jõlejõleMuhKulHel, g -daLügLJuuKosJMdKoeIPltKJnRan; jõlõ g -daKhn; jole g -daHljVNgVai, -jaKuu; n, g jõleHls, jöleSaHi(g -daRei), jõllõKanPlv 1.kole, hirmus, jälk, vastik jälk ja jõle `kuullaLüg; va jöle inimeneJäm; ta oma sönades nii jöleRei; see (mürgitamisega jaht) on koa üks jõle püidNoa; jõle oorsõimTõs; sa olet üts va jõle inimene, sa ei sünni kellegi inimesege kokku elämeHel; ta om nii jõllõ poiss, et imä ei saaʔ kuigiʔ tagaʔ nakkamaKan || puuduliku mõistusega jole ei old tavaline, oli vähä `noh-nohh `nindaHljVrdjäle 2.Pootsi küla elanike pilkenimetus `Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõegõ viimsed `lõuaKhn 3.kurat va jõleKod