hirmusirmusJämKrjPöiMuhMärVarsporPäHa, JäTrmVlPõ, -ssTrvKrkTV(h-; -śsRõuSe; n `hirmsa); `irmusR(`h-Kuu; n -aVNgVai) sporSa, MuhKseHanPJgHääRisJJnViKIisTaPõKJnKõp, -ssMhvPuh; g `irmsaRePeL(-eKrk; -õSan; `h-V), -ssaKhkVllVar, `irmpsaSaKseVarRisHls/-e/, `irpsaKhkVarAudHMd, `irmusaKuu(`h-) VNgJõhVai; ermusKärHi(h-Phl) MihPJgsporHaLä, Kos, -osLNgMarKul, `ermusVll, g `ermsa (`h-Phl), g `ermpsaVllHi(`h-Phl), `erpseEmm(ε-) Käi, `herpsaPhl; pl `ermsadTõs; jõrmus g `jõrmsaKhn; -`irmus g -sseIisR (tähendusrühmade piirid pole alati selged) I.a 1.hirmuäratav, kohutav, õudne `hirmus oli mend `armasa kosi oma pikke `piibuga ja `laia `kaabugaKuu; `Röökis `irmpsa äälegaJäm; Poiss vöttis nii `palju `irmsaks (tundis hirmu) Krj; Küll nii `ermpsa inimese surm vöib ermus `ollaRei; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asiPhl; ta nägi `öösi ermost undKul; `ärgade kohitsemine oli ühna vanal aal `irmus tööHan; misuksi `jõrmsi `tjõmpa `kloostris `tehtudKhn; meri on täna üsna `irmus näha – ta vahutab keikRis; eks ned `mõisnikud olid ikka koledad küll `enne. `irmsad inimesedNis; `irmsamad `aśsa ei või `ollagi kui sie mõrtsuka asiVJg; si̬i̬ on `irmus, teda (kala) õnge otsast ära võttaÄks; nägin `irmsad `loomaLai; mea `peĺgä irmust `asjaKrk; aga ta lääp `tolle `irmsa elu seen segätsess ka vi̬i̬lPuh; pojapoig ti̬i̬p `irmsit tüḱke, varastap sõ̭sarõ raha ja ju̬u̬p maha; t‿ollu üits serände irmuss `aiguss et, inimese pasandanu ja ossendanuNõo; irmuss aig `oĺle, kõ̭iḱ jo `paĺliVõn; huśsi pant om hirmussVas; mul `saie irmuss ku ma soe `näieLeiVrdirmulik, hirmuline 2.ebameeldiv, vastik; inetu tämä `siunas minu nii `irmusal `viisilVai; sool o nii pitkad `irmsad `ambadMuh; sa nεεd kui `εrpseks on elud majad jεεndEmm; me pidime ta (paruniproua) kätt jälle `kangesti lakkuma ja `suutlema nii et irmus oliKos; üks vanamoor räägib oma `irmsa saana urtsikustPee; `tuiskeb ja sajab kas `tiäte kui `irmus KJn; kole irmuss ilm Krk; ei tohi `kaśsi `sülle võtta, kaśs lääb kõhnass ja `irmsass; vana irmuss kana, küll ta võib vi̬i̬l võhkeldada ütest `tõisi; mia `mõt́li et, mia ole küll vanass ja `irmsass jäänu, a vi̬i̬l `irmsimbit om ku mina ole; küll nüid ti̬i̬b `irmsa näo, moka `tõmbab `kuĺpi (mossitavast lapsest); illuss nägu, irmuss tegu; ni̬i̬ vene nime om `irmsa, ei paenu ki̬i̬l `ütlemä `tõisi; küll om irmuss kuulda, ku `sõimleva ja tülitsevä; kü̬ü̬k om `irmsat `aisu täisNõo; ku soolikit kaabitass, sõ̭ss tulõ säänest hirmust löt́i vai läḱä mahaʔKan; a tu̬u̬ noorõ iä elo kõ̭gõ `hirmsap oĺl tu̬u̬ rehe `pesmine; `hirmsa hais oĺl tu̬u̬l pahru lihalVas || (hüüatustes) oh sa vana `irmusVai; uujoh `hirmsa, mis sa hullatHar 3.(kogust või viisi märkivalt) a.(koos substantiiviga) (väga) tugev, kõva, rohke; erakordne, tohutu saab `irmsad `viĺjad sialt (maa) pialtJõe; ja inimised olid ka nii `hirmusass hädäss; no eks siin on `talve `tuiskud `hirmusad küll; Tubaka nälg on `irmusamb kui `leivä nälgKuu; selle `irmpsa kuivaga valastab puhas ää [vilja] Jaa; ja poiss külmetäb ja nii `irpsa valude sihesVar; see oli siis suurte `irmsa vaadidega `jälle talve `köidud viina `voorisTõs; `põrssid jõua `osta `kuskilt, irmus inge `inda tahvadVän; täna `õhtu lähäb `irpsa joomaksHMd; mesperäss näen minä `irmsad `vaevaKod; sel linaskil on kole paĺlu verd, `oitku. `irmus veriÄks; kui päevä ümmer `valge rõngass om, siss om sel päeväl suurt `irmust maru `u̬u̬taHel; tütär si̬i̬ `rü̬ü̬knu `irmsat päävaluRan; sina aad minu `irmsa tuesuga `väĺlä tühüNõo; a `Haanihn oĺl hirmuss räüss ja maruRõu || (mitmesuguseis väljendeis) rohkesti, väga (palju), tohutult ta loeb `irmssal viisilVll; Ühe umigu oli kalameestel erpsemoodi kaluEmm; Neid ounanuppusid on seasta üsna `ermpsa `viisiRei; vihab küĺl teda `irmsal `kombel koheHJn; keevitaja - - `irmsad `viisi kisendabAmb; rahvass `naarseva `irmsal viiel `järgi toda, kuiss `Roodna ärräle ütelKamb.(intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult tema `irmus on kavalJõe; [hammas] `irmus kovast valutaVai; `irpsa paelu kala said; see on nii `irmus oma isa näguKhk; nii `irmpsad suured lestad; [soolakalad] Olid jo ka `irmsa `kallidKaa; Mees oli ermus iseennast täis (pidas uhkeks) Emm; ermus väga suur must piliPJg; akkas irmus sadama Vän; Vanutsepuud `irmsa suure aavapakudest `oĺlid `tehtuHää; armastan irmus sindJMd; nied (riisikad) kahanevad nii irmus ära, kui kiedadJJn; eks ta õle siin `irmus kava `aega `seisnudKod; riiet `irmus vähä kis `ośtisÄks; lapsed kukkusid, saivad `irmsad `aiged kiilas `iatuse pialLai; vana karu `tuĺli kodo, `oĺli vihane irmusKJn; Miul om `irmus kõtt täüs; Piab `irmpsid `küĺme `ilmuHls; `täämbä om irmuss `kange tuulNõo; Ma oĺli ka noorõlt hirmus taa raha pääleUrv; no `hirmsa väsünü oĺl jalaga Riiast kodu tullõn; mul om külh neid `hirmsa hirmuduHar; käsi `hirmsa `haltassLutc.(kvantumi- ja viisilauseis) ma olen nii `palju olnd `hambavaluss et `hirmusKuu; ma `maadlesi `tööga mes ermusKäi; vad kardule kuhja õled, `tolmavad `kangesti et irmusMär; pärnad on nii `õisa täis mis irmusPJg; `viĺla tuli mis irmus (vili kasvas hästi) Tür; ise peĺjäsin nõnnagu `irmus; [kiisal] õkkad `püśsi mis `irmusKod; lu̬u̬m ahmitseb `süia nagu `irmusMMg; `vihma sajab nii mis `irmusKJn; mõni suvi valab `vihma maha kui `irmusHel; [hernes] aap kasu taka, om nii lihav mes irmuss Nõo; `tapsõva (peksid) nigu irmuss toda karuTMr; kaits riht pesseti, küteti kui irmussSan; ju̬u̬ ni et hirmussSe Vrdhirm, hirmsanõ, hirmune, hirmutu II.sviirastus taa olõ‿s `kiäkiʔ, taa oĺl hirmuśs tälSe