[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

ilm4 ilm Jäm Muh Emm Mar/e-/ Ris Trm KJn Hls Kam San spor VLä, Rõu (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) ilmatu, (väga) suur `veeti sinna (majja) ilm savi `siśse Kam; mõ̭nõl om näet ilm hulk `lat́si; ku nuid ka ei olõss olluʔ, sõ̭ss olõss ilmhädän olluʔ; ilmvesi ju̬u̬sk `nõtsku Har; Pia oĺl kõ̭iḱ sõ̭õ̭rd ilmtulõhn Rõu; iga ilm (rõhutavalt) viimane kui üks, iga (jumala) iga ilm pühabe `köidi `Kirbla `kirkus; südames köis `aige, igas ilm kuus; nii kenad saia`leiba `tehti iga ilm `laupa; mina ole iga ilm `talve võrgud parandan Muh b. (intensiteedisõnana) väga, tohutult ilm suur mees oli et erm Emm; küll see on aga elmrekas inimene Mar; rabas on ilm kõva turvas; Omal ilmtore obene i̬i̬s ja käib `õĺgi linutamas; Vanast siäst sai ilmpaelu `rasva KJn; ilm paĺlu Hls; tu̬u̬ küĺv jo ilm`aiksast; vanast oĺl ilmaganõnõ leib; sinna `viidi ilmarmõdu puuʔ; aid häidseśs ilm`hirmsadõ Har c. päris, täiesti ilmpöhjatu mets Ris; inemine om ilm alaste San; mis tä lei ilm jumalõ asjandõ Urv; ilmotsatu rassõ elu Har; nüss ilmvaihet pidämäldä Rõu
Vrd ilma2