jõmakasjõma|kas g -kaIisRPöisporL, KosJürJMdJJnKoeKodLaiVlPõPst, jömakasJämPha, jõma|kAud, g -kuSaaKodsporeL(g -koRäp, -guRõu) 1. a.asuur, jäme, tüse, raske ma tegi nad (porgandid) easte `arva, et siis kasuvad ead jõmakadAud; teist nisukest jõmakast miest põlegi kui IediJMd; ää jõmak leväpät́sTrvb.s(asjast või olendist) sur igavene koti jõmakas oli kohePöi; ta jo suur poisi jõmakasKoe; `niske jäme jõmakas one (inimesest); obese jalaalust kasvavad ärä lumega, lähäb sojass siis `viskab selle jõmaku minemäKod; üks tugev puu jõmakas Lai; suur poiss nagu jõmakasPlt; temä on küll paks, jusku jõmakas, änäm jämem ku pikemVil || van, hvtomp lõngas – Ran || pej, figoled ikke üit́s jõmakPuhVrdjõmikas, jõmmakas 2. a.hoop, löök sai jõmaka, teist änam ei `tahtkiJMd; lei `seandse jõmaku `selgäTrv; ańd hää jõmakoRäpb.pauk, lask suurestükki `lastasse ja kibä lõhutasse, siss jõmakad keivadMar; püśsist keis jõmakasTor; Ku tu jõmak käve, sõ̭s klaasi˽lińtsi i̬i̬st ku˽tiŕrinRõu