jäletujäle|tuKseTõs/g -tuma/ KhnhvPuh, Nõo(jäĺe-); jäle|düKrlHar(-du, jäĺe-) Se(jäĺe-) 1.kole, vastik, õudne jäletu töö, mis see mõrtsukas oo seal teinTõs 2.(intensiteedisõnana) väga, üpris, tohutu jäĺetu suur maja `olliNõo; tu̬u̬ om jäledu huĺl, tu̬u̬ aja naid `hullõ jut́tõ; et ta nii jäledü kaua käüHar; jäĺedü `korgõSe Vrdjäle