igaveneigave|neKuuIisReP(e-KhkVllKäiRid) TrvPst, igä-hvLügVai, RidMarKhnJuuKJneL(-nKrk; -niKrl; iǵ-HelsporTV), g -se (-eiseRei), g -tsesporTV(-dse); igäbeneMar 1. ajaliselt lõputu a. jää(da)v, igavesti kestev; (väga) pikaajaline, püsiv, põline saad igavesed rattad kui `sönna tiha viidAns; `ükskid asi pole igaveneKhk; [surnu hing] `Käie köik nurgad läbi kus inimene on eland, siis ta `soaje alles oma igavese paiga `peale [pärast 40 ööd-päeva]; Ing on igavenePöi; see on nii tõsi kui igavene tõsiRid; aeg on igäbene ja elma `otsa ei teaMar; mete kätetööl on ika oma löpp, ei see igaveseks jääRis; [kivisamblaga saadud värv] nisukene igavene pruuń ka mis ei läind `jälle pialt äraKuuK; õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene [tuulamisel] Kod; vanad igavesed talu majadPlt; vanast igävesest aast kaastiti [villa]; si̬i̬ om üits igävene (väga vana) sõnaTrv; `mõisa ärrä om selle krundi `kińknu, iǵävetsess omandusess veliste seltsileOte; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔHar; [õlekatus] `Vasta `põhja sammõldõdi är, sõ̭ss tu̬u̬ oĺl jo iǵäveneRõu || pärast surma jätkuv mina usun liha üles`töusmist ja igavest eluRis; igavene elu, see on raamatusLai; maa`päälne eluaig om meil lühükene, a tõsõn ilman om meil igävene aigHar; ma˽`tahtsõ tiidä˽saiaʔ, kuiss ma iǵävetse elo kätte saaVasb. igapäevane see põle igavene tarvitatab sõnaPJg; aga ikke `talvel oli sie (rehetuba) ikke igavene elumajaKuuKc.figVana oo eese poisiga igaveses päivis (hädas) Kaa; oled teist - - `vargale ässitand, igavene surm [tabab sind selle eest] JõeK; käib kui igavene juut́ (kodutu rändur) Lai | (surmast; suremisest) igavene `tohter ~ aŕstMuh; lähäb igavesse rahu`paikaVän; Igavese unele minemaHää; lät́s joʔ igäveste `hingustõ ~ igävesele unõlõ; [ta] maka joʔ igävest undRõu 2. (kogust või omadust märkivalt) a. (koos substantiiviga) tohutu, erakordselt suur, rohke, väike jne; täielik Tia mis ta (siil) `üöse `toimetas, aga igavest krõbinat tegi [põranda all] IisR; ta sai igavese napsu sεεlt kukkudesKhk; [ma] Igavese pirekse ise sedakorda sai, niid oo see ka otsakorralKaa; Inimesel köht ees kut suur igavene `lähkerPöi; igavese ulga kalu saemeMuh; üks igäbene kiho (imevähe) oliMar; [jaanalind] elab igaveses `kõrbesHää; se on igavene valeJür; ta oli nii `ihnus nigu üks igavene koiVMr; ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe) Trm; kole keerd lõng, igavene ruuksu puruSJn; temä olli igäven joodikKrk; siin ju `olli iǵävene sõda, niisugune `laskmine etHel; nemä oppeva temäle igävest lori ja igävest labiPuh; lagunu põĺl i̬i̬n, nigu igävene paega punnatussNõo; siin om igävetse mäe ja oru, ja vi̬i̬ lombiOte; taa om jo iǵävene ḱugrat́s, kühmäh kõ̭iḱVasb. (koos adjektiiviga) väga, üsna, päris [härgadel] igavese suure pitka `puuga [ader] Ans; koera nael tuleb ise, see igavene `aigeKhk; rebase saba on egavene toreKäi; tuulekala on üks igävene pikk kala, ja igävese suure pikä ninagaRid; siin sammas õue pial oli. igaven suur räśtik oliHMd; aeab igavest vägevad kõva joru, `vińtis `piagaLai; viĺla kerstud olid, igavesed suured kaaned käisid `piale kaPlt; kõrdsimi̬i̬ss olli `väege suuŕ igävene jämme mi̬i̬ssHel; temä pidi jo igävene alb ja võemak inimene olemaPuh; raud kańg, igävene tugev ja `rasse; ja kos igävene `kange naene `olli, kõ̭ik tü̬ü̬ temä `teie; üits igävene paegatu lagunu `uńdrik jäi `mulle `ümbreleNõo; lehmä oĺli˽`mõtsa lännüʔ, taha iǵäveste `suurtõ suhuʔUrv; [haugid] igävetse jämme ja suurõʔ; taa vana igävene kõhõn inemine kui vana `kimleRäp Vrdigane2, igavine, igäväne 3. (imestust, ehmatust, hädaldamist, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) igavene aegJäm; oh sa igavene aeg, mo mees oli irmus `kange `pähke `korjajaKär; ui igaveneMuh; Igavene aeg `oitku, ta lööb sind jüst maha; Jigavene `oitkuRei; oh sa igävene, mo kerest käis nii `irmsaste läbiRid; oi igäbene kui kauaks sa `jälle jäidMar; oh igavene `oitku (imestavalt) Kul; oh sa igavene aeg, mis sa tahad tehaKosVrdigavine 4.sõimtäielik, tõeline Oh sa igavene märäKuu; Igavene raiskIisR; sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse etteVJg; sa igävene aia toe all tettu; oh sa igävene mait, mes sa sääl otsitNõo; igävene huśs, jätäʔ ommeti üt́skõrd minno joba rahulõ; igävene tat́itõõsik mõsõ noʔ pühäbägiʔ umma suudRäp