[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 378 artiklit, väljastan 100.
aam1 aam g aami Khk Mus Pöi Emm Rei L Ris Juu VMr Kad/v-/ Sim hajusalt TaPõ/ua- Kod/, Plt KJn Ran Nõo, `aami Kuu(h-) Lüg Jõh; aaḿ g aami M San Krl; n, g `aami VNg Vai; oam g oami Kei Juu Koe Trm; voam g voami Juu Kos; vuam g vuami Juu JMd VJg; haaḿ g haami Rõu Plt Vas Lut suur vaat `Tollistest `laudadest `aamid ja puu`vitsad pial Lüg; oluve `aami `panda olut `käima Vai; vanast olid suured viina aamid Khk; `Aamide `viiti `juudi õlut ää; `Mõisas `tehti `viina, kõik `aeti `aamide sisse Pöi; aita mind `aami üles `tösta Rei; aami vits läks `kat́ki Mär; Aam aami pial, vaat́ vaadi peal, oravasaba `otsas = pilliroog Han; `enne `veeti suurte aamidega `viina Tõs; `aami läheb kolm neli `vaati Tor; pugu on tal (kanal) nagu suur oam küĺle peäl Juu; viina voam on suur, viie-kuue`kümne vedrune Kos; ikka minnakse `suures `vuoris `vuamidega, kui `viina viiakse JMd; suur vie aam, obune ei jäksand vedada, kui vett täis `pańti VMr; süönd täis nagu aam Sim; oam õli kõige suuremb - - `kuńni viis `jalga lavvad pikad Trm; maśsina `juure vedäväd vett uamiga Kod; õlle aami ja vaadi, ni̬i̬ olli tammest Hls; aamil `olli otsa sehen mulk, puust puńn `olli i̬i̬n; suure lehmä olliva nigu igätse aami Nõo; Lännü˽ka˽paksuss ku˽haaḿ Rõu; viina haaḿ Vas || suurem tünn lina seeme oli `aamide sees Vig; Vili `aeti kot́ti ja `viidi `aita, `pańdi `oamide ja `kerstude `sisse Kei
hame n, g ame RId Jaa Muh Mär Tõs Koe MMg; ame g `amme Saa Äks Ksi Vil M T; amõ g `ammõ Võn Ote San Kan Urv Krl Lei; hamõ g `hammõ V(n hamõh VId)
1. särk takkune ame `selläs; amedel (hamede poolest) on rigas Vai; `eńdisel ajal oĺli ame ja `ammel oĺli kaugas Saa; maagelõng - - sellege kirjutive `ammit, kaalatagust ja rinnaedist Trv; ku [kanga kudumisel] `alla karubää ümmer tiir ärä lääb, siss `ütlet antsul om ame sellän Pst; ku rehet akati `pesme ja mehe linu aive, siis olli `paklise `amme, rüä`lõikuse aig ja einä aig, siis olli peenikse `amme seĺlän; juśt ku kotil auk sehen olli naiste ame. meeśtel `panti `kaalduk `siśsi; viis küünärt olli meeśte ame. meeśtel olli põlvist `saantigi, naistel olli poolest säärini; `amme perse katik kulunu; [tüdruk] `tu̬u̬di ärä kas `ammel (särgi väel) Krk; suure `poiskese olliva niisama `amme väel, es ole `pökse es medägi; ame om ligi ihu, surm vi̬i̬l ligembäl Nõo; ku `lämmi `oĺli, `oĺli `paĺla `ammõga Võn; `ammele aeti olalati ja käisse `värdli pääle maagelang, nisukese tipi ja looga tetti Ote; hamõtõ kinni `pańdaʔ oĺ sõlõʔ ja preesiʔ; latsõʔ käveväʔ koolin `ammõga - - imä pihtsäŕk minnäʔ pääl; `ammõ rinna i̬i̬n oĺ meestel viiś, naistel neli `nüpsi, niididseʔ nüpsiʔ; `haigil inemisil iks tetti `valgõst `seĺgest villatsõst `ammit, kel rematism oĺl Kan; `hammõ oĺli˽kõ̭iḱ nipitädä˽ja mulgutadaʔ Urv; Ku kohegi `küllä vai kerikudõ `lät́si, siss `aet́i kirutõduʔ ammõ `säĺgä; `meeste`rahva `hammõ `oĺli `valgõ niidige kirutõdu, naistõ`rahval verevä ja sinitse ja vahatsõ langaga Har; vanast oĺl [lapse rõivastuseks] pikk hamõ, alapoolõ `põĺvi, kablakõnõ `ümbre kõtu; `Rühmä no˽tü̬ü̬d ü̬ü̬˽vai päävä˽kokko, a˽kattõ hamõt panõ õiʔ kiä kooldõn `sälgä õiʔ; Massa õi˽`kiŕgi midägiʔ, olõ õi˽sa˽taa `hammõ sisse vi̬i̬l är˽kooluʔ õiʔ Rõu; vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽käüsse peräʔ ja maagõliseʔ olalapiʔ Plv; vanast ku piḱäʔ `hammõʔ oliʔ, sis pidi olõma rajuss (lõhik); hamõhke (samegi) säläh habisõss ku haavaleh́t suurõ hirmuga; üte `hammõga (särgi väel) külm saa Se; śjondzal um pikk hamõʔ (vaimuliku rüü); miśsil um iigä pikk hamõʔ, üless kist, laǵa ni pikk, `valge um Lut || (menstruatsiooni ajal kantavast särgist) ku sa näet tõise inimese `alga amet, siis siĺmä jääve aigess; roosul om kige suurepass rohuss must ame, si̬i̬ `võtvet vere `käime; musta `amme vesi om eläjädel ka rohiss; ku uisk är `pisten, siis pane `musta `ammet pääl Krk; verevid `ammid ei tohi `kaeda, nõrgaverelistel jäävä silma `aiges Ote || piltl Hame es näe perset (kiirest jooksust) Vil; timä om nii jumalõ paĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har | Ütel nõul kuu amet persed Trv; na om suure sõbra, nigu ame ja perse Ran; Ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ Urv | tükive või üte `amme `sissi (sõbrustavad) Trv; nemä eläss ku üte `amme sihen Krk; na˽`võidava üte `hammõ sisen ka ollaʔ, na‿mma˽nigu püḱs `persegaʔ Har | (ropendajast, lobisejast) suu laiep ku ame alt pu̬u̬lt Krk; Täl om suu päält suurõmb ku alt ammõrüpp Urv
2. a. jakuge ame, pääl om linane, all om jämme jakk; ei oole änäp jakuge `ammit meil Krk; noh mia esi ka pidäsi - - iluste jakuga kahar ame [oli] Puh; `amme pihuss, tu `oĺli jakuga `ammil - - pääl pihuss, all jakk Kam; kõ̭igil naistõ`rahval oĺli˽jakuga˽`hammõʔ Har; jakuga `hammõ oĺli iks pitäʔ Vas | Jakat ame `olli ülevestpuult linane, altpuult paglane Hel; vanast oĺliʔ jakuga vai vundamäńdiga `hammõʔ Kan; vanol inemisil uks ummaʔ vi̬i̬l kõ̭igil hundamändigaʔ `hammõʔ Plv; pudumeńdiga amõ Lei b. `kaukage ame. kaugass oo kural pu̬u̬l `paklise `ammel; miu esäl olli pihage ame, `panti raha `amme piha vahel Krk; tü̬ü̬ man olliva liht`käistega `amme, pühäpävän külän kävvä olliva köŕt`käistega `amme Nõo; `nü̬ü̬rega hamõ - - toolõ `hammõlõ lõigati `väega `lühkene pu̬u̬ mulk - - nü̬ü̬r lät́s laḱka, sõ̭ss `mahtu pää `sisse Kan; põrõhõllaʔ omma˽`lintsega˽`hammõ, lińdsikene ola pääl Urv; `ilda `aigu `oĺli vil poisõl `värligõ `ammõʔ Krl; kimarduìsi `käüstega˽`hammõl oĺl `väŕli pääl, puu`käüstega˽`hammõl is olõʔ. kimarduìsi `käüstega˽`hammõilõ ummõĺdi olgrehmaʔ. olgrehma˽ja`väŕli `oĺli kirutõduʔ; puu`käüstega˽hamõʔ - - nu̬u̬ `oĺli tü̬ü̬`hammõ; mańüskitse˽`hammõ `oĺli˽meestel - - mańüskinõ oĺl kirutõt. `aedu˽plaḱikõsõ˽ja mulgukõsõʔ Har; Kubõrd `käüśsidega hamõʔ Rõu; maakõline (punaste maagekirjadega) hamõh Plv; `korjustõga `hamme (id) Vas
3. seelik – RId Ame õli `sielik, amel õli `ümmärgune ja toros saba; ame saba `juoksi `pitki maad. mies ois `naise seda ameda üleväll Lüg; ame, sie on `naisterava `sielik või kuub Jõh; ei ole ameda `seljas Vai || aluskuub ame - - alus `jupka, vai alus `kuube; ame jääb `sieligo `alle Vai
4. rätik; riidetükk ümbervõtmiseks; mõrsja uju se oli igavene ame, mis sellel `ümber oli. `söuke rätik, riie Jaa; mis suur ame sool peas o (kui midagi erisugust peas on); võta ame `ümber abude; suur ame o noorikul `ümber pea, silmad `kinni, pea `kinni, `seuke suur `valge lina Muh; amed olid enne `valged linad ümmer kui `viltsid `suuri rätikuid veel ei olnd Mär; soe ilm sul aga ame ümber Koe || suur pealmine riie, vihmakuub nuo mida sa `uitad ame `ümber VNg
5. lootekest lat́s sünnüss hammõn, tu̬u̬ hamõʔ mõstass ärʔ ni kuivatass är, ku su `antass `kohtulõ, panõ puhuʔ ni saat `õigusõ; hobu ku tu̬u̬ varsa - - timä `hammõn um; tõbrass `sündü `hammõn Lut
6. kangamõõt – M kaits kääŕpuu vahet oli ame. mede kääŕpuie ame olli kuus küünärt piḱk; `söege tetti `amme mäŕk `pääle, ku edimine tiir är aet olli Hls; kait́s `tõisku amet kangass pikk - - kate`kümne `amme jagu Krk
arhangelski (suur lahja tursk) arga·ngelskid ~ kere·ns̀kid Jäm; arga·ǹgle tursad Khk; arangelskid on tursad, laia `peaga Mus
armeti, armetu armetu (-o) g -ma RId/`ar-/ Ans Pha Emm Rei L KPõ Plt KJn; `arme|du g -tum(m)a, p -tund, -dundu Kuu; n, g armetu hrv Mär, Vig Kse Mih Ris Pai VMr I Plt KJn M T, armõ|tu (-to) -du Nõo San V(n -duʔ Rõu Vas Se, -tuʔ Rõu; `armõdu Se saav -tummass Har); armeti Äks
1. a. armetu, vilets, vaevaline, halb; väeti, haletsusväärne; nõrk, kidur, jõuetu Vanamies on peris `armetum̀mas `korras; laps oli old täiss ja `kärnäss ja `armedu kaik siel Kuu; `armetumal `viisil Jõh; linad oo, nagu ühüd tut́akad, armetumad, lühiksed Mär; meie sii oleme nii vanass ja armetusse jäänd Mih; vili [põllul] on kõludeks läind, `peeneks ja armetumaks PJg; ta vaene on üsna armetu oma `tervise poolest Ris; lühike armetu rukis; mu jalad armetumad, ma ei saa `käidud nii `kaugelle ja Amb; jäi se [mesi] puu armetuks, ei ole peret and Pai; oh seda armetumad `aśsa, põle tal `kervelgi `õiged vart taga VMr; armetud lapsed; nõdusa kaelaga on armetu obune Lai; Seante armetu et tuul puhkab ümmer Hls; mõnel noorel vi̬i̬l armetube `rõõva ku miul, rapents ja tolgents; küll olli ta jõvvetu, küll olli ta armetu - - juśku kövve sõlmek olli; armetu vili `kaugelt nätä, ku konn sehen karaśs; ti̬i̬ om armetu nüit kävvä Krk; tu elu om täl kah väegä armetu Ran; miul `olli sõsar `väega armetun kõrran, temä ka älväti ärä Puh; armetu `kortin näil `olli küll; sa‿llit illuss poiss nigu üits osi, aga nüit sa‿let nigu köśs, armetu nigu sandikõnõ Nõo; ma `kasvi `väega armetut `mu̬u̬du Kam; om jalust armõtus jäänüʔ Krl; ḱulʔ timä oĺl armõdu ku sõast tuĺl Se || olõ õi vanõbit kedägi ei umatsit, tu‿om armõduʔ Se b. vaene, varatu, kehv Ta on nii armetu et pole riietki seljas Vig; Si̬i̬ on õte armeti inime kel ei ole kedagi suhu `piśta Äks; ta on varanduse poolest armetu, põle jõund `endale koguda Plt; ta‿m nii armetuss `jäänu, et täl ei ole midägi enämb Nõo; `Kaśvi sääl - - sannan. Tuu `oĺli enne `väegä armetu sann Rõn c. saamatu, oskamatu Armetu, `seuke käpärdes Hää; ma‿i ole nii armetu old `miski töö `piale Hag
2. (intensiteedisõna) a. adj tohutu, (väga) suur nüüd `saavad raha küll, nüüd `saavad `püörast raha, nüüd `saavad `armetu raha Jõh; armõdu virdsaga oĺl enne ka˽lihm ku̬u̬hn Har b. adv väga, (erakordselt) palju, ülimalt, tohutult – Jõh eP T V Armetu kõrge korjuga regi seisab teisepere värava taga Pöi; armetu suur jõgi Ann; vahelik si‿o armetu vana sõna Kod; nii armetu suur vihma u̬u̬d `tulli Rõn; mul om äripäiselt armõdu paĺlu tü̬ü̬d; armõdu tullitsõlõ ju̬u̬sk Har; mul taa kanakõnõ nii armõdu hää oĺl munõma Plv; armõdu illoś `autu küll om Vas || lapsed läksid Palale, ise armetud `aiged Kod; nisu `kasvi kui uidakukõ, maad `olli jo armõtud lahjad ja Ran; suvel `oĺli sääl (Varssavis) armetu soldati `laagrin, sääl `oĺli `mitmit tuhandit näid Ote
arutu arutu (arotu, aroto) hajusalt K, Kod uus Krl, g -ma Lüg Khk hrv Emm hajusalt L, Kos Koe, arutu Juu KJn Hls Krk; `arvutu Krl; `arvu|du, pl -tumad Kuu
1. mõistusest puudulik; rumal, mõistmatu, taipamatu arutumad `lapsed, `jusku `ilma `arvota Lüg; see ühnä aroto inimene kellegist aro ei saa Mar; ei tää, kas ta arutus lääp Krk
2. (intensiteedisõnana) a. adj tohutu, (väga) suur, pikk jne `Täüdüss `arvutumad ajad `seisuda `suhkurinouss (suhkrujärjekorras) Kuu; `riisus arutumad ännad põllale Kir; arutumad ennad sai Tor; `loomi oli loadal arutumal ulgal Kos; arutu `kangad olid old HJn b. adv väga, (erakordselt) palju, tohutult `Arvudu rumal Kuu; seal oo aroto seda `valged paberid veel Mar; peal oo pehme maa, seal ta (meteoor) võis `menna arutu sügabase Mih; `kasvavad nihuksed arutu suured õõnad Juu; `linda õli arutu paĺju Kod; `Peipsin olevet arutu kalu Hls
aulis aulis Ris, g auli Phl; `aulis g `auli Jõe Ris
1. = aul `auli on `püütud arilikku `kammila`verkujega Jõe; `aulid, sellad mustad ja kõhu alt `valge Ris
2. ”suur must merekotkas” – Ris
avar avar g -a R(n -a VNg Vai) Sa Emm Hää Koe I KLõ Trv Hls Puh Nõo, -e Krk; avvaŕ g avara San VId
1. a. ruumikas, lai, suur avar `huone; avar riist, küll sie ottab `vasta Kuu; kuub on üvä avara ja `lahtinaine; nie one üväd avarad `kengäd, ei nie murista `kustki VNg; suur säŕk mis nönda avar on Jäm; avarad ru̬u̬mid; `suapad oo avarad Kod; kuub om avar Trv; tal piap avarep tegeme kasu pääle (lapse rõivast); sääl om ää avare ruumi, kiḱk iluse küüni Krk; aga tu̬u̬ sukk ei ole nii avar `jalga `aada kui si̬i̬ Nõo; saabass om väeg avvaŕ San; meil ei olõʔ avaraʔ ruumiʔ Plv || lahe nüüd om mul avvaŕ elläʔ, putuiʔ kellegiʔ ette Se Vrd abar2 b. kuhjaga, tublisti täis mõõt avar vakk; ta pani avarad toobid Khk
havi|purikas = haug a. väike haug – Võn b. suur haug Sain tubli havi purika kätte Trm c. isahaug avipurikad one isäsed avid, käeväd emäsegä ühen; avi purikad o veiksed, ni̬i̬d isäsed, emä o suur Kod
burnuss burnu|ss g -sõ ”suur, pikk ülekuub” suur säŕk `minka `üötsi mindäss, uat kasuka pääle, kutsutass burnuss Lut
hea ea, ia, iä, eä eP; ia, iä hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa
I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp
2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit) – Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv
3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp
4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har
5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har
6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahem – Saa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo
8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp
9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk
II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa
2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se
Vrd hüva
heakene dem < hea 1. üsna või päris hea, tubli, väärtuslik, meelepärane; heatahtlik, sõbralik mu lapse laps on `ääkene Hää; üks sai vedamiku, teine sai `iakse töö mehe; temal oli `iakest `metsa sial, `rohkem metsa koht; mõnes kohas oli [karjamaale] kaunis `iakene metsakene `piale `kasvand Lai; ah temä `seante `ääke om Krk; miu vanaemä `olli serände `ääkene, temä konagi es `ütle üttegi `alba sõna Nõo; se lat́s om mul ni˽`hääkene, ku hommugult üless tulõ, siss tege pai ja and mullõ suud Har; oĺl `õkva `hääkene ku tuult es olõʔ Plv
2. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) üsna suur [saunikul] oli vanakaa maad - - tua taga oli kohe `eake tükk; sul juba eake servake `tehtud [kampsuni alläärt]; `kirjutel [pullidel] on `iaksed kańnikad juba JJn; Ma `vaatasin pääsukest, `eakese tonksu viis savi pesasse Iis; poiss kui purlakas - - kellel ikke `iake jõud oli ja jäme poiss oli Lai b. (intensiteedisõnana) üsna, võrdlemisi, päris `iake tubli oog `vihma; jäsarikud [puud] on `iakesed tugevad mõned Trm; kõvakoorik, `iakene suur putukas; leeva sõkkumene on `iakene `raske tü̬ü̬ Äks; võsu `kapsa suppi keedeti `värske lihaga - - supp pidi olema `iakene paks; need [lume] `elbed on `iake suured ja `mitme arulised; siis lisati teist `värvi `juure - - et nüid sai `iake ilus Lai
3. heakene küll hea küll, olgu peale; hrl täitesõnana jutustuses noh, `iakene küll, `lähmä `õhta kodo Lüg; `εεgene küll, siis läksime `jälle tagasi Khk; no `iake küll - - mina mina läksi siis oma noorema `õega `sinna rat́sikuse ja Aud; `iakene küll, küsin ta enese käest Koe; ommiku, iakene küll, `tuldki `jälle üks saunaeit `sinna kõveras Kad; ah `ääke küllät ei oole viga kedägi Krk; `ääkene küll, taha mia noid unikude `riibutusi `lehti ärä `tuvva, Juhan ei lase Nõo; no `äälene ḱüll ma‿s tule iks kah üten San; no˽`hääkene külh, no või ma kat́s `tuńni `jalgu puhadaʔ Har
Vrd üvakene
eebatu eebatu, pl -mad väga (suur) eebatu suur nina; eebatumad (suured, aga oma vormi säilitanud) jalavarjud Muh Vrd iiba
eeroots `i̬i̬ru̬u̬ts, -ds San, -t́š Lei; `iiruud́s, -roo·ds, `i̬i̬roots Hel, `i̬i̬ru̬u̬t́s, -ts, `iiruud́s, -ts Har, `i̬i̬ru̬u̬ts, `i̬i̬nru̬u̬t́s Krl, g -rood́si, -dsi, -t́si; kaasaü `i̬i̬rootsuga (-ds-) Har Rõu; pl `i̬i̬rot́siʔ Rõu; irut́s g -i Rõu
1. lühikese varrega vikat rukki niitmiseks, rauts `i̬i̬roots om lühikse käepuuge vikat́ Hel; Iirootsiriha (rautsi juurde kuuluv reha) Krl; noʔ tulõ `i̬i̬root́siga nakada rükä kokku `pandma; edeotsast mi˽`põimi tsiŕbiga, peräst `naksi miʔ `i̬i̬rood́siga `lü̬ü̬mä; `Iiruudsõga `pańti meil enämbüsi rükä. Rihakõsõga `tõmssi rüä ilustõ ette ja siss `iirood́siga takast muudku `t́sipsi Har Vrd eerootsik
2. (suur) nuga – Lei
elukas1 elu|kas (-o-) R eP M, -kass Hel San V(-śs Se), -gas Kuu Vai Khk, -k Rei Kod MMg, ellu|kas Khk Mus, g -ka (-ga Khk Rei); elu|ka, -o- g -ga Vai
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; tä (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; tä (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas
ema|laev
1. suurem paat nooda merrelaskmisel Pööris nooda vädamisel - - üks nooda ots jähi kohe nooda laeva peale, pisikse paadiga `tehti tiir `ömber, ots `jälle emalaeva `juure Pöi
2. (suur) piirituselaev – Kuu Krj Sidä kibejä vedelä sai `piiridükse emä`laevust `halvalla Kuu
1. suurem paat nooda merrelaskmisel Pööris nooda vädamisel - - üks nooda ots jähi kohe nooda laeva peale, pisikse paadiga `tehti tiir `ömber, ots `jälle emalaeva `juure Pöi
2. (suur) piirituselaev – Kuu Krj Sidä kibejä vedelä sai `piiridükse emä`laevust `halvalla Kuu
ema|laine suur laine väiksemate vahel `kolme suurt kutsutakse emalaineteks - - kaks tükki tuleb ees, kolmas tuleb `järgi, see murrab `kangest. üheksa `väikest on vahepeal Pha; emälaene on kõege suurem, ta tuleb `kõrge ja ei vahuta; kääväd neli veiksemäd laenet siis tuleb viies suur, kutsutasse emälaene Kod
ema|lammas
1. emane lammas, utt Meitel oo kolm emalammast, kaks oinast ning üks jäärapuńn Kaa; mõnel emä`lambal oo koa sarbed peas Mar; pukid `jäärutavad ema`lambaid JMd; kui `lammad `karjas süövad, uted `lammad ehk ema `lammad `kepsu lüövad ja joosevad - - need `näitavad ka vihma tulikud ää Tür; ut́ettalled on emä `lammad KJn; `ütleʔ imälammass vai `ütle ut́t, tu̬u̬ om üt́s Vas
2. talle(de)ga lammas Ema`lammas `mäegib `tallesi taga IisR; emälammas ei taha `talle imetädä Juu; tallega lammas on emalammas VMr; emä`lambal ollive poja ärä kadunu, küll ot́s ja määǵs Hel; [lambal] kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass Se
3. suur linapeo odot ma˽ti̬i̬ üte suurõ [lina] `köüte sõ̭ss, teeme üte imä `lamba Plv
1. emane lammas, utt Meitel oo kolm emalammast, kaks oinast ning üks jäärapuńn Kaa; mõnel emä`lambal oo koa sarbed peas Mar; pukid `jäärutavad ema`lambaid JMd; kui `lammad `karjas süövad, uted `lammad ehk ema `lammad `kepsu lüövad ja joosevad - - need `näitavad ka vihma tulikud ää Tür; ut́ettalled on emä `lammad KJn; `ütleʔ imälammass vai `ütle ut́t, tu̬u̬ om üt́s Vas
2. talle(de)ga lammas Ema`lammas `mäegib `tallesi taga IisR; emälammas ei taha `talle imetädä Juu; tallega lammas on emalammas VMr; emä`lambal ollive poja ärä kadunu, küll ot́s ja määǵs Hel; [lambal] kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass Se
3. suur linapeo odot ma˽ti̬i̬ üte suurõ [lina] `köüte sõ̭ss, teeme üte imä `lamba Plv
ema|trull linamasina suur rull lina käsimasina `veiksed truĺlid ja emätruĺlil on võĺl läbi Kod
herne|puu suur läätspuu (Caragana arborescens) Lüg Emm Mar KuuK `pihlaka `muodi - - pidid õlema `ernepuud. sügavad `kõllased `õied Lüg; `ernepuud, eki`põesad KuuK
esi|käija isesõitja esi`käija (hum suur purjevene, mida ei sõuta) Ran; tu̬u̬ obesega `veetäv [rehepeksu]maśsin `olli ikke enne ku na esi`käijä tuĺliva Kam
igane2 igane Jaa; el iganest KJn; igä|ne Ran, g -dse, -tse Nõo
1. ammune si̬i̬ ju iganest ajast meelest ärä, sedä põle olnd enäm `ammu KJn
2. (intensiteedisõnana) päris, väga; tohutu (suur) meie va `ruske [lehm] on igane rüiste Jaa; igäne piḱk mi̬i̬s Ran; põrmand om alt ärä, tare igäne must; suure lehmä olliva nigu igätse aami; oless na olluva puu, igädse lepä `jäńtriku Nõo
Vrd igavene
1. ammune si̬i̬ ju iganest ajast meelest ärä, sedä põle olnd enäm `ammu KJn
2. (intensiteedisõnana) päris, väga; tohutu (suur) meie va `ruske [lehm] on igane rüiste Jaa; igäne piḱk mi̬i̬s Ran; põrmand om alt ärä, tare igäne must; suure lehmä olliva nigu igätse aami; oless na olluva puu, igädse lepä `jäńtriku Nõo
Vrd igavene
igavene igave|ne Kuu IisR eP(e- Khk Vll Käi Rid) Trv Pst, igä- hv Lüg Vai, Rid Mar Khn Juu KJn eL(-n Krk; -ni Krl; iǵ- Hel spor T V), g -se (-eise Rei), g -tse spor T V(-dse); igäbene Mar
1. ajaliselt lõputu a. jää(da)v, igavesti kestev; (väga) pikaajaline, püsiv, põline saad igavesed rattad kui `sönna tiha viid Ans; `ükskid asi pole igavene Khk; [surnu hing] `Käie köik nurgad läbi kus inimene on eland, siis ta `soaje alles oma igavese paiga `peale [pärast 40 ööd-päeva]; Ing on igavene Pöi; see on nii tõsi kui igavene tõsi Rid; aeg on igäbene ja elma `otsa ei tea Mar; mete kätetööl on ika oma löpp, ei see igaveseks jää Ris; [kivisamblaga saadud värv] nisukene igavene pruuń ka mis ei läind `jälle pialt ära KuuK; õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene [tuulamisel] Kod; vanad igavesed talu majad Plt; vanast igävesest aast kaastiti [villa]; si̬i̬ om üits igävene (väga vana) sõna Trv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu, iǵävetsess omandusess veliste seltsile Ote; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; [õlekatus] `Vasta `põhja sammõldõdi är, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl jo iǵävene Rõu || pärast surma jätkuv mina usun liha üles`töusmist ja igavest elu Ris; igavene elu, see on raamatus Lai; maa`päälne eluaig om meil lühükene, a tõsõn ilman om meil igävene aig Har; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma iǵävetse elo kätte saa Vas b. igapäevane see põle igavene tarvitatab sõna PJg; aga ikke `talvel oli sie (rehetuba) ikke igavene elumaja KuuK c. fig Vana oo eese poisiga igaveses päivis (hädas) Kaa; oled teist - - `vargale ässitand, igavene surm [tabab sind selle eest] JõeK; käib kui igavene juut́ (kodutu rändur) Lai | (surmast; suremisest) igavene `tohter ~ aŕst Muh; lähäb igavesse rahu`paika Vän; Igavese unele minema Hää; lät́s joʔ igäveste `hingustõ ~ igävesele unõlõ; [ta] maka joʔ igävest und Rõu
2. (kogust või omadust märkivalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, erakordselt suur, rohke, väike jne; täielik Tia mis ta (siil) `üöse `toimetas, aga igavest krõbinat tegi [põranda all] IisR; ta sai igavese napsu sεεlt kukkudes Khk; [ma] Igavese pirekse ise sedakorda sai, niid oo see ka otsakorral Kaa; Inimesel köht ees kut suur igavene `lähker Pöi; igavese ulga kalu saeme Muh; üks igäbene kiho (imevähe) oli Mar; [jaanalind] elab igaveses `kõrbes Hää; se on igavene vale Jür; ta oli nii `ihnus nigu üks igavene koi VMr; ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe) Trm; kole keerd lõng, igavene ruuksu puru SJn; temä olli igäven joodik Krk; siin ju `olli iǵävene sõda, niisugune `laskmine et Hel; nemä oppeva temäle igävest lori ja igävest labi Puh; lagunu põĺl i̬i̬n, nigu igävene paega punnatuss Nõo; siin om igävetse mäe ja oru, ja vi̬i̬ lombi Ote; taa om jo iǵävene ḱugrat́s, kühmäh kõ̭iḱ Vas b. (koos adjektiiviga) väga, üsna, päris [härgadel] igavese suure pitka `puuga [ader] Ans; koera nael tuleb ise, see igavene `aige Khk; rebase saba on egavene tore Käi; tuulekala on üks igävene pikk kala, ja igävese suure pikä ninaga Rid; siin sammas õue pial oli. igaven suur räśtik oli HMd; aeab igavest vägevad kõva joru, `vińtis `piaga Lai; viĺla kerstud olid, igavesed suured kaaned käisid `piale ka Plt; kõrdsimi̬i̬ss olli `väege suuŕ igävene jämme mi̬i̬ss Hel; temä pidi jo igävene alb ja võemak inimene olema Puh; raud kańg, igävene tugev ja `rasse; ja kos igävene `kange naene `olli, kõ̭ik tü̬ü̬ temä `teie; üits igävene paegatu lagunu `uńdrik jäi `mulle `ümbrele Nõo; lehmä oĺli˽`mõtsa lännüʔ, taha iǵäveste `suurtõ suhuʔ Urv; [haugid] igävetse jämme ja suurõʔ; taa vana igävene kõhõn inemine kui vana `kimle Räp
Vrd igane2, igavine, igäväne
3. (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) igavene aeg Jäm; oh sa igavene aeg, mo mees oli irmus `kange `pähke `korjaja Kär; ui igavene Muh; Igavene aeg `oitku, ta lööb sind jüst maha; Jigavene `oitku Rei; oh sa igävene, mo kerest käis nii `irmsaste läbi Rid; oi igäbene kui kauaks sa `jälle jäid Mar; oh igavene `oitku (imestavalt) Kul; oh sa igavene aeg, mis sa tahad teha Kos Vrd igavine
4. sõim täielik, tõeline Oh sa igavene märä Kuu; Igavene raisk IisR; sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse ette VJg; sa igävene aia toe all tettu; oh sa igävene mait, mes sa sääl otsit Nõo; igävene huśs, jätäʔ ommeti üt́skõrd minno joba rahulõ; igävene tat́itõõsik mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud Räp
1. ajaliselt lõputu a. jää(da)v, igavesti kestev; (väga) pikaajaline, püsiv, põline saad igavesed rattad kui `sönna tiha viid Ans; `ükskid asi pole igavene Khk; [surnu hing] `Käie köik nurgad läbi kus inimene on eland, siis ta `soaje alles oma igavese paiga `peale [pärast 40 ööd-päeva]; Ing on igavene Pöi; see on nii tõsi kui igavene tõsi Rid; aeg on igäbene ja elma `otsa ei tea Mar; mete kätetööl on ika oma löpp, ei see igaveseks jää Ris; [kivisamblaga saadud värv] nisukene igavene pruuń ka mis ei läind `jälle pialt ära KuuK; õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene [tuulamisel] Kod; vanad igavesed talu majad Plt; vanast igävesest aast kaastiti [villa]; si̬i̬ om üits igävene (väga vana) sõna Trv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu, iǵävetsess omandusess veliste seltsile Ote; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; [õlekatus] `Vasta `põhja sammõldõdi är, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl jo iǵävene Rõu || pärast surma jätkuv mina usun liha üles`töusmist ja igavest elu Ris; igavene elu, see on raamatus Lai; maa`päälne eluaig om meil lühükene, a tõsõn ilman om meil igävene aig Har; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma iǵävetse elo kätte saa Vas b. igapäevane see põle igavene tarvitatab sõna PJg; aga ikke `talvel oli sie (rehetuba) ikke igavene elumaja KuuK c. fig Vana oo eese poisiga igaveses päivis (hädas) Kaa; oled teist - - `vargale ässitand, igavene surm [tabab sind selle eest] JõeK; käib kui igavene juut́ (kodutu rändur) Lai | (surmast; suremisest) igavene `tohter ~ aŕst Muh; lähäb igavesse rahu`paika Vän; Igavese unele minema Hää; lät́s joʔ igäveste `hingustõ ~ igävesele unõlõ; [ta] maka joʔ igävest und Rõu
2. (kogust või omadust märkivalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, erakordselt suur, rohke, väike jne; täielik Tia mis ta (siil) `üöse `toimetas, aga igavest krõbinat tegi [põranda all] IisR; ta sai igavese napsu sεεlt kukkudes Khk; [ma] Igavese pirekse ise sedakorda sai, niid oo see ka otsakorral Kaa; Inimesel köht ees kut suur igavene `lähker Pöi; igavese ulga kalu saeme Muh; üks igäbene kiho (imevähe) oli Mar; [jaanalind] elab igaveses `kõrbes Hää; se on igavene vale Jür; ta oli nii `ihnus nigu üks igavene koi VMr; ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe) Trm; kole keerd lõng, igavene ruuksu puru SJn; temä olli igäven joodik Krk; siin ju `olli iǵävene sõda, niisugune `laskmine et Hel; nemä oppeva temäle igävest lori ja igävest labi Puh; lagunu põĺl i̬i̬n, nigu igävene paega punnatuss Nõo; siin om igävetse mäe ja oru, ja vi̬i̬ lombi Ote; taa om jo iǵävene ḱugrat́s, kühmäh kõ̭iḱ Vas b. (koos adjektiiviga) väga, üsna, päris [härgadel] igavese suure pitka `puuga [ader] Ans; koera nael tuleb ise, see igavene `aige Khk; rebase saba on egavene tore Käi; tuulekala on üks igävene pikk kala, ja igävese suure pikä ninaga Rid; siin sammas õue pial oli. igaven suur räśtik oli HMd; aeab igavest vägevad kõva joru, `vińtis `piaga Lai; viĺla kerstud olid, igavesed suured kaaned käisid `piale ka Plt; kõrdsimi̬i̬ss olli `väege suuŕ igävene jämme mi̬i̬ss Hel; temä pidi jo igävene alb ja võemak inimene olema Puh; raud kańg, igävene tugev ja `rasse; ja kos igävene `kange naene `olli, kõ̭ik tü̬ü̬ temä `teie; üits igävene paegatu lagunu `uńdrik jäi `mulle `ümbrele Nõo; lehmä oĺli˽`mõtsa lännüʔ, taha iǵäveste `suurtõ suhuʔ Urv; [haugid] igävetse jämme ja suurõʔ; taa vana igävene kõhõn inemine kui vana `kimle Räp
Vrd igane2, igavine, igäväne
3. (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) igavene aeg Jäm; oh sa igavene aeg, mo mees oli irmus `kange `pähke `korjaja Kär; ui igavene Muh; Igavene aeg `oitku, ta lööb sind jüst maha; Jigavene `oitku Rei; oh sa igävene, mo kerest käis nii `irmsaste läbi Rid; oi igäbene kui kauaks sa `jälle jäid Mar; oh igavene `oitku (imestavalt) Kul; oh sa igavene aeg, mis sa tahad teha Kos Vrd igavine
4. sõim täielik, tõeline Oh sa igavene märä Kuu; Igavene raisk IisR; sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse ette VJg; sa igävene aia toe all tettu; oh sa igävene mait, mes sa sääl otsit Nõo; igävene huśs, jätäʔ ommeti üt́skõrd minno joba rahulõ; igävene tat́itõõsik mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suud Räp
hiigla `iigla spor eP, h- Har Räp; `hiikla Kuu (intensiteedisõnana) väga, üsna, päris; tohutu (suur) akkuna `lauadki on `hiikla `viisi `mustad Kuu; `iigla jurakas (suur kivi) Muh; `iigla `kõrge kuusk Tor; kaks vana `iigla puud Kei; siis `aeti se pahmas `iigla `kõrgelle Kos; `iigla suured mehed Trm; ja kos nuu˽`hiigla kannuʔ mis `väĺlä oĺliva `kiskoʔ Räp Vrd iigel, iiglane, iilama
hiis iis g iie spor eP(h- Phl; iiś Lai), `iie spor R(g `iisi Lüg; n `iisi Vai; hiis g hii˛e Kuu); n, g iie Vän Ris Kod; g hiie Har Räp; pl iie Krk Hel
1. hiis, pühaks peetud salu, puu, kivi jne (sag kohanimedes); (suur) mets `iie `metsä. `nuored pedäjä puud Vai; obuse mäńg oo, [lauldakse] irnu irnu iie `alli, karju karju kalevi `lauki Muh; pöha lepp oln sii - - sii oln `enne vana hiis Phl; iied `olle oln `enne, `ohvri˛iied Tõs; männiku ääres on lohk, se on vana iie Vän; iis on jälle `väike metsasalk, sehuke pikk kasumets Tor; iis on nuor istutatud mets JõeK; iied olivad niisukesed mäńnid, kus mälestusi oli Amb; `õite ia rukis nagu iis VJg; puuk tullud iitess tulesaba taga Kod; ilus mets nagu iiś Lai; isa `rääkis vanasti et, vanad iied old sial Pil; Õniste suured iie puud - - `öeldi iied SJn; iie olli pühä kotuse kun ohverdide; tüdruku lännu läbi mõtsa tõisele `pu̬u̬le [tallu], esi laulen: ei meid nännu iide neiu, ei meid kuulu iide koera Krk; [ikoonid ja kirikulipud toodi] jõe`vi̬i̬rde, pähnäpuie ala. sääl om üt́s paganausu hiie asõ Räp Vrd iid Vt hiie|hiis
2. endisaegne jumalus, vaim – Juu Kod Ksi Hel `iiedele `viidi `toitu `jõulu`lauba `õhta. kis `iidesi kõege param `toitis, sel oli se kõege param õńn. uue`oasta `õhta `viidi koa - - `terve vald `toitis, aogod olid moa sees, kus `neile `toitu `pańdi Juu; iied oo vana aja jumalad. tegid saviss kuju ja panid iie nimess; iiede kerik õli Iitemäel Kod
1. hiis, pühaks peetud salu, puu, kivi jne (sag kohanimedes); (suur) mets `iie `metsä. `nuored pedäjä puud Vai; obuse mäńg oo, [lauldakse] irnu irnu iie `alli, karju karju kalevi `lauki Muh; pöha lepp oln sii - - sii oln `enne vana hiis Phl; iied `olle oln `enne, `ohvri˛iied Tõs; männiku ääres on lohk, se on vana iie Vän; iis on jälle `väike metsasalk, sehuke pikk kasumets Tor; iis on nuor istutatud mets JõeK; iied olivad niisukesed mäńnid, kus mälestusi oli Amb; `õite ia rukis nagu iis VJg; puuk tullud iitess tulesaba taga Kod; ilus mets nagu iiś Lai; isa `rääkis vanasti et, vanad iied old sial Pil; Õniste suured iie puud - - `öeldi iied SJn; iie olli pühä kotuse kun ohverdide; tüdruku lännu läbi mõtsa tõisele `pu̬u̬le [tallu], esi laulen: ei meid nännu iide neiu, ei meid kuulu iide koera Krk; [ikoonid ja kirikulipud toodi] jõe`vi̬i̬rde, pähnäpuie ala. sääl om üt́s paganausu hiie asõ Räp Vrd iid Vt hiie|hiis
2. endisaegne jumalus, vaim – Juu Kod Ksi Hel `iiedele `viidi `toitu `jõulu`lauba `õhta. kis `iidesi kõege param `toitis, sel oli se kõege param õńn. uue`oasta `õhta `viidi koa - - `terve vald `toitis, aogod olid moa sees, kus `neile `toitu `pańdi Juu; iied oo vana aja jumalad. tegid saviss kuju ja panid iie nimess; iiede kerik õli Iitemäel Kod
ilm4 ilm Jäm Muh Emm Mar/e-/ Ris Trm KJn Hls Kam San spor VLä, Rõu (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) ilmatu, (väga) suur `veeti sinna (majja) ilm savi `siśse Kam; mõ̭nõl om näet ilm hulk `lat́si; ku nuid ka ei olõss olluʔ, sõ̭ss olõss ilmhädän olluʔ; ilmvesi ju̬u̬sk `nõtsku Har; Pia oĺl kõ̭iḱ sõ̭õ̭rd ilmtulõhn Rõu; iga ilm (rõhutavalt) viimane kui üks, iga (jumala) iga ilm pühabe `köidi `Kirbla `kirkus; südames köis `aige, igas ilm kuus; nii kenad saia`leiba `tehti iga ilm `laupa; mina ole iga ilm `talve võrgud parandan Muh b. (intensiteedisõnana) väga, tohutult ilm suur mees oli et erm Emm; küll see on aga elmrekas inimene Mar; rabas on ilm kõva turvas; Omal ilmtore obene i̬i̬s ja käib `õĺgi linutamas; Vanast siäst sai ilmpaelu `rasva KJn; ilm paĺlu Hls; tu̬u̬ küĺv jo ilm`aiksast; vanast oĺl ilmaganõnõ leib; sinna `viidi ilmarmõdu puuʔ; aid häidseśs ilm`hirmsadõ Har c. päris, täiesti ilmpöhjatu mets Ris; inemine om ilm alaste San; mis tä lei ilm jumalõ asjandõ Urv; ilmotsatu rassõ elu Har; nüss ilmvaihet pidämäldä Rõu
Vrd ilma2
Vrd ilma2
ilma2 ilma Sa Muh Mar Juu Tür Koe Kod VlPõ eL, e- Vig, jõ- Khn, `i- Lüg Phl Lih Mih JMd JJn Koe VMr VJg Iis spor TaPõ, Krk Hel Ran
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) ilmatu, (väga) suur, pikk jne; (väga) palju `Seiksed ilma kuuse jurakad Kaa; Loomadel olid sügise ilma väljad jäuks Pöi; [uss] `jüśku va ilma ohelik oli Juu; Tieb su `ilma imeks (pilkab) Koe; lasi ennast `ilma aa uodata VMr; `ilma `ulka `loomi Lai; ahul suur ilma lõbi sees Pil; [koer] lähäb ilma `aukmesega KJn; [ta] tegis ilma kommetit Hel; suur ilma kivi `oĺli nigu oone jälle Ran; ilmainemise kokku `aeduʔ Har b. (intensiteedisõnana) väga, tohutult sur ilma akkaja inimine pidi olema Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest pani kölgud `sisse, `seike oli ilma imelise vali ise Kaa; ilmapärätu suur vesi Mar; `seuke suur `ilma pikk kuĺp Lih; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; `tütred õlid täl ilma ilosad Kod; teenib ilma `paĺlu raha; ilma vägevasti (väga hästi) käib `riides Plt; si (mees) `oĺli ennembide küll ilma kõva Ote; mul jo ilma ammuʔ lihm kańd; ilma`vaenõ, olõ‿i ummi, ei `hõimu ei suku Lut c. päris, täiesti `ilma muidu `ante Phl; larib elma `tühjä Vig; tuleb `ilma esimist kõrd `meile Iis; sa elät uma tarõkõsõn ilmaüt́sindä Har; ilma `väega sü̬ü̬ Se
Vrd ilm4
2. palju, liiga mis neid (piimapütte) siis na `ilma oli Mih; egä ma kui `ilma ei ju̬u̬ Kod; `põhku viiäss `ilma `vällä säält Krk; Egass tu̬u̬d raha nii `ilma tal oleki Hel Vrd ilmad
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) ilmatu, (väga) suur, pikk jne; (väga) palju `Seiksed ilma kuuse jurakad Kaa; Loomadel olid sügise ilma väljad jäuks Pöi; [uss] `jüśku va ilma ohelik oli Juu; Tieb su `ilma imeks (pilkab) Koe; lasi ennast `ilma aa uodata VMr; `ilma `ulka `loomi Lai; ahul suur ilma lõbi sees Pil; [koer] lähäb ilma `aukmesega KJn; [ta] tegis ilma kommetit Hel; suur ilma kivi `oĺli nigu oone jälle Ran; ilmainemise kokku `aeduʔ Har b. (intensiteedisõnana) väga, tohutult sur ilma akkaja inimine pidi olema Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest pani kölgud `sisse, `seike oli ilma imelise vali ise Kaa; ilmapärätu suur vesi Mar; `seuke suur `ilma pikk kuĺp Lih; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; `tütred õlid täl ilma ilosad Kod; teenib ilma `paĺlu raha; ilma vägevasti (väga hästi) käib `riides Plt; si (mees) `oĺli ennembide küll ilma kõva Ote; mul jo ilma ammuʔ lihm kańd; ilma`vaenõ, olõ‿i ummi, ei `hõimu ei suku Lut c. päris, täiesti `ilma muidu `ante Phl; larib elma `tühjä Vig; tuleb `ilma esimist kõrd `meile Iis; sa elät uma tarõkõsõn ilmaüt́sindä Har; ilma `väega sü̬ü̬ Se
Vrd ilm4
2. palju, liiga mis neid (piimapütte) siis na `ilma oli Mih; egä ma kui `ilma ei ju̬u̬ Kod; `põhku viiäss `ilma `vällä säält Krk; Egass tu̬u̬d raha nii `ilma tal oleki Hel Vrd ilmad
ilma|ründel suur töörühmaja ega ma ilma `ründel ei ole, et ma poolõni ööni `tü̬ü̬tän Ran
ilmatu ilmatu eP(e- Mar; jõ- Khn) M T spor VId(-o), -du Khk V(-uʔ); `ilmatu R(-du Kuu) VMr; hrl ind
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur `Ilmadu mürägäs Kuu; töi ilmadu `kandami `ölgi Khk; suur elmatu kot́t `toodi tagasi Mar; Käristäsid `ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ Khn; sie `Undla suo on kõik üks ilmatu luam Kad; sopits ei taha pidädä, ku ilmatu maru on Kod; ilmatu aja `kaotsin Trv; kaobel sibuldega, tõmmass sibuldega ilmatu rüä `endäle kokku Nõo; ilmatu kisa San; Ilmadu vaiva näet õ̭nnõʔ ärʔ a˽`saaki olõ õi˽midägi Rõu; siin oĺli ilmadu latsõ˽kah (väga palju lapsi); [ta] mõśk ilmadu mõsukõsõ Vas b. (intensiteedisõnana) väga tämäl on `ilmatu pali `kraami Lüg; ilmatu `kange tuul Khk; Ilmatu `körged, tihed irs ajad Pöi; vesigar vetab ilmatu `körgeld vahel vett ülese Rei; elmatu pekk tee `menna Mar; ilmatu külm ilm JMd; ilmatu `uhke ja tore; ilmatuss ariklisess jäänud õksad Kod; ilmatu kallist kala `tu̬u̬di Nõo; neli ilmatot laḱa `laida Plv; tett ilmato `korgõ suuŕ maja Räp; vanast küĺbeti `tat́rikku ilmadu paĺlo Se
Vrd ilma2, ilmatalune, ilmatuma, ilmatune, ilmlik, ilmnik, ilmuline
2. pej toho ilmaduʔ, kui sa no nii `teieʔ Se
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur `Ilmadu mürägäs Kuu; töi ilmadu `kandami `ölgi Khk; suur elmatu kot́t `toodi tagasi Mar; Käristäsid `ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ Khn; sie `Undla suo on kõik üks ilmatu luam Kad; sopits ei taha pidädä, ku ilmatu maru on Kod; ilmatu aja `kaotsin Trv; kaobel sibuldega, tõmmass sibuldega ilmatu rüä `endäle kokku Nõo; ilmatu kisa San; Ilmadu vaiva näet õ̭nnõʔ ärʔ a˽`saaki olõ õi˽midägi Rõu; siin oĺli ilmadu latsõ˽kah (väga palju lapsi); [ta] mõśk ilmadu mõsukõsõ Vas b. (intensiteedisõnana) väga tämäl on `ilmatu pali `kraami Lüg; ilmatu `kange tuul Khk; Ilmatu `körged, tihed irs ajad Pöi; vesigar vetab ilmatu `körgeld vahel vett ülese Rei; elmatu pekk tee `menna Mar; ilmatu külm ilm JMd; ilmatu `uhke ja tore; ilmatuss ariklisess jäänud õksad Kod; ilmatu kallist kala `tu̬u̬di Nõo; neli ilmatot laḱa `laida Plv; tett ilmato `korgõ suuŕ maja Räp; vanast küĺbeti `tat́rikku ilmadu paĺlo Se
Vrd ilma2, ilmatalune, ilmatuma, ilmatune, ilmlik, ilmnik, ilmuline
2. pej toho ilmaduʔ, kui sa no nii `teieʔ Se
ilmlik a < ilm2
1. mitteusklik, -vaimulik `ilmlik `surnuajapüha VNg; mo eest pole `ilmligud asjad (tants, peod jne) `ükskid kena mette‿nd Khk; `ilmlik raamat Pha; Ilmlik matas aa nüütsel ajal üsna moodis Emm; üks `elmlik inimene, põle `paptii·stlane egä `nõuke asi Mar; mõni `ilmlik lugemese `tuńdis kõrvast `ütleb, et nüid akkab üks nutulugu `peale Juu; laalavad `ilmlikka `laala Kod; ärä aia seast `ilmlikut juttu ja lori Krk; mia ole openu `ommi `lat́si iks jumala poole, na‿i ole `ilmlikuss `lännu Rõn
2. maine, maapealne kõik `ilmlikud rohod one jumal luanud Kod; Taa `ilmligu `kohtu sa sait külʔ rahaga är `osta Urv; ku taa `ilmlik elu õks joonõn om, siss om süä rahu Har
Vrd ilmalik
3. avalik asi tulli `ilmliguss Puh
4. (rõhutavalt) ilmatu a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur kos si̬i̬ `ilmlik nisuviin mis `viiti kokku Trv; tolle `ilmligu su̬u̬ sehen om liiva kondikõnõ Ote; tast om `ilmlik maa jalagõ minnäʔ Krl; timäl nu̬u̬ `ilmliku `rõiva `ümbre (väga paksult riides) Har; `ilmligu `uarma˽teie pääl Vas b. (intensiteedisõnana) väga nu kaara aki `oĺliva `ilmligu suure minu siĺmist Kam; `ilmligu˽suurõ˽kraaviʔ Urv; tu oĺl `ilmlik kaĺliss Har; `ilmliku ilosaʔ; sis sõidi nimä `ilmlik `suurdõ `mõtsa Se
1. mitteusklik, -vaimulik `ilmlik `surnuajapüha VNg; mo eest pole `ilmligud asjad (tants, peod jne) `ükskid kena mette‿nd Khk; `ilmlik raamat Pha; Ilmlik matas aa nüütsel ajal üsna moodis Emm; üks `elmlik inimene, põle `paptii·stlane egä `nõuke asi Mar; mõni `ilmlik lugemese `tuńdis kõrvast `ütleb, et nüid akkab üks nutulugu `peale Juu; laalavad `ilmlikka `laala Kod; ärä aia seast `ilmlikut juttu ja lori Krk; mia ole openu `ommi `lat́si iks jumala poole, na‿i ole `ilmlikuss `lännu Rõn
2. maine, maapealne kõik `ilmlikud rohod one jumal luanud Kod; Taa `ilmligu `kohtu sa sait külʔ rahaga är `osta Urv; ku taa `ilmlik elu õks joonõn om, siss om süä rahu Har
Vrd ilmalik
3. avalik asi tulli `ilmliguss Puh
4. (rõhutavalt) ilmatu a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur kos si̬i̬ `ilmlik nisuviin mis `viiti kokku Trv; tolle `ilmligu su̬u̬ sehen om liiva kondikõnõ Ote; tast om `ilmlik maa jalagõ minnäʔ Krl; timäl nu̬u̬ `ilmliku `rõiva `ümbre (väga paksult riides) Har; `ilmligu `uarma˽teie pääl Vas b. (intensiteedisõnana) väga nu kaara aki `oĺliva `ilmligu suure minu siĺmist Kam; `ilmligu˽suurõ˽kraaviʔ Urv; tu oĺl `ilmlik kaĺliss Har; `ilmliku ilosaʔ; sis sõidi nimä `ilmlik `suurdõ `mõtsa Se
ilus ilu|s eP(-o|s; e- spor Hi Lä, Mih; jõ- Khn; u Sa Muh) M hv Ran Nõo Lei, -ss Krk TLä, -s(a) R(ilo|s Vai), g -sa (-e M); illuss (-o-) T(`i- Rõn) V(-oś[s] VId), g ilusa (-o-) (-e- San, -õ San Krl Har); komp ilosõmp Plv (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. meeldiv; nauditav a. (silmale) kaunis, nägus ilusa `silmadega ja ilusa `suuga [inimene]; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, sie ei saa `arvastigi `kaunis `olla; Mies `piibuga nägüsämb, `naine `lapsega ilusamb Kuu; kas tei ise `tiate kui ilusas `luoduses tei elate Hlj; `Ninda `kauva ilus `tütrik majas, kui arakas `aia`teibas Lüg; ennεε· kui ilos mo kleit on Käi; elosad `koltsed lilled Kul; vanaste ilusami plikasi kiusati `mõisa Tõs; Jõlusatõlõ põlõgid jõlusi `riidi taris, nämäd muõdu jõlusad küll; Ilus (tarvitusel vaid loomi meelitades) koõr(koer), tulõ `siia Khn; kase `lehtedega sai väga ilust kollast tiha Ann; nüid on ilusambi `aśsu, kel aga raha on VMr; ilus tüdrik (toalill) Trm; ilosa `paĺgitegä, ümmärguse `näoga mi̬i̬s; kõege ilosam karv on sügise obesel; muss juuks või `ruuge oo ilus Kod; `tehti lühike nurk (puhasnurk), et ta ilusam on SJn; ärä kahetess, es tohi ütelde ütegi asja `pääle ilus, looma ega inimese `pääle, siss juhatedi kohe, kos ilus om, `kintse vahel Trv; ilus jume `põskin Hls; [tüdrukud] `raaṕke pada `puhtess, sõss saat iluse musta abentege mehe; iluss nägu, aga sita tegu Krk; `ammit üteldi oleva täl ilusit Ran; ilusile lastass kõ̭ik usse `valla; illuss nägiss rõevass Puh; kellele armass, sellele illuss; küll si̬i̬ `valge sirel om illuss, `õkva ku naarab aia veeren Nõo; tu̬u̬m om nii `illuss `valge, kõ̭ik `äitsmit täis Rõn; illuss ńagu, sita magu (toidust, halvast inimesest); oi˽ku illuss lat́s om, illuss tiĺlukõni nõ̭na ja, ots üless Krl; ilusõid kõllatsõid `lih́ti latsõ `koŕssi rutatõn Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; illośs ńägo massa ai `ku̬u̬rmat sitta; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, sis saa illośs Se; panõʔ kannulõ illośs rõõv́aśs, `tu̬u̬gi saa illośs Lut || (võrdlustes, peam ilusast olendist) Ilus ku `päiväpuolt õun, `valge klaar näost ja punased põsed Lüg; Ilus nagu sia poig (lapsest) Jõh; Kui [naine, tüdruk] on ise ilus ja `riided ilusad - [öeld] sa oled ilus kui pruut IisR; Nii ilus kui maasikas ja nii `valge kui piimapiisk Mus; Nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; Ilus nagu saksa laps (puhtalt riides); Ilus nagu `taeva ingel Han; ilus nigu karikas (asjast) KJn; iluss ku piĺt kunagi Krk; ilus tütär kui ladvaubin; roosa klaari `näoga, ilus kui ua äedse ~ roosi nupp Ran; ku `äste `süvvä `anti, siss olli obese ilusa nigu pildi; illuss tüdrukene nigu maasikmari; obese olliva ilusa ja siledä nigu `püt́sku; `väega iluss märä, `õkva nigu kätega tettu Nõo; meil oĺl hopõń illośs nigu ujakala Rõu; tiä om nii illośs kui puṕp; illośs `tüt́rik nigu liĺl Vas; illośs t́siga kui pahrukõnõ Räp b. (kõrvale, haistmismeelele) nauditav, meelepärane sireli `öitel ilus ais Käi; küll see oo elos tantso lugo Kul; pagana ilus väärnimi Kir; ilus koirohe õhk; ilus ääl kui tina piĺl PJg; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; on ilos ääl inimesel, kui laalab ehk kõneleb Kod; nõnda iluss tasane kõne Krk; temäl `oĺli iluss eli kah, `õkva `tahtsit kullelda ta `laulmist Ran; `kandlemäng om kah iluss Nõo; oi, illuss om tu lugõmõnõ (palvetunnist) Krl; tu̬u̬ om armõdu illośs laul, `õkva vi̬i̬ võtt `silmä Vas; siska om õks `seĺge sõ̭nolõ, om illoś helüle Se
2. (oma laadilt) korralik, sobiv, kõlblik, paras jne `pandi ikke liha `ahju ja, `tehti ikke ilus süök Lüg; Sie ei õld ilus tegu `ühtigi Jõh; sel kaupmehel on `oige ilosi `arjo Vai; [seemnevili] puhas ja ilust terad Käi; [tuulamisel] esimene vili oo se kõige elosam Mar; rädistab naa ilusad peenikest `vihma Tõs; nii ilus puhas puu et kõlab Tor; nüri nuga ei ti̬i̬ (lõika) ilust `leiba Hää; uus ja ilus ja nägis kirik Rap; oraksed olid ilusad Kos; [lina] tahab niukest ilusad maad JJn; kus ma ilust `piima (täispiima) jõuan `osta Ann; ilos tasane tuul; `tervis ei õle õige ilos; kui ilosad `uassad õlid, siis `kaśvi ilos vili; kui piira `alla lahed tuleb ilosam riie, kui üles tõssad, tuleb sõre riie Kod; kaevus olnud `kangest ilus vesi Pal; luht oli poha seast ilust `einä täis Trv; `marju olli küll mõtsan, mõness kottel olli ilusepit; iluse jahust leib ollu Krk; jah illuss ja kõva si̬i̬p; illuss kesi ku kuld, illuss vahane ja jämme teräga Puh; sääl `olli illuss elukõrd, `kõ̭iki `olli külländ; ilus lume ti̬i̬; sa ti̬i̬d `väega ilusa tü̬ü̬; ilusimbist `nahkust tetti käigi kask Nõo; tä koŕv oĺl ilosit kikka `siini täüs Kan; see sai illuss kuhi, parass magu `õkva nigu kana muna; mul nakass `põrsakõnõ ja ilusambass minemä Har; küll ta `nu̬u̬rusõ aig um illośs Plv; olõ eiʔ illośs ku tütärlatsõl om tätär ette lõõgat Räp
3. soe, selge, päikesepaisteline (ilm) aga siis kui ilus ilm tuleb siis vesi pageneb Kuu; oli ilos `ilda Vai; ilus kina ilm Phl; ilm läheb ilusase Var; täna `näitab ilus omiku olevad Kei; kukk laulab, noo nüid läb `jälle ilusalle VJg; ilm seisab ilus Lai; ilm lähäb ilusamalle Vil; ilm lää ilusepess, pilve lääve `kõrgepess Krk; ilus aenaaig, nüid saab ain ruttu tettuss Ran; illuss sükiss Puh; pühäbä satte ärä ja läits ilusale kuivale; küll om illuss õtak Ote; ilosa ilmaga um susi ilma `julgusõldaʔ Rõu; illoss suvi `väega, lämmi ja illoss Räp; lää kohe ilmal ilosal ja lää pääväl valusal Se
4. uhke, tore, meelepärane `teinekord kui kalu on `palju, on ilusamb `vörku `paati vedada Jõe; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] Kod; kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid, lipud pial ku ilus oĺli `sõita SJn; `olli küll ilus `vahti, noid katussega `kuhje Ran; koodiga oĺl katõkese `väega illuss lüüäʔ Har
5. (küllalt) suur, tubli vanal aal õli `rupla ilus raha Lüg; rubla sai `pääves, ilus raha `oĺli Vän; müis ärä, sai jälle ilusa kopika Ran
6. (hüvastijätu vormelites) Ilust `aega. (vastus( Ilust `aega, (ilust `aega) Rei; ilus tervis Kad
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) Ilus ku pudelipilt `peldiku `seinäl Lüg; teeväd ilosa tüki ärä, ei sua `arvo et äbi one Kod; illoś ḱül noʔ, liud `kat́ski Se
8. ühel ilusal aeal (kord, kunagi) Jaań läind `sinna vesi`veski tammi `peale Mih
1. meeldiv; nauditav a. (silmale) kaunis, nägus ilusa `silmadega ja ilusa `suuga [inimene]; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, sie ei saa `arvastigi `kaunis `olla; Mies `piibuga nägüsämb, `naine `lapsega ilusamb Kuu; kas tei ise `tiate kui ilusas `luoduses tei elate Hlj; `Ninda `kauva ilus `tütrik majas, kui arakas `aia`teibas Lüg; ennεε· kui ilos mo kleit on Käi; elosad `koltsed lilled Kul; vanaste ilusami plikasi kiusati `mõisa Tõs; Jõlusatõlõ põlõgid jõlusi `riidi taris, nämäd muõdu jõlusad küll; Ilus (tarvitusel vaid loomi meelitades) koõr(koer), tulõ `siia Khn; kase `lehtedega sai väga ilust kollast tiha Ann; nüid on ilusambi `aśsu, kel aga raha on VMr; ilus tüdrik (toalill) Trm; ilosa `paĺgitegä, ümmärguse `näoga mi̬i̬s; kõege ilosam karv on sügise obesel; muss juuks või `ruuge oo ilus Kod; `tehti lühike nurk (puhasnurk), et ta ilusam on SJn; ärä kahetess, es tohi ütelde ütegi asja `pääle ilus, looma ega inimese `pääle, siss juhatedi kohe, kos ilus om, `kintse vahel Trv; ilus jume `põskin Hls; [tüdrukud] `raaṕke pada `puhtess, sõss saat iluse musta abentege mehe; iluss nägu, aga sita tegu Krk; `ammit üteldi oleva täl ilusit Ran; ilusile lastass kõ̭ik usse `valla; illuss nägiss rõevass Puh; kellele armass, sellele illuss; küll si̬i̬ `valge sirel om illuss, `õkva ku naarab aia veeren Nõo; tu̬u̬m om nii `illuss `valge, kõ̭ik `äitsmit täis Rõn; illuss ńagu, sita magu (toidust, halvast inimesest); oi˽ku illuss lat́s om, illuss tiĺlukõni nõ̭na ja, ots üless Krl; ilusõid kõllatsõid `lih́ti latsõ `koŕssi rutatõn Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; illośs ńägo massa ai `ku̬u̬rmat sitta; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, sis saa illośs Se; panõʔ kannulõ illośs rõõv́aśs, `tu̬u̬gi saa illośs Lut || (võrdlustes, peam ilusast olendist) Ilus ku `päiväpuolt õun, `valge klaar näost ja punased põsed Lüg; Ilus nagu sia poig (lapsest) Jõh; Kui [naine, tüdruk] on ise ilus ja `riided ilusad - [öeld] sa oled ilus kui pruut IisR; Nii ilus kui maasikas ja nii `valge kui piimapiisk Mus; Nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; Ilus nagu saksa laps (puhtalt riides); Ilus nagu `taeva ingel Han; ilus nigu karikas (asjast) KJn; iluss ku piĺt kunagi Krk; ilus tütär kui ladvaubin; roosa klaari `näoga, ilus kui ua äedse ~ roosi nupp Ran; ku `äste `süvvä `anti, siss olli obese ilusa nigu pildi; illuss tüdrukene nigu maasikmari; obese olliva ilusa ja siledä nigu `püt́sku; `väega iluss märä, `õkva nigu kätega tettu Nõo; meil oĺl hopõń illośs nigu ujakala Rõu; tiä om nii illośs kui puṕp; illośs `tüt́rik nigu liĺl Vas; illośs t́siga kui pahrukõnõ Räp b. (kõrvale, haistmismeelele) nauditav, meelepärane sireli `öitel ilus ais Käi; küll see oo elos tantso lugo Kul; pagana ilus väärnimi Kir; ilus koirohe õhk; ilus ääl kui tina piĺl PJg; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; on ilos ääl inimesel, kui laalab ehk kõneleb Kod; nõnda iluss tasane kõne Krk; temäl `oĺli iluss eli kah, `õkva `tahtsit kullelda ta `laulmist Ran; `kandlemäng om kah iluss Nõo; oi, illuss om tu lugõmõnõ (palvetunnist) Krl; tu̬u̬ om armõdu illośs laul, `õkva vi̬i̬ võtt `silmä Vas; siska om õks `seĺge sõ̭nolõ, om illoś helüle Se
2. (oma laadilt) korralik, sobiv, kõlblik, paras jne `pandi ikke liha `ahju ja, `tehti ikke ilus süök Lüg; Sie ei õld ilus tegu `ühtigi Jõh; sel kaupmehel on `oige ilosi `arjo Vai; [seemnevili] puhas ja ilust terad Käi; [tuulamisel] esimene vili oo se kõige elosam Mar; rädistab naa ilusad peenikest `vihma Tõs; nii ilus puhas puu et kõlab Tor; nüri nuga ei ti̬i̬ (lõika) ilust `leiba Hää; uus ja ilus ja nägis kirik Rap; oraksed olid ilusad Kos; [lina] tahab niukest ilusad maad JJn; kus ma ilust `piima (täispiima) jõuan `osta Ann; ilos tasane tuul; `tervis ei õle õige ilos; kui ilosad `uassad õlid, siis `kaśvi ilos vili; kui piira `alla lahed tuleb ilosam riie, kui üles tõssad, tuleb sõre riie Kod; kaevus olnud `kangest ilus vesi Pal; luht oli poha seast ilust `einä täis Trv; `marju olli küll mõtsan, mõness kottel olli ilusepit; iluse jahust leib ollu Krk; jah illuss ja kõva si̬i̬p; illuss kesi ku kuld, illuss vahane ja jämme teräga Puh; sääl `olli illuss elukõrd, `kõ̭iki `olli külländ; ilus lume ti̬i̬; sa ti̬i̬d `väega ilusa tü̬ü̬; ilusimbist `nahkust tetti käigi kask Nõo; tä koŕv oĺl ilosit kikka `siini täüs Kan; see sai illuss kuhi, parass magu `õkva nigu kana muna; mul nakass `põrsakõnõ ja ilusambass minemä Har; küll ta `nu̬u̬rusõ aig um illośs Plv; olõ eiʔ illośs ku tütärlatsõl om tätär ette lõõgat Räp
3. soe, selge, päikesepaisteline (ilm) aga siis kui ilus ilm tuleb siis vesi pageneb Kuu; oli ilos `ilda Vai; ilus kina ilm Phl; ilm läheb ilusase Var; täna `näitab ilus omiku olevad Kei; kukk laulab, noo nüid läb `jälle ilusalle VJg; ilm seisab ilus Lai; ilm lähäb ilusamalle Vil; ilm lää ilusepess, pilve lääve `kõrgepess Krk; ilus aenaaig, nüid saab ain ruttu tettuss Ran; illuss sükiss Puh; pühäbä satte ärä ja läits ilusale kuivale; küll om illuss õtak Ote; ilosa ilmaga um susi ilma `julgusõldaʔ Rõu; illoss suvi `väega, lämmi ja illoss Räp; lää kohe ilmal ilosal ja lää pääväl valusal Se
4. uhke, tore, meelepärane `teinekord kui kalu on `palju, on ilusamb `vörku `paati vedada Jõe; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] Kod; kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid, lipud pial ku ilus oĺli `sõita SJn; `olli küll ilus `vahti, noid katussega `kuhje Ran; koodiga oĺl katõkese `väega illuss lüüäʔ Har
5. (küllalt) suur, tubli vanal aal õli `rupla ilus raha Lüg; rubla sai `pääves, ilus raha `oĺli Vän; müis ärä, sai jälle ilusa kopika Ran
6. (hüvastijätu vormelites) Ilust `aega. (vastus( Ilust `aega, (ilust `aega) Rei; ilus tervis Kad
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) Ilus ku pudelipilt `peldiku `seinäl Lüg; teeväd ilosa tüki ärä, ei sua `arvo et äbi one Kod; illoś ḱül noʔ, liud `kat́ski Se
8. ühel ilusal aeal (kord, kunagi) Jaań läind `sinna vesi`veski tammi `peale Mih
imetu imetu Ris, -tü, -dü Se
1. inetu; imelik nii imetü sõ̭naʔ; oĺl tä üt́s imedü inemine Se
2. (intensiteedisõnana) väga (suur) imetu suur pahandus Ris; oo imedü ~ perädü imeh Se
1. inetu; imelik nii imetü sõ̭naʔ; oĺl tä üt́s imedü inemine Se
2. (intensiteedisõnana) väga (suur) imetu suur pahandus Ris; oo imedü ~ perädü imeh Se
hinge|häda hingeline häda, suur mure ihulikku ädä voib `toine avita aga `eŋŋe ädä ei voi VNg; kui `kuskil midagid ädalist `asja on, siis `eetasse, üsna iŋŋe äda pärast mine Khk; ma ole jo täieste inge ädä sees `paergo Mar; `oĺlin peris inge ädäs ~ surma ädäs KJn; mes eńgeädä sul siss jälle om - - [küsiti] kui tõene torsun vai pahane `oĺli Ran; Edi˽miä hińgehädä no˽tu̬u̬l um, et ni˽`hirmsalõ ikk Rõu; hingehätä (suurt häda) olõ õi täl mänestki Se
hirm irm g irmu (-o) Sa Muh L K I eL(h- V); `irm|(u) g -u R(h- Kuu); erm g ermu (-o) Hi(h- Phl) Mar Nis Juu Kos; jõrm g jõrmu Khn (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. hirm a. suur kartus, pelg, hirmutunne irm oli küll nahas, aga läbi tulime [surnuaiast] Hlj; `Ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas IisR; jänükse `irmu sai ka `otsa Vai; Mool oli nahavahe irmu täis Jäm; üks jooseb ees, sellel tuline irm taga; joonud mehed vannuvad, üsna öud-irm kuulda; mis see sedavisi (nael, kergelt lüües) `sisse leheb, külab see `rohkem `irmu (jõudu) tahab; undil on üheksma mehe irm, ning ühe mehe jöud Khk; Undil olnd kohe `sõuke irm `juures (hunti pidi kartma) Pöi; ega [või] taha naeru irmuga (naljalt) kokku `menna Muh; Noore ärja viludamene läks üsna `kerge ermuga (vaevaga) Emm; Pole sool sest `ermu `ühtid vetta (karta) Rei; ja siiss üks kuusk hakkas ta `seltsis `käima. ja see tegi mihele `hermu Phl; nii `kange erm südämes ehk naha sees Mar; Irmul oo suured silmad Han; Jõrmuga pannassõ kõik aśjad ää tegema Khn; näĺla irm oo kustutud (sai süüa) Aud; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale Vän; tei nõnda irmul (kohutas ära) Saa; nüid sol on erm `nahkas. madjakast sa soad Juu; ma olin nagu irmu sies, ei saand `mindud Amb; nii suur irm kõhe, et ihu karvad tõusevad `püsti Iis; tapetud inimese maja, si̬i̬ ti̬i̬b tämä `silmi `irmu; tuleb nõnna areldi ja irmon, `pelglik ja irmon; sedä `irmugi ei õle, et rannan `aega viidab; nüid on tal irm `persen, vaŕjotab ennäss Kod; irmu äratav asi Plt; irmu päräst akasid kõik ihu karvad värisemä KJn; nõnda `seande irmuväärd jutt ja kõne Trv; ku kondsa kobisive, nõnda irm olli püksin; irm lää tagasi (ei jää ehmatusest haigeks), ku uvvest `irmude saat; nahk `irmu täis Krk; aga mul tulli nüid irm `pääle Hel; ta periss värisi irmust; kui midägi `alba oled tennu, ehk `peĺgäd, siss om süd́ä irmun; poesil tolle `kange irmuga `rohkemp püksin ku kõtun; ku puĺl `säĺgä `tormab, siss tunneb egä üits `irmu Ran; poig läits ulluss, tütär läits ulluss, oh sedä `irmu ja ikku; [ta] laśk `endä püssiga maha, mul olli tu̬u̬ püssiirm siss `süämen; `talve soe unnassiva, küll `mulle `olli irm; `Linda `vasta ei ole `irmu midägi; poiss `oĺle säädse nädälit tolle irmu pääle `aige; küll röögib jäledäde, `õkva irmu aap `nahka; ma ti̬i̬ `kirpele `irmu Nõo; naisõʔ löönüvä `hirmu, et üt́s kropin oĺl Kan; ei joua˽nuidõ `hirmõga `kõrda saiaʔ; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä Har; voonakõsõ oĺli `hirmu täüś; mul oĺl hirm nii suuŕ, ma värisi ku haava leht; ma jäi `hirmu (kartsin) `väegaʔ; Naaśõʔ oĺliʔ õ̭ks hirmuhn ja `julgu õs `maadaʔ; ma˽tope `sanna haina `tuusta, hirmu all et, mõ̭ni näǵe Rõu; a midägi es avidaʔ, hirmust `valla saa as; täl oĺl vereh sääne hirm et, tedä tuldass `tapma; [mul] om jäl˽peĺg otsah, a˽timä om kõ̭gõ tu̬u̬ hirmu seeh Vas; sa hot́ jänese `mu̬u̬do mineʔ `kargama, nii lät́s iho `hirmo täüs; hamõhke säläh habisõss ku haavaleht́ suurõ hirmuga; jumala hirm. hirm om jumalaga kiusada; kikass and kanalõ `hirmu (kabistab kana) Se || hirmutamine see oli ainult `rahva irmuks Pha; aga karistuss `oĺli suuremb [süüst], tõestele irmuss Ran b. hirmus, kohutav; ebameeldiv `Ninda se päss `räisib siel `paulass kohe, et hirm valatada Kuu; küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä Vai; Otse irm oli `vaata, kudas `kärpsed ludrisid sööma `juures Khk; tööd o nii palju et irm o Muh; poleks ma mette εεld teind, aga asi läks jo ermuks Käi; oĺ hirm viin Se
2. hirmuõhkkond a. hirmuvalitsus; kurjus siin `täüdüs `olla `moisa `hirmu all Kuu; `Lapsele `anna `irmu ja `anna `armu, `ongi [kasvatus]õppetus ja kõik IisR; pole isa `irmu ning ema `armu (kodust kasvatust) saand; küll ma ta irmu (distsipliini) ala pane Khk; Noor kukk oo vana kuke irmualune Kaa; jumal `näitab `irmu ja annab `armu koa Muh; laps tahab [kasvatamisel] armu änam kut ermu Emm; Arm `aitab änam kui irm Han; mies on naese irmu all Ris; minu isa oli vali mies - - mina `kartsin isa `irmu Kei; kus `irmu, sial `armu JMd; Ku juba naisess saadi, es olla küll ämp egä minut́ tõise irmu all Hls; paremb vana varju all, kui noore irmu all; enämb saab armuga kui irmuga Ran; üteldi et ku `võ̭õ̭ra irm, et `võ̭õ̭ra irmu all `peĺgät Puh; Paremb poja hirmun, ku˽tütre armun Rõu; täl (vaeslapsel) ei olõ `hirmu ei ka `armu Se b. vitsahirm, (kehaline) karistus Ei irm ole kenegild `nahka `seljäst ottand; Kes `hirmuta `kasvab, sie `auta elab Kuu; `lastele `anneda `vitsaga `irmu; kodune `irmu one ikke `pehmem kui `vieras `irmu VNg; kui ihu `irmu saab, siis ing äb lehe ukka Khk; sellepärast nee lapsed on nii ukkas `neile pole `irmu `antud mette Vll; kes napi irmuga kasvab, see põle inimene koa Muh; Sai küll ermu aga muistust äi veta Emm; obene sae valu ja `irmu; kohos koerale `irmo `anda, aga mitte ärä tappa Kod; kas sul kahju, et `vargale `irmu andass Trv; liha ei saesa soolata, ega laits ilma irmuta; täl (ulakal poisil) ei ole muud ku irmu viga, `vitsa on vaja Nõo; Ilma hirmulda˽kasuss, avvulda eläss Urv; tu̬u̬ lat́s hoit inäbä immä, kellele `hirmu annaʔ Rõu
3. hernehirmutis `varblasile tei `hirmo, kanolõ kah. vanaʔ `rõiva tüküʔ [selga], kübärä loḱk pähä, lipidsäkene kätte Kan
4. (kogust või viisi märkivalt) a. (mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, (väga) palju, tohutult sel `aastal oli `irmu `moodi kala Mus; kalu oli irmu `viisi Pha; aga `nalja sai `ermu `moodi Rei; ermu `kombel tuli kilu `väĺla Rid b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult – Sa Hi Noa Hää Ris Plt ma `arva, et se on üks irm väsitav asi Jäm; sest on ikka irm pailu `aege tagasi Ans; see on üks irm koleduse asi teist inimist `tapma `minna; kui irm suitsedab [ilm], siis `eetasse: lume illingad `lahti; saand irm ulga raha Khk; mu kondid valutavad nii irm `kangest Krj; Ratas si̬i̬ piab tuulingul võlvi sihes koa irm otse olema Pöi; Erm kipakas paat Emm; lõhesi ja neid on irmvähä Hää; see (traataed) piab olema nii irm tugev `tehtud Ris c. (kvantumi- ja viisilauseis) nad olid nii `vaesed et erm Emm; ma `nutsi, et erm Käi; Täna umigu mo abud olid nii `aiged, et erm `oitku Rei; jo sii vad kurjad inimest elast. prεεt ka `riidlevad et herm üsna Phl
Vrd hirmus
5. (välj imestust, ehmatust) `lastele `anta nämi - - oma suust anna, oh erm; erm, erm, ma‿p ole tεεdnd end Emm; Erm, erm! Poleks ma seda mitte `uskund. Erm `oitku Rei; oh herm kui nobesti se läheb Phl
1. hirm a. suur kartus, pelg, hirmutunne irm oli küll nahas, aga läbi tulime [surnuaiast] Hlj; `Ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas IisR; jänükse `irmu sai ka `otsa Vai; Mool oli nahavahe irmu täis Jäm; üks jooseb ees, sellel tuline irm taga; joonud mehed vannuvad, üsna öud-irm kuulda; mis see sedavisi (nael, kergelt lüües) `sisse leheb, külab see `rohkem `irmu (jõudu) tahab; undil on üheksma mehe irm, ning ühe mehe jöud Khk; Undil olnd kohe `sõuke irm `juures (hunti pidi kartma) Pöi; ega [või] taha naeru irmuga (naljalt) kokku `menna Muh; Noore ärja viludamene läks üsna `kerge ermuga (vaevaga) Emm; Pole sool sest `ermu `ühtid vetta (karta) Rei; ja siiss üks kuusk hakkas ta `seltsis `käima. ja see tegi mihele `hermu Phl; nii `kange erm südämes ehk naha sees Mar; Irmul oo suured silmad Han; Jõrmuga pannassõ kõik aśjad ää tegema Khn; näĺla irm oo kustutud (sai süüa) Aud; välgud sähvivad üle `taeva, aeab pimedas kohe irmu `peale Vän; tei nõnda irmul (kohutas ära) Saa; nüid sol on erm `nahkas. madjakast sa soad Juu; ma olin nagu irmu sies, ei saand `mindud Amb; nii suur irm kõhe, et ihu karvad tõusevad `püsti Iis; tapetud inimese maja, si̬i̬ ti̬i̬b tämä `silmi `irmu; tuleb nõnna areldi ja irmon, `pelglik ja irmon; sedä `irmugi ei õle, et rannan `aega viidab; nüid on tal irm `persen, vaŕjotab ennäss Kod; irmu äratav asi Plt; irmu päräst akasid kõik ihu karvad värisemä KJn; nõnda `seande irmuväärd jutt ja kõne Trv; ku kondsa kobisive, nõnda irm olli püksin; irm lää tagasi (ei jää ehmatusest haigeks), ku uvvest `irmude saat; nahk `irmu täis Krk; aga mul tulli nüid irm `pääle Hel; ta periss värisi irmust; kui midägi `alba oled tennu, ehk `peĺgäd, siss om süd́ä irmun; poesil tolle `kange irmuga `rohkemp püksin ku kõtun; ku puĺl `säĺgä `tormab, siss tunneb egä üits `irmu Ran; poig läits ulluss, tütär läits ulluss, oh sedä `irmu ja ikku; [ta] laśk `endä püssiga maha, mul olli tu̬u̬ püssiirm siss `süämen; `talve soe unnassiva, küll `mulle `olli irm; `Linda `vasta ei ole `irmu midägi; poiss `oĺle säädse nädälit tolle irmu pääle `aige; küll röögib jäledäde, `õkva irmu aap `nahka; ma ti̬i̬ `kirpele `irmu Nõo; naisõʔ löönüvä `hirmu, et üt́s kropin oĺl Kan; ei joua˽nuidõ `hirmõga `kõrda saiaʔ; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä Har; voonakõsõ oĺli `hirmu täüś; mul oĺl hirm nii suuŕ, ma värisi ku haava leht; ma jäi `hirmu (kartsin) `väegaʔ; Naaśõʔ oĺliʔ õ̭ks hirmuhn ja `julgu õs `maadaʔ; ma˽tope `sanna haina `tuusta, hirmu all et, mõ̭ni näǵe Rõu; a midägi es avidaʔ, hirmust `valla saa as; täl oĺl vereh sääne hirm et, tedä tuldass `tapma; [mul] om jäl˽peĺg otsah, a˽timä om kõ̭gõ tu̬u̬ hirmu seeh Vas; sa hot́ jänese `mu̬u̬do mineʔ `kargama, nii lät́s iho `hirmo täüs; hamõhke säläh habisõss ku haavaleht́ suurõ hirmuga; jumala hirm. hirm om jumalaga kiusada; kikass and kanalõ `hirmu (kabistab kana) Se || hirmutamine see oli ainult `rahva irmuks Pha; aga karistuss `oĺli suuremb [süüst], tõestele irmuss Ran b. hirmus, kohutav; ebameeldiv `Ninda se päss `räisib siel `paulass kohe, et hirm valatada Kuu; küll sääl `metsa `nurgas voib ka `irmu elädä Vai; Otse irm oli `vaata, kudas `kärpsed ludrisid sööma `juures Khk; tööd o nii palju et irm o Muh; poleks ma mette εεld teind, aga asi läks jo ermuks Käi; oĺ hirm viin Se
2. hirmuõhkkond a. hirmuvalitsus; kurjus siin `täüdüs `olla `moisa `hirmu all Kuu; `Lapsele `anna `irmu ja `anna `armu, `ongi [kasvatus]õppetus ja kõik IisR; pole isa `irmu ning ema `armu (kodust kasvatust) saand; küll ma ta irmu (distsipliini) ala pane Khk; Noor kukk oo vana kuke irmualune Kaa; jumal `näitab `irmu ja annab `armu koa Muh; laps tahab [kasvatamisel] armu änam kut ermu Emm; Arm `aitab änam kui irm Han; mies on naese irmu all Ris; minu isa oli vali mies - - mina `kartsin isa `irmu Kei; kus `irmu, sial `armu JMd; Ku juba naisess saadi, es olla küll ämp egä minut́ tõise irmu all Hls; paremb vana varju all, kui noore irmu all; enämb saab armuga kui irmuga Ran; üteldi et ku `võ̭õ̭ra irm, et `võ̭õ̭ra irmu all `peĺgät Puh; Paremb poja hirmun, ku˽tütre armun Rõu; täl (vaeslapsel) ei olõ `hirmu ei ka `armu Se b. vitsahirm, (kehaline) karistus Ei irm ole kenegild `nahka `seljäst ottand; Kes `hirmuta `kasvab, sie `auta elab Kuu; `lastele `anneda `vitsaga `irmu; kodune `irmu one ikke `pehmem kui `vieras `irmu VNg; kui ihu `irmu saab, siis ing äb lehe ukka Khk; sellepärast nee lapsed on nii ukkas `neile pole `irmu `antud mette Vll; kes napi irmuga kasvab, see põle inimene koa Muh; Sai küll ermu aga muistust äi veta Emm; obene sae valu ja `irmu; kohos koerale `irmo `anda, aga mitte ärä tappa Kod; kas sul kahju, et `vargale `irmu andass Trv; liha ei saesa soolata, ega laits ilma irmuta; täl (ulakal poisil) ei ole muud ku irmu viga, `vitsa on vaja Nõo; Ilma hirmulda˽kasuss, avvulda eläss Urv; tu̬u̬ lat́s hoit inäbä immä, kellele `hirmu annaʔ Rõu
3. hernehirmutis `varblasile tei `hirmo, kanolõ kah. vanaʔ `rõiva tüküʔ [selga], kübärä loḱk pähä, lipidsäkene kätte Kan
4. (kogust või viisi märkivalt) a. (mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, (väga) palju, tohutult sel `aastal oli `irmu `moodi kala Mus; kalu oli irmu `viisi Pha; aga `nalja sai `ermu `moodi Rei; ermu `kombel tuli kilu `väĺla Rid b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult – Sa Hi Noa Hää Ris Plt ma `arva, et se on üks irm väsitav asi Jäm; sest on ikka irm pailu `aege tagasi Ans; see on üks irm koleduse asi teist inimist `tapma `minna; kui irm suitsedab [ilm], siis `eetasse: lume illingad `lahti; saand irm ulga raha Khk; mu kondid valutavad nii irm `kangest Krj; Ratas si̬i̬ piab tuulingul võlvi sihes koa irm otse olema Pöi; Erm kipakas paat Emm; lõhesi ja neid on irmvähä Hää; see (traataed) piab olema nii irm tugev `tehtud Ris c. (kvantumi- ja viisilauseis) nad olid nii `vaesed et erm Emm; ma `nutsi, et erm Käi; Täna umigu mo abud olid nii `aiged, et erm `oitku Rei; jo sii vad kurjad inimest elast. prεεt ka `riidlevad et herm üsna Phl
Vrd hirmus
5. (välj imestust, ehmatust) `lastele `anta nämi - - oma suust anna, oh erm; erm, erm, ma‿p ole tεεdnd end Emm; Erm, erm! Poleks ma seda mitte `uskund. Erm `oitku Rei; oh herm kui nobesti se läheb Phl
hirmsanõ `hirmsa|nõ g -tsõ tohutu, väga suur oĺl neil `hirmsanõ kibu takan; Ku˽ma˽lat́s oĺli, oĺl Villikän `hirmsanõ piimäkammõr Har Vrd hirmus
hirmuline irmuli|ne SaLä Kaa Hää/-e-/, g -se; hirmuline Se
1. hirmus, hirmuäratav nee (sõjad) on küll nii irmulised olnd sii et Ans; on äga pailu irmulissi `loomi Khk Vrd irmulik
2. kartlik miu õde on küĺma verega, ei ole irmulene Hää; mineʔ ummõht aho pält `maaha, mi‿sa nii hirmuline olt Se
Vrd irmulik
3. (kogust või intensiivsust märkivalt) a. (koos substantiiviga) suur, tugev Irmuline toŕm `murdas ühe `aasta sii mütu puud maha; Seike asi (hobuse surm) annab paergus tiitsel küliajal irmulise obaduse Kaa b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult nee on tükkis teist`moodi loomad. irmulised suured Jäm; vana oli ju nii irmuline jämme mees Ans; Niid oo emastel seiksed irmulised körged kiŋŋakorgid all Kaa
4. (hüüatuses) annab `anguga, sa irmuline Mus
1. hirmus, hirmuäratav nee (sõjad) on küll nii irmulised olnd sii et Ans; on äga pailu irmulissi `loomi Khk Vrd irmulik
2. kartlik miu õde on küĺma verega, ei ole irmulene Hää; mineʔ ummõht aho pält `maaha, mi‿sa nii hirmuline olt Se
Vrd irmulik
3. (kogust või intensiivsust märkivalt) a. (koos substantiiviga) suur, tugev Irmuline toŕm `murdas ühe `aasta sii mütu puud maha; Seike asi (hobuse surm) annab paergus tiitsel küliajal irmulise obaduse Kaa b. (intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult nee on tükkis teist`moodi loomad. irmulised suured Jäm; vana oli ju nii irmuline jämme mees Ans; Niid oo emastel seiksed irmulised körged kiŋŋakorgid all Kaa
4. (hüüatuses) annab `anguga, sa irmuline Mus
jaanik jaani|k g -ku Trm KJn M hv ?San, ?Räp = jaanituli käisime eela `õhta jaanikud pidamas Trm; Èśti `oĺli `mõisa jaanik. Kui kirikus ärä `käidi, siis `sü̬ü̬di - - ja akati siis `mõisa jaanikulle minema KJn; läme jaanikud tegeme; käive jaanikul Hls || suur tuli, lõke missand tiid seast jaanikut Trv Vrd jaanikutuli
jahik jahik g -u „suur kahe purjega vene“ – Ran
jant2 jańt g jańdi SJn V
1. jändrik, okslik puu; oksakoht puul [puu on] köńt ehk jańt SJn; puujańdiʔ; vana jańt om, ei `lahkõ Urv; puujańt – katõ halo piuʔ, ni‿et sülega võttaʔ Se
2. suur inimene v loom sõ̭ss tapõti sikk ärʔ, tet́ti sikajańdilõ ots Rõu; tää suuŕ inemisõ jańt om Se
Vrd jont2, junt2
1. jändrik, okslik puu; oksakoht puul [puu on] köńt ehk jańt SJn; puujańdiʔ; vana jańt om, ei `lahkõ Urv; puujańt – katõ halo piuʔ, ni‿et sülega võttaʔ Se
2. suur inimene v loom sõ̭ss tapõti sikk ärʔ, tet́ti sikajańdilõ ots Rõu; tää suuŕ inemisõ jańt om Se
Vrd jont2, junt2
jomps jomps Juu Krk, g jombsu Ran; joḿss g jomsi Krk
1. tomp lõngas keedsel om jombsu sehen; kedräss `jompse `siśse Ran || suurekasvulisest olendist ää `põrsa jomps Krk
2. a suur, jäme, tüse Koori iki jombsepit kardulit, neil `joḿpsel ei jole ämp koore `valla; No minev`aaste oĺlive ka vabare joḿseme, selleperäst sai `rohkep `li̬i̬mi kui nüid Krk
1. tomp lõngas keedsel om jombsu sehen; kedräss `jompse `siśse Ran || suurekasvulisest olendist ää `põrsa jomps Krk
2. a suur, jäme, tüse Koori iki jombsepit kardulit, neil `joḿpsel ei jole ämp koore `valla; No minev`aaste oĺlive ka vabare joḿseme, selleperäst sai `rohkep `li̬i̬mi kui nüid Krk
joobakas jooba|kas Sa Muh Emm Han Var Khn Hää, juaba|kas Khn, g -ka; joobak Khk
1. a hoolimatu; toores; purjus üks vaa joobakas ning `jöhker inimene Pha; `Aega tiinivate meiste siast nopiti `söuksed joobakamad `välja ja saadeti siia inimeste sega `ulkuma ja vedelema; `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseks Pöi; inimesed `sõuksed joobakad, nad ep usu [jumalat] Muh; joobakas inime `uhke, õerub `sinna ja `sinna, räägib `ühte ja teist Var
2. s vähese mõistusega inimene; joodik, ulakas Sellepärast olid siis `söuksed joobakad ja lollid siia saadetud, et nende sii olemine juba pidi inimestele irmu peale ajama; eks neid joobakud ulga sihes ikka ole Pöi; ega taal põle `mõistust mitte, ta‿o muidu üks inimese joobakas Muh; ühest uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka Hää
3. s mgi suur ese (puu, kivi vm) See on ikka alles puu joobakas; Kaks `söukest kase tüü joobakad ajand `päele, no kus loom nee pidi ää `tooma Pöi; alasi oo suur ilma joobakas Muh
Vrd joobagune, joodav, jopakas
1. a hoolimatu; toores; purjus üks vaa joobakas ning `jöhker inimene Pha; `Aega tiinivate meiste siast nopiti `söuksed joobakamad `välja ja saadeti siia inimeste sega `ulkuma ja vedelema; `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseks Pöi; inimesed `sõuksed joobakad, nad ep usu [jumalat] Muh; joobakas inime `uhke, õerub `sinna ja `sinna, räägib `ühte ja teist Var
2. s vähese mõistusega inimene; joodik, ulakas Sellepärast olid siis `söuksed joobakad ja lollid siia saadetud, et nende sii olemine juba pidi inimestele irmu peale ajama; eks neid joobakud ulga sihes ikka ole Pöi; ega taal põle `mõistust mitte, ta‿o muidu üks inimese joobakas Muh; ühest uĺakast või joobakast ei saa ääd `nahka Hää
3. s mgi suur ese (puu, kivi vm) See on ikka alles puu joobakas; Kaks `söukest kase tüü joobakad ajand `päele, no kus loom nee pidi ää `tooma Pöi; alasi oo suur ilma joobakas Muh
Vrd joobagune, joodav, jopakas
joodav `joodav g -a Khk Kaa Pöi suur, raske ese öhest puust sai mütu igavest saepaku `joodavad Kaa; Suured palgi `joodavad olid raud `poltidega kogu peksetud Pöi || hoop Ta andas moole sihantse `joodava, et annab mäleta Khk Vrd joobakas
joodik1 joodi|k (juo-, jua-) g -ku Pöi Muh Rei L (juõ- Khn, juu- Vig Aud) K(juu-Pil) M T, -gu S Saa San V(-gõ Plv Vas Se), -ka, -ga Har -keVõn(jooti|k)Ote; `juodi|k (`jua-) -ku R(-gu Kuu, -go Vai); joot́k Vas, g `joot́k|u Võn Räp, -e Võn Ote; pl joot́kõt Se
1. s joomar, alkohoolik sie on juo `ullemb kui `juadikuie `juadik VNg; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; oh sa vana igavene joodik Emm; mis joodikul muud, et suaks aga toru täis Juu; sa istud nagu vana juodik rüetsakille Sim; ju̬u̬b juadikitegä ühen koon Kod; obese igi andass joodikul `sissi, sõss lää viin tal `irmsess Krk; joodik sü̬ü̬b, joodik ju̬u̬b, joodikule jummal annab Ran; jala käesivä `risti nigu ütel joodikul Nõo; ei olõ joodikal raha `saisu Har; Üldäs jo et joodikul ollõv maha satõn padi all Rõu; `joot́kile jumalast jago, söögi jago ja joogi jago Räp; ka koh om pääjoodik, kõõ̭ himostass eed́erit; põh́aadu joot́k; peräädü joot́k Se; like joodik (suur joodik) Krk; vennäd peris `pihkva juadiked (id) Kod || viltu, keerdu (vedama, jääma) Lase `paulutajess `vergu paul `lötvemälle, `muidu vedäb `juodikulle; Oda `kuue `pallistus `lahti, neh nää vedäb `juodikulle; Ku `ilma `traageldamata igä `riiet masinaga `neulud, `püüdäb `jääda `juodikulle Kuu
2. a joomahimuline, purjutaja; purjus `naine `ohtub `juodiku mehega Jõh; joodikud mehed `lõhkusid mede väravad ää Tor; one üks `põrguline, juadik ińimene Kod; `oitku jumal joodiku mehe eest Plt; läits joodikule mehele Ran; jala `arku, kõnnip nigu mõni joodik mi̬i̬s jälle Nõo
3. kunstlikult toidetav noor loom joodik, ku vana lammas `põlgab [talle] ära ja saab akata imetama lehma piimaga Hag; joodik tallek jääp `parri, temä saap imemist kasinest; joodik tallek lää `lassi Krk; joodik vaśk Krl
Vrd joobõrus, joodikas, joogimees, jooma|kalts, jooma|karu, jooma|kauss, jooma|koer, jooma|krants, jooma|lallu, jooma|läll, jooma|mees, jooma|nina, jooma|poiss, jooma|pukk, joomar, jooma|ratti, jooma|räntsakas, jooma|hulgus, jooma|hull, jooma|härg
1. s joomar, alkohoolik sie on juo `ullemb kui `juadikuie `juadik VNg; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; oh sa vana igavene joodik Emm; mis joodikul muud, et suaks aga toru täis Juu; sa istud nagu vana juodik rüetsakille Sim; ju̬u̬b juadikitegä ühen koon Kod; obese igi andass joodikul `sissi, sõss lää viin tal `irmsess Krk; joodik sü̬ü̬b, joodik ju̬u̬b, joodikule jummal annab Ran; jala käesivä `risti nigu ütel joodikul Nõo; ei olõ joodikal raha `saisu Har; Üldäs jo et joodikul ollõv maha satõn padi all Rõu; `joot́kile jumalast jago, söögi jago ja joogi jago Räp; ka koh om pääjoodik, kõõ̭ himostass eed́erit; põh́aadu joot́k; peräädü joot́k Se; like joodik (suur joodik) Krk; vennäd peris `pihkva juadiked (id) Kod || viltu, keerdu (vedama, jääma) Lase `paulutajess `vergu paul `lötvemälle, `muidu vedäb `juodikulle; Oda `kuue `pallistus `lahti, neh nää vedäb `juodikulle; Ku `ilma `traageldamata igä `riiet masinaga `neulud, `püüdäb `jääda `juodikulle Kuu
2. a joomahimuline, purjutaja; purjus `naine `ohtub `juodiku mehega Jõh; joodikud mehed `lõhkusid mede väravad ää Tor; one üks `põrguline, juadik ińimene Kod; `oitku jumal joodiku mehe eest Plt; läits joodikule mehele Ran; jala `arku, kõnnip nigu mõni joodik mi̬i̬s jälle Nõo
3. kunstlikult toidetav noor loom joodik, ku vana lammas `põlgab [talle] ära ja saab akata imetama lehma piimaga Hag; joodik tallek jääp `parri, temä saap imemist kasinest; joodik tallek lää `lassi Krk; joodik vaśk Krl
Vrd joobõrus, joodikas, joogimees, jooma|kalts, jooma|karu, jooma|kauss, jooma|koer, jooma|krants, jooma|lallu, jooma|läll, jooma|mees, jooma|nina, jooma|poiss, jooma|pukk, joomar, jooma|ratti, jooma|räntsakas, jooma|hulgus, jooma|hull, jooma|härg
joogi|keelik suur janu loomad on joogi keelikus Trm; olen suures joogi keelikus Lai
jube jube VNg Aud Koe VMr Kad Vas, g -da Hlj RId VJg Sim Trm Lai Pil Ran; jupe p jupet Hel; jupõ g jubõhha Lut
1. võigas, õudusttekitav, kole, hirmuäratav; inetu, vastumeelne sie on üks jube inimene, `riidleb ja juob VNg; sitta on kõik kõhad täis `ninda et jube Lüg; küll oli sie inimine jube `silmist Vai; oh sa jube inimene oma tegudega VJg; mul kohe niesuke jube olek, et ei kohe taha `minna Sim; mul akkas pimedas jube Trm; ära aa nisukest jubedad juttu lastele Lai; küll om jube tunne Ran; siug – tu̬u̬ jo jupõ Lut Vrd jõbe
2. int, sõim oh sinä jube Lüg; toho jube Trm; sõematass, ah sa jupõ, mis sa siin teiʔ säänest Lut
3. (intensiteedisõna) tohutu, väga (suur) nägi `metsäs karuda, jube suur; sie on jube lumi Lüg
1. võigas, õudusttekitav, kole, hirmuäratav; inetu, vastumeelne sie on üks jube inimene, `riidleb ja juob VNg; sitta on kõik kõhad täis `ninda et jube Lüg; küll oli sie inimine jube `silmist Vai; oh sa jube inimene oma tegudega VJg; mul kohe niesuke jube olek, et ei kohe taha `minna Sim; mul akkas pimedas jube Trm; ära aa nisukest jubedad juttu lastele Lai; küll om jube tunne Ran; siug – tu̬u̬ jo jupõ Lut Vrd jõbe
2. int, sõim oh sinä jube Lüg; toho jube Trm; sõematass, ah sa jupõ, mis sa siin teiʔ säänest Lut
3. (intensiteedisõna) tohutu, väga (suur) nägi `metsäs karuda, jube suur; sie on jube lumi Lüg
juletu n, g jule|tu Mar Mär Kod KJn Ran Nõo
1. arg, julgusetu kuda sa nõnna juletu õled, et sa ei `julge `minnä; `lambad juletud ja arad Kod; nigu `peĺgäd, nigu juletu oled jälle Ran; Miku poesi kõ̭ik serätse juletu Nõo
2. (intensiteedisõna) tohutu, suur küll `oĺli juletu õnnetus KJn || (hurjutamissõna) va juletu, pu̬u̬l`ullu, uŕjutatse Kod
Vrd joletu, juleta
1. arg, julgusetu kuda sa nõnna juletu õled, et sa ei `julge `minnä; `lambad juletud ja arad Kod; nigu `peĺgäd, nigu juletu oled jälle Ran; Miku poesi kõ̭ik serätse juletu Nõo
2. (intensiteedisõna) tohutu, suur küll `oĺli juletu õnnetus KJn || (hurjutamissõna) va juletu, pu̬u̬l`ullu, uŕjutatse Kod
Vrd joletu, juleta
julu2 n, g julu Kod Har Se Lut suur julgus, hulljulgus kas sul ullul julu `minnä `niiskese kardetava kõha piäle, on sul aga julu! sa tuled `õhta pimedägä metsäss läbi; julu näil varassata Kod; tuu võt́t `sääntse julu ja ikk sääl (s.t demonstreeris kooljaikmist) Se; koa pelgä‿i mitägi, täl um suur julu, paĺlo jullu Lut
junikas juni|kas g -ka s suur ümmargune asi v olend pois suur junikas, täis mies juo; Puujunikad õlid kodo `tehto, kottiga `espä `viedi `ommiku obosegä [leeri kaasa] Lüg
junt3 juńt g juńdi Se Lut
1. „suur logard, jõuetu“ (inimene) oo ta suuŕ inemisõ juńt. käu ku määne ńärv, rips õ̭nõ `jalgu päl, lätt, jalaʔ all läävä `riśti Se
2. kerge kirumis- v sõimusõna ah sa juńt, miä sa siin teiʔ Lut Vrd juntlanõ
1. „suur logard, jõuetu“ (inimene) oo ta suuŕ inemisõ juńt. käu ku määne ńärv, rips õ̭nõ `jalgu päl, lätt, jalaʔ all läävä `riśti Se
2. kerge kirumis- v sõimusõna ah sa juńt, miä sa siin teiʔ Lut Vrd juntlanõ
jurakas jura|k(as) g -ka Jõe RId eP (excl Hi; g -ga Rid Kir); -gas g -ga Vai(n -ka) Khk; jura|k g -ku Jäm/-gu/ Khn Saa Kod SJn eL (n -kas Ran; g -ko Räp, -gu Krk V, -ga Har)
1. suur, kogukas ese v olevus a. suur tükk millestki, suhteliselt suur (ja raske) ese; midagi suurt (resp lühikest) ja jämedat suured igavesed jurakad `ankrud Mus; `kümme kaksteist surt levajurakad `tehti laua `piale üles Pöi; suured juragad jõhvigad Kir; jäme ku jurakas Aud; ilmatu jurakas oli seda `rauda, `müidi jurakate `kaupa Juu; uńdi nuiad kasvavad mäda `kraavides, pikk pruuń jurakas ota Plt; `tehtasse sihuksed pikerikud jurakud – ämud SJn; [lõng] jämme ku jurak Krk; kae˽ku suuŕ kaaĺ om kasunuʔ ta‿m `õkva nigu iǵävene jurak Urv || okslik, jändrik puu igavesed puu jurakad, `okslised teised Koe; `lahkse nii et pää otsan likõ, agaʔ jurakut `katski es jõvvaʔ lüvväʔ Kan; ei saaʔ riistapuud, juragutüḱk om Urv; jurakid om iks inäp, `õigõt puud om vähä Plv || väljaheide sitta jurakas Jõh; nää kohe jurakad maha jättand Ans; ta on selle tii nõnda ära roojastanu, juraki kõik ilm täis Hää || peenis kes neid juraku ei õle näind Lüg || mürsk Kuival moal - - saad ikka `kuskile nuki taha varjule koa, kui möni jurakas tuleb Pöi b. (suurest elusolendist) küll oli juragas mees Khk; pole ma södukest jurakad löhe näind Mus; kaks suurt juragad `ülgest Rid; kohe ärjad olid ma˛ilma jurakad Tõs; aga sie on alles üks jurakas miest, nagu ahi tene Sim; suur tubli põrss ku jurak joba Krk; õigõ jurak mi̬i̬st Urv || jõmpsikas (hv tüdruk) kui ma `kooli läksi, ma oli suur tüdruku jurakas juba Kse; ma olli alle tiĺluk jurak Krk; `poiskõsõ jurak joʔ Räp || vigaladsõ inemisõ `kotsilõ ka `üldäs jurak Rõu || ebameeldiv ülesanne Niid ma sai alles eesele juraka kaela, pandi teiste tagasundijaks Kaa
2. sõim oh sina vana `poisi juraka Vai; igavene jurakas Kse; oh sa juraku perä Puh
3. pauk, mürts ise magab, perse juokseb. jurakas juraka `piale; väĺlas oli mailma jurakas, kivisi vist lõhutasse Sim
4. hoop, löök Ta (jääras) virutas mulle tagant juraka jalaöndlu Kaa; Sai juraka silma auku Mar; `antsin jalaga öhö juraka Mih
Vrd jorakas, juurakas, jõrakas, järakas, jörakas, jürakas
1. suur, kogukas ese v olevus a. suur tükk millestki, suhteliselt suur (ja raske) ese; midagi suurt (resp lühikest) ja jämedat suured igavesed jurakad `ankrud Mus; `kümme kaksteist surt levajurakad `tehti laua `piale üles Pöi; suured juragad jõhvigad Kir; jäme ku jurakas Aud; ilmatu jurakas oli seda `rauda, `müidi jurakate `kaupa Juu; uńdi nuiad kasvavad mäda `kraavides, pikk pruuń jurakas ota Plt; `tehtasse sihuksed pikerikud jurakud – ämud SJn; [lõng] jämme ku jurak Krk; kae˽ku suuŕ kaaĺ om kasunuʔ ta‿m `õkva nigu iǵävene jurak Urv || okslik, jändrik puu igavesed puu jurakad, `okslised teised Koe; `lahkse nii et pää otsan likõ, agaʔ jurakut `katski es jõvvaʔ lüvväʔ Kan; ei saaʔ riistapuud, juragutüḱk om Urv; jurakid om iks inäp, `õigõt puud om vähä Plv || väljaheide sitta jurakas Jõh; nää kohe jurakad maha jättand Ans; ta on selle tii nõnda ära roojastanu, juraki kõik ilm täis Hää || peenis kes neid juraku ei õle näind Lüg || mürsk Kuival moal - - saad ikka `kuskile nuki taha varjule koa, kui möni jurakas tuleb Pöi b. (suurest elusolendist) küll oli juragas mees Khk; pole ma södukest jurakad löhe näind Mus; kaks suurt juragad `ülgest Rid; kohe ärjad olid ma˛ilma jurakad Tõs; aga sie on alles üks jurakas miest, nagu ahi tene Sim; suur tubli põrss ku jurak joba Krk; õigõ jurak mi̬i̬st Urv || jõmpsikas (hv tüdruk) kui ma `kooli läksi, ma oli suur tüdruku jurakas juba Kse; ma olli alle tiĺluk jurak Krk; `poiskõsõ jurak joʔ Räp || vigaladsõ inemisõ `kotsilõ ka `üldäs jurak Rõu || ebameeldiv ülesanne Niid ma sai alles eesele juraka kaela, pandi teiste tagasundijaks Kaa
2. sõim oh sina vana `poisi juraka Vai; igavene jurakas Kse; oh sa juraku perä Puh
3. pauk, mürts ise magab, perse juokseb. jurakas juraka `piale; väĺlas oli mailma jurakas, kivisi vist lõhutasse Sim
4. hoop, löök Ta (jääras) virutas mulle tagant juraka jalaöndlu Kaa; Sai juraka silma auku Mar; `antsin jalaga öhö juraka Mih
Vrd jorakas, juurakas, jõrakas, järakas, jörakas, jürakas
jurik juri|k g -ku Krk Har, g -gu Urv
1. suur, jäme Vaade `määte jurik si̬i̬ pi̬i̬t om Krk
2. kõlbmatu ese; kidura kasvuga taim talu`rahva jaoss oĺl tu̬u̬ lavva jurik; va kaali jurik Urv
3. isekas, jonnakas (pej inimesest v loomast) No sellest pullijurikust ei saa küll kennigi jagu Krk; vana `poiskõsõ jundsak, jurik Urv
1. suur, jäme Vaade `määte jurik si̬i̬ pi̬i̬t om Krk
2. kõlbmatu ese; kidura kasvuga taim talu`rahva jaoss oĺl tu̬u̬ lavva jurik; va kaali jurik Urv
3. isekas, jonnakas (pej inimesest v loomast) No sellest pullijurikust ei saa küll kennigi jagu Krk; vana `poiskõsõ jundsak, jurik Urv
jurss1 jurss g jursu Rõu; juŕss Hls Krk, jurss Mar San, g jursi; jürss Emm Rei; jüŕss g jürsi Krk midagi jässakat, lühikest ja jämedat a. lühike, kidur `seante juŕss pedäje, su̬u̬ pääl kasunu; lühike ku üit́s juŕss kunagi Krk b. suur [põrsas] ää juŕss joba Hls || (jässakast inimesest) – Emm Krk || maasepa tehtud suure peaga nael Löö üks jürss `seina, paneks `riidid `otsa rippuma Emm; Jursi pea löödi laperguseks Mar c. jämme [lõng] nigu jurss Rõu Vrd jurts1 d. väänkael Ta joo igavene jürss Rei
juuda|hobene suur kiil `juudaobõsõ `lendliva `ümbre pää Ote
jõe|kolistaja „suur, paha, ebameeldiv inimene (hrl tüdrukust)“ kuradi jõe kolistaja; näil `oĺli üits serände suur `tüt́rik, kutsuti jõekolistaja Kam
jõhkam `jõhkam g -i Jäm/`jö-/ Mar Tõs Jür Sim Kod KJn SJn Hel T(jõhkam) V(jõhkaḿ), -e Pst Hls Krk, -a Sim Trv
1. hoop, löök `antsi `tääle ea `jõhkami Mar; ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku, kudas ta sis lidus `neĺla Sim; roosage anna paaŕ `jõhkamet ärä Krk; anna tälle `ruśkuga mõni `jõhkam `säĺgä Nõo Vrd jehkam
2. jõhkard, halb inimene; ka sõim `jöhkam kisub `keiki `aśju, jooseb teiste kallale Jäm; oh sa `jõhkam, näe mis nüid teed Tõs; on üks igavene `jõhkam Jür Vrd juhkam
3. suur kogus, seljatäis käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran
4. (seksuaalaktist) sae tüd́riku käess `jõhkamid Kod
1. hoop, löök `antsi `tääle ea `jõhkami Mar; ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku, kudas ta sis lidus `neĺla Sim; roosage anna paaŕ `jõhkamet ärä Krk; anna tälle `ruśkuga mõni `jõhkam `säĺgä Nõo Vrd jehkam
2. jõhkard, halb inimene; ka sõim `jöhkam kisub `keiki `aśju, jooseb teiste kallale Jäm; oh sa `jõhkam, näe mis nüid teed Tõs; on üks igavene `jõhkam Jür Vrd juhkam
3. suur kogus, seljatäis käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran
4. (seksuaalaktist) sae tüd́riku käess `jõhkamid Kod
jõhker `jõhk|er g -ra Sa/-ö-/ Muh Hi(-ö-; jöhkr Phl) Lih Kse Var Hää Kos Kad Trm Kod Puh, -ri Han Khn/-õr/ MMg, -re Käi Phl Kse Hel
1. hoolimatu, toores, jäme, metsik `jöhker tegu Jäm; ta on `söukse `jöhkra olemisega ja jutuga Khk; `jöhkrate kätega inimene; nii `jöhkra `moega töstab last Krj; se on üks väga `jöhker koer, tuleb kallale Emm; ta `sohkse irmssa `jõhkra olikuga Var; oh sa va `jõhker luum mu `kaapsi `tallanu Hää; [mees] `Neskese `jõhkra näu ja õlekuga nagu timuk peab õlema Trm; si̬i̬ vana `jõhker, vastaline inimene, mes sa `niśkse `jõhkriga ti̬i̬d MMg || vallatu, üleannetu `jõhker inime, ei sesa paegal, ti̬i̬b `lõõpi tükka Var
2. suur, mürakas teil‿o nii suured `jõhkrad peedid Muh || ülearu kallis `jöhker ind Pöi
1. hoolimatu, toores, jäme, metsik `jöhker tegu Jäm; ta on `söukse `jöhkra olemisega ja jutuga Khk; `jöhkrate kätega inimene; nii `jöhkra `moega töstab last Krj; se on üks väga `jöhker koer, tuleb kallale Emm; ta `sohkse irmssa `jõhkra olikuga Var; oh sa va `jõhker luum mu `kaapsi `tallanu Hää; [mees] `Neskese `jõhkra näu ja õlekuga nagu timuk peab õlema Trm; si̬i̬ vana `jõhker, vastaline inimene, mes sa `niśkse `jõhkriga ti̬i̬d MMg || vallatu, üleannetu `jõhker inime, ei sesa paegal, ti̬i̬b `lõõpi tükka Var
2. suur, mürakas teil‿o nii suured `jõhkrad peedid Muh || ülearu kallis `jöhker ind Pöi
jõll1 jõĺl g jõlli Pöi Muh Han Kan(jõĺli), jöĺl g jölli Khk Kaa Pöi
1. (inimesest) a. suur, tüse inimene Küll see uus loomaarst on jõĺl – oort igavene mehe ärg Pöi; küll oo aga tene jõlliks läin; inimese jõĺl Muh b. pej vihase näoga, jõllitav inimene vahiss ku jõĺl inne Kan c. joobnud inimene Oli täis nagu jõĺl; Ei saa sest jõllist `lahti kua Han
2. (paksust, püdelast vedelikust) supp on üsna jöĺl täna `õhta – nii paks Khk
1. (inimesest) a. suur, tüse inimene Küll see uus loomaarst on jõĺl – oort igavene mehe ärg Pöi; küll oo aga tene jõlliks läin; inimese jõĺl Muh b. pej vihase näoga, jõllitav inimene vahiss ku jõĺl inne Kan c. joobnud inimene Oli täis nagu jõĺl; Ei saa sest jõllist `lahti kua Han
2. (paksust, püdelast vedelikust) supp on üsna jöĺl täna `õhta – nii paks Khk
jõlvend jõlvend Vig PJg, jölvend g -i Sa
1. pej suur, aeglaste ja kohmakate liigutustega inimene või loom; pikakasvuline, peenikesevõitu mees; suur ja laisk mees ise kut suur jölvend aga mihe aru pole pεεs Khk; mis‿sa sest koerajölvendist `seltsis väjad; keis kut jölvend teiste taga, kääd rüstati `perse peel koos Mus; kille `riided södukse jölvendi `selga lähävad Krj; mis `söuke va jölvend on, ep viitsi tööd tehja Vll; poisijõlvend Pöi Vrd jölvand
2. ablas sööja, õgard; ahne näljane loom küll on aga jõlvend (kassist, koerast), sööb sõrmed ära PJg
1. pej suur, aeglaste ja kohmakate liigutustega inimene või loom; pikakasvuline, peenikesevõitu mees; suur ja laisk mees ise kut suur jölvend aga mihe aru pole pεεs Khk; mis‿sa sest koerajölvendist `seltsis väjad; keis kut jölvend teiste taga, kääd rüstati `perse peel koos Mus; kille `riided södukse jölvendi `selga lähävad Krj; mis `söuke va jölvend on, ep viitsi tööd tehja Vll; poisijõlvend Pöi Vrd jölvand
2. ablas sööja, õgard; ahne näljane loom küll on aga jõlvend (kassist, koerast), sööb sõrmed ära PJg
jõmakas jõma|kas g -ka IisR Pöi spor L, Kos Jür JMd JJn Koe Kod Lai VlPõ Pst, jömakas Jäm Pha, jõma|k Aud, g -ku Saa Kod spor eL(g -ko Räp, -gu Rõu)
1. a. a suur, jäme, tüse, raske ma tegi nad (porgandid) easte `arva, et siis kasuvad ead jõmakad Aud; teist nisukest jõmakast miest põlegi kui Iedi JMd; ää jõmak leväpät́s Trv b. s (asjast või olendist) sur igavene koti jõmakas oli kohe Pöi; ta jo suur poisi jõmakas Koe; `niske jäme jõmakas one (inimesest); obese jalaalust kasvavad ärä lumega, lähäb sojass siis `viskab selle jõmaku minemä Kod; üks tugev puu jõmakas Lai; suur poiss nagu jõmakas Plt; temä on küll paks, jusku jõmakas, änäm jämem ku pikem Vil || van, hv tomp lõngas – Ran || pej, fig oled ikke üit́s jõmak Puh Vrd jõmikas, jõmmakas
2. a. hoop, löök sai jõmaka, teist änam ei `tahtki JMd; lei `seandse jõmaku `selgä Trv; ańd hää jõmako Räp b. pauk, lask suurestükki `lastasse ja kibä lõhutasse, siss jõmakad keivad Mar; püśsist keis jõmakas Tor; Ku tu jõmak käve, sõ̭s klaasi˽lińtsi i̬i̬st ku˽tiŕrin Rõu
1. a. a suur, jäme, tüse, raske ma tegi nad (porgandid) easte `arva, et siis kasuvad ead jõmakad Aud; teist nisukest jõmakast miest põlegi kui Iedi JMd; ää jõmak leväpät́s Trv b. s (asjast või olendist) sur igavene koti jõmakas oli kohe Pöi; ta jo suur poisi jõmakas Koe; `niske jäme jõmakas one (inimesest); obese jalaalust kasvavad ärä lumega, lähäb sojass siis `viskab selle jõmaku minemä Kod; üks tugev puu jõmakas Lai; suur poiss nagu jõmakas Plt; temä on küll paks, jusku jõmakas, änäm jämem ku pikem Vil || van, hv tomp lõngas – Ran || pej, fig oled ikke üit́s jõmak Puh Vrd jõmikas, jõmmakas
2. a. hoop, löök sai jõmaka, teist änam ei `tahtki JMd; lei `seandse jõmaku `selgä Trv; ańd hää jõmako Räp b. pauk, lask suurestükki `lastasse ja kibä lõhutasse, siss jõmakad keivad Mar; püśsist keis jõmakas Tor; Ku tu jõmak käve, sõ̭s klaasi˽lińtsi i̬i̬st ku˽tiŕrin Rõu
jõmikas jõmi|kas PJg Kad, jomi|gas hv Kuu, g -ka; jomika(s) VNg a. a suur, jäme, raske – Kuu b. s suur, jäme, raske asi või olend oli üks madal mehe jomika; üks `piia jomika one siin; oda sie paks puu jomika, `saagi `katki VNg; `siegi vana mäńniori siin, kui maha `suagi, kuda sa nisukese jõmika `lõhki suad Kad Vrd jõmakas, jõmmikas
jõmmakas jõmma|kas g -ka Kul Kse Han, jömma|kas (-gas) g -ka (-ga) Khk Kaa Jaa a. a suur, jäme, tüse, raske sur jömmakas vassik; suure jömmaka kerega; möni `söuke suur jömmagas tuhlis teiste seas Khk; `Neuksid `suuri jõmmakud jõhvikud põle ma enne näin veel Han b. s suur, tüse, tugev, raske asi või olend se irmus suureks jömmakaks kasund juba Jaa; jalad nagu jõmmakad all (paistetanud) Kul; `väike jõmmakas (väike tüse inimene) Kse Vrd jommakas, jõmakas
jõmmikas jõmmi|kas g -ka Mär Vig Han Tõs Tür(jõmmik)
1. a. a suur, jäme, tugev sel mehel on `äśti jõmmikad eina kuhjad Mär; Maailmatu jõmmikas keṕp `oogi pork Han b. s suur, jäme asi või olend poesi jõmmikas Tõs; jõmmik (jämedast puust); suur jäme nagu sur jõmmikas Tür Vrd jõmikas
2. a jonnakas, kangekaelne; s jonnakus, kangekaelsus Küll see tüdrik oo jõmmikas. Poiss koa jõmmikast täis. See jõmmikas tuleb `väĺla aada Han Vrd jommikas
1. a. a suur, jäme, tugev sel mehel on `äśti jõmmikad eina kuhjad Mär; Maailmatu jõmmikas keṕp `oogi pork Han b. s suur, jäme asi või olend poesi jõmmikas Tõs; jõmmik (jämedast puust); suur jäme nagu sur jõmmikas Tür Vrd jõmikas
2. a jonnakas, kangekaelne; s jonnakus, kangekaelsus Küll see tüdrik oo jõmmikas. Poiss koa jõmmikast täis. See jõmmikas tuleb `väĺla aada Han Vrd jommikas
jõmmis `jõmmis Rid Kse Han Hää Jür Kad, `jömmis Mus Kaa Vll
1. paks, pungis, suur ja jäme `jömmis `palgega poiss Vll; `jõmmis, naesterahvas kes on meest saand või Rid; Mu vend oli `jõmmis mees; Lapsed oo kõik `jõmmis nägudega Han
2. (vihasest, kangekaelsest, jonnakast inimesest) seisab aga `pialegi `jõmmis, mokk enesel torus; nõnna `jõmmis teine minuga et; kellele sa oma `jõmmis nägu `näitad Kad
Vrd jommis, jummis1
3. purjus ta on natuke `jömmis Mus
1. paks, pungis, suur ja jäme `jömmis `palgega poiss Vll; `jõmmis, naesterahvas kes on meest saand või Rid; Mu vend oli `jõmmis mees; Lapsed oo kõik `jõmmis nägudega Han
2. (vihasest, kangekaelsest, jonnakast inimesest) seisab aga `pialegi `jõmmis, mokk enesel torus; nõnna `jõmmis teine minuga et; kellele sa oma `jõmmis nägu `näitad Kad
Vrd jommis, jummis1
3. purjus ta on natuke `jömmis Mus
jõmps1 jõmps Muh, g jõm(p)si hv Mär, Tõs Har; jömps hv Jäm, Kaa; jõḿps Var Sim hv Trv Krk, San/g jõmsi/ Plv Vas; g jõm(p)su Aud JJn Kam, pl jõmbsud Ran
1. a. suur(em) asi või olevus ma olin suur jõmps poiss Mär; ää jõḿps `poissi, joba saa kate `aasten Krk; lei suurõ jõmsu, vai vongsu [heinu laiali] Kam; jõmṕs (suur, paks tükk) Vas || puuhalg – Var b. väike poiss, jõmpsikas tüdriku `ütlõse iks poisiksõ jõḿps San; poisijõmps Har Vrd jemps
2. ebatasasus a. kõverus, jõnks sellel [hundinuial] ju jõmps sihes Muh; [lehmal] kahel tissil on jõmsud (kõvad tükid) sies; lõngal on ka tenekord jõmsud sies JJn b. auk (teel); liusk teeroobas [tee on] lihvak ja süǵäväd avvad sehen, jõmbsud sehen Ran Vrd jomps, jumps, jõmm1, jõmp1
3. pauk; mürts Jömpsud keivad. `Jömpsude `järge veis arvata, kus linnuk `lindas Kaa
1. a. suur(em) asi või olevus ma olin suur jõmps poiss Mär; ää jõḿps `poissi, joba saa kate `aasten Krk; lei suurõ jõmsu, vai vongsu [heinu laiali] Kam; jõmṕs (suur, paks tükk) Vas || puuhalg – Var b. väike poiss, jõmpsikas tüdriku `ütlõse iks poisiksõ jõḿps San; poisijõmps Har Vrd jemps
2. ebatasasus a. kõverus, jõnks sellel [hundinuial] ju jõmps sihes Muh; [lehmal] kahel tissil on jõmsud (kõvad tükid) sies; lõngal on ka tenekord jõmsud sies JJn b. auk (teel); liusk teeroobas [tee on] lihvak ja süǵäväd avvad sehen, jõmbsud sehen Ran Vrd jomps, jumps, jõmm1, jõmp1
3. pauk; mürts Jömpsud keivad. `Jömpsude `järge veis arvata, kus linnuk `lindas Kaa
jõmpsakas jõmpsa|kas Har, `jõmpsa- VJg, jõmbsak Plv, jõmsa|kas g -ka Muh; p pl jõmsakit Kam; jömsakas Jäm, jömbsa|kas g -ga Rei
1. jõmpsikas pisine jömsakas Jäm; poisi `jõmpsakas; ta pueg on ia suur `jõmpsakas juba VJg; poisijõmpsakas om aia `kat́skiss `murdõnu Har
2. lühike, tüse inimene `sõuke va jõmsakas inimene Muh; `lühkene nigu jõmbsak Plv
3. ? suur tükk, mullapank kohe mulla maa [on] `kergemp arida. aga jõmsakide ja savi man pehme mi̬i̬ss elädä es saa Kam
4. (katkendlikust, ebaühtlasest helist) kes es lase `äste ala [vilja], siss massin tegi jõu, jõu, jõu, tei jõmsakit Kam
1. jõmpsikas pisine jömsakas Jäm; poisi `jõmpsakas; ta pueg on ia suur `jõmpsakas juba VJg; poisijõmpsakas om aia `kat́skiss `murdõnu Har
2. lühike, tüse inimene `sõuke va jõmsakas inimene Muh; `lühkene nigu jõmbsak Plv
3. ? suur tükk, mullapank kohe mulla maa [on] `kergemp arida. aga jõmsakide ja savi man pehme mi̬i̬ss elädä es saa Kam
4. (katkendlikust, ebaühtlasest helist) kes es lase `äste ala [vilja], siss massin tegi jõu, jõu, jõu, tei jõmsakit Kam
jõrakas jõraka|s Trm Plt KJn, -ss Vil Nõo; jõra|k Hel, g -ka Pöi, -ku Trm Kod Vil Krk Ran Nõo Kam Urv/-gu/
1. midagi suurt, jämedat; suur, kogukas ese või olend, mürakas puu jõrak, kes seda jõrakad soab `peale aida Pöi; tugev lõng nõnnagu jõrak. ti̬i̬d `niskess jämedäd jõrakud Kod; ku vihmane ja lige on, [ploomid] nigu jõrakud, nigu `veiksed õõnad Vil; ooi jeek, `meantse suure poisi jõrakuss ta om kasunu Krk; suur palgijõrak; suur jõrak mi̬i̬st; kas sa jõvvat toda [kivi] jõrakut `tõsta Ran; ta (puutükk) om nigu vana jõrak, `osline ja `vindsline, ei saa `kat́ski raguda Kam; neli latsõ jõrakut Urv Vrd jõrikas, jörakas
2. pauk üks suuretüki jõrak käis Kod; üits jõrak käis, ei tiiä mes sääl satte Nõo
1. midagi suurt, jämedat; suur, kogukas ese või olend, mürakas puu jõrak, kes seda jõrakad soab `peale aida Pöi; tugev lõng nõnnagu jõrak. ti̬i̬d `niskess jämedäd jõrakud Kod; ku vihmane ja lige on, [ploomid] nigu jõrakud, nigu `veiksed õõnad Vil; ooi jeek, `meantse suure poisi jõrakuss ta om kasunu Krk; suur palgijõrak; suur jõrak mi̬i̬st; kas sa jõvvat toda [kivi] jõrakut `tõsta Ran; ta (puutükk) om nigu vana jõrak, `osline ja `vindsline, ei saa `kat́ski raguda Kam; neli latsõ jõrakut Urv Vrd jõrikas, jörakas
2. pauk üks suuretüki jõrak käis Kod; üits jõrak käis, ei tiiä mes sääl satte Nõo
jõuk2 jõuk Rid Kad, g jõugu Kos Kod/g jõgu/ Nõo, jõogu Kam; jouk g `jougu Kuu Hlj VNg Lüg(`jouko g `jougo) Jõh, `jouk(u) g `jouku VNg; jauk p `jauku Lüg
1. (suur) salk, hulk, kamp, trobikond `jouguna `läksid Hlj; suur `jouku inimesi VNg; säält külä jouk õli kuos; `rahvast õli `jouko kokko tuld; sääl mattussel õli seda `jauku kuos, seda `rahvast pali Lüg; `laste jouk Jõh; `röövli jõuk; `varga jõugud Kos || pej (poisist) poesikese jõuk = vurlak Kod
2. a. teat kogus, hulk midagi (ka ajast) `Jougu aja peräst; `Oige `jougu `saimme kohe sibulu tänä‿uon; Sie [poiss] olis old igä `jõugu etemb ku `nüüdine Kuu; `eina `jouku oli `einamaal; `mullu `aasta oli üvä suur `karduli `jouku `pellu pääl VNg b. ülestikku pandud hangutäied vilja parsilt laeni kui ateti, `pańti edimäne viglatäis parte `pääle, tõnõ `otsa, seeniss kui `laeni, siss sai tu jõuk valmis, `pańti kõrvale tõnõ Kam
1. (suur) salk, hulk, kamp, trobikond `jouguna `läksid Hlj; suur `jouku inimesi VNg; säält külä jouk õli kuos; `rahvast õli `jouko kokko tuld; sääl mattussel õli seda `jauku kuos, seda `rahvast pali Lüg; `laste jouk Jõh; `röövli jõuk; `varga jõugud Kos || pej (poisist) poesikese jõuk = vurlak Kod
2. a. teat kogus, hulk midagi (ka ajast) `Jougu aja peräst; `Oige `jougu `saimme kohe sibulu tänä‿uon; Sie [poiss] olis old igä `jõugu etemb ku `nüüdine Kuu; `eina `jouku oli `einamaal; `mullu `aasta oli üvä suur `karduli `jouku `pellu pääl VNg b. ülestikku pandud hangutäied vilja parsilt laeni kui ateti, `pańti edimäne viglatäis parte `pääle, tõnõ `otsa, seeniss kui `laeni, siss sai tu jõuk valmis, `pańti kõrvale tõnõ Kam
jõulu|orikas
1. seakujuline jõululeib jõulu orikas `tehti jõulu, päris sea mudel `olli; ristid `tehti levale `peale, see `olli jõulu orikas, see `peeti jõulute `aegas lava peal Muh; jõuluorikas, seda `tehti koa, sia `moodi siĺmad pähe, saba taha Kei Vrd jouluorikas
2. suur vorst, mille külge jäeti väike soolikas – Ann
3. mänguasi jõuluorikas oo mängiasi riide`ilpudest Mar
1. seakujuline jõululeib jõulu orikas `tehti jõulu, päris sea mudel `olli; ristid `tehti levale `peale, see `olli jõulu orikas, see `peeti jõulute `aegas lava peal Muh; jõuluorikas, seda `tehti koa, sia `moodi siĺmad pähe, saba taha Kei Vrd jouluorikas
2. suur vorst, mille külge jäeti väike soolikas – Ann
3. mänguasi jõuluorikas oo mängiasi riide`ilpudest Mar
jõõnikas jõõnikas mürakas, suur asi igavene jõõnikas suur puu, või kivi või inimene Tõs
jäbur jäbur g -a suur, raske (ese) See (kivi) on pailu jäbur, `voatame öhe pisema; Kes `söukest jäburad jövab `tösta; On ikka jäburad puud küll Pöi
jäle jäle Jõe Muh Emm Khn Saa Krk, g -da (-dä) spor L K I; jäĺe g -dä T; n, g jäle hv Sa, Rei Trv Hls; n, g jälle Hel San V(jäĺle Rõu Räp, g jäĺedä Krl, jäĺle g jäleh[h]ä Lut; g jälehe Vas; transl jälehess Har; p jäle˛et Plv; p jälehet Se)
1. vastik, võigas, ilge; hirmus, kole, põlastusväärne; nurjatu tänavad olid vere`loikusid täis, mul oli nii jäle, ma mitu üöd ei magand koe Jõe; see‿o üks jäle töö see `tuhli mullutamine, sörmed kuluvad `viimaks εε Khk; oh sa jäle oma söömaga Tõs; va jäle luom (pej ka inimesest) Koe; jäleda südamega, kõva südamega inimene; jäleda tegudega Lai; mes‿sä seräst juttu aad, si‿m jäĺe `kuulda; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i aa nii jäĺedät `karmu Nõo; jälle ilm San; No `mürräs ja `kiusas, nigu jälle kullõldaʔ. Vana jälle inemisetüḱk Urv; pallapoolõ˽ja `ammõjakuʔ, nu̬u̬˽küll oĺli˽jälleʔ, ku ihu `küĺge lät́s, tu̬u̬ oĺl ku kraaśs õ̭nnõ Krl; tu̬u̬ oĺl kuradi jälle, tu̬u̬ `sõŕmi pääle˽`pesmine Rõu; marupini‿m `väegä jälle; jälle hais; tu nöörä `kaalapandmine om kõ̭kõ jälehhep [poomisel]; määne sa jälle ineminõ, sa olõ õi hüä Se || halb, kuri umma˽`sääntseʔ `tihkõʔ, jälehhä hobõsõʔ, juvva‿i· `kińni võttaʔ; jälle tsiga lätt `kuŕja, lätt `buĺbidi, `keśvi, `kaaru `sisse Lut || s jälestus mul tuĺli jäle `pääle, kui `uśsi nägin Saa Vrd jõle
2. (intensiteedisõnana): a. a tohutu suur, kallis jne see oli jäle `tapmine, merest `lasti suuretükkidest; Eeriksaare mehed said jäled kalad merest Khk; vöttas jäled `inda Vll; neid ei `saaki `valla pedädä, nemä teevä jäĺedä kurja, söövä kõ̭ik aiast ärä Nõo b. adv üpris, väga, erakordselt uńt on jäle suure avara `suuga Khk; toonikurel om jäĺe `kõrged jalad Ran; täl `olli jäĺe kahju, tol vanainimesel Puh; `kärbläisi `olli nii jäĺe paĺlu, et irmuss `olli `kaeda; jäĺe `ulka maad latsel `kävvä Nõo; nigu ~ kui ~ nii et jäle üpris, väga (tugevasti, palju jne) `Pi̬i̬ter `oĺli kah üits iǵävene lobamokk, ai toda `solki suust `väĺlä nigu jäle Ran; liha ku jäĺe (väga palju); kadajass pane palama, pragiseb nigu jäĺe Nõo; `ju̬u̬bunu täüs nigu jälle Har; kas om kaśs pinne käeh olnuʔ, karv är täkeldänü kui jälle Räp
Vrd jäletu, jälk
1. vastik, võigas, ilge; hirmus, kole, põlastusväärne; nurjatu tänavad olid vere`loikusid täis, mul oli nii jäle, ma mitu üöd ei magand koe Jõe; see‿o üks jäle töö see `tuhli mullutamine, sörmed kuluvad `viimaks εε Khk; oh sa jäle oma söömaga Tõs; va jäle luom (pej ka inimesest) Koe; jäleda südamega, kõva südamega inimene; jäleda tegudega Lai; mes‿sä seräst juttu aad, si‿m jäĺe `kuulda; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i aa nii jäĺedät `karmu Nõo; jälle ilm San; No `mürräs ja `kiusas, nigu jälle kullõldaʔ. Vana jälle inemisetüḱk Urv; pallapoolõ˽ja `ammõjakuʔ, nu̬u̬˽küll oĺli˽jälleʔ, ku ihu `küĺge lät́s, tu̬u̬ oĺl ku kraaśs õ̭nnõ Krl; tu̬u̬ oĺl kuradi jälle, tu̬u̬ `sõŕmi pääle˽`pesmine Rõu; marupini‿m `väegä jälle; jälle hais; tu nöörä `kaalapandmine om kõ̭kõ jälehhep [poomisel]; määne sa jälle ineminõ, sa olõ õi hüä Se || halb, kuri umma˽`sääntseʔ `tihkõʔ, jälehhä hobõsõʔ, juvva‿i· `kińni võttaʔ; jälle tsiga lätt `kuŕja, lätt `buĺbidi, `keśvi, `kaaru `sisse Lut || s jälestus mul tuĺli jäle `pääle, kui `uśsi nägin Saa Vrd jõle
2. (intensiteedisõnana): a. a tohutu suur, kallis jne see oli jäle `tapmine, merest `lasti suuretükkidest; Eeriksaare mehed said jäled kalad merest Khk; vöttas jäled `inda Vll; neid ei `saaki `valla pedädä, nemä teevä jäĺedä kurja, söövä kõ̭ik aiast ärä Nõo b. adv üpris, väga, erakordselt uńt on jäle suure avara `suuga Khk; toonikurel om jäĺe `kõrged jalad Ran; täl `olli jäĺe kahju, tol vanainimesel Puh; `kärbläisi `olli nii jäĺe paĺlu, et irmuss `olli `kaeda; jäĺe `ulka maad latsel `kävvä Nõo; nigu ~ kui ~ nii et jäle üpris, väga (tugevasti, palju jne) `Pi̬i̬ter `oĺli kah üits iǵävene lobamokk, ai toda `solki suust `väĺlä nigu jäle Ran; liha ku jäĺe (väga palju); kadajass pane palama, pragiseb nigu jäĺe Nõo; `ju̬u̬bunu täüs nigu jälle Har; kas om kaśs pinne käeh olnuʔ, karv är täkeldänü kui jälle Räp
Vrd jäletu, jälk
järakas järakas Var, pl järäkad Lüg; järä|k g -ku, pl -guʔ Krl
1. okslik, jändrik puu(tüvi) vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad `onvad `oŋŋad Lüg; säändseʔ va peräduʔ puujäräguʔ Krl Vrd jarak
2. suur, kogukas (ese) suur järakas muna, ma viisin kodu `keetsin ärä Var
1. okslik, jändrik puu(tüvi) vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad `onvad `oŋŋad Lüg; säändseʔ va peräduʔ puujäräguʔ Krl Vrd jarak
2. suur, kogukas (ese) suur järakas muna, ma viisin kodu `keetsin ärä Var
järdas järdas g `järta suur veeloik järdas oo suur lage, madal vee maa, just nagu meri laenetab, kebadist vett täis; just `järta maa ääre peal maja; järdas seisab kaua vett täis, ku vihmane sui, seisab sui läbi Mär
järk3 järk g järg|u (-o) Jõe Hää Kei Koe I(komp järjem Trm) KJn T; jεrk Ris
1. (suhteliselt suure läbi- või ümbermõõduga) paks, tüse, suur Järgud lõngad jusku tou Hää; erned juba kaanis järgud KJn; võrgu siĺmä `koeti `ümbre lipitse. kui järgemb niit, sis ti̬i̬d suuremba siĺmä; sääl `oĺli õnge ahuna `taolisi, iki järgembä kui kiisa Ran; `kampsuni ja suka ja teki, nu̬u̬ tahva kõ̭ik `järku [lõnga] Nõo; võti mõne järgembä puu Kam
2. (suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev) a. (jahust) jahud on järguks jäänd Jõe; jεrk jεme jahu Ris; `tangu ka olema `tehtud nii`viisti et sõela piäl. mutku oli järgust `kat́ki `lastud Pal; kui sa `järkest jahudest pudru `keedad ehk käkki ti̬i̬d, om paremb ku peenikestest Nõo b. (riie, kude jne) järk (paks) riie; `kangal on järk kude Kod
Vrd jark2
1. (suhteliselt suure läbi- või ümbermõõduga) paks, tüse, suur Järgud lõngad jusku tou Hää; erned juba kaanis järgud KJn; võrgu siĺmä `koeti `ümbre lipitse. kui järgemb niit, sis ti̬i̬d suuremba siĺmä; sääl `oĺli õnge ahuna `taolisi, iki järgembä kui kiisa Ran; `kampsuni ja suka ja teki, nu̬u̬ tahva kõ̭ik `järku [lõnga] Nõo; võti mõne järgembä puu Kam
2. (suhteliselt suure läbimõõduga osakestest koosnev) a. (jahust) jahud on järguks jäänd Jõe; jεrk jεme jahu Ris; `tangu ka olema `tehtud nii`viisti et sõela piäl. mutku oli järgust `kat́ki `lastud Pal; kui sa `järkest jahudest pudru `keedad ehk käkki ti̬i̬d, om paremb ku peenikestest Nõo b. (riie, kude jne) järk (paks) riie; `kangal on järk kude Kod
Vrd jark2
jää|klomp suur jäätükk a˛eab jää lombid rüsideks `ääre Jäm; Jää`lompisi `mü̬ü̬da `li̬i̬sisime `pastlatallade pääl Hää
jää|laigas (suur) jäätükk, -pank `suured jää `laikad lähäväd jões `alle Lüg
jää|lais suur jäätükk vabas vees `Külläp nie jää`laisid veid `meie kubu `verkujeld ärä Kuu
jää|lamakas suur jäätükk suur jää lamaka Vai
jää|paak suur jäätükk, -pank – Trv Kan
jää|pank suur jäätükk suured jäe pangad `ollid Lalli all, nagu suured elud maad (majad) Muh; jää pangad rususse aand ülesse; jää kruńnid, kus `oige palju jää `panku mere `ääres kuos JõeK; suured iä pangad lõhutasse kangedegä Kod
jää|rank (suur) jäätükk suured jää rangad Mär; jõgi on jää `rankasi täis Nis
jää|räim jäämineku järel püütud lahja ja suur räim jääräimes, külma vee räimes Jäm; jää`räimi `püiti noodadega Hää; jää `räimed tulevad kevadi esimesed, musta selladega Ris
jödur jödur g -a Pöi Phl
1. suur, raske Irmpsa jödurad `ku̬u̬rmad koa; `Söukse kuhja jödura soand `sönna pisikse lapaka `päele; Nii suurt puu jödurad poleks siia taris olnd, vähemast oleks küll soand; On ikka jödurad kivid küll Pöi
2. kangekaelne, vastuhakkaja Kui `söuke jödur [pull] `juhtub `lahti `pääsma siis on kõik kohad segamine Pöi; vana jödur loom, äi hooli inimesest Phl
1. suur, raske Irmpsa jödurad `ku̬u̬rmad koa; `Söukse kuhja jödura soand `sönna pisikse lapaka `päele; Nii suurt puu jödurad poleks siia taris olnd, vähemast oleks küll soand; On ikka jödurad kivid küll Pöi
2. kangekaelne, vastuhakkaja Kui `söuke jödur [pull] `juhtub `lahti `pääsma siis on kõik kohad segamine Pöi; vana jödur loom, äi hooli inimesest Phl
jölvand jölvand g -i Mus Pöi pej a. suur ja laisk mees see oo üks igavene jölvand; igavene pikk jölvand on; sa kuradi jölvand Mus b. ulakas poiss üks va poisijölvand lakku täis Mus Vrd jõlvend
jöss1 aga täl se kihu ja jöśs „(suur) tahtmine ja (pealesunnitud) himu“ – Khk
jürakas jüra|kas g -ka Emm Käi Rei(n -k; -gas g -ga) Lih Var Aud PJg Ris HMd Kei jurakas; suur, kogukas se on nii petk jürakas; Koslapardil aa igavest jürakad munad Emm; obusipelgas, üleni must suur jürakas Var; preksid - - suur lai kala, lesta `moodi, jürakam Aud; maailma jürakas jäme [rästik] oli HMd; raud tapid - - olid ilmatuma jürakad Kei
kaakam `kaakam g -e „suur seljatäis“ ää suur `kaakam sellän Hel
kahamus2 kahamus Han suur kohev kogus, hulk Tüdrikute piad nagu suured kahamused, `juused kõik üles `aetud; Angu tääved oo kua kahamused kui pailu pikki `einu arude `otsas oo Han Vrd kähämos
kahe|käe|haamer suur sepahaamer kahekää `oamer ~ `peale lööma `oamer – Juu
kahkam `kahkam g -i Tõs Hel, g -e Krk suur kogus; sületäis, hunnik ma `võtse angu `otsa ia `kahkami; läks suur `kahkam käe Tõs; ma pani üte `kahkame (nt kulbitäie leent); kae kas sa jõvvat sedä `kahkamet `seĺgä võtta Krk
kahmakas1 kahma|kas g -ka Sa(-gas Khk, g -ga Mus) Muh Rid Mar Mih Tõs K Trm Pst, -kass g -ka San, -k g -ka Lai Ote, -ga Phl, -ku Trm Kod spor T, Urv; `kahma|kas g -ka R suur tükk, pahmakas; sületäis ta vottis `suure `kahmaka liha Jõe; üks kivi kahmakas on Khk; `andasi poisile ee kahmaga kirssisi Mus; annud tale äte ea kahmaka Pöi; võttis suure kahmaka `leiba kätte Muh; `võtsi ea kahmaka `pöosse Mar; suur kahmakas `villu Mih; tä võttis suure kahmaka `einu sülese Tõs; `tõmmas laualt suure kahmaka `leiba Koe; ma`i·lmama kahmakas lund kukkus katukselt maha Kad; suured kahmakud `mulda Kod; no küll sinul on suur kahmakas liha Ksi; no see on üks kahmakas inimest Pst; lõegass suure kahmaku liha Kam; iäd `võt́se suure kahmaku Ote; üt́s kahmak `leibä mullõ Urv || a suur, kopsakas suur kahmakas inimene; on εε suur kahmakas jääras Khk || ea kahmakas `viina HJn
kalun kalun g -a Se Lut, kolon Vai suur kirves suur padi kirvess, kalun; kalunaga lah́k puid Se
kambakas1 kamba|kas g -ka Kse Pä VlPõ Hls(-k), kamba|k g -ga Khk, g -ku, -gu Krk suur tükk, kamakas meri aeas suured jεε kambagad `randa Khk; suurt liha kambakast annab ikke `süia Tõs; kambakad akkavad `alla obusel kah Hää; ea kambakas `seepi Pil; suur kambak `leibä; obese jala all suure kambagu Krk; mõni `siante paks ku kambak Hel Vrd kambas1, kamp1, kampsakas2, kandak
kamm|ratas tuuleveski suur hammasratas `Käimise jõu [hollandi veski] roovi väŕk soab kammrattast `värkli ja rihma kaudu Pöi; `mäelmine on kaḿmratass Har
kamp2 kamp g kamba Mus Muh Var Pä Jür Kad Kod KLõ M San Kan Se(kaḿp), g `kamba Jõe Hlj IisR suur tükk, kamakas `suured jää `kambad Hlj; `lained `peksavad jää tükkideks, puruvad ää `kampadeks Mus; muld oo `kampas Tõs; lume kambad `jalge all KJn; ańd mulle ää kamba liha Trv; tüdruk om paks ku üit́s kamp Hls; paksu kamban pilve nagu müüri tõusuv üless; paks suidsu kamp; lõng om paks ku üit́s kamp Krk; sõnnik kiḱk `kampa `küĺmän; emä ku kamp, tüdär kokku `kiskun ku köńg Hel; kaḿp `leibä Se || tükk maad sai suur kamp `süütü üless `küntüss Kan Vrd kambakas1, kampal1, kamps2
kampsakas2 kampsa|kas g -ka suur tükk, kamakas suured jää kampsakad; mulla kampsakas Var Vrd kambakas1, kamps2
kangar `kangar g `kangra Ris suur kivihunnik pöllal paĺlu `kangrid; `kangrad ää `veatud Ris Vrd kangur1
kange `kangeüld, `kangõ Khn V; `kaŋŋe Lüg
1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg; `surnu on `kange juo Lüg; Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR; `selgä jääb `aigest ja `kangest Vai; `käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm; `kangete `jalgadega obu; külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk; Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks; Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi; nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh; pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar; küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär; jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs; uus särk on ju köva ja `kange; ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris; kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu; minul on käsi `kange ei `painu enam Iis; jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm; vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `kange ku uńt Kod; sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai; kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn; süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv; miul om kondi `kange ku vana undil Krk; küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran; susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä; kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa; tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn; üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har; Kangõ ku soeluu kõtuh Räp || raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg; see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu; `kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg || pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim; `tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har || jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi; `Külma põln, mis mere `kanges teeb Han || kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa; `hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp; kange keel
1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg; keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod; `enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai; lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl; `kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se
2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm; venelased on nii `kange keelega Khk; Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa; `kanget keelt räägib võeras inime Tor; räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg; kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai; `kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk
2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg; `Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma; Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh; `Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR; see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala; kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk; Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi; Sa äi tohi nii `kange `olla Rei; Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg; kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää; laps oli juba pisikeselt `kange Ris; küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu; `kange inimene oma `võitu ei anna MMg; `kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai; Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo; tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har; kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga; mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har; kange peaga
1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei; `kange `piaga obu Mar; see on `kange`peaga poiss Mär; kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig; `kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu; `kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk; poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl; kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg; üks va `kange südämega inimene Mar; `Süakas on `kange südamega Hää; Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg; `kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod; `kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; `kangõ süämegaʔ Se
3. kõva, tugev; suur, äge `kange maru Kuu; `kange külm ja pakkane; `kange tuul; `kange valu õli Lüg; üks mies oli `kange `kaardi `mängijä; `kange lume `pöllü Vai; Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on; Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm; poud on nii `kange olnd Ans; ilm leheb `kangeks tuuleks; keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk; kisub tuule `kangeks Mus; Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa; ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj; nii `kange vaev oli südame all Jaa; Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi; `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises; ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh; `kange `töstmesest saab seda vega Käi; neil mõlemil oo `kange jõud Mar; `kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul; mul on `kange jänu Mär; Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han; akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih; `kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs; Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa; ` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris; vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd; moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei; norm pannakse `jälle `kangemaks; minul põle nii `kanget näĺga old Juu; `kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür; tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm; ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi; neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai; tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk; sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran; `tulli `kange müristämine ja välk Puh; vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo; tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har; nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se
4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu; sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj; `kuerust tegema `kange VNg; on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg; Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh; `Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR; nee olid `kanged ölut `kihmama Khk; `vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus; ma ole nii `kange unutama Vll; `lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi; `kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm; ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär; Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han; minu ema oli `kange `sundima Mih; poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs; Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää; minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu; tiumies - - oli `kange lugema Kos; kaań on `kange pugema HJn; `ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann; lepad on `kanged võsuma Koe; `kange lubama, aga kohut ei täida VJg; kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod; ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal; ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt; lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn; `lamma rasv `kange kohe `anguma SJn; si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv; vana Riimik olli `kange `puskma Hel; südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran; kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo; ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn; `kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se
5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda; Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm; `söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda; see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans; elu on nii `kange; saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab; jooma jänu on `kange kannata; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk; Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `orjus oli `kange Pha; põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh || tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai; linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali; `kange ilm oli `väĺjas Jäm; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans; kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk; kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha; ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää
6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg; `Kange kui `piiritus IisR; küll sie on `kange `karsi·tsa Vai; see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk; Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih; kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs; Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel; sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää; si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa; `kange värv, süöb löngad ää Ris; aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu; Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb; `kange kohv on kõhe viha Iis; mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai; küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk; seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh; aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp || alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe; minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj; `kange paks mets Phl; `laudeks tamme puu pidi `kange elos olema; `kanged magusad õunad Mar; raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär; olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih; `kange ilus `vaikne ilm oli Kse; Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää; ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka; `kange visa `niita Ris; `kanged iad küpse leebad olid Nis; ärjaga oli `kange ia `künda Hag; nüid on `kange `raske aeg Juu; `köster `kange tige mies Jür; Seelikud `tehti `kanged laiad Amb; `kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn; tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür; minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal; `kange kivine maa, paĺlu kive Krk; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle; temä om nii `kange ihne Nõo; `kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv; tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har
Vrd kanke1, kanks
1. kõva, jäik; tuim, paindumatu; kangestunud `tärgelduss tieb pesu `kangest VNg; `surnu on `kange juo Lüg; Ei sie `parkida `mõista, jättab nahad `kangest IisR; `selgä jääb `aigest ja `kangest Vai; `käised - - ära tärgeldud, mida änam `kanged, seda `uhkem Jäm; `kangete `jalgadega obu; külm vesi vöttis kääd `kangeks Khk; Ju see va jooksva on, vahest `tömmab käe päris `kangeks; Alatsepidi ripub, öletsepidi kipub, sile ja pehme, kõva ja `kange = pähkel Pöi; nõges `tõmmab naha `kange ja teeb punaseks Muh; pia valutab, kaela sooned oo `kanged Mar; küĺm võt́tis mu kohe `kangeks Mär; jalg oo ää `kangen, `kanges jään Tõs; uus särk on ju köva ja `kange; ma ehmatasin ennast `kangeks et́i Ris; kui mõni sureb krambi `aigusesse, siis lähäb `kangeks ja kõbaks Juu; minul on käsi `kange ei `painu enam Iis; jalad `kanged all, kui palju `kõńdind Trm; vahel mõni kes vihassab, `tõmbab `kangess ku pulk; `kange ku uńt Kod; sügise esimise külmaga, kui rohu `kangeks tegi, siis oli juba aĺl maas Lai; kael lähäb `kanges, kaela rahud aeavad ülesse SJn; süä lei üsnä `kangess selle irmuge Trv; miul om kondi `kange ku vana undil Krk; küĺm kohmitab käed ärä, võtab nigu `kangess Ran; susi olna `kange, ta ei saana käändä `endä; kui surnu nõrk om, siss lääp `varsti mõni `perrä, ku surnu ruttu `kangess `tõmbab, siss ei koole nii pia Nõo; jala om nii `kange, valiste `kõndi ei saa; tolle `kuŕkaga siss `koĺkset linast `pehmembäss, kivi pääl, muedu aa nigu puu `säĺgä, linane `oĺli paks ja `kange Rõn; üldäss et `kangõ nigu susi, susi ei saa `ümbre käändäʔ Har; Kangõ ku soeluu kõtuh Räp || raskesti käsitsetav, liigutatav `kange lukk, minu käsi ei `kierä `lahti Lüg; see on `kange nuga, `kange vedruga nuga Juu; `kange nuga, `kange vedrudega, ei saa `lahti ega `kińni VJg || pingul `vankri `juhkmed pole `öiged, teine `löölas, teine `kange Jäm; [kootaval kangal] teinep̀ool `kangem, teinep̀ool lõtv, siis jääb ribaduse koht `sisse Sim; `tõmba ohja˽`kangõmbass, siss ta (hobune) ei˽lähä nii kõvastõ Har || jäätunud Tänav`aasta põle vist meri `kange `olngi; `Külma põln, mis mere `kanges teeb Han || kalgendunud, kallerdunud leva tainas oĺli mõhe vahelt `väĺla joosnud ja `kanges kujunud Saa; `hapnõlõ koorõlõ klopiti munna `sisse. paraśs arv pidi ahjoh olema, ku `kangess jäi, sõ̭ss olli paĺlo lännü Räp; kange keel
1. kõnedefekt, -takistus kie `külmetab, on kiel `kange Lüg; keel on nii `kange, ei soa reagitud `ühti Juu; ki̬i̬l õli suun `kange, ei suand kõnelda Kod; `enne on `riakind, aga jäi `aigest, siis ei saand kõnelda, keel oli `kange Lai; lat́s kõnõlõss pudistõ, täl om `kangõ kiiĺ Krl; `kangõ keelega kõ̭nõlõss, ei saa `arvu Se
2. võõrapärane aktsent see `kange keelega, kes öpet keelt räägib - - ei saa `keiki sönu kenast itelda Jäm; venelased on nii `kange keelega Khk; Pole eesti keelt kenasti `möistand, `rääkind nönda `kange keelega Kaa; `kanget keelt räägib võeras inime Tor; räägib `kanged kielt, `kangeste nagu `sakslane VJg; kes iast keelt ei `oska, see riagib `kange keelega Lai; `kange keelege, kes eesti ki̬i̬lt puŕss Krk
2. kangekaelne, jonnakas; järeleandmatu, visa tui`vańka `öella `kange inimise `kohta VNg; `Ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma; Lähäb `ninda `kangest kätte Jõh; `Ninda `kanged last on `raske `kasvatata IisR; see on `kange, `kuskil äb anna teiste ala; kukkus `kangeks (hakkas vastu) Khk; Maksa teise `vastu nii `kange `öhti `olla Pöi; Sa äi tohi nii `kange `olla Rei; Ta oli nii kange, et raiu või tükkides, tükid kargavad ka vastu silmi PJg; kõva ku raud - - inimene väga `kange Hää; laps oli juba pisikeselt `kange Ris; küll ta on aga `kange, ei lase ennast paenutada Juu; `kange inimene oma `võitu ei anna MMg; `kange naine, kes oma sõnast tagasi ei anna Lai; Voĺdu `olli `kange, temä miu es `palle Nõo; tu̬u̬ om väega `kangõ inemine, tu̬u̬ ei anna sukugi tu aśaga `perrä Har; kange kaelaga järeleandmatu taalõ anna vi̬i̬l `vitsu, mõ̭ni lat́s om `väega `kangõ kaalaga; mi vana hopõń om nii `kangõ kaalaga, ta ei käänäʔ, `kaksa vai ohjaharu `kat́ski Har; kange peaga
1. sõnakuulmatu `Kange `peaga [hobune] Rei; `kange `piaga obu Mar; see on `kange`peaga poiss Mär; kis seokse `kange `peäga, pane rauad suhu, sis jõuad kinni pidädä Vig; `kange `piaga obusel on kang `vaĺlaid vaja Juu; `kange `päägä obene Puh;
2. õppimisvõimetu tuim ja `kange `pääge Krk; poiss om `kangõ `päägõ, täl ei nakkaʔ midägi pähäʔ Krl; kange süda(mega) järeleandmatu, jonnakas `kaŋŋe südamega, `kaŋŋe südä sies Lüg; üks va `kange südämega inimene Mar; `Süakas on `kange südamega Hää; Kai on südamest `kange, ajab oma `õigust VJg; `kange südä siden, ei si̬i̬ järele ei anna Kod; `kange süä sehen `justku sia `tapjel Krk; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; `kangõ süämegaʔ Se
3. kõva, tugev; suur, äge `kange maru Kuu; `kange külm ja pakkane; `kange tuul; `kange valu õli Lüg; üks mies oli `kange `kaardi `mängijä; `kange lume `pöllü Vai; Maru on köige `kangem kut kaksteist `palli on; Äi sääl tεε midagist, kes see `kangem pool on Jäm; poud on nii `kange olnd Ans; ilm leheb `kangeks tuuleks; keige `kangem kaert oo rumbi tuus Khk; kisub tuule `kangeks Mus; Ah sul oo siis päris kaŋŋe tahtmine linna elama minna Kaa; ajab oksendama, teeb `kanged valu `sisse Krj; nii `kange vaev oli südame all Jaa; Ma tegi sii veel - - omale kange paadi, `puhta tamme puust Pöi; `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises; ehk lapsed kasuvad `kangemaks Muh; `kange `töstmesest saab seda vega Käi; neil mõlemil oo `kange jõud Mar; `kange tuulega puu ladvad üsna `loogos Kul; mul on `kange jänu Mär; Liha oo kõrven panni pial, `kange tuli oli all Han; akkasid obustega aeama - - et kumma obused oo `kangemad Mih; `kange näĺg - - kõht oo tühe Tõs; Nigul oli malõs kõege `kangõm Khn; suust aeavad `väĺla `kanged kõrvetsed Vän; ärg on lehmast ikki paĺlu `kangem Saa; ` mul on ise ka iad nõdrad prillid, peaks `kangemad olema Ris; vie juoks - - se tuleb `kange tuuldest HMd; moa `ohra tehti koa ikka sügavama moa sisse. ta on `kange `kuiva `kartma Kei; norm pannakse `jälle `kangemaks; minul põle nii `kanget näĺga old Juu; `kange uuviga läksime [pulma] - - nuored inimesed, `kange luśt `minna Jür; oli tene `kange koloo·si korra `vaendlane Tür; tuule iil on nii `kange, et tõstab `õhku, viib ära Trm; ja siis akas `kange piavalu ja palavik `piale selle Ksi; neil (jõemüntidel) on väga `kange lõhn Lai; tuli `u̬u̬gas, - - `kange `jõuge palas, ku müüri `puhtes pühit Hls; lõhup `kanget valu, nõnda et ei jõvva mitte kannate ka ärä Krk; sarra tetti. üits `kange kuurma iki sard Ran; `tulli `kange müristämine ja välk Puh; vanast `olli nii `kange küĺm `talve, et varess satte lennust maha ja `olli valmiss Nõo; tiigi pääl oĺl nii `kangõ iä Urv; täl kangõ nohu, silmist pand vett maha Krl; tu om `kangõ `kuhtu`käüjä miiśs Har; nii `kangõ külm, mia `maahha t́silgahti, tu̬u̬ `külmi Vas;`kangõ põud, kõva, oĺl hää `hainu `pandaʔ Se
4. tubli, hakkaja; jõuline, mõjuv `enne oli nii `kangei inimisi old, et pand kohe nii `kange sanadega kohe `kinni selle `pulmahobuse - - jalad Kuu; sie on nii `kange `tüöle, ei sie pia üöd ei `päiva Hlj; `kuerust tegema `kange VNg; on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu Lüg; Mies õli kole `kange `juama, et `irmus Jõh; `Katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad IisR; nee olid `kanged ölut `kihmama Khk; `vöttas teise mehel seitse `looma `surnuks, nii `kange mees oli völuma Mus; ma ole nii `kange unutama Vll; `lulli `lööma on nad `kanged küll Pöi; `kartis et mees `kangem nöi (nõid) kut tema Emm; ma pisiksest peast olin `kange puu `otsa ronima Mär; Neid `kangid mehi oo `niitma taris Han; minu ema oli `kange `sundima Mih; poesid oo `kanged `ratsa `sõitma Tõs; Mõni [hobune] `oĺli `kange, `pańni päris laiast liidust (jääpraost) üle Hää; minu isa oli `enne `kange kiba ja `kända kangutama Juu; tiumies - - oli `kange lugema Kos; kaań on `kange pugema HJn; `ämblikud on sui `kanged `võrkusi tegema Ann; lepad on `kanged võsuma Koe; `kange lubama, aga kohut ei täida VJg; kaŕjus õlema `irmus `kange `taĺtaja Kod; ta oli `kange mi̬i̬s olnd nisukese `tõstmese `piale Pal; ja tüir inimene on `kange oma `poole `oidja, ei taha kellegile kedagi `anda Plt; lapsed on kõik `kanged tü̬ü̬tegijäd KJn; `lamma rasv `kange kohe `anguma SJn; si̬i̬ om ike üit́s `kange sõami̬i̬s Trv; vana Riimik olli `kange `puskma Hel; südidä olekiga, `kange egäle asjale Ran; kes `kangemb `põimja `olli, läits ette, jät́t teese maha Nõo; ega ma es `peĺgä midägi, ma oĺli `kangõ verega mi̬i̬ss `täämbädseni Võn; `kangõ mi̬i̬ss, ei annaʔ tõõsõl hinnäst `võitaʔ Se
5. a. ebasoodus, halb, raske küll se oli `kange aeg üle aeda; Saksamaa aavad on `kanged `luhkuda Jäm; `söuksed suured jämed tamsalöŋŋad, nee on nii `kanged `kiskuda; see [vatuka tallutamine] oli `kange töö Ans; elu on nii `kange; saaks see `kange aja üle, saab see `kange aeg üle läind, jo siis jälle - - elada saab; jooma jänu on `kange kannata; külab nee kiudud kuued `kanged kududa on Khk; Noh oli ikka kaŋŋe töö küll, aga nääd sa, ära tegime Kaa; `orjus oli `kange Pha; põua `aegas o `kange (visa) vihm tulema Muh || tige, kuri mees mees irm `kange kui joob Khk b. (ilmastikunähtustest) `kange sää oli rikkund `ketjud `katki ja `laiva tuli `randa Vai; linnuraja pεεlt `vaatvad targad mihed kut tulab `kange tali; `kange ilm oli `väĺjas Jäm; nii `kange ilm oli, aga me saime ikka `öhta tagasi nink Ans; kui koue `ilma on, müristab ning eidab, siis on `kange ilm; mehed kobisid küll `luupi, aga nii `kange meri oli, `täitas luubi εε Khk; kuu oli `söuke seliti, siis pidi `kange kuu tulema Pha; ku meri `kange on, siis aeab üle `parda `sisse ku `tuiskab Hää
6. tugevatoimeline, kontsentreeritud, ant lahja se oli nii `kange nagu `margur, pani `inge `kinni Jõe; leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl Lüg; `Kange kui `piiritus IisR; küll sie on `kange `karsi·tsa Vai; see oo nii `kange, et se vötab iŋŋe sehest ää Khk; Ta joob nii `kanged teed, et ajab suu `lahti Pöi; õlot käärib `kangeks Kul; `rohkem põletada saab, siis oo `kangem lubi Var; see tuvakas oo `kange. tä oo nii `kange, et tahagi tät änam Mih; kis naa `kangega pesu pesta võis, käsi ei pann ju `vasta sellele Tõs; Inimese kusi ju kipitab ka aava pääl, aga neil ta on vi̬i̬l `kangem, va kusirautsikatel; sügismere räimel on `sõuke `kange rasu, ku maha `kallad, põleb ku tuli maas Hää; si̬i̬ ät́ik on liiga `kange Saa; `kange värv, süöb löngad ää Ris; aga see on `kange viin, `tõmmab mokad `krämpsu Juu; Paĺlu ei või `panna, `kange on, söeb ää Amb; `kange kohv on kõhe viha Iis; mõni õlu on `kangem, mõni lahjem Lai; küll om kõva ja `kange [viin], mea tat võtta ei või Krk; seebi `ki̬i̬tä pidi olema nii `kange lippe nigu kana muna `kandu pääl Puh; aga mugõl `olli nii `kange, et võt́t käe `katski Nõo; [arst] kirot́ `kangõ roho Räp || alkoholist Eile sai poistega seda kanget katsutud Pha;
7. väga, kangesti on `kange `kiire `tüöle Jõe; minevaasta oli `kange ea pöllu kasu Krj; `kange paks mets Phl; `laudeks tamme puu pidi `kange elos olema; `kanged magusad õunad Mar; raudsipelgad need olid `kanged kibedad ammustama Mär; olid `kanged `valged kaltsod ümmer säärte Lih; `kange ilus `vaikne ilm oli Kse; Nii `kange soolane, jusku kõrvetab keele pääl Hää; ta oli nihuke `kange pikaldase käimaga ka; `kange visa `niita Ris; `kanged iad küpse leebad olid Nis; ärjaga oli `kange ia `künda Hag; nüid on `kange `raske aeg Juu; `köster `kange tige mies Jür; Seelikud `tehti `kanged laiad Amb; `kanged rammusad kuerad, `jäksavad ammustada küll JJn; tuba `kange `sumbund, soa jo akent `lahti teha Tür; minu isa oli `kange maias õlle ja viina `piale Pal; `kange kivine maa, paĺlu kive Krk; `kange kuum päiv, ta kõrvetab ku tuli jälle; temä om nii `kange ihne Nõo; `kangõ vihmanõ suvi oĺl, es `saava `aina tetä es midägi Urv; tuu om `kangõ tubli tüü miiśs Har
Vrd kanke1, kanks
kangur1 `kangur g `kangru Jõe Kuu eP Kan suur kivihunnik vidasime kiva `kangrusse kokku Kos; `kangrusse `aetakse kõik kivid põllu pealt, kasvab rohi koa vel läbi HJn; `kangur on suur `kõrge nagu kuhi KuuK; `kangur tuleb ära vedada JMd; kiviuńnikud ehk `kangrud väilal `vietasse kokku VMr || kivine maa meil oli siin kivi `kangur, `sinna `tehti auk; `kangru `peale tegid, kus kuiv moa oli, vette ei `tehtud HJn; `kangrud, määrinnad,`rohkema kalju ehk kivi `pialsed KuuK Vrd kangar, kõngur
kanike1 kanike Kos HJn Amb võrdlemisi, üsna kanike kõva puu Kos; olen kanike vana HJn || võrdlemisi suur ta on kanike aĺlikas vete aal Amb Vrd kannike(ne)3
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|