽sinnäʔ armõdu `korgõhe mäḱke joua viiä˽suurõ mehe; tah no midä illo, paĺass mägi; tu̬u̬ majakõnõ om mäḱi `vaihhõl, mõ̭nikõrd tuisass `aknõraami˽ka `sisse Vas; pistülinõ mägi Se || suur kogus, hunnik terve mägi kiva Trv; tuul - - ai jää murru kokku, `kõrge jää mäe Ran; `olli suur lume mägi, siss ku sulama nakass, `lü̬ü̬di `katski ja pilluti laiali Rõn
2. piltl (soodsast, kindlast seisundist) sie asi akkab juo `alle mäge menemäie, säält enämb `tulla midägi ei õle Lüg; Mis sii änam, me oleme oma tööga varsti määl Kaa; elu lähäb allas mäkke LNg; `Täädsid nägu aimata, kas tuled omadega mäel Hää; põle äda kedagi, olen omadega määl Lai; kui oĺli suured talud ja suured kohad, sial `tuĺli joba mitu `kaalu linu, siss said `mäele SJn

märu mär|u Mus Pha Emm Phl Var Tõs PJg Tor Koe Ksi Plt Pil SJn Kõp Hel, -o Lüg, Rõu

1. maru, suur torm `kange tuul ja märo Lüg; ilm lεheb märuks Phl; `öösi tuli `kange märu, see oo tormist veel suurem Var; Ku kaśs tuult kiśub, sis lähäb ilm märule Tor; küll on täna `kange märu Ksi; kole märu oli, aas kõik ajad maha Pil; märu `märrab nõnna‿t suud ega `siĺma ei näe Kõp
2. piltl riid, tüli; lärm, mürgel Kui vana tuli, läks märuks lahti Pha; nä `ti̬i̬dseve ärä - - `missugust märu siin enne olli Hel; lat́sõ teevä märrü Rõu
Vrd meru
3. aur, ving, suits köök märu täis Tor; küll seda `suitsu ja märu on ahju `kütmese aal tuba täis Koe

möll2 möĺl Var Vän Sim, g möĺli Tõs Tor HaLä(mõ- Juu) , mölli Jäm Ans Khk Vll Pöi Mar Kse Han; möll g möllu hajusalt Sa, Aud, mölla Kse Tõs Ris, möllä Vig Var, `mölli Jõe; n, g möli Jaa Pöi Muh Hi LäPõ Vig (mõ- Tõs Saa) Juu Amb VMr Kad, möla Kos, möllu Kaa Krj Pha suur puur rattarummude puurimiseks, käämer möll vist `möllab selle `augu suuremaks Jõe; mölliga saab rataste rummu `sisse ougud `tehtud Ans; mölluga mölludati auk ratta rummu `sisse Khk; Mölluga sai rattarummu augud - - puuritud Kaa; möli on poolümargust, ots teravam, tagant laiem Pöi; möli - - oo suur, ilmatu jäme, misega augud `sisse `aetse Muh; Möliga `puurida rattarummu `ouku puuige jäuks Emm; mine too küläst `mölli Mar; `enne puuriti oherdiga auk `sisse, siis `tehti möliga seest `õõneks Mär; möllaga puuritse ratta rummu `auku, uherd ei tee naa suurt `auku; pöörispuu oo möllal taga, sellega keerdetse täda `rinki Kse; mõli on otsas peenem ja takka poolt jämedam Tõs; möĺliga lastase ratta rummuse aksi auk Tor; möllaga möllitakse `aukusi Ris; tegi möĺligä rummu tühjäks; ot́si mõĺl ülesse Juu; möĺl, eest ots on peenem, `keerab `auku nii jämedaks, kui sa tahad Pai; ega sie möĺl põle `täpne asi, ühel pikem, teisel löhem, sie on kodu oma sepa tüö; möĺli teral on kaks tera, jaared on teravad - - mõlemit pidi `leikab Koe

möük möük g `möügü suur olevus, mauk Küll aga sain tänä `uomigul `suure rodi `möügü käde Kuu

mühak(as) müha|k g -ku Saa Pst; mühä|k g -ku Kod KJn M Ran Nõo Võn Kam San Har Vas, -ko Räp, -gu Krk Plv; mühak|as g -a Lüg Khk(-g|as) Pöi Emm Mär Vig Kse Hää Saa Rap Jür Koe VJg Sim IPõ Pil Plt; mühäk|äs Mar Tõs, mühäk|äss Ran, g ; möhakas Vll

1. tahumatu, taipamatu, saamatu (inimene) ku mitte `õiete `arvo ei saa `kõigest - - üks mühakas on Lüg; ta pole nooremast pεεst nii mühagas olnd Khk; Vahib kut suur mühakas `otsa, mitte sõna äi räägi Pöi; nagu‿sur mühäkäs lähäb möödä, ei teretä Mär; ei soa aru, ei tiä kedägi, oo mühäkäs jah Tõs; mõni oli mühakas isames Jür; seda mühakad põlegi siin täna VJg; igavene mühakas tõńe, nägo (nagu) karu Trm; nisukse mühäkuga mõni suab juttu ajada Kod; mõni on `uhkusest mühakas Lai; si̬i̬ om küll üit́s tuim ja mühäk inimen Krk; istub nigu mühäk, ei tule sõna i̬i̬st ei tagast; vahib kui mühäkäss, ei laosu kellekile midägi Ran; Ta om seräne mühäk, et ei võta oppust Nõo; taa nigu vana mühäk, ei˽ta kingagi ei˽kõnõlaʔ, kohegi ta‿i lähäʔ Har Vrd mühkam
2. a. suur, kogukas, mürakas (olend, ese) ahju küljel olid kivi mühakad `väljas Khk; mäe mühakud [on] `Tahkuranna pu̬u̬l Hää; mühakas kuhi, see on nõnna jäme ja tugev Sim; üks mühäk `oĺli, ei saand aru, mis ta `oĺli KJn; eina tuudi ollive siantse suure mühaku Pst; `rõõvit paĺlu aanu ümmer, nüid om ku üits mühäk Krk; suur inimese mühakas Plt; piḱk vaŕs takan, suur ravva mühäk otsan (kõplast) Kam || oksakoht palgi mühäkud olliva ülevän pu̬u̬l - - `kirvega `lü̬ü̬di mühäkid maha Ran b. salk, kobar inemise lätsiʔ keiḱ mühäkudõ San; Lambaʔ ju̬u̬skva üteh mühäkuh ussõst vällä Vas
3. hoop, löök ańnin ühe mühäku tämäle Kod; mia joosi takst `perrä, anni poosile mõne mühäku, et ko‿sa sia jätit Nõo; and mõ̭nõ mühägu, [et] mis roidat tan `ü̬ü̬se Plv

müilikas müilik|as g -a suur leiva- või saiapäts Rikkas peres küpsetatse ikka müilikuid Han

mündrik `mündri|k Nai Hlj, g -ku JõeK (suur) paat `mündrik - - suur ja `korge Nai; see va `mündrik, kuhu `sellega ka läheb Hlj

mürak(as)2 müra|k g -ku Saa Pal; mürä|k Kan Urv, g -ku Kod KJn M hajusalt T, Plv, -gu Krk Rõu; mürak|as g -a VNg IisR hajusalt Sa/-g|as Khk/, Muh Rei Rid Mär Vig Kse Han Aud PJg Tor Ris Nis HJn JJn Pee Koe Kad VJg Iis Trm Äks Plt; müräk|as uus Vas, g -a Lüg Vai/-g|as/ Mär KJn Vil; müräk|äs g Kuu(-g|äs) Mar Tõs Juu Puh kogukas, suur (olend või ese) `suured `leiväd `tehti kohe, `suured igäväsed müräkäd; Oda pudel ja `suupa ka paar kova mürägäst (suurt lonksu) Kuu; Suur `paasine `korssna mürakas oli sies [hoones] IisR; küll on pali müräko mehi Vai; pöld oo kivi müragid täis Khk; vana`aega ahi, suur igavene mürakas Pha; mõned maasikad `ollid suured mürakad Muh; suur mürakas mees Rei; lõhed oo suured mürakad kalad Rid; mere sees oo naasa·ma sugune suur müräkäs, `üitässe Rõudukivi Mar; vene `saapad olid ühüd `koltsed mürakad; sai eä suur kueha müräkas `tehtud Mär; karduled õege mürakad `oĺlid mullu Tor; `võt́sin öhe müraku kurgi, mia seda mürakud es jõua ära `süia Saa; oli `neoke jäme suur täis inimese müräkäs Juu; ned kangaspuud on suured nagu mürakad JJn; lõugas, üks suur mulla mürakas Pee; suur mürakas `leiba, mis ma selle mürakaga tien Iis; `tõmmab aga jälle müräkid (pilvi) `taeva `piäle Kod; pöörass eenad kokko ja vahest pöörati kahekõrra kokko - - siss sai nisukene mürakas kuhe Äks; põle änäm `mu̬u̬du egä nägu inimesel, ku üks igävene müräkas Vil; õige suur müräk [leiba] kätte võet Hls; sügüse mea sai kardulit ku müräkit Krk; Nii väikukeni oĺli tu̬u̬ põrss, ku ośti, a peräst `saie tsika ku müräk Hel; meil om kaits `jorjenit, küll näil om suure tutu nigu müräku jälle Nõo; mõni `annu `väŕske kala, mõni `annu ää müräku `saia Kam; lõigassi ää müräku `leibä San; Vanast oĺl `suuri kallu - - oĺli˽ku˽mürägu Rõu; murraśs õ̭nnõ noid müräkit poolõss ja `ańde lat́silõ (leivapätsidest) Plv || (halvast, kiuslikust inimesest) oled va mürakas, paha inime, rahu ei pia `ühti Nis

müräkline müräkli|ne g -se suur, mürakas müräklised pilvetükid juaksevad `taevan Kod

naber naber Sa M, nabr Pöi Muh Ris, naper Tor, napper Trm, g nabra; napr g nabra Mär Kir Kse Han Ris Kei Juu Har, `napra Kuu Lüg; napar g `napra Hää; n, g nabra SaLä Pha Kir Kse VMr VJg Sim Plt, `napra VNg Vai; seesü `napras SJn Kõp viljakuhilas, (suur) viljahakk `naprast sai `kuorma ja enämb ka Lüg; Kui oli kuiv vili, siis `pandi kohe nabrase Jäm; naber `tehti kenasti tihe, `lauti tiheli; nii suured `lained, nönda kut nabrad Khk; suure nabra `vastu‿p saa midagid, see vöib mardini ka pöllal `olla Kär; odrad `kisti keige juurikatega maast üles ning `pandi nabrase Mus; `meite nabrad pöllal `alles, me pole oma nabru veel ää viind Vll; kui oo [vili] täis kui, siis tehasse `koormane nabr `valmis Muh; `napra `pandi viiskümmend `vihku Mär; Viĺla `naprad, kellel ork `sisse `pantaks, vanast `kartsu ei olnugi, siś `tehti ikki `napru orgi `ümmer Hää; nabral pia pial, et vihm ei saea märjaks Ris; `veiksemäd on akkjalad, aga mis suur on, see on napr Juu; siis need rukki vihud said nabra `pandud, kümme kakskümmend `vihku kokku Amb; [saun] oli nisuke ümmargune, nigu nabra kohe Pee; nabra oli `äśte `kõrge, siis `pańdi `sinna viel pia vihk `piale VMr; `napras on kümmekond akk`jalga SJn; rüä tetti `napra, kolm neli `napra sai talu nurme pääl Krk; naber om mis suure tetäss, nabra om suurembe Hel; kel `küüni ei olõʔ `sisse vedämise jaoss, tu̬u̬ vedä kõ̭iḱ rüä˽kuuʔ (koju) ja pand ütte `suurdõ `napra Har || heinasaad sai ühü `pisse nabra ka Kse Vrd naaber2

nasta|täis suur kogus, laar ea nasta täis tubakast; `olli ikka nasta täis küll Muh

neelund neeluńd g -i VLä Rõu Plv/-ońd/ Vas

1. püsimatu, asutu tu̬u̬ (laps) oma vana neeluńd Kan; va neeluńd käü `ü̬ü̬se ümbre võhlitõn Krl
2. suur sööja, õgard `põrsa neeluńd om `sahvridõ lännüʔ Har; neeluńd, ar˽sei kõ̭gõ Vas Vrd neelung

neelus1 neelus g -e Noa Hää Saa Plt Hls; neelu|ss Vil, g -sõ Se; nielus g Khn

1. suur sööja, õgard Neelust `lehma on `raske pidada Hää; neelus on väga ahne, anna ette, see on ivakse ajaga läind Plt; Punik om just kui‿ts neelus, kikk ta sü̬ü̬b tõiste i̬i̬st ärä Hls || sõim ah sa eläväne neeluss Se
2. (söögitorust) inge köri ja neelus, neelus on köri körval Noa

neelusk neelusk Ote, g -i Hel Puh Nõo Plv; neelu|śk Krk San Kan Urv, g -śki Võn Krl Plv(neelü-), -ski Lai Trv

1. suur sööja, õgard ei neeluśk saa `kuskilt täis Lai; va neeluśk küll, muudku `ni̬i̬lap Krk; mõni lu̬u̬m om `väega neelusk Puh; Om inimesi ja om lu̬u̬me serätsid neeluskid Nõo; om üts neelusk elläi Ote; neeluśk ni̬i̬ld kikk söögi ja joogi `endälõ `sisse Krl; säänest neelüśkit ei massaʔ majah pitäʔ Plv
2. kärme inimeneVõn

neeva neeva Jäm Khk Kaa Jaa Pöi Mar Var Aud(neeb) Hää Pai Plt Pil SJn, neva Vig, `nieva Kuu

1. (suur) kraav Ega sest `nievast `saaki enämb sügüsül `kuidagi üle Kuu; `söuke puu käib üle neeva Jaa; `enne olid meil eeńamad vesitsed, nüid kaebeti `iĺla suur neeb läbi Aud; neeva - - nii lai pialt nagu `sinna `seina, see tegi mua tahedaks Pai; suurt ma‿ilma neevad `kaevavad Pil
2. a. oja, ka sängita veevool siin üks neeva [on] ees Jäm; Sajuga joosid neevad üle tee Kaa b. kiirevooluline koht jões Neeva - - vesi säält valuga tuleb Hää c. soine, vesine koht Neeva - - nõnda vett täis - - soa änam läbi `kuskilt Pöi; tiomees vaos neeva `sesse ärjä paariga tükkis Mar

neljassene neljass|ene SaLä(-ĺj-), -eni Jäm, -ane Jäm(-ĺj-) Khk, -une Ans neljapäev, neljapäeval neĺjassane vädasime `siingid rugid kuju Jäm; neljassene `öhta keedetud taŋŋu `putru Khk; suur neljassene suur neljapäev suur neljassene ning suur `reede - - need olid suured pühad Ans

nigeldu nigeldu suur nigeldu narts `ümber Muh

nolp1 noĺp g noĺbi KJn, nolbi M priske, ilus; kaunis suur sudaku noĺp Trv; si̬i̬ om peris ää noĺp põrst joba Hls; si̬i̬ (laps) om ää noĺp joba kasunu; temäl olli iluse nolbi `põrse Krk

nutsak(as) nutsa|k Äks Krk Ran Har, g -ku Lüg/`n-/ Saa Plt KJn Trv Nõo San Urv Krl Rõu(-gu) Vas, -go Se; nutsak|as g -a IisR/`n-/ Han Tor Hää Jür Plt KJn Puh

1. mütsak; tuust, nuust `erned kisuti `juuridega üles, `tehti `nutsakud, `üieti `erne luud Lüg; Kus sa `selle `nutsakaga lähed, `siume `asjad iluste `kimpu IisR; Mool oli `piśke nutsakas punast `lõnga Han; Seda iad `lõnga oo mul väga vähä, mud́u üks pisike nutsakas Tor; `pańti püśsi`rohtu nutsaku `sisse Saa; Akkan ma su nutsakaid `oidma Jür; `keeras selle `lamma täie `villu nutsakusse Plt; `rõõva nutsak `akna ehen Trv; [kuhja lõpetamisel] andass viglaga üless nutsak, toda kutsutass kullisitass Ran; visaśsi `rõivanutsaku `kaśti Krl; lat́s om vana `rõiva ńärdsukõsõ mütsütänü kokku, niu vana nutsak Har; Ma˽kääri nu̬u̬˽`rõiva nutsakulõ kokko Rõu
2. lapi sisse seotud leivapudi, mis lapsele imeda anti emä puret latsele `leibä, pańd `suhkrut ka, pańd närdsu `sisse, keit `kinni, tu̬u̬ `olli nutsak Nõo; [pane] latsõlõ nutsak `suuhõ Vas
3. suur, kätega veeretatud klimp nutsaku kesvä javvõst tetti; ku käpä pudõr valmis sai, siss `käändi nutsakudõ jahuga kokku, nii et said `peiu võtta San; kanamuna suurutse öörütedi nutsakuʔ Urv

nääk2 nääk g nääg|i Khn, -u Hää suur laia põhjaga paat `Nääkegä tuõdi puud `laeva Khn; näägud on madalad laia põhjadega, `siuksed suured Hää

oleska oleska Lüg Jõh suur inimene, koljat Võttas `endäle `naise, igävese oleska Lüg; `Selle oleskalle sie kleit ei `passi Jõh

hong ong g onga ViK Trm, `onga Kuu/h-/ Hlj Lüg Jõh IisR; n, g `onga VNg Vai; ongas hajusalt I(g `onka), `ongas Lüg IisR, g `onga

1. suur põlispuu (hrl mänd) vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad `onvad `ongad Lüg; `saagisivad `ongad maha Vai; vana mänd ehk kuusk, sie `üeldi ikke vana ong VMr; ong on jäme `iigla mänd, ongad on nüüd kõik ää raiutud VJg; eks neid `ongaid kasva igal puol Iis; `seia onga `alla lööme ośmi üless Trm; ongas - - lase maha, saab suure ulga puid Lai || (millestki suurest, priskest) `suuri kalu, nagu mõni suur avi, `ütleväd, vaat kus one ongas Kod; `äśti söönd obune, nigu ongas Lai
2. (laisast olendist) nagu vana ongas, ei viisi tü̬ü̬d tehä Kod; laisk nigu ongas - - sellest ongassest põle kedagi `aśja Lai

oose oose pikk suur olend suuŕ piḱk inimene, ku oose kunagi; sa oled ku oose, piḱk Hel

oo|siplane (teat suur sipelgas) suured `siplased kutsudaste oo`siplasteks Jäm; Oo`siplased närivad ja körvetavad Mus; Oosiplased, need on suured ja teevad suured pesad Rei

ori2 ori g orja Khk Pöi Muh Mär Vig Kse Tor Saa Ris HMd Juu Jür JõeK VMr Kad Sim Iis Trm Kod Ksi Pil M Ote suur, jäme puu ju ta sis ka ori oli, kui ta maha `lasti, nii jäme löime [tehti], tee vakk `leiba sees εε Khk; vanast olid `metsas puud kut suured orjad Pöi; kis nihuksed orjad `lõhki ajab Mär; vanad tamme orjad Kse; mede metsäs on mitu sianst `orja, mis kaks mi̬i̬st sülega ümmert `võtvad Saa; va vanad orjad, tahaks maha `raioda Ris; põline suur mets, suured orjad sees Juu; pidi `kerve `katki `lüöma orja `oksadel JõeK; vana mäńni ori - - kuda sa nisukese jõmika `lõhki suad Kad; jämedad orjad sial, sai teisi punnitud Iis; kõige suurem, ori juba - - si̬i̬ on teiste puude peremi̬i̬s Ksi; paju suur nagu ori Trv; si̬i̬ om üit́s suur jämme ori, karja lauda tala (palgist) Krk; na palgi omma jämedä nigu orja kodu `veetu Ote || mes suur kivi, one ori Kod

orja|puu1 1. suur (põlis)puu `õige suur puu - - sie on jo üks elo `aigane `orja puu Jõh; mis vanad puud on oln, orja puud Ris

2. sillatala orjap̀uuʔ omma silla all, kat́s vai kolm orjap̀uud õks om Urv; silla `päälmätseʔ puuʔ pandass `riśti üle orjap̀uie Har Vrd ori|puu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur