igavineigavi|ne g -seKuuRId(igä-LügVai) ?Ans 1. igavesti kestev, püsiv kive `samblega [värvimisel] jääb ilus pruun - - sie on igävine värvVNg; senest saab peris igävine riist; igävine (pärast surma kestev) eloLüg 2. (intensiteedisõnana) päris; hiigla-, tohutu; väga kohe igavine tegu old siis neid `ussisi mes käünd järelKuu; mul sie igavine `ainukene `asja, tuli ja `peibuti sene muld `välläVNg; [sõnnikutalgul] sääl juo `tehti kõiksugust, igavist `nalja. sääl `pandi `niiskused igavised `väntsäkud `pääle; igavine suur must siapurakasLüg; Õle neist `ükski enamb obuse`kirjas, igavised kronud onJõh 3. (hüüatustes) oh sa igävine jumalVai Vrdigavene