[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ilma2 ilma Sa Muh Mar Juu Tür Koe Kod VlPõ eL, e- Vig, jõ- Khn, `i- Lüg Phl Lih Mih JMd JJn Koe VMr VJg Iis spor TaPõ, Krk Hel Ran
1. (rõhutavalt) a. (koos substantiiviga) ilmatu, (väga) suur, pikk jne; (väga) palju `Seiksed ilma kuuse jurakad Kaa; Loomadel olid sügise ilma väljad jäuks Pöi; [uss] `jüśku va ilma ohelik oli Juu; Tieb su `ilma imeks (pilkab) Koe; lasi ennast `ilma aa uodata VMr; `ilma `ulka `loomi Lai; ahul suur ilma lõbi sees Pil; [koer] lähäb ilma `aukmesega KJn; [ta] tegis ilma kommetit Hel; suur ilma kivi `oĺli nigu oone jälle Ran; ilmainemise kokku `aeduʔ Har b. (intensiteedisõnana) väga, tohutult sur ilma akkaja inimine pidi olema Khk; Meni tegi vahest mene va rapuka jalakast, saarest pani kölgud `sisse, `seike oli ilma imelise vali ise Kaa; ilmapärätu suur vesi Mar; `seuke suur `ilma pikk kuĺp Lih; mua iest tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; `tütred õlid täl ilma ilosad Kod; teenib ilma `paĺlu raha; ilma vägevasti (väga hästi) käib `riides Plt; si (mees) `oĺli ennembide küll ilma kõva Ote; mul jo ilma ammuʔ lihm kańd; ilma`vaenõ, olõ‿i ummi, ei `hõimu ei suku Lut c. päris, täiesti `ilma muidu `ante Phl; larib elma `tühjä Vig; tuleb `ilma esimist kõrd `meile Iis; sa elät uma tarõkõsõn ilmaüt́sindä Har; ilma `väega sü̬ü̬ Se
Vrd ilm4
2. palju, liiga mis neid (piimapütte) siis na `ilma oli Mih; egä ma kui `ilma ei ju̬u̬ Kod; `põhku viiäss `ilma `vällä säält Krk; Egass tu̬u̬d raha nii `ilma tal oleki Hel Vrd ilmad