[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit

-aasane `aasa|ne g -se -riiuliline neljä `aasane kappi Vai

aasta `aasta R eP(`[v]oa-, `[v]ua-, `vaa-) M(-e) T(-e San) V(-ś-); `uassa Kod; aast g `aasta Rei Phl Rid Ris Trv

1. kalendriaasta tänavune `aasta Jõe; tuhat `üheksasada `viiendal `aastal õli mäss siin Lüg; `mullu `aasta oli `vihmane Vai; selle `aasta sees liiad päävad Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; seda `aasta oli `eina nii lahve Mus; `maksas viissada rubla `uastas `renti Vll; Seda `aastad annab ösna mäleta Pöi; iga `oasta ei ole `pähkid oln Muh; see `aasta [on] tuhlid `pitkade vartega Käi; vana `aasta `lahkob ää, uus akkab `jälle `algama Mar; Aastad põle vennaksed Han; tänava `aasta oo `vaene `aasta, viĺlad ei kasva Tõs; selle `aasta poesid `võtvad igänes `naisi Khn; mul on pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; si̬i̬ `aasta on kuju sui Hää; `möödaläind `oastad sa tead, aga ega eestulevad `oastad tea Juu; sis sain `oasta tuhat üheksasada üks `Kreile tiumeheks Kos; uue `aasta laupäe `käidi kirikus ja `süödi `vorsti JõeK; minevane `uasta oli kuiv JMd; `müedaläind `aastal nää - - `värvis tua ja HljK; ei õle `uassa `uassa vend; uude `uassa `lauba `ü̬ü̬si `läśti `kuulama neljä ti̬i̬ aru `piäle Kod; kägu tuli küll `ilda `väĺlä si̬i̬ `aasta Äks; meneval `aastal kukkus käe luu kat́ti KJn; minevane `aasta oli seande alb Trv; kiḱk `aaste ei ole mitti velitse Krk; kuju paastukuu tu̬u̬b ää `aasta Hel; si̬i̬ `aasta om `pindlise kaali küll Ran; ää küll, siss piäme `u̬u̬tma seenigu tuleva `aastani Puh; kõneldass et `vastsen `aastan lännä raha sitass Nõo; sii `aasta `viĺlä ka iks sai - - ärä elädä iks saab Ote; katõl`kümnel edimätsel `aastal oĺl sääne kevväj, et `apriĺli kuul oĺl põld haĺass Rõu; si̬i̬ `aaśta om jo läbi Räp

2. a. aastapikkune ajavahemik neli `aastad oli sojas Jõe; saab elätud `aastast `aasta vaist `viisi; sie luom tuleb üle `aastajättä ~ jättädä; `enne õlivad pääld `aastatsõdurist Lüg; `aasta `kolme iest Vai; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; Tedri `lasti `aasta `ömber Krj; `aastal paaril pole `lambud pidand Pha; Kahe `aasta `pääle sai [teenija] musta kuue; See kivi on sii `oastaid seisnd Pöi; öhö `aasta mihel oln Phl; `mõtle, mu lehm läks ju ühe aast tigedaks Rid; vaat sedä ei tea, paĺlo `aasta eest [palka] saab Mar; `andvad lehma teese kätte `aastaks Kul; sest oo `aastud juba Kir; tä oo `mõnda `aastad juba `aige Var; mees köis `aasta läbi `mõesa - - oli siis teomees Mih; Nämäd `ollõ ega `aasta kaks siga tappa suan Khn; Mia kaksteist `aastat `ti̬i̬nisi Lättis Hää; üks aast sai palitu, teine aast sai kasukas [palgaks] Ris; Sepu talus oli vel mõni `vuasta tagasi püśtköök Nis; ta tegi `oasta `peale kauba, lähäb selleks `oastaks `sõnna `teenima Juu; käisin `aasta `ümber `palja jalu JõeK; kägu põle kuuld kolmel `aastal juba Amb; küll tema on selle kahe `uastaga ennast muutnd JMd; ega ma enam saa sind `aastal otsal kiusata JJn; kaśs toob kahed pojad `aastas Ann; mu vend oli `Ta·ĺlinnas sepast kakskümme `vuastad VMr; redutas puaŕ `uastad ära, viimaks tuli ikke `välja Kad; ma põle teda `vuasta `otsa näind VJg; pitkä vihaga, mõni one `uassite `viisi vihane Kod; `uastat kaks `põĺli kakstõist eläjät `sisse MMg; ühe `aasta `katsusivad noodaga `püida, aga `lõhkusivad oma suure nooda ära Äks; selle ehitamisega venitati `aastast `aastasse Lai; sedä `aega on ikki enäm `aastad KJn; kohuss `mõistis neväd viies `aastas vangi `ru̬u̬du Vil; sellest saa sadasit `aastit, kui si̬i̬ maja ehitide Krk; peremi̬i̬ss ei võta ka enämb `aasta `pääle `ti̬i̬ńme Hel; küll sa mõni `aasta tulet mu `kaema Puh; täl `olli neil `aastil iks `jõudu küll; sinna om `rohkõmb `aastat, ku ma õge iluste `näie Nõo; naa joba ka `mitmid `aastid ärä elänüvä ja nüüd vi̬i̬l pidäsivä˽pulma Ote; `lambit pöetäss `aastal mõ̭ni kolm neli `vu̬u̬ri Kan; `uibu ei kannaʔ egä `aasta ubinõid Har; egä `aaśta takast ta iks kõrra maal käve Plv; `aaśta peräst saamõʔ jäl tõõnetõist nätäʔ Räp b. (vanusest, east, eluaastatest) mina `käisin `seitset `aastat, kui akkasin `veljega kahekeste `karjas `käima VNg; en tiä, pali `aastaid senel on `turjal Lüg; mul ikke neid `aastaid jo on Vai; `aastud `selga saand, jo siis seisab kodu Ans; kaheksakümmend kolm `oastad mul on juba õlanukkade‿päl Pöi; eks neid ole küll, mes sada `aastad vana ja üle selle Mar; esimese `aasta peal oo varss, teese `aasta peal sälg, kolmanda `aasta peal obone jo Mär; Täma `aastad suavad enne `jõulu täüs (sünnipäevast) Khn; kuue `aasta vanadune see võis `olla Tor; neĺlateist `aastalt läksin pagari poisiks Hää; aast jääb vanemaks, tõbi lähäb suuremaks Ris; [laps] imes kolme `oastani Jür; sel ju `aastad `õhtupuolsed (vanatüdrukust) JõeK; teene [laps] läheb `enne `aastad jo [kõndima] ja teene läheb teise `aasta `sisse VMr; paĺju `aastaid turja pial Lai; eks mul ole neid `uastaid kua Plt; ta om kuvvede `aaste sehen - - mõni päe vi̬i̬l kuvve `aastess `puuduss Krk; `tarkuse `amba tuleva paari`kümne `aastani Ran; `aastit om paĺlu, `aasta litsuva `pääle; kui vana tu̬u̬ sõ̭sar `aastile om Nõo; katess paĺlu, `aastass veidi (alla kahe aasta) Kam; Sul om ka ta ńagu nii köbrän, `aastillõ sa jo ni vana ei olõkiʔ Urv; peigmi̬i̬s oĺl `katsatõiss`kümne `aasta vannu Räp; aastates eakas, elatanud sie on juo `aastates vana mies Lüg; ta on jo ikke `aastates mies VMr

3. millekski soodus või ebasoodus aasta (liitsõna järelosana) `mullu õli `pähkli `aasta; tänavu - - on ia `õuna `aasta Lüg; kui εε eina `aasta, siis sene platsi `pεεld saab ikka viis kokka εε vidada Käi; Kui `paĺlu kuuse kasusi on, siis tuleb ia kardule `oasta Kei; kui lepp kasvatab pikad urvad kevadel, siis `üöldakse, tuleb ia rukki `aasta, aga kui ta kasvatab ümmargused, siis tuleb ia odra `aasta Amb; Meelasta (mineval aastal) olli ää viĺlä `aasta Hls; om `küindlekuu sula, tuleb alb kesvä `aasta Hel; ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta Nõo

Vrd aastak, aesta, ajasta

aesta `aesta Kuu Emm Käi Har Rõu Plv(-ś-) aasta Igä `neljä `aesta tagand on `kargajus `aesta; Sie oli `hulkvel, `aestuje peräst jous `jälle kuo tagasi; Kui keväjäll o `palju `kuuse`porsa, siis tule hüä `tuhli`aesta Kuu; ta käib teist `aestad Emm; ega `aesta esi˽paigan, ega `aesta esi˽läbi; tu̬u̬l imä `ku̬u̬li välläʔ, oĺl jo˽päält `ütsämä`kümne `aesta vana; ta poiss koolõss `vahtsõ `aesta `sisse ärä Har; `alla `aeśta ma `kaupa ei ti̬i̬; kes ti̬i̬d, kes `aeśta peräst vi̬i̬l eläss Plv Vrd aestak, aestat

hagu hagu g hao Urv Krl Har Rõu, hau Kuu Plv Vas Räp Se Lut; hago g hao Kan VId; agu g ao R(au) hajusalt eP(au), T Urv Krl Har, aa Tor Kos Krk; ago g ao Vai Emm Võn; n, g agu Jõe Vai, ago Emm

1. a. maharaiutud peened puud, võsa, laasitud oksad; oks, vits `meie isa läks ühe`kerra hagu `tuoma `kelgaga siit Kuu; vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu Lüg; isa `panno akku kuppo Vai; mees läks `metsa agu tegema Mär; agud `siotassõ pao vjõtsaga Khn; aad saab oksadest `tehtud Tor; Iga `oasta raiuti `uusi agu `piale [kuhjalavale] Kei; kuuendiku mies sai kütuseks aenult agu, aud tulid vedada `kaugelt metsast Kos; raiutud aud `siutakse kubusse; [kütisetegemisel] süödi mättad `sinna agudelle `piale ja `mulda `piale Amb; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; `enne `küeti jo agudega `ahju VMr; poisile agu (peksu) tarvis, tarvis peenikest agu `anda piltl Trm; ku puu on `alla neĺjä toĺli, si̬i̬ lähäb agude `ulka; püssaid one `aodess ja kuuse õksadess, kui lat́ipuid ei õle; pitk ein nagu agu Kod; aost aid MMg; pikad aud laduti [vedamisel] piku rege Lai; mis sa ud́jad neist (loomadest) nii paĺlu, `endal suur agu käes, võta vits Plt; kuhjal `vastu maad pannass aa Krk; `panti egä rua `alla kaits agu - - `sirged `oslised aod `võeti; agudest aid Ran; lehitse ao `tu̬u̬di keväde kodade katta, ega ao küll `vihma es `piävä `kinni, ao olliva tuule peräst Nõo; akku ragusime maha, pańnime unikude Kam; linaleo aoʔ Krl; kirvõss jäi sinna hakõ manu mahaʔ; taa‿m ni äkiline inemine, nigu kadaje hagu lätt `kõrbõmma Har; sääsäle `pańti hago `sisse, hao pääle `pańti mõrraʔ, nii et vesi pääl oĺl Rõu; ti̬i̬d sillutõdass `hauga ja kivvegaʔ Plv; `raoti hago ärʔ ja `kääńti kuppo piḱält Vas; lina läpü hagu, mis linno pääle pandass [leotamisel]; halanõ hagu, halõʔ `raodu `siśse Se b. piltl (peksa andmisest, peksa saamisest) küll sain agu, nahk `aurab VNg; kui sa vaid ei jää, saad agu `vasta `perset Lüg; sie laps on agu küll suand, aga ikke `kange VJg; poisile agu tarvis Trm; ma‿lõ taalõ haku küländ `persede `andanuʔ, ei˽`kullõ˽näet Har; ma sinnu võta `haugaʔ Lut | (kergest einest) `vöeti natuse agu ala Jäm; Võta `piima-`leiba agudeks `alla, `varsti saab `tuhli `lõhka ja liha; Sõi enne kõbaste agusid `alla, nüid tahagi teistega änam koos `süia Han

2. kaera pööris, ripse sel kaeral on east agu `otsas Juu; suure agudega kaer - - `ringi on tal aud Amb; tal on `niuke tari `otsas ja seda `üiti agu, kaera agu Tür; kaer aab agu `väĺla, odra ab odra pia Pai; üheküllegä kaeral on agu üksipidi KJn

3. kiudpilv `seuksed aud o `taeva all Kse; Agu taevas - - kui taevas on siuksed räbused, pikad pilved KJn

4. kriips, joon Kevadest `talve sai `vaadatud, kus metiskukk akkas agu (tiivajälgi) vedama, `sinna tuleb mäng IisR; [saba] tähel nagu suur agu taga KJn

Vrd haga1

ahendama1 ahendama eP Hls Puh Urv ahtamaks, kitsamaks muutma, kahandama taarist kinnas ära ahenda, ots `kinni tiha Jäm; sääre marja `kohta kasvadasse ning alt poolt ahendasse; `kampsuni käist ahendasse ka Khk; nabra ahendamise kord tehasse pisematest `vihkudest, siis saab vissem Kär; Seda lauda peab teisest otsast pirekse ahendama; Nidumise `aegu sai vahest ahendud ka - - kui poleks ahendud, siis oleks ääred ennem täis saand ja pöha alt oleks `lahti jäänd (korvi tegemisest) Kaa; Ma koju öhe korra veel öle, siis võib ahendama akata Pöi; Nüüd on pikut küll, ahenda nüüd ää Rei; suka tegemisel ahendakse ots kokku Mär; mõõdeti jah `peidlakondiga, viis `peidla`końti laba pikk, siś‿võis ahendama akata Hää; ahendab siis, ku akkab ää lõpetama (kudumist) Hag; `pöidla ots on `kinni ahendamatta Amb; suka ja `kinda `otsa ahendata VJg; lähme eena`kuhja ahendama Trm; sukka ahendasse neĺjä `varda piält, kinnass kahe `varda piält; võta angu vaŕs, aka kuhuja kokko `lü̬ü̬mä - - ahendama Kod; tuul lükkas [kirikutorni] maha - - ahendati ots aga `kińni Pil; ei mia vi̬i̬l ahendama naka, pu̬u̬l lappa vi̬i̬l tegemädä Puh Vrd ahandama

ala2 ala Jõe Kuu Jõh Sa Muh Vig Vän Tor Saa Ris HMd Juu M T V(alaʔ)

I. adv 1. a. (ruumiliselt) alla, kaetud või alumisse ossa, allapoole vöta `karge ära pεεlt, `valge liiv jääb ala; `tuhlid kasuvad ala Jäm; laps kusi korige täis, `pandi uus `jälle ala; `kaapsa lehed `pandi [leivale] ala Khk; `möisa ärra pidi kää passile ala panema (alla kirjutama) Pha; viĺlavoorile pistetse puu ala ja viias `rõuku redelte pääle Pst; enämpest tulev `amba kige päält ala Hls; ku tuḱke om ala (ahju) jäänu, om `vingu sannan; kes‿si ala `kussi, sedä olli tühjä `surnu `auda last kusede Krk; tei eläjille `keśvi - - sinnä `küĺvi ristikaina ala, `kaśvi ätäĺ; `sõ̭õ̭rdsõ, purukõsõ `jäässe sõgla pääle, `kü̬ü̬mne tulõvõ alaʔ San; Pada ki̬i̬ss joba, är sa˽tuld pangu inäp alaʔ; laud `pańti [sõirale] alaʔ, tõnõ pääleʔ Urv; küüdsealunõ, pind ala lännü, tege mää ala Krl; aja säŕk `sälgä, kask ala Vas; ala om jalg koet [sillale]; käe kirodi ala, tu `omgi allkiri; poola lagi – kat́s `lauda ala, kolmass pääle Se b. (millegi) varju meil tet́ti kah minevä `aesta vastanõ vaŕu alunõ, no‿m kõ̭kkõ hää ala panda˽rattõid ala tõmmadaʔ ja Har; tõllahu̬u̬v́, kohe ratta ala kistasõʔ Se

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole; madalasse, maha merevesi kunagi `paigal ei ole - - [on] üleväld ala kävijä ja ald üles kävijä [voog]; treppist ala Kuu; tuli - - kut oavarrest vett ala; niikoua olid tööl, kunni `öhtu `päike ala `veeres Ans; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema; `talve lapsed `söitvad `kölkudega aŋŋest ala Khk; meri oo ala läind (vesi on rannast taganenud); suured - - `lained keivad üles ning ala Mus; vesi jookseb siit otsekohe ala jõkke Vän; ta (kass) kihotan kruuk `akna pealt ala Ris; käändäss veerekene ala et ei `argnõʔ, sõ̭ss ummõldass Kan; ala `anmise korut (jääauk nooda sisselaskmiseks); kõtuldõ (kõhuli) maah, kõtuga ala Se || ette, vahele (töötlemiseks) kolgitsale `panti peo ala ja `muudgu lõksutedi Ote; `Kolkmõ tegijä oĺli ma˽kah, a ala`laśkja ma es olõ [linamasindamisel] Räp; rehe man andass ala [vilja] Se b. (teat suunas või suunast) allapoole, kaugemale `Kandab ala (kursist kõrvale) Kuu; [tee] pöörust pöörad Kihelkonna `poole, sial lähed ala Khk; lähete veel edatsi, tee pöörab ala Kär; ku suurt vett `järsku tuleb, angerjad lasevad ala Vän; anise lähvä `oia pitte ala Hel; kõ̭iḱ lätt vi̬i̬ `perrä ala, `üt́ski ei˽tulõ `vasta hoogu `mäele Har; üte keväjä kits läts ala `iäga Se c. randa, ranna lähedale `soitab `ranna ligi küll, ala‿i `julge `tulla; [võrgud lasti] ala meresse (ranna ligidale) Kuu; loets on laiva mees, viib laiva ala; vaarvaert oo paiguline söidu tee, laivad tulad ala lahese küll, aga see pole tä paiguline söidu tee Khk

3. külge, kinni, omale kohale allasendisse, (alla) omale kohale Jääking `itse oli `vaaksa `laiune nahatükk ja ala olid `lüödud `niisugused `rauast teräväd `raasukased Kuu; [saapa kontsale] pannasse raavad ala Khk; mia lase oma `kamrel uvve põhja ala panna Hls; Kate mihega iks rauvvutedi [hobust], üits oit `jalga, tõne lei rauva ala Rõn; panilõ vai anumalõ pandass perä alaʔ; ma˽`teie jo joulukuusõlõ jala alaʔ Har || piltl temäl pańds naine talul põhja ala (kindlustas majanduslikult) Krk; lat́s ei võta `jalgu ala (ei hakka käima) Rõu

4. (hulgalt) vähem(aks) natune jääb nailast ala Khk

5. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) sa lεind näust nönda ala; kui kaks tükki sõnutlevad, siis teine piab ala `anma; see oli `kohtus ala läind, kis süialuseks jäänd on Khk; ega timä ütegi sõnna ala ei vannu Ote; ku miravoin kah ala `jäie vai `õigust is saaʔ, siss `kaipsi ringkonna `kuhtudõ Har; `maadlõmisega jäi ala; ku mu `õiguski om, mina jätä ala (annan järele); pehme viiegaʔ, ala `ańdja (järeleandlik) Se

6. (ajaliselt) eel, ette; enne, varem (kui) ala `leerimata tüdrek `oĺli Vän; võta noʔ saajajalg enne alaʔ, siss `minge `tarrõ, `istkõ laua manuʔ Har; kaaramaa `äestedi kõrd vi̬i̬l ala Vas; ala süvväʔ ka hiidä midä, pääle süvväʔ ka hiidä midä; ala `äeśtämmä (külvi eel) Se; alaʔ `äestämen um tu̬u̬, `äestät kooni olõ‿i `sieme külbet Lut

7. (välj korda) meil kaŕuśs jäi `haigõst, sis sõ̭sar tuĺl ala (asemele) Se

II. postp allapoole, madalamale 1. a. (millestki, kellestki) allapoole, madalamale; (millegi) alla, alumisse ossa ma panen `pliida ala Jõe; kalad jεid `talve jεε ala ummuse `jεlle; jalg oli rataste ala jäänd Khk; tule akatised pannakse `okste ala Kär; püstan `kirve öö ala Tor; öled visati lae ala Ris; [ta] piśt kübäre `kaindla ala Pst; laits sai `sapsu ännä ala; lina jääss koorikse ala, suur vihm tulli linal `pääle Krk; pane tuli paa ala Hel; `tuhkrul neli viis `ku̬u̬tslid `paklid viidu aida ala Ote; Rua ala `pańti kait́s lehist akka Rõn; mi̬i̬ss jäi tel mõtsan puu alaʔ San; `päägi `lei perä alaʔ (põhja) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; vana˽pini˽ka vahel `lätvä `autu ala Rõu; `tsuskaʔ siilo ala, et `kiäki ei näeʔ Plv; elläi sei ni kiśk `jalgu ala kah Vas; piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama (teenistusest võõra juures) Räp; iä ala jäi; `alla läts, mäeala läts Se b. (millegi) sisse [nad] tegid suuri `koopud maa ala, elasid maa all Khk; juba Ants `pańdi mulla ala (maeti) Vän; ma˽pańni `rõiva˽likku vi̬i̬ alaʔ Har; joba `pańti mätta ala (maeti); mõ̭ni ku mattuss maa ala, maa satass kui pääle, tu̬u̬ ka läppüss ärʔ Rõu; koes nä `jäieʔ - - kattõ ku maa ala `vaiu Se; ä˽lät́s vi̬i̬ alaʔ Lut c. (millegi) varju Ajasivad obused `vankridega rii ala Jõh; saime männigu ala ning kui siis akkas sadama Ans; roovialune on köök. me läksime roovi ala; pane nee `riided `räästa ala `kuivama; `istus `pöösa ala Khk; [jalatüvikud] ni̬i̬ lääve `veśke ala maha; taren rabati, peräst pilluti [vihud] riha ala Trv; tuli oonete ala es tohi minnä - - kedä uisk om `panden; nüid ei oole aset `kunnigi, mine või kuuse ala; kus siu mi̬i̬s läit́sʔ – `veske ala (veskile) Krk; igäl `u̬u̬nel olli `rästsealutse. mõni `vanker või regi tõmmati `rästse ala Hel; ää küll et vaŕu ala˽`tu̬u̬di naa ainaʔ San; tää lät́s mõtsa ala `samblit `kakma Kan; vii no˽puu˽sinnä˽kuuri alaʔ; `istkõ siiä rõugu otsa ala `sü̬ü̬mä; põrhõld lät́s päiv pilve alaʔ Har; Ku˽`vahtsõt maad mõtsa ala˽tet́ti, sõ̭ss `raoti kõ̭gõ inne mõts ärʔ Rõu; vii tõug riheala Plv; `piḱse `aigu `saista˽kõõ kadaja ala, sinnä ei putuʔ Vas; kõrdsialonõ vanal aiga oĺl - - ü̬ü̬maälisõʔ - - kõrdsiala aiʔ hobõsõ; tarõala söögi `kraami pant. tarõalonõ om õ̭ks õgah maäh Se; jalʔ pilve alaʔ vilgahti päiv Lut

2. lähedale, juurde `kiige ala `lähvad `ehtu Jõe; jäi `seisama `ukse ala; igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis `mendi `mohni ala ka [püüdma] Kuu; olga omaks jutuks, jääga oma neĺja silma ala Khk; ku silmä ala pane, sõss näe `seĺgest; `Rahva silmä ala ärä minnä sedäsi vana närudeg(e) Krk; ahosuu ala om paĺlo hüt́si maha aet Kan; sulanõ pańd uma säńgü ussõperä paja ala Rõu; tu `ku̬u̬rma kukati sinnäʔ rihe külele `maaha, sinnäʔ tarõ `aknid‿ala Plv; läve ala sattõ `maaha Se; ku unõh situss nõ̭na ala, saat raha Lut

3. (päri)suunas emä oli `kraapind ige obeja ja `leibä ja mend siis `oue ja `luopind siis ige `neljä `tuule ala sidä; Ale külä `lähteb `länne ala Kuu; suits leheb tuule ala Khk; `korjab maagare ala `pilvi kogu Mus; ku saŕati, sõ̭ss nu˽kõhna˽terä˽lät́si˽tuulõ alaʔ Rõu; tsirguti̬i̬ ju̬u̬sk `lõunõ ala Plv

4. külge, kinni; omale kohale (allasendisse) poisid panevad saabaste ala jääraavad, `söitvad nendega Khk; poolik raud `panti kabja ala kate aagige; obestel jääss suure komba `kapje ala Krk; mõnel om puu tettu ja raud `sinkli pääle lü̬ü̬d. si̬i̬ pandass adra ala Ote

5. (välj olukorda, seisundit, mõjupiirkonda) a. teat olukorda, seisundisse vöttas lapse oma armu ala (päästis peksust) Jäm; mehed `vöeti `numbri ala Khk; see oli `söuke arst, udare pani öhu ala Kär; said keik kolm sösart tanu ala (mehele); liha o ragede ala (riimsoola) pandud Mus; Katsu ikka sedati tulema akata et sa tee pεεl püme ala‿p jääks Kaa; vanaste on seal `kohtes kirik olnd, `pańdi `kaitse ala; kukkusin rahvi ala Vän; `mõiside pääl sohi maad es oleki, mis mitte massu ala es käi Hls; kelle oole ala te tahade jäiä Krk; `pańti ma püssä ala `saisma; katuss sai roovi alaʔ, hoonõʔ om roovit Har; Ku kosõʔ ärʔ kisuti, panti näʔ vao alaʔ Rõu; vanast lät́sivä kõiḱ lipu ala Räp; raha oĺl pant hoiu ala Se b. (kellegi, millegi) võimusesse, valdusesse, alluvusse, mõjupiirkonda koodi poisid - - pääva ala jäänd (hommikuvalgega külast tulevatest ehalistest); me jähime `möisniku ala Khk; Kare akiti sügise ää ja `jääti siis `talve ala mädanema Kaa; jäi tuule-`taeva ala, paĺt ihu-eńg sai `vällä (tulekahjust) Krk; podräätsik, si̬i̬ võt́t mihi oma ala, `kaupless mihi ja juhatess tü̬ü̬d Hel; ma jätä ka uma tü̬ü̬ su˽hoolõ alaʔ Har; Su̬u̬hara käü T́solgo `kerko ala; Paŕõmba˽maaʔ võt́t `mõisnik ärʔ `mõisa ala Räp; ma anna timä `kohto ala; uma käe ala panõ - - `hindä tiiu ala Se || (klassifitseeriv, osutav) söni kut sai naise nime ala (abiellus) Pha; kuiviku omma nigu `kõrgemba ~ `kõrgõmba liiva ja kruusa kondi, aga iks käevä põllu ala Kam; `Kündmine oĺl õks `kündmine, tu̬u̬d iss loedaʔ `heĺlämise alaʔ Har; kutsutass `Haańa hakí ja Kasaritsa haḱi. `väikese kasuga meheʔ, `musta verd rahvass, `väega `häste `sündüvä haki nime ala Räp c. (millegagi) kaetud, täidetud olukorda, (millegi) kasutusse; (millegi) jaoks, tarbeks püt́t jäi vee ala Jäm; maja vötab maad oma ala üsna palju Khk; `laśsis mõesa kohad metsa ala istutada Vän; miul sai terve nuŕm kesä ala jäet Krk; `kopli ala `võeti särände maa, mis `aina `kandse, sõmõra maa Kam; põld om mõtsa ala kasunu Har; Riśtikhaina all `peetäss toda `nurmõ kat́s `aastat, ja˽künneti sõ̭ss jälʔ üles vilä alaʔ Rõu; jäŕv võtt ega `aaśta osa `perve `hindä ala Räp; vana riśtikhaina [põllu] jät́i kaŕa ala Se d. (välj tegevuse objektiks sattumist) oli neid `endisi kilu `verku viel, migä `ueti `uuest `jälle `püüdämise ala Kuu; `märkis `metsas nee puud ää, mis maha `vötmise ala tulad Khk; sis lähv’d linad müigi ala Vig; kangas - - lää mõsus ja siss tule ta `li̬i̬ḱmise ala Trv; misa sa ti̬i̬t sedäsi, jäät `rahva naaru ala; see asi, tule vi̬i̬l kõne ala, tule arutuse ala Krk; [soetud linad] käänät `ku̬u̬dslide - - lääp `ketruse ala; `kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam; Rein ollõv ka iks `vasta nakanu - - ja lät́s `pesmise ala Ote; perremiheʔ - - lei katõgese kokku, võt́ti talu `ostmise ala Har; kohuśs mõiśt timä `surma `tapmise ala Se e. (masina või tööriista) ette, vahele; töötlusse mies jäi `ilma `käätä `vilja masindamise ajal, jäi `viljamasina ala sie käsi Kuu; kas `teite rugi ka ägi ala tehasse Khk; tera kallatse `veskel koĺusse ja säält lääve kivi ala Pst; lina ja rügä tuleb ägla või adra ala tetä, kas adrag või ägleg `sisse `aia Hls; miu käe ala sa piat sureme (ähvardus) Krk; linna võib ägli ja vedru ala ka tetä Ote; Lina külvete kolmõ ägli ala ja truĺlite peräst ka kińniʔ Räp; ańni linno `maš́šina ala Se

6. (millegi) eel, ette ma `vötsi sööma ala suu täve `viina Jäm; võta pit́s `viina söögi ala Trv; lina ala (linakülvi eel) `piasi `neĺjä `kõrda `äeśtämmä; `si̬i̬mne ala (enne seemendamist) kõrrada ar vaä Se

7. (välj umbkaudset mõõtu või määra) [head maad arvestati] katõ vakamaa `taadri ala, mis `hõelõmp, `säit́sme vakkale `taadrin Har

8. (välj viisi, laadi, korda) – V a. Tiä sai jo˽kõ̭gõ mu̬u̬ala tettüss, noid `rõivit sai `koetuss kül kõ̭kõ sugumat́si Urv; viimätseh otsah tet́te näid kõ̭gõ moodo ala, näid piiraḱet; na latsõʔ ojossõ kõ̭gõ moodo ala, kõtulõ ja säĺlüldeʔ Räp b. meid oĺl paĺlu `lat́si, üt́s üte ala˽kävemi `kaŕja `hoitman Urv; esä oĺl ku̬u̬lmisel, mii˽`vaĺvi˽vellega üt́stõsõ ala (vaheldumisi) Har; lööse tõnõ tõsõ ala ku helks inne [kootidega reht pekstes] Plv; um kuuldnuʔ ku rõivit um `mõstuʔ, tõlvaʔ üt́s tõsõ ala `pandnu nigu `pauknu `õ̭nnõ Vas; üts tõõsõ ala lääväʔ (üksteise järele, ükshaaval); ma saa ai täämbä `tüühü minnäʔ, min‿sa mu ala Se

III. prep 1. (päri)suunas paat `liikub ala `tuule Kuu; tee lihab alamäge Jäm; mõrra suu pannakse ala vette, et ku kala ajab üles, sis ei saa enam suust `väĺlä Vän; alatuule jääb purusid sekka [vilja tuulamisel] ja ni̬i̬ om alutse Pst; lääme `varju ala tuult Kam; ala mäe vai peri mäḱe, tu om üits Ote; ku saŕatass - - sõ̭ss kõhnõmba˽terä lääväʔ ala tuulõ Kan

2. (välj suhet) (kellestki, millestki) väiksem, noorem jne ala `kuoli vast, laps viel vähikä Kuu; ala rubla es ole `papri raha ka Kär; võid `oĺli ala naela Tor; ta iki ala `kümne `aaste om; ka veeräńt om ala nagla vai Krk; kes om ala iä (alaealine), toolõ jätetäss [karistus] nõrgembahe Se

Vrd alale, alas, alasi, alla1

alle1 `alle Hlj RId Rak VJg Iis

I. adv 1. alla, kaetud või alumisse ossa; (millestki) allapoole panin `sinne nahad `alle vana `vestile VNg; asu sinä `alle, minä asun `pääle; tule pane `puhtad `nartsud `lapsele `alle ja `kuivad; pisikesed `lapsed kusevad kõik `alle; Vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; ei saand [heina] teha, vana kulu, vana ein jäi `alle Jõh; Kevade `luomad - - `tõussa ei `jaksa `muidu, kui aja `uovad `alle IisR

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole, madalasse sie `justku kuuld `alle kukkund, ei `oska midagi; [ei] `tohtind nii `kiiresti `alle `lassa `longa [ketramisel] Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle (vette) VNg; `linnud kui `saavad porodetust (kui mesipuud põrutada), siis kukkuvad `alle (surnult maha); kui `korsna `õtsast suits `alle lüöb ja `korssen ei `tõmma üäst; `istub `kelko ja laseb `alle menemäie; [leib] jääb kõri `kinni, ei lähä `alle, on pali aganu sies Lüg; sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle; Siis akketi `männäga sääl `kirnu sies üläs `alle `liigutamma, kui sie mant läks siis võist Jõh; akkas `kallast `müödä menemä ja kukkus `kaldast `alle; `leivä `taigina `lasko `alle, ku leib on segatu; `päivä `lasko `alle - - `lähtö `luoja Vai; `vanker `vieres määst `alle Iis || ette, vahele; töötlemiseks kui `torgid `vilja `trummalille `alle, `torkad kääd sügävälle, unt `karsib purust kääd Lüg b. (lähemalt kohta määratlev) `kaura `tehti `siiä `alle `õitside küll, aga mina piän siit kõik [muudki viljad] `saama Lüg; siis `laiva kippar toi pudel `viina taas `sinne `alle (laevaruumi) Vai c. (päri)suunas; allapoole, kaugemale keväde kui vesi `lahti lähäb ja jää `alle lähäb juo, siis `aetasse puud jõkke Lüg; ida `tuulega vesi `lähto `alle, `lähto `lääne `puole; kui on `allemenemine, veso `lähto `rannast Vai

3. omale kohale (allasendisse); külge, kinni `kartulid akkavad juo `alle `lüömä, saab `varsti liend; laps võttab jalad `alle juo, akkab `kõndimaie Lüg; tekköd `puused jalad `alle; seppä `rauda tänä ovost, pano `rauad `alle Vai

4. (välj suhet; määra, hulka) a. vähem (kui) en õle viel `seitsekümend viis täis, õlen `alle viel Lüg b. vähemaks sääl on pisikesed `mustlased, nied norivad koleda `alle `inda VNg; `tõmmab `indasi `alle, sie on siis kui `tõine müüb `uodavammast kui `tõine; nüüd on turu `innad `alle kukkuned Lüg; löi `innad `alle Vai || jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand; nagu pakku õts õli jäme [paistetusest], nüüd on juo `alle `andand Lüg

5. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) mene akka `vasta, ärä `anna `alle VNg; `tõine on `kärmemb tegemä, mina jään ikke `alle Lüg; `Allekäind inimine varastab, `räägib rumalast Jõh; üks iga `anda `toisele `alle, leppivad ka Vai

6. (välj aega) eel, enne, ette `silku `leibä `alle ja siis viel `kartuli ja võid `pääle, siis sie õli üks eht `süömäaig ma `ütlen, äh Lüg; No kui õli karaski, siis `võeti `suala`leiba ehk `silku`leiba `alle, siis `üäldi, et `tiema nüüd `silda `alle Jõh

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla; alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale rukki `alle [pandi sõnnik] VNg; pane nied `kuogid `piatsu `patja `alle; ühe pisikese alukese panin `pliita `alle; mitte palakeist ei `andand `amba `alle; mies jäi `metsäs puu `alle; aluskuub `panna `kleidi `alle; `õmblesin `sieliku `alle `tuoti Lüg; kukkus üle `päide kõhe `meie obuse `saani `alle IisR; `viskas `einä `verko `perse `alle ja läks kodo `puole Vai b. (millegi) sisse, varju mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; sain oma `vilja `õigel ajal kattusse `alle, `sisse `vietost; lähäd kevädel `metsä `alle `kõndimaie; sao kääst sain `räistä `alle `varjule; `jõute `riistad `viedi agerikku ulu`alle Lüg; maod `männöd maa `alle `ussi `maarja `päiväl Vai

2. (kohta märkivalt) (millegi) lähedale, juurde täma läks pere `ukse `alle ja `viskas `saŋŋa `ukse `august pruut́`pulga `sisse Hlj; ei sie `anna enamb `endast minu `silma `alle VNg; ärä jää `ukse `alle `sõisama; suri minu `silma `alle, õlin kõhe `juures sel ajal; pääv kesk`õhtas, saab juo `Tallinna `alle Lüg; Ei `salli `silma `allegi (sugugi) Jõh; `sõitaja tõi minu‿ss (pruudi) nii`kauagu `siie treppi `alle, ämm oli treppi‿päl `vastas IisR; `istuda ikkuna `alle ilosad `ruosid Vai

3. suunas, poole `Tartu linn `oiab `lõune `alle Lüg

4. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse keik vili `tehti `künni `alle Hlj; `voidasimma `siepi `pääle [pesule] ja panima `vanni `jälle `kuuma vie `alle VNg; kikkerberi `marjad `pannasse `korgi `alle `sõisamaie, ei luhi `vällä siis; siis kokk võttas anel pää maha, kui juo läks prae `alle; jättän siis nüüd `lapse sinu käsu ja `uole `alle; en `maksa `võlgu `vällä egä `sintsisi, `pannasse varandus `pitsati `alle; tieb üks inimine süüd, siis `pannasse vahi `alle; `kartuli vagu, midä ei saa sügise `võetust, jääb `talve `alle; tämä `viedi `tohtre `alle, on tõbine; `viedi `arstimise `alle; `ilma `süütä sain `tühjä juttu `alle; kui laps on jo `kolme `päiväne, siis `panna nime `alle Lüg; sie õli `arvast, kes [vilja] äkke `alle tegi; sie `tarvis kõne `alle võtta, vaja `rääkida Jõh; `Leenu sai tanu `alle Vai || vahele, ette sedä tuleb `tihti, et kääd ja jalad `jääväd `massina `alle Lüg b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele sie `kuulus Vihula `moisa `alle sie `vaprik Hlj; Rio külä käib `Maidli `mõisa `alle Lüg; piab `linna `alle `sisse `möllima Jõh c. (millegagi) hõlmatud, täidetud tegin juo sügise rukki `alle sene `uuvve maa Lüg

5. (välj aega) eel, enne `süömä `alle võttan `viina, `süömä `pääle en taha enämb Lüg

6. (välj umbkaudset mõõtu või määra) kas on sada viistõist tuhat vai on sada kolmkümend tuhat, sene `alle näväd `onvad üless `kirjudetud [tulekirjutusteks] Lüg

7. (välj viisi, laadi, korda) `lüödi `vartaga ~ `vardaga üks ühe `alle VNg

III. prep 1. (millestki) all(a)pool(e), madalamas(se) päiv on juo `alle `lõunet, siis kui `lõune on juo üle, on juo kahe `kolme aig; minu `aigasi vanu enamb ei õle, nied on kõik `alle `mulla juo Lüg; `Lapsukeste `kleidid `käisivad kõik `alle `põlve; `Lapsed `veiked, `alle `põlve keik IisR

2. (päri)suunas läks `viilite `alle `tuule `ranna `puole (laevast) VNg; `alle `tuule piäb `külvämäie, siis vieb `sieme `laiali; `alle tuult ei tõhi `põtrale järele `mennä, siis näväd `tunnevad minu `aisu Lüg; `Allemägä vahi, et `vanker ei käi `kandu Jõh; vei rüsäd mänemä `alle vett `merre; tulimogi sedämodi `alle `lained - - `randa Vai

3. (välj suhet) vähem (kui) sie on viel `alle kuut`kümmet `aastat VNg; minul on raha `alle kaht `kümmend; mõned kalad õlivad `alle `naula, mõned õlivad üle `kolme`naula, kuda `trehvas; `alle `aastat `tienis merel Lüg; vähäse moned kobegad `alle `neljä `rupla läks Vai || sa õled `alle minuda, minu `vasta ikk‿et saa Lüg

Vrd alla1

atlass1 `atla|s hajusalt Jäm, Mar Vän Kos Kad Lai uus Plt/-ś g -si), hajusalt V, g -se Emm Tor Koe Sim Trm KJn Urv, -sse Kod, -si Rei, -kse VNg; `atla|ss IisR JJn hrv Trv, Har Plv, g -sse Pal, -se Krk hrv Nõo; `atla|śs g -śsi KuuK, g -sõ uus Rõu; `atlõs g `atlase Krl; `artlas g -e Amb

1. sileda (toimse) pealispinna ja labase aluspinnaga riie `pruudi alus`patjad sai teha `atlaksest VNg; kolme `nitsega `tehti `atlaśsi KuuK; ma panin padjale `artlas`riide `piale Amb; `tallasin neĺla niiega `atlass muodiga JJn; `atlasel on `siadmist paĺlu, `atlas`kangal Sim; kuduvad neĺjä niie `atlass ja kolme niie `atlass Kod; tegin aluskot́ti, kolme niiega `atlast Plt; põllilõ tetti `atlas joonõʔ sekkä Kan; mul ommaʔ `atlassjoonilise säńgülinaʔ; `atlasskudõ om neĺä `nitsega Plv Vrd atlane

2. uus voodrisiid palitul on `atlas `riidest `vooder Rei; `atlas siid Mar

ebe ebe g -me R Mär Vig Kse Var Tõs Tor Saa hajusalt KPõ, I Plt KJn TLä Kan; pl ebemed PJg SJn, -mmed Lüg; n, g ebe Vai; ebem g -e Lüg Ris Hls; hepeḿ g hebemä Urv; hepem, pl hebemeʔ Rõu; eben g -e Hls Hel; pl ebened Saa

1. midagi väikest või õhukest a. peenike puru, praht; peenike karv, lõng, kiud; kübe, helves, ude, laastuke, killuke linad liu `laśkijalle, ebemed eest vedajalle, `tutrad takka `tõukajalle Hlj; `Neljä, `viietõist `aastaselt tulevad esimesed ebemmed `poisile mokka `päälä Lüg; `Irmus kuhe, kus `tuulades on `paksu tomu ja ebemeid IisR; tuleebemed oo `valged ja `kerged Tor; `kanga ebemed on sui `liiga ea varvaste vahel `panna; ebem poeob `kanga `teĺlide `alla; ku paned kadaka oks tules, siis ebem linnub piima patta Ris; `enne `jõulu põld mitte [lume] ebet tuld Juu; `juuksed on nii ebemes (laiali, kohevil) JJn; taku ebemed (peened takud) Koe; linad mis takused siis nied on nagu ebemed, ega neist iad `lõnga sua; puust tuleb nõnna [lume] ebemeid maha. ebemes lund vahest teene pää saeab VMr; ebemed (õhukesed tohulibled) Trm; `juuksed tulid kaks kõrd maha. nii paĺjas pia, et mite üks ebe ei õllud Kod; kui lumi uidendab `tulla nat́ikene siis `ööldasse, ebemed tulevad Plt; [linakülvi algul külvaja] `viskab kolm `korda `käega üle õla ja `ütleb selle juures: ebemed (takud), tudrad, näĺgeenäd; raua ebemed (raualaastukesed sepikojas) KJn; udu`suĺgede `kohta üeldasse ebemed hrv SJn; siiä om maha pudenu ebemit, kasusit, ristikaena lehe ebemit; pudsu ebemit om maha lännu [kangastelgede alla kudumisel] Ran; õre abe kui üit́s ebe Puh; Pudsu sulõ˽naa˽`lindlõsõ, no om hebemiid kõ̭iḱ ilm täüś Urv; Võta˽naa˽linahebeme˽maast üless Rõu b. õhuke kord, kirme; õhuke või läbipaistev asi; kulunud riie kas seda `kuue ebet `maksa `kanda VNg; `riie nagu ebe juo, `killendab `vaide, jääb `arvast, juo `lõimed ja kued `tunnevad Lüg; [linnariie] nigu üks ebe - - mis see peäb töö `juures; piimäl ~ leemel oo õhoke apo ebe peäl Vig; `rõiva õreda kui ebeme Puh

Vrd ebu2, edemed, ibe, höbe

2. hrl pl ehted; naisterahva (õhukesed) paremad riided kui sät́tib `ennast `uhkest `riide, siis `üeĺdi, nüüd on oma ebemed keik `ümber pand Hlj; küll tämäl one neid `riide ebemi vähä, ei mul ebemist `puudu ole VNg; ei tää, kas [naine] lähäb `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes - - pane üks ebe `küĺgi ja on asi tahe Saa; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas, `pit́sis, `laaris ja `tortis. no on `endalle ebemid `ümmer ajand SJn; mul om `endä ilbu, mia tõese ebemidega`uhkust ei aa Nõo

ema ema R eP(ε- Khk Mih) TMr MMgT Lei; emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ, M T; jema Aud Lei, -ä Kra; imä Võn V; äma- Mih
1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu; Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka; senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg; Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh; `piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai; oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm; esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk; aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha; see tüdar o emase tuln, ema nägu; naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh; ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir; mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var; ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih; minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud; ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää; minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei; meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu; te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama; mu oma täis lihane ema VMr; `tütred tulid emasse, pojad isasse Iis; kirju ema (võõrasema) Trm; pojad o `emmä lähnud; näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod; me oleme ühest emast Äks; tädi on emä õde Vil; mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls; lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk; ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl; miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran; emäst `olli mul ka joba `ammit Puh; `tütre emäl `piava `lahke käe olema; kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust; ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo; emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam; mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote; ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass; võt́t imä (endast vanema naise) Har; mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu; kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss; eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas; imäldä lat́s Se; `särtse `oĺli vanul jemil laulusõ; uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ; `Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm, ime3, imi
2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg; Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv; Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu; `Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `Eina `soadud Jõh; Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel = okk Jäm; Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han; Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää; isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris; Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks; Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv; Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl; imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl = villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg; Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh; Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm; siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir; Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää; mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk; olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ; Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har; imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei; kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib; Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu; Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal; Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine; Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis; Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta; Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott; Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm; Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik; Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso; Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg; Kuidas ema nenda tüdar Emm; oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei; Kärme ema, laisad lapsed; Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa; Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku; Isa sõna oo änam kui ema vits Han; Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää; Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür; isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr; sureb emä, sis sõgeneb isä KJn; kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk; paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä; emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ; Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu; jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei; leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä; `Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg; Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha; Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han; ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr; emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo; Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl
3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj; teese pere ema `soatis `siia Muh; Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig; Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg; nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd; mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK; Moori ema lõi oinas maha Lai; Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo; ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj; vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig; mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls; kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo; meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm1
4. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa; ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal; mardi`sańtide emä KJn; kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk; esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran; Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh; Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar
5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo; obone on `kolme `varsa emä Lüg; lehm on kolme vassigu ema; kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk; utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi; isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg; tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd; üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä; talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod; vars igatseb nii emad taga MMg; `taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel; tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu; tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas; kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass; imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka; imä alonõ (imev) põrss Se || fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi; sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo; `immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu; imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe; emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg; kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk; ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär; kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var; erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod; mesiläste emä KJn; mesilinnu emä Krk; tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo; vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har; vana ~ noorõ imäga pereh Plv; imä tege puja`haudet; noorõl imäl om peenikene helü; edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä; `meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad; kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima; koerussid saab poole vähem kut emasid Muh
6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig, alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg; maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk; päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran; maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh; mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(se)tega ühte korvi Tõs; metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd; ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse; `kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo; näet see emä om, nii illuss kõva et San; kardoka imä Vas
7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm; taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk; `kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi; paadi ema `olle tammepuust Phl; laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs; Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn; paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud; ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest; Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää; paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var; emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud; `venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm; Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn; `kookre august tuleb rooliema läbi Hää
8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm; jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa || naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas; imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld; ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld; kalla om, lää‿i `immä; võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass; Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga; kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm; Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (voki) ema van ~ pesa u (voki kabi, süda) Ris; mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod; voki emä (rindpuu) Rõn
9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän; jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor; jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür; `Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel
10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR

ema- emane, ema(s)- ema kosel on `mustakas all Jõe; ema `meika `saime käde Hlj; emä jäniss; emäkaru on `valge siit [eest]; ema `metsis on nagu kirikana; Emämurelane, `siivedega, `parves `lennävad, tuleb `vihma Lüg; Emakuer oli küll kedagi `saksama `tõugu, a isa oli va `karjamuri; Mis‿se emarebane‿s nüüd tieb, kui pojad ära `tõite IisR; emälohed on kaheküme `neljä kilosed `olled Vai; Emaogalik muneb marja pesase, edasi emaogalik äi oolitse Khk; vat `tiibadega on ema`nardlesed, nii paksul vihma eel, ema`nardlesed `väĺlas Vll; emamesilaine on pika kerega, laulab IisK; emämõtuss ei tõhi `laska Kod; tuul aap esi esääidsente küĺlest `tolmu emääidsente `külgi Krk; emä `varblane om aĺl Hel; mul om suure koti säĺlän, viä nigu emä `eesli jälle; rüäl olna esä ja emä `äelmä segi Nõo; imä susi tuĺle kaŕa mano Võn; imämehine Rõu; imäkahr ja esäkahr; imä`haugõ ei olõʔ üttegi saanu Se Vt imä-

herne|aas hernerõuk – VNg Lüg IisR `pannasse `kuuse kärissed `püsti, ja `neljä `kanti `argid `vasta - - `ruodjamed `käiväd `õkside pääl. ja `sinne `laotasse `erned `selgä - - sie on `erne aas; pane `lähker `erne `aasa, iir `kannab kõhe [herneid] täis Lüg

imemise|hammas kaks alumist piimahammast `Este tulevad `lapsele, `neljä, kuni `seitse `kuuselt kaks alumist imemise`ammast, imemise`ambad ei õle terävad Lüg

hingeline a, s < hing1
1. hinge omav; elav, elujõuline nad (millimallikad) on ikke `iŋŋelised `luomad ka Kuu; aljas o `öössine `nõiduslik asi - - ingelene asi `metses Vig; kõri oo iga ingelisel loomal Tor; mul oli täna ingeline leidus (leidsin hanepoja) Pee; sõss om maja man üit́s engelin inimen, kessi näge; ta ka engeline lu̬u̬m, ta taht süüvvä Krk; kes `seantse engelise, kel ää eńg sihen, ni̬i̬ jõvvave vi̬i̬l midägi tetä Hel; inemine um hingeline, elläi um tossuline Rõu; [poolel rasedusajal laps] om hingelinõ, heĺotass joʔ; jumalõlõ teno, hingelinõ om ~ elolinõ [laps sündides]. ku om hingelinõ, siss panda‿i inne [ristimist] `riśti `kaala Se Vrd engelik
2. elusolend; pereliige meri on tühi ja `paljas, pold `iŋŋelist (ühtki kala) ottada Kuu; mittu `engelist (looma) siis üle`talve on ka VNg; Et `näetsa niid kui pailu neid pisiksi iŋŋelisi (putukaid) sii on Krj; iŋŋelii·st põlnd kodu ku `käedi Saaremal kilupüiul - - sead olid koa ühes laeva nõnas Rid; Tarvis jälle vaadata mis õhtaks oma ingelistele (loomadele) ette anda PJg; siss on `irmus olla - - kui `teisi ingelisi es ole Saa; viis ingelist oli perekoǹdas Kos; Veski seisab. Põle sial üht ingelist liikumas Trm; sial ei ole inimese ińgelestki kodu Ksi; ta ike üit́s eńgeline om, kas lu̬u̬m vai inimene Krk; mine kae üle läve `lauta mu hingelim̆si kah Har
3. (nii ja nii mitme) liikmeline siis teil õli juo `neljä `eŋŋeline pere Lüg; `mitmeiŋŋeline pere Rei; kahe`kümne ingelene perekond Tor; viie kuue ingeline pere oli VMr; Pere õli kolme ingeline; naine, tütar ja ta ise Trm; meil om viie engeline perekond Krk; Kuvvõ-`säitsme hingelisele perrele `võete nii `umbõs ruhmiko täüś kesvä `jauha [kördi keetmiseks] Räp Vrd ingene
4. hingemaa pidaja meil om periss üit́s eńgeliste külä Puh
5. ei õle ingelist (põrmugi) `süia saanud Trm

kaara|jaan tants, kaerajaan neĺjä puari tańts, kaara juań Kod; vanast `oĺlegi `polka, kaarajaan ja `upsal Ran

kabla2 n, g kabla JMd Kod, n, g `kapla Lüg oherdi kaba Üks `kapla on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid Lüg; oherdi kabla JMd || puupakk uhmrinuia ülemises otsas ümmärgune nui õli, neĺjä kańdiline kabla õtsan Kod Vrd kaba1, kabra1

kada1 n, g kada JMd JJn Kod Plt, g kaja Kir Kse(kaea) Han, kaa Var
1. (heide)kera; pundar, kimp tegime isegi `eide kadasi, sis kui sõel täis sai, sidusime `kinni, ja oligi kada `vaĺmis JMd; on nagu `eide kada, `kangeste viletsasti `riides JJn; olen kuuld, et uśsi kada, kus paĺlu koos Plt; kada ajama vastlapäeva komme – Lä Vastlabe õhta, siis lapsed läksid kajasid ajama Kir; Vastlapäe tehti kadakast kaja ja aeti teise saksa maa peale Kse; Vanasti aeti kada, kui vastlabä õhta oli. [lauldi] Kus me selle kaja ajame? Aame selle kaja Matsalu puile, Matsalu puile, Matsalu maile Han
2. linamõõt: viiskümmend peod soetud linu kaks kubo suab ärä aetud maśsina piäl, sidod `kińni, si̬i̬ one kada. kaks kubo paned `üste kadaje. võtavad kada `laśti, akavad `ropsma. ku kaks kada ropsitud, siis katsuma, agu suab leeśik; lina kada one kokko kiärätud `kolkmess. kui sinä akad lina `müimä, paned linad leesiku. õmale paad (paned) kadaje, paremad linad. õma jagu kadasid pane ärä, mitu kada tahad. kada one viiskümmend kolgad, kakskümmend viis üksipidi ja kakskümmend viis tõõsipidi. suab neĺjä nukeline kada. kada `tõmmad köödikuga kińni Kod
Vrd kadsa1

kadri2 kadri Khk, kad́ri Kod, hrl pl kadrid Jäm Mus, kad́reʔ Plv; in `katris Hää sissekootud muster suka vartel on kadrid all; Kadrid olid sukavarre suus Jäm; Kadridege kojutesse rätigid Khk; `Katris `lu̬u̬dusel `koeti `vu̬u̬der sisse, tema muidu ere ja külm Hää; lińnik õli, punased kad́rid õtsan; lińnikele kudoti neĺjä niie kad́rid; kadridega teḱk. kudutasse `niisugused kirjäd `siśse käbidegä ja näpplaadaga; kalasabaline, luageline, riśsiline, siĺmiline kad́ri (villase teki kirjad); minä õlin pruut́ kui kudusin ni̬i̬d käteräted, muaget́siga kad́rid õtsan; ku kad́risid kudud, laadik one [niite] taga (mustri kudumisel käänatakse laudik risti, moodustades uue vaheliku. üks lõng lüüakse valget vahele, siis kolm lõnga kirja jne) Kod Vrd kadrigo, kadrike, kadriksed, kadriline

kaenla|lapp
1. särgi kaenla alla õmmeldud nelinurkne lapp särgil oo `kaenlu laṕp, neljä kandilene Tõs
2. higilapp `kaintla lapp `pietasse `kaintla all, et igi ei `määri `kleiti Jõh

kahe|kahtlase kahe `kaht|lase Lüg IisR, -laise IisK nelja silma all, kahekesi õlima kahe `kahtlase. `uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all Lüg; ku õlime kahe`kahtlaise, siis ta `rääkis IisK Vrd kahekahtuvasa

kamp1 kamp g kamba üld (g `kamba, `kampa R) rühm, salk; parv `kolme `pääle paat ja `neljä mehe `pääle, kuda se `kampa, `artel oli VNg; läksime suure kambaga `teise külase Khk; meil `tehti `kampa õlut Muh; `loome `kohta `öötse koa, et neid oli suur kamp seal Mar; oma kamba mees Mär; panavad kamba `piale kokku Aud; `võt́sime `jälle `eńdi kamba kokku Koe; kamp sańdi `maŕta SJn; saap serätse kamba `sisse, siss om ukan kah Rõn; suur kamp tulõ `miihi Se; kampa hakkama, lööma, võtma; kampas olema, käima `lüödi nii kahe `kolme `pääle siis `kampa Kuu; akkama kahekeste `kampas `tüöle Lüg; akka ka `meite `kampa Vll; mehed lõid `ühte `kampa, `ühte `nõuse Tõs; paĺlu `loomi oli eenämal `kampas Juu; näie kamban on enämäss nuared poesid Kod; `võtkõ minnu ka `kampa Ote; omaʔ ütte `kampa joodikoʔ löönüväʔ Räp Vrd kampal2

kand1 kand g kanna eP, hv u eL; `kand(a) g `kanna R
1. a. inimese jalapöia tagumine osa, kand sie on `tallund `toiste `kanduje pääl ja `püüdänd `toistest ede `juossa Kuu; `astus [mulle] `kanda VNg; Iest ära, `muidu `niidan `kannad maha! Ei `jõua sa `mulle järelegi, `ammus siis viel `kandu `niitada IisR; saabas öörub kanna pεεlt Khk; Astub kanna peale, tahab mo vana inimese käest veel `pulmi `soaja Pöi; Koer `joosi moole ühna `kandu `kinni Muh; King `öörus tassi `kanda Rei; see põle `rehte `aegas muud `moodi magand ku teise jala kanna pani teise`varva`otsa LNg; kanna `piale kõege `rohkem `toetab kui köiasse PJg; ma lähän tasa kannade peal Ris; Üks mure kannul, teine`kandus `kinni Jür; `astus jala kanna `kat́ki Iis; isa `keelas, et `kandade pial ei tohi `trampida, põrutab kanna luu ära Lai; käis päka pial, `oidis `kanda üleval Plt b. looma tagajala koodi nukk obosele `lähtö `vanker `kanda Vai; Kandetagune rehm oidas, et rattad oole (hobusele) kandu äies tule Kaa; `vanker käib obusel `kandus JMd; sõnniku vedamise ajal, kui [vankri] redel lähäb `vasta `kanda, siis on `lõhkumine `lahti VJg; kanda ~ kandu kartma hobusest, kes ei talu puudutust vastu tagajala koodinukki See noor obu akkas `kandu `kartma Jäm; Mei vähene punane obu `kartis ermpsasti `kanda Rei; Obu kardab `kandu Han; obune kardab `kandu. ei tohe vankert `kandu `laska Tõs; Mõni obune kardab `kandu `kangeste, kohe kui `vasta puudub, lähäb nii et tuli taga Juu; obune `kartis `kandasid JJn; || obuse kabja kannast lõegatakse `juure, kui raud `alla ei lähä Juu c. jalakannale vastav osa jalatsil, sukal või sokil [suss oli] `kannast `kitsamast `tehtud, nena‿polt `laiemb RakR; sukka kand ja nenä Lüg; ärä `talla `viltu oma `kingade `kandu Jõh; `saapa teine ots on kand - - koes korges all käib Jäm; kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; siis said sial ninad teistele (pättidele) piha `tehtud - - ning kannad taha Pöi; [suka] `kanda ahendama; `tõmma [king] ilusast `kanda Muh; Kui king öörub, pane üks paber kokku ja kanna `sisse Rei; mõni teeb [sukal] lühikse kanna siilu, mõni pika Kse; Mina olen sukale ja sokile ike topelt kanna teind, see on kõvem Amb; kand õlgu kõva ja `kõrge, moeto tuleb jalg [kingast]`väĺjä Kod; soki konts või kand; kanna lakk Pal; `lõikab nööriga `leiba ja joob `pastli kannaga vett `piale (väga vaene) Plt; lapiga kand – Kod, saksa, suur kand – Juu Pee Kad; läti kand – KJn; vene kand – Kad sukakanna erinevad kudumisviisid
2. fig (lahkumisest)`Kergitäb `kanda; Lase kand ja `varvas Kuu; Panimi kand ja varvas Emm; | (kiirest minekust, jooksust) läks `ninda, et `kannad `välküsid Kuu; `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha Jõh; Kui naabriema kodu öues vaĺlu äält tegi, siśs nende poiss kohe kannad välkuma pani Pha; Läks naa‿t kannad sattusd perse Emm; Kannad käivad tagant `kuklas, ta `ju̬u̬ksis nõnda `kangesti Hää; laseme `jalga kand ja varvas, kand ja varvas Juu; Kandadele nõu andma Kad; `näitab `kanda VJg; põgenes ära, põld muud kui kand ja varvas Sim; `näitas ainult `kandu veel Plt | (kedagi sõnadega ründama) `üstku tige koer su `kandus `kińni kohe; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; kanna pealt otsekohe, sedamaid Kiers `kanna pääld `ringi ja pani ajama Kuu; Täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist IisR; ma `keersi kanna pealt `ümber Muh; ma `püöran kanna pealt `ringi Ris; `kiera kohe kanna pealt `ümber ja mene ära VJg; kääńts kanna päält ümmer Hls; kanna peale astuma ~ käima jalgu jääma, teisele tüli tegema See mees äi jöva eese tööga teiste kohta, teised astuvad varsti kanna pεεle Kaa; Akkas teisele kanna pεεle käima Emm; kanda taha ~ külge panema
1. varastama, omastama Pani `kanna `külge VNg; Mõni lits lõi [ööseks välja jäänud kangale] kanna taha, mitte koergi ei augu takka Kei; aga ma panen selle aśjale kanna taha Juu
2. raiskama Las vana kogub raha, küll poiss, kes köva jooma mees, paneb sellele ükskord kanna taha Pha; Poeg pani vanemate varandusele kanna taha Mar; Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Khn
3. lõpetama Noh, selle tööle paneme täna `öhta kanna ta’a Kaa; Paneme pudelile kanna taha SJn; rapsab kandu kannatamatu loomuga Seike pire olemisega inimene, pole ette mette midagid taarist, kui juba rapsab kandu Kaa; kannalt keerduma põhjuseta vihastama `Sengä `täüdüb `helli `ümbär`käüä, tä voib `kergesti `kannald `kierduda Kuu; kannal peetav põhjuseta vihastaja Küll vade sina oled `kannal `pietävä, ei `oska kohe `kuidagi sinuga elädä Kuu
3. mitmesuguste esemete osa, harilikult millegi lõpuots, alus, tugi a. jalatsi konts lakk `keŋŋad - - `korged `kannad VNg; mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis Jõh; madala `kandadega kingad on vanadel Hag; `suapa kand oo alt ärä tullud Kod; `enne oli `saapal ka kand, nüid on konts Lai b. vikati või sirbi päraosa, millega see löe külge kinnitatakse `sirbi kand ja nenä Lüg; vikkasti piab `kannast `säädma, kuda akkab `rohto võttama Jõh; vikati kanna nurk, vikati kanna pöörd Kär; `ańtsin `talle sirbi kannaga Juu; `kõrge kannaga niidad, siis ladvab jo `rohto VMr; oia kand vasta muad kui niidad Trm; `austria vikatil kand `tuĺli natuke käända, sepp `käänis `kanda SJn c. kirvetera alumine nurk löönd `kerbe kanna kibisse Mar; Kirve silm oo `kirve kanna pialmine külg Tor; Kirve kanna all on `seuke `väike änd, käib varre `vasta, si̬i̬ on kannalapp Hää; `kerve kand on `kerve varre taga Juu d. ukse, värava hingedepoolne osa väriku kand; Ukse kanna ing karjub Kaa; Luud on ukse kanna taga `nurkas Pöi; Jεε aa ukse kanna vahel, uks äi lehe änam kinni Emm; `jooksis ukse kanna taha Kir; mine kojase, meie ukse kanna taga köis `varnas Kse e. kerilaua, lõngakeha jne jalg keri`lauad `juoksevad `kanna `õtsas; maas `kanna pääl õli `jälle ark siis kuhu sie `kuutud `võrgu pani Lüg; kerilaua kand Kad; kehäle `aamise kand Kod f. viinaklaasi jala alumine laiem osa, kabi `Viina `võetakse `pitsidest, pisike jalaga klaas, kand all Lüg g. alus, alumine ots sääl on vana pukk`veski kand Jõh; `toodri kand Jäm; `aardama kand, kus `aardam küljes on Mus; Risti kand juba alt sodi mäda; Kupits on seal aja kanna all; See (kuhi) oli tehes kohe kanna pealt `viltu; `Aitaja lüsi veel, aga kand on `otsas Pöi; Toodri kandas aa ouk, seeld käib röngas läbi Emm h. masti alumine ots; auguga pakk veesõiduki põhjas, millesse on kinnitatud mast ald `masti `kannast pidi mast mädä olema Kuu; `kaltsoni `sisse keivad masti kannad Mus; masti kand, paadi kiilu `külge `kinni löödud Rid; `kalsinast tekini on maśti kand; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; i. taime juure lähedane jämedam varreosa; seene jalg; lehe vars Eks `siene `kannad `kelbavad ka `süüä Kuu;`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles; kui kanermu - - `kannast kukketab, siis on `viimane [rukki] tego üvä, `pärtli tego (pärtlipäevaaegne külv); lehel on kand taga Lüg Vrd kand2 j. saani-, reejalaste tagumine osa, kus saab sõidu ajal seista akkasin `saani `kandule Lüg; ma sai täna ree kannule Muh; saani kannade peal `seisis `püśti Tor; võt́tis kannule, võt́tis saani jalaste `peale; on saani kannul VJg Vrd kannus1 k. üle hoone seina ulatuv sarikaots puari (~ sarika) kand; sarik lüädässe partsuga `kanda; kandpaĺgid oo ni̬i̬d, kohe sarika kannad lähvad `sisse; mes pidem kand, sedä `rohkem `seinä oiab, vesi ei käi nõnna `piäle Kod l. võrgunõela tagumine ots [käbil] on kand ja kiel ja nina. `kannale ja `kiele vahele kävitatta `langa `pääle Jõe; kävi nena ja kand Trm m. kindapära – Trm n. pähklitupp, õie kroonlehtede kinnituskoht – pärna õiekannad tulevad tuulega maha; õie kannal õiepuru vel `otsas Vän; `pähkla kannad on järel veel Rap o. piibukaha, piibukaha põhi – Lüg Juu VJg piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta Lüg p. puuklots veesõiduki põhja ja täävi ühenduskoha tugevdamiseks; täävi alumine, emapuu peale käiv osa laiva kand Khk; södukest rossi `otsa mis täävi `kanda `kinni käis `üiti paadi ännaks Mus; Ennemä `pandi tävi kanna `alla õbõraha Khnr. veskikinga osa, kust terad kivisilma jooksevad `veśki kinga kand on `niuke toru, sealt joosevad iibikesed `väĺla Juu s. aas, kõrv, kanne olis nie `ruplatügüd igä järele `olled, nie `kannaga `ruplatügüd Kuu; vasknööbid, kannad olid taga, sεεlt sai löng läbi `aetud Jäm; õberahad olid `kaelas, kannad taga nagu `nööpidel Pöi; õbe`ruplel `pandi kannad taha - - ja `pandi inimeste `kaela Mar; sarjal olid nõuksed kannad küĺles Kul; suured kannaga rahad, `paater `öeti Vig; `enne ikke `tehti neid kannadega rublatükka Ris; mõned [nööbid] olid - - vene kannaga ja eesti kannaga Kei; pulmades siis pańdi uastele kulinad `kaela. nied õlid pisikesed kellad, kannad taga Kad; kaela rahad neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr; õnge kand (auk talveõnges, kust jõhv läbi käib) Kod t. rihm, millega koodinui varre külge kinnitatakse `rihmane kand - - kävi `nuia `august läbi VNg; koodi kand Lei Vrd kandlekabel, kanne1, kannel2 u. võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht `Vergu lohk, kust osa lina oli `väljä viend, tuli kand `kannald `neljä `nurka `leikada, siis sen järel ka uus sise `aetav lapp ja siis käü ja paranukse abil silm `silmäld ja kand `kannald `vergu `külgi lohu `täüteks sise ajada Kuu;`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole Jõh; võrgu kand on sõlme kõht. ku akkad `võrku parandama, `vaatad et kannad `õigess kokko lähväd Kod v. sõlm, aasake võrgu selise külge kinnitamiseks – Pha Vän kanna niidid ollid võrgu niidist jämedamad; ku kannad `kü´lgis on, siis pannakse `liiga `siĺmasi siduma `kandade `küĺgi; liiad silmad `siutakse kannaga võrgu paela `küĺgi; ned kannad oĺlid nii neli `toĺli pikad, kahe aralesed Vän õ. Kumma pool tuulehaa kand on, sääld poold hakab puhuma Käi; Kui nende (tuulehagade) taga on suurem pilv, see on`pilve kand Rei

kangas|jalad kangaspuud minu `nuores `põlves akkasivad `kannas jalad, `enne tegiväd `seinä pääl `kaŋŋast Lüg; Pühadest `kangas`jalgasid tuppa ei tuo Jõh; `kaŋŋas`jalgos `kuoda `kaŋŋast Vai; kergu pakk olnd seda nägu kut vana `sääduse kaŋŋasjalad Vll; Kus olid suured puust kaŋŋasjalad Pöi; Kangasjälge pεεl saab keiksugu lihtsamid kangud kududa Emm; Paneme umigu kaŋŋasjälad kogu, katsume `öhtaks `kanga suga `saada Rei; Kangasjalad olid tuppa ülesse siatud Kei; kangas `jalgega kojotakse riiet Rap; kaŋŋasjalte pialt maha `võetud VMr; tõi kangasjalad `sisse, pani ülesse Sim; kangas`jalge piäl ep sua kudoda ku neĺjä niiegä Kod Vrd kangajalad

kant2 kańt g kandi Sa Muh Mar Kul LäLõ Tõs Pst Krk spor T, g kańdi Mär Mih Khn Vän Tor Hää K I Hls V; kant g kandi Hi, g `kandi R(g `kańdi Hlj IisR)
1. äär, serv, kahe tasapinna lõikejoon `vergu tigud ~ tigupuud, `neljäl `kandil oli ilus rohe maa - - kahel `kandil olid puud Kuu; `kolmes `kańdis on aed, ühes `kańdis ei ole Hlj; `Laual on teravad `kańdid, tegid `lapsele `aiged IisR; Pööra korra see kańt Pöi; iga kańdi peal oli üks mees vahiks Mär; laua kańt oo samma mis äär Tõs; si̬i̬ [rätt] `säeti ilusti kandi `järgi ümmer pää, si̬i̬ pidi tagaltpu̬u̬lt kandi `järgi ilusti oleme Pst; lavva kańdi `vasta lei pää arʔ Se
2. külg; tahk, tahutud pind `palgi kant; juo laseme `kandid ka `pääle Lüg; pöörame palgile teise kandi `pεεle Khk; Pane see kast selle kandi pεεle seisma Kaa; puu oo kanditud, kahel pool oo kandid ja kahel pool ei ole Mar; puul neli `kańti Tor; see kańt `panna `väĺja `poole Trm; Ja sõ̭ss `näede˽tu̬u̬l perävõllal om tõnõ ots jämme, tu̬u̬d kutsuti `võlla pää - - to‿ĺl kuvvõ kańdigaʔ, egä kańdi pääl oĺl suuŕ mulk Urv; puu kańt Vas; hirrõ kańdiʔ Se || kandi (naha küljetükk) om `kaĺlepe ku koeva Krk || äkke kańt (äkkeraam) Kod
3. nurk Nda kummuli viis [laeva], et ruhvi kańt oli veess Khn; nelja kanti neljanurgeline, -nurgeliselt aam`palgid `onvad `neljä `kanti `vestetud Lüg; `kanga looma kaśt on `nelja `kanti ning siis neli `ruuti sihes Khk; sai `sirge puu metsast otsitud ja `neĺla `kańti `väĺla raiutud Rid; siin meie puol on sie muod et tehakse vägevad `kuormad, `neĺla kańti Jür; nest (niisugused) `neĺla `kańti [olid käärpuud] VMr; suur `neĺjä `kańti kell õli vanass lehmäl kaalan Kod; kangast lauditi, pakki `pańdi kokku - - nigu `kanga `laius, nii `pańdi pikkus, siis tuli `neĺla `kańti Plt; neĺla `kanti puri Trv; tagalt ni̬i̬ [pearäti] kandi olli ilusti ja käänap̀u `säeti ilusti Pst; [palk] ärä tahut `neĺlä `kanti Krk; nu̬u̬ vereva joone `koeti nõ̭narätile `niisi (niiviisi), et nõ̭narät́t `nellä `kanti `tulli Nõo; akan tetti `nellä `kanti, nellä postiga Kam || no rihe ahi om ka õks savi kivist - - kańt ahi (nelinurkne) Plv
4. ruumimeeter Mul on täna kasepakkusi neli`kümmend `kanti pääl Lüg; Sääl oli oma kaks kanti puid Jäm; See nüid see uiema aja mööt ja asi, see alu kańt, pisike unnikas, egapidi `meeter Pöi; kańt või kupiksüld Tor; noh, kas tegid täna kümme `kańti [puid] ää Kos
5. tükk, kamakas maa om lingin, `juśtku seebi `kańte aa oben üless; näe meants suure kandi liha sai Krk; pilvekańdiʔ ja pilvetüḱüʔ `juuskva˽`taivan Kan
6. ümbrus, maanurk, piirkond; suund, ilmakaar Ei `meie `kandiss ole rebala kaupmihi kohe `käündigi Kuu; Võru `kandist inimine Lüg; tuul `kierä toist `kanti Vai; Kihelkonna `kantis `rohkem kilumeri Jäm; ma‿p tunne seda `kanti Khk; kus `kantis ta nüid elab Mus; Sajuse ajaga tuleb seda vihma egast kandist üsna et soodakili Kaa; Teagi millal seal `metste `kantis sai viimati `käidud Pöi; naised `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; Kus kantis sa elad Käi; siin `kańtis oli vähe linu Kul; võta mis maakoht `tahtes, kas siitma nurk või `Aapsalu `kantist Kir; Mida kauem ühüs `kohtas elad, seda paramini seda `kanti ja inimesi tunned Han; `Leetse küla järel olime, meie sünni kodu ja üless `kasvamene oli sial pool `kańtis HMd; Sial `Laitse ja Muna`laskme `kańtis `tehti ennem koa [talguid] Kei; tea kust kańdist see inime päritud on Juu; `kiikesi eks neid ole `nüitki `kuśkil metsa `kańtides viel Amb; `päike paśtab jo teise kańdi pealt; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine kuhu tahad JJn; teil on siit kańt päris võeras või Tür; kust kańdi mies se on Sim; minä en tiä, kohe `kańti nad läksid Kod; si̬i̬ pilve `langeb sennap̀ole `kańti ära Äks; piab ikke `pilves olema ja tuul ikke ühest kańdist litsub `piale, siis lõõtsub Lai; üle jõe või mia‿i tää kus `kańti ta `viitud siit Vil; me kandin es oole midägi seast `massu Krk; ku‿ma nu̬u̬r olli, siss `olli me kandin üits ehk kaits ooralast Nõo; kostkańdist nää oĺliʔ Vas; mi̬i̬ kańdih eläss tu̬u̬ kaʔ Se || fig iga ~ miski kant lõikab kõik õnnestub `miski kańt ei `löikand Jäm; Temä ei keidä endät ütegi tüüga, ütlep, mul niigi egä kańt lõikap Nõo; Jaanil eǵä kańt lõikass Urv
7. seisukoht, vaatevinkel Vahi‿nd seda `aśja ükskõik mis `kańdist tahes, ikka `paistab isal `õigus olema IisR; Seda kanti pidi on sool küll öigus Jäm; Paergune elamine-olemine oo ju endisest igast kandist param niŋŋ muretum Kaa; Pahutadi läbi iga neĺla kańdi päält Hää; [loomad] `nöökavad mind iga kańdi pialt JJn
8. (teisest riidest või materjalist) ääris `riidel on `kirju kant VNg; need olid sihantsed kesspaigaga jökid, nendel olid kandid Khk; moorimüts `olli kandi poolest laiem kut inimese pea oo Muh; [marjatorbiku] Sangaks ja ülemese εεre kandiks vεεda kasetohu ribad Emm; põllele `aetakse eär `ümmer, see on kańt Juu; `kańtija kańdib riiet, tieb kańdid `juure Kos; mõni panep tõesest `rõivast kandi, kleit om `valge, kańt om tõist `väŕvi Nõo
9. kärjekann alt on kandid ikka tühad. kandi panad (panevad) `kinni Kär
10. krunt, maatükk maa om `kant́i aet; noilõ `anti `kantõ kätte Se
11. (kindakiri) need sii oo laba`kindad, käpad või kańdid peal Mih

kasatsk n, g (`)ka·sa·t́ski Tor Saa Trm Urv (n kasat́sk Hls Se), p -t́skit Har; kasantsk Kod, kasaśk Urv, kadsaśk Trv Nõo, g -i; kasatsokk g -i IisR, kaśatso|kk g -ka Se; kasatðkaa Lut; p kasakut Lei, p kassagid hv Kse vene tants, kasatðokk käristavad `piĺli ja kassagid `tańtsisid Kse; neĺjä puari tańts, kasantsk Kod; `kasa·t́ski tańts Hls; Mängi˽kasaśkit kah, mii˽tańdsi kasaśkit Urv; naaseʔ `teḿpsi kasat́skit; mängiʔ noʔ, miʔ lüü kaśatsokat; vanast kasat́skit tańtsiti nelägese tõist `vasta, a no tańtsitass katõgese; `kasa·t́ski `karguss Se; labajala vaĺss ali kasatðkaa Lut

kasuka|neul kasukanõel kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä Lüg; kasuka nõul one `natke suurem ku `riide nõul, jämedäm, pitkem Kod

keha n, g keha Jõh L K I, kehä R Vig Tõs Khn Kod VlPõ, kiha Jõe S LäEd HaLo M, kihä Trv Hel T V
1. a. inimese või looma kere; kehaehitus kihasse lüö nii`palju ku tahad, äga kihast täma ära sure (hüljes) Jõe; [merihärg] `itse on `suure `päägä ja `piene kehägä Kuu; `pitkä kehägä ja keregä obone; kehä `luomu puold viks ja ilus inimine; kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie Lüg; väriseb `tervest kehast; `Ilge keha on `niisike `ühtlane nagu `lauaga `lüädud Jõh; kaik kehä aja `suoja tulist üles (aurab) Vai; Kiha on keik valu täis Jäm; leeskanal o mustad tipid, punane kiha Muh; täis `sirge kihaga mees Emm; alumene keha jägo (alakeha) se on siit alt‿pold vööd Käi; täis `ärga kihaga meest; Vanast vaadeti ermuga oma kiha, et kas pole katku lappi; ta ajab ennast juba kiha `pääle (saab terveks); `palja kihaga inimene (vaene) Rei; kõhn `võtku kehä, kui põle `jalgo LNg; riie tehässe kehä järele; kui mo keha `kaetud oo ega sis äda põle Mar; `korbja kehägä obone, - - põle na tugeba kehägä mete Vig; Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä; Nda ku sa sedä tied, nda sa kehä `piäle suad (peksa) Khn; `viska keha maha, ole natuke pikali, `puhka vähä PJg; kümme rubla `antaks ikke üle keha (inimese kohta) kõigil `juure; libauńdi tüdrikul olnu ülemene keha (ülakeha) männakoorest Hää; täie kehaga ehk täis `kasvand tüdruk Juu; võtt tese `kääga tesest `uurdest, võtt keha `piale ja tõi vaadi tuppa JJn; mina olen kaks `korda `rõuges old lapsest piast, - - teine kord puolest kehast ja teine kord puolest kehast VMr; kõige kehaga `tüötas, kui `terve keha on tüös VJg; `vimmas kehaga, see on küirakas Sim; [niites] piad `terve kihaga `pöörama Äks; miul lubati kolmante kiha `otsa panna si̬i̬ pää (hea mälu tõttu) Pst; õige laia `maoge ja jämme kihage Hls; mõni om kuiva kihäga, pikk ja tugev, aga es ole `rammu; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõik kihä `perrä ilusti lõegatu Ran; ää laadiga obene, kihä laat om ää; kui obesel puusslaḱ om, siss obene köhib ja `tõmbap kihäga kõvaste Nõo; Ta - - jäi sis `paĺla kihägä külmä tuule kätte `saisma Rõn; kihä üle kõ̭gõ nii `aigõ et, tiiä kas om `säńgü `jäämine vah San; taa vana kihä ämp ei kanna `külmä Krl; tu̬u̬ (valu) lätt kõ̭iḱ nigu läbi kihä; sul om hää pää, taad om kahju üte kihäga mattaʔ Har; tu̬u̬ halv `ütlemine lät́s mul `väega kihhä piteh; ma oĺli kihäle paks, ni ńaolõ kah Vas; tubli kihäga, sääne `plotna (prink loom); tävve kihägä inemine; `ündrik om poolõni kihäni, a kleit tu om üle kõõ kihä; śääne kildanõ, śääne kihäldä inemine, kui määne rapai rõivastõ all (kõhn); [loom] pidä `höśte kih́hä, ei lää `ramsabast, ei kõhnõbast Se; kihä `pańte ärʔ `hauda, maa ala, a hińg lät́s ärʔ `taivalõ; jummal arm, tuu miä śjonds ańd, `kristusõ kehä (armulaualeib) Lut b. keha välispind, ihunahk kirbud söövad kiha ää Muh; mu keha sügeleb nii paelu Juu; keha sügeleb Sim; kihä süüdäss Se c. kõht, seedetrakt kut looma kiha on umistuses, tehta kolm venidames `sölmi `pääle; [soola] saab loomadel `sisse `antud, kut looma kiha `kinni aa Emm; kiha käib maas (sooled käivad välja) Rei; ta kehäst üsna jäme inimene, tä kukub `varssi `nurka (sünnitab); kehä ei pea `kinni, ma rasvast toitu ei või süüa Mar; kiha `olli puhutsel täis Hää; jääb nõrgass, ku kehä tühjäss lähäb Kod; kui lehmal on kiha `lahti, mõned annavad ravva tagijad Äks; keha ei pea `kinni, laseb kõik läbi Plt; sel on kiha ülearu täis, ei tää, ka ta `lõhki lää või; ku `värskel lihal ei ole vattu päält ärä riisut, siis võtt kiha `valla Krk; kihäst ole `kińni joba mitu `päivä Nõo; läbi kihä lasḱja, lõ̭dõv (loom); ḱihä ḱäü `vällä (sooltest) Se; keha kinnitama sööma, kosutama Vaja on kehä kinnitada, siis jõuab jälle teha Vig; lebaga kinnitas keha Tor; si̬i̬ sü̬ü̬k kinnitäs kehä KJn; ma˽lähä ka siss kihä kińnitämmä Har; umbse kehaga prink, rammus lühikese kubemega ovust `kutsuta `umbse kehaga obusest ka VNg; kie on lühükese kubemega, [on] umb kehägä obone Lüg; `umpse kihaga obu (pasandab vähe) Rei; tugev `umpse kehaga obo, kellel vähiksed tühimused oo Mar; obune on nagu truĺl, nii täis topitud, `umpse kehaga obune Juu; `umpse kehaga siga JMd; `umpse kehaga obune, täis ümmargune, rammus VJg; küll sie obune on `umbse kehaga Iis; `umse kehägä lu̬u̬m KJn; `umbse kihäga obene, ei ole lõdu, kõ̭ik mes sü̬ü̬b, lähäb jõvvuss Nõod. sõim ah sa mädanu kiha Hää; kuradi kihä Hel; `ossa `sińdri kihä, koe sa `lääte San; assa pühüsse kihä Kan; `Ossa suńnitava kihä, kohe leevä om visanuʔ; Midäs sa `sińdre kihä `lõ̭õ̭ndõlõt́ tan; Oh sa `saadlasõ kihä Urv; `assa tuhanda kihä Rõu; Oh saʔ igäväne kuradi kihä Vas; jatsu ḱihä, sukka (sinuga) jovva ai ḱääneĺdäʔ; koess sa ilmadse kihä tügüt; vana halva ḱihä; `vaimlasõ ḱihä Se
2. põhi-, keskosaa. vankrikere, redelite vahe rataste kihad olid `räimid täis; koŕv ratastel olid kihad, teistel olid redelid ning kastid Khk; Kihad `pandi `kahlusi täis, tüid mõlemast otsast `välja Pöi; Rougud oidvad vankri kihasi voi kartsud kohal Emm; töö `vankrel oo `kartsad piäl ja sõedo`vankrel oo kehäd Vig; kehade väät́ köib `lastme alt läbi Kse; `rentskid oo `vankri piäl, mis kehäd laiemase teeväd Var; kehäd, `sioke kast kokku `löödud. kui midagi `tooma minnasse, sõnikud või, siis pannasse `sinna kehädesse Tõs; `Vankre kihat́s - - si̬i̬ on muĺgi pu̬u̬lt sõna, meie si̬i̬ `ütleme `vankre kere või `vankre keha Hää; `vankri kehä täie saema kualikid Kod; Vanad `vankred `oĺlid paelu veiksemad kui `nüidsed. Kangesti `kitsa kehäga KJn; tõi mullõ `vankri kihä tävve `kartold Nõo Vrd kehats b. ehitise, mingi asja põhiosa `uone kehä akkab `valmis `saama Lüg; südamepakk, see oo ta kiha (vokil); paadi kaared oo, kus `külges see kiha oo Muh; `lähkri keha `valmis, põhad `alla panemata Mar; toa kehä oo ülevel Tõs; adra keha on `kat́ki Hää; maeal on paĺlas keha, põle katust peal Juu; maja kehä juba `vaĺmis, nüid muutku akaku puarisid `piäle panema; võimasinal on kua kehä, tüńni siden on kehäd Kod; Karu `veśkel om vi̬i̬l paĺlass kihä `püsti Ran; [hoone] kihä om `üllen, vaja paariʔ `pääle `pandaʔ Har; loodsigu kihä; `kandlõl ei olõ kerre, [on] `kandlõ kihä Se; kehal põhiosa valmis on lae kihal juba (kere valmis) Emm; maja on kihal (seinad püsti) Rei c. rõiva, riideeseme põhiosa `kleiti ehk `paĺtu keha, `ilma `varrukatetta, ehk kasuka keha Jõh; meeste särgi kiha Emm; särgi keha koos, `käisäd alles `otsa `aamata Mar; undrok o kehäss kitsas Kod; neli küünärt olli kiha ja üt́s lät́s `käüstes (särgil) Krk; `amme kihäle `pańti `paklane jakk `alla Nõod. mõrra põhiosa mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; enne `koedass mõrra kihä, siss poig `sisse Hare. kuusapp (taevas) kuu paistab keige kihaga läbi, `ümber sihandene ise`moodi riips Khk; Noorkuu ise on noagu siŕp, aga mõni kord ta paistab läbi udu, terve kuu pole, on ömargune, siis öötakse et paistab täis kihas või kuu kihab täis Pöi; kuul on kehä `ümmer KJn
3. astja, vaat; õlleankur – Sa LäEd suur keha pannaste vett `täide; akkame ölut kehase panema Jäm; ti̬i̬ moole uus liha kiha Ans; üks mees `kaiband ühekorra teise mihe `kohtu, et mees varastand ta kiha εε. `kohtumees küsind, et koes su kiha oli, mees `ütlend et elu taga Khk; mehed tegid ise tammest ölle kihad; ole ise nεind, kui kiha pöhi ära tuli ja ölut läks maha Mus; Peremees akkas ölut kihade `sisse ajama; mine lase kehast `taari; Lammaste suine aeg oli ka otsas ning pandi kes lauta, kes kihase ragede ala (lihatünni) Kaa; levategemise kiha, selle sehes saab tainast sötkutud; kosti pulgaga `löödi kihale `vitsu `pääle Krj; `piima äi vöi kihase jättä, `närdib ää Pha; sörgrohu juurikidega sai neid puu kihasid `pestud Vll; linnassed pannasse kiha `sisse Muh; see ju põhu vädamese kiha, pannasse põhud `sinna `sisse ja Lih; Õlle kihad pidid tugevaste `liutud olema, kui õlut `sisse `pandi Han; kummi ḱihä‿śeh om vili, lõhmuspakust kaibõt Se Vrd kehik
4. lõnga (ja kanga) kerimisvahend eks sa piad [lõngad] ajama keha `pääle `esteks, `aspeldad `esteks kehade `pääle VNg; keri`laua pääld `aeti lõng kehä `pääle; `Kanga õts õli `riidega kehä `külge `kinni `õmmeldud, sis akkas `kaŋŋast kehäle ajama (värvimisel) Lüg; kui vokkiga saab `niidid `ketretud, siis ajama kehadelle; `enne `käärimist lõng `aeta kehale Jõh; ajamo `kaŋŋas kehile Vai; Kellel kehad olid, eks see aas ike kehade `piale, - - mud́u kerimine võtab paĺlu `aega Amb; nii pikk pink oli, et kaks keha oli pingi pial otsakute, kehade pealt siis kääriti JJn; `eśti `aeti viel lõngad kehale - - ja kehadelt siis käärpuie `piale VMr; keha on `veiksem, `aspel suur Trm; kehäd one neĺjä `sammaga ja vändägä Kod; piab lõng kihale `aama, siis saad kangast `luua Pal; kehäst ajasime `pu̬u̬li KJn; siis on siäntset kehät, kehätäsime (lõngad) ärä Kõp; lõnga `olla viil kehade pääl, ommen nakka kangast `luuma Trv; kehä `olli tettu `nellä `kanti, pulgest Ran; aami lang kihade pääle San; Mull läts kihäpulk `katski, ei saakiʔ langa pääle aiaʔ Vas Vrd kehakas

kei n, g kei Kod MMg
1. (lõnga, köie) keere, säie villa kei lähäb `kerrä `kruasimisel Kod; plet́ti suab kolme ja neljä `keiga, punuda ei sua, piad kolmanda kei `piäle `laskma MMg
2. osa, jagu teri kiädet́i üksi, siis õli ta teräsupp, aga `pańti ube ehk `ermid tõõne kei, siis kutsut́i ta `erme ehk ubasupp; tõine kei tõiss `leibä `teśti, kassetasse tõiss jahu ja segätässe tõiss, tõene kei tõiss, nisu ja `õtra ja rükiss Kod

keri2 n, g keri Kod T, g kere Trm Kod; kere Trm Lai Räp (ajutine) kalurihütt Peipsil talvisel püügil vanal ajal rannamehed tegid kered koa tohost ; enne jää `pehmest minekud toovad kere `randa; keredes õli vanast patsas, seal peal `keetsime; keri õli `laudadest ja toht (~ tohi), – kasetohod `laudade vahel Trm; muailma suur jugu ja lassega regi õli, millegä veedeti kered järvele. si̬i̬ one kerevedämise regi; kakstõiss kuńni viis tõiss mi̬i̬ss läks kerede `sisse; ku näd `ü̬ü̬site, ü̬ü̬nuadan kääsid, kereden magasid; keri õli järve piäl. seĺdsi keri, lukk eden - - kered õlid nagu majad; võrgu kered on veikesed, kolme neĺjä mehe on si̬i̬s; nuadakered õlid suured Kod; üks verst muad õli kahe (s.o eesti ja vene kalurite) kerede vahet. vahel õli kaks-kolmkümmet tükki [järvel keresid], nagu külä KodT; eśti `aigu kävevä kalameheʔ järvele kümme vai kat́skümmend kilo`meetrit `kaugõlõ, sõ̭ss oĺli˽järve pääl kereʔ, kos kalameheʔ `eĺliväʔ Räp

kilp|silmiline risttoimne (kangas) kilpsiĺmilene ~ poolesiĺmilene kiri Kse; teise [laudlinakanga] lapi panin `toimseks ja teise lapi panin kilpsiĺmiliseks KuuK; kilpsiĺmiline, sie on kolme niiega. sie on niisukene tipuline, nagu üks kana liha, mis suled ää kistakse Kad; sa kudod vi̬i̬l kiĺpsiĺmilisess, kõrra paned neĺjä niie `sisse täis, siis kaks niit vi̬i̬l, siis kiänäd tõisipidi, `este ku akad tagumasess, siis [teinekord] akad edess taha minemä, kuude lõnga piält Kod; kiĺpsiĺmiline on nagu `veiksed ruutud Pal; neĺja niiega on `jälle sedasi `toimne murrelda. niimitu `lõnga piad kuduma kui sa oled murreldand, sis saab kilpsilmiline Lai Vrd kilp|silmine, kilp|silmäline

kodar kodar g -a Hlj IisR eP(-as spor L, Nis Kei Juu; g -i Khk Vll); kõdar RId I M(g -e Hls Hel) Ran Nõo Kam Ote, kedar Kuu VNg Vai, g -a; kõtar, -ŕ g kõdar|a, -õ spor T, V
1. a. rummu ja pöida ühendav ratta osa tien `vankri kõdaruid, ühel rattal on `kümme kõdara; `ilma kõdaratta ei käi rattas `ümber; minu vokkil on kakstõist rattakõdara Lüg; kõdarad on `rummu sies ja `pöiest `õtsad läbi Jõh; purutas rattal kodarad sihest `välja Khk; Kodarad `tehti löhut tamme puust, voadati nönda vähe `sitkem tüü ots koa Pöi; kümme kodarad o [vokil] `rummus Muh; kui kodarad on `aukudesse `sisse `löödud siis saab `saetud kase plangust kõber pöid Rid; ratta kodaras; kodarapesa kus kodarad `sesse pannasse, `vankrel ja reel Mar; `Tammedest ja saardest tehässe `vankre kodarud Vig; räsas rattal kodarad `viltu; `liiga `sirged kodarad, oo nigelad rattad Mih; pihelgast teevad `vankre kodarid Vän; jalgratta kodarid ma‿i jõua kohe lugedagi Saa; rattal on kümme kodarast ja viis `pöida Ris; kodarad `tehti tamme, soare ehk pihelga puust Nis; kui mäält oli `alla `minna, panid ikke puu `kaika kodarate vahele Juu; tammest `tehti kodarad, kui `tamme ei old, siis `tehti pihlakast VMr; kodara kael, sie osa kodarast, mis pöia ehk rummu `sisse lähäb VJg; ratta kõdarad on soarest Trm; vanass pilgati `üste tüdrikud [kes ketras pikaldaselt]: kõdarid loetasse Kod; `tehti kodarad `vaĺmis, `pańdi kruupingi vahele, ööveldati ilusast ära. teine ots `tehti kańdiline, mis rummu `sisse käis Lai; üks kodara ots on pöia, teene rummu sehes Ksi; Ratta kõdare laulav tiiskanti, u̬u̬nen ärh kujunu Pst; pää mõttit täüs nagu rattarumm kõdarit Krk; kõdarad `lü̬ü̬di enne rummu `sisse ja sis pövväd `otsa Ran; `päätmine om ku `aetass vanale rummule `vastse kõdara `sisse Nõo; müis [saariku] ärä, ratta meeśtele kõdariss Kam; mõnikõrd om mõni kõtaŕ kohe `külge puttõnu, siss om `kat́ski löönu˽kõdarõ San; kõdarõ `olli õks saarõ vai tammõ puust, tu̬u̬ oĺl kõva Urv; ratta mudura `ümbre omma kõdarõʔ, kõdarõidõ otsaʔ mudura sisen Har; noʔ umma˽`vankri tsõõri˽`kümne kõdarõgaʔ, a vanast oĺli˽`katsõgaʔ Rõu; ratta naba `sisse lät́sivä nu˽kõdara otsaʔ, kõdardõ `otsa lät́si˽pövväʔ Plv; Kodaraʔ omma peenkese treitü puupulgaʔ Vas; tsõõŕil om ruḿm ja siss ommaʔ rummi küleh kõdaraʔ, kõiḱ nii `ümbre tsõõŕi `pistüʔ Se || fig (rutust) küll ta nüid `leikab irmu pärast, tal on justku kodarad all Koe; nüid on kõdarad sel mehel taga Trm || (puudulikust mõistusest) täl om kõdara pään segi `lännuva Nõo b. kaelaraha osa va katariina suur õbe rupl oli, kodarad olid `ääri möödä, kahed kodarad olid Vig; rahad olid [naistel] `kaelas, kodaratega rahad, mõned olid kahe kodaratega, kodarad olid `seoksed pulgad, rahale `ümmer `pandud Mih
2. tuuliku ülekanderatta pulgad `laskes `värkli kodarad puruks, tammest `värkel Vll; `värtli kodarad Rei
3. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel (saanil, kelgul) `enne vanad `rahvas tegiväd `neljä kõdaraga, läks kaheksa kõdara, nüüd tehässe `viie kõdaraga regi Lüg; saani kõdarad, nagu riel, ainult `tõisel on `puused, `tõisel `raudased Jõh; pakkode sees on [ree] kodarad Emm; kodara otsad olid kaustast läbi Mär; kaustad köivad kodarate `peale Kse; kodarad `tehti tammest, see oo ea kõba Mih; ree kodarad köivad jalaste `sisse, kodarate otsa köivad sugarad Tõs; [palgiveokelgul] kaks raud kodarast Nis; enne on jalased, siis lüiakse kodarad sisse, siis pannakse kaustad peale Juu; [ree] kodara `kõrgus sai iest võtta ikke, oli kümme `toĺli VMr; `riele tarvis uvved kõdarad `panna Iis; inimesed kardivad, et ruoste süöb kodara kaelad ära ja regi laguneb ära Trm; kolme kõdaraga tehässe kelk ja sõedoregi, peris su̬u̬red reed on viie kõdaraga Kod; [kelgud] `tehti kolme kodaraga, pani nööriku `külge ja vedas Lai; kõdara tetäss saare puust Trv; mes üle paenatuse `küindusi, toda kutsuti kõdara pää Nõo; kõdarõ omma˽`pistu jalasõ seen, tõnõ ots om semmivitsa küllen Urv; kõdarõʔ [tehti] kuivast puust. kõdarõ olli lapiguʔ Har; saani kõdaraʔ oĺliva pikembä ku ri̬i̬ kõdaraʔ Räp; rii kõtaŕ, edimät́se kõdaraʔ Se
4. hrl pl, fig jalg Tulist sinu kõdarad, ei `liigu `paigast, kas vai kisenda kõri `lõhki Lüg; siul on vel üväd kedarad ka `miska käid Vai; `kaikaga kodarate `pihta anda Khk; `Voata et sa‿p jää kodarid pidi vahele mitte Pöi; Läks naa‿t kodarad vilkusid Emm; korista oma kodarad, kasi minema PJg; `ańdis `kaikaga teesele `mööda kõdarid Trm; kasi oma kodarad siit KJn; ää kõdare, küll si̬i̬ lääb Hls; kõdare om tuima Hel; no ei˽saa enämb joostaʔ, kõdarõ ei˽`kullõ sõnna eih Har || temä om mulle külländ `kaikit `pilnu kõdaride vahele (seganud, takistanud) Nõo
5. vastandvolt naistekampsunil vanast olliva kõdardega `kampsoni, musta ehk sinitse Puh; kolmõ kõdarõga kampsun olliʔ naistel, katõlõ poolõ ja `taadõ `panti `voltõ Kan

kopra1 `kopra RId; kopr Lüg, `kopr|as Lüg Jõh, g -a; kobra IisR Iis
1. pihk, kamal kaks `koprada `ernit; Võtta kõhe `kopraga, kie sis üks`aaval `jõuvab `marju noppida; piab vähäsel elämäie, `kopra `puudub igäl puol `põhja Lüg; siin on `kopra täis `aiva neid `marju Jõh; Ma lein kobrad `korvi, võttasin kohe kaks kobratäit [marju] IisR; voda `kahvliga, älä `kopraga süö Vai; võt́tis ia kobra täie. küll on sel suured kobrad Iis
2. haralise otsaga tööriist, konks `kopraga sai `kiskuda [leotatud lina] `kraavi `kaldale VNg; puolsae `kopra (pootshaak); `kraabi aga `kartulid `kopraga lagedalle; `sõnniku `kopra on `raudane, kahe `aaraga. `sengä `tõmmetasse `sõnnik `lahti `laudas Lüg; `kopra `kellega `sõnniku `tõmmeta `kuormast maha. `kolme `aarikane. on kahe ja `neljä `aarikasi `koprasi ka; `kartuli `koprad on kahe ja `kolme `aarikased Jõh; `kopra (tuluseraud) Vai
Vrd kour

kortenine `kortenine kortline kolme või neljä `kortenine nõu, lähäb kolm `kortenid `sisse Tõs Vrd kortinane

kortline `kortli|ne Kuu Lüg IisR Jäm VJg Sim, -le|ne Mär Ris Juu Kos Koe Plt, g -se
1. kortlisuurune (mahult) `neljä `kortline riist Kuu; `Kõrtsis `enne `kolme`kortlised pudelid `viina jaost Lüg; `Kortline `pieker oli `kõikse `suurema `süömaga `venna oma IisR; kolme `kortlene pudel Ris; selle poole `kortlesega ikke `ańti, `kortlesega ei `antud [viinavabrikus viina proovida]; vana `eńdine toop oli neĺja `kortlene, aga minu aeg on viie `kortlene Kos Vrd kortleline1, kortnaline
2. kuu on `kortline („poolkuu“) VJg

krants1 krants g `krantsi R(n -i Vai, krańts g `krańtsi IisR), krantsi Hi; krańts g kran(t)si, krań(t)si Jäm Ans spor u L, K(n kranśs VJg) I, krandsi Trv T(krantsi), krańdsi, krańtsi V(krańsi Lut); rańts g ran(t)si spor Sa Muh, rań(t)si spor L(ransi Tõs), KJn Kõp, ran(d)si Trv, rantsi Kse Trv Hls, rańdsi Urv; rants g rantsi Khk SJn; krańt g krańdi SJn, krandi Krk; rańt g rańdi SJn
1. pärg, vanik `Lapsed punusid omale `lillijest `krantsid pähä Kuu; puu`särgi `pääle `pandi krants Hlj; `kõstri `kambris `pandi [pruudile] `sielik `selgä ja krants pähä Lüg; `Surnule` tuadi `krańtsisi IisR; `tarvis tehä üks `krantsi ja `viia `surnuajale Vai; kut inime ära suri siis krańts `pandi `kirku üles Jäm; `lehtedest rańts `ümber pää Pha; Sarikud `püsti rańts ölal, mehed `ootavad `liiku Pöi; lapsed tegad `roosidest `roonisid ja `rańtsa ja panavad pähe Muh; pruudil `olli leier ja krants `olle pεεs Phl; matuse `aegas tehässe `krantsisi kuuse `okstest ja pohla `lehtest Mar; küll seal paelu `rańtsa oli puusärgi peal Kse; jaani`lauba tegime või lilledest keigil lehmadel rańtsid `kaala; sibulad pannas ka `rańtsi; auvärati `kohta pańti ka rańtsid [pulmade ajal] Saa; ma tahan koa vennale krańsi `osta, määlestuseks Nis; pruudil on krańts pias Hag; se on ikke krańts, mis linnast toovad, on pärg Juu; siis pidid `krańtsisi tegema pohla vartest pulma aaks JJn; `kantsled ja seinad ehitati `krańtsidega ää, kui `jutlust `pieti Koe; aud `pantse krańtside `sisse Kod; punuvad lilledest lille `rańta SJn; Me teeme kah randsi, kui matusasse lääme Trv; `tüt́rigu tõeva `liĺle, teevä `krańtse Ran; ta `tulli `velle `matma, oless võenu vellele `krańtsegi `tuvva Nõo; lauladamise `aigo oĺl [pruudil] mirdi krańts pään Kan; kingeva ilose krańdsi Räp || pulmakomme käisid `krantsesi `tantsimas (pärast pulmi pulmamajas söömas-joomas) Phl; pruudi `krańtsi ~ pärga `lauldakse peast ää Mär; mängeti `krańtsi Kod; peräst pulmaõdagu lauldass tu̬u̬d krańtsi `laulu, tańtsitass krańts pääst ärʔ Kan
2. ring, rõngas, võru Oh mis ilus `krańtsiga `kutsikas IisR; kui kuul on rańts `ümber, siis kolme pääva pärast tuleb `alba `ilma Mus; Köik [hundid] oln `rantsis koos ja ulun; Öhed olid et pisiksed piilud ja teised olid nee suured ransid jääpardid Krj; `päike tarab, tuleb `kurja `ilma - - `päiksel on `seuke rańts `ümber Vll; Rabatud õled `pandi rihale `rantsi maha, vardaga virutati öle, viimane üüges `välja; Obused käisid rantsis `ömber rośsvärgi, kui obustega reht pekseti Pöi; Tegi omaste `oudade `ümber semendist krantsi Emm; mis mina mullu Muhus nägin, kana tegi `kakse `krantse `talle rhvl Käi; Vanad mehed ajasid habeme ära, ainult koonu alla jäi krants Phl; must koer, `valge rańts `ümmer kaela Tõs; melekas on aĺl lind, `valge krańts kaelas, võru `ümber kaela teisel Sim; krańsiga (sissetahutud õnarusega) hirs Lut
3. ringikujuline või ovaalne ese või esme osaa. paja alus suured jämed rantsid `keerdi `õlgest Muh; krants oli neljakandilene `seune puust raam; `katlal ju kerad-munad `perses, ta seisa majal `ühti kui rantsi peal Kse; krantsil oli neli puust `jälga all Käi; Pane [katlale] krants alla Rei; pajale `pańdi enne krańts `alla, oli õlest punutud Kei; tõsteti pada tule pialt krańsi `sise, sial oli ia kardulipudru `trampida Kad b. rattapöid ratta `krantsi sies on kedarad VNg; paned pöövad viistüki kogu, siis o `ratta rańts `valmis Khk; köveratest puudest `tehti [tuulikuratta] pööva rańts, neid `tehti kaks, teine `pandi `voodri langule `teise `küĺge Pöi; krehvi all on ratta krańts; on nihuksed koolutud krańsid, öhös tükkis kohe Juu; Kui õlid kran(d)sid valmis, siis pandi kõdarad kõige rummuga ühes sisse vai krants kõdarate peale Trm c. (vankri osa) `krantsi pääl `vaŋker `kierab, lagaline `seisab `paigal Jõh; esimäsel teĺjel one lakalise ja klopi vahel one raudvõru, kutsutasse krańts, siält one teĺje pulk läbi; krańtsi toed on eden ja taga; neĺjä teĺje õtsa `ümber on krańts, ei lahe ärä kuluda Kod Vrd krantsiraud d. alus, millel pöörleb tuuliku pea Kõige päält `tehti [hollandi veski] piaalune rańts `valmis. `Tehti kas kasund kõveratest puudest või `saeti `lankudest `välja - - Teine `sõuke sammu `tehti teise `pääle, pööri rańts Pöi; krandi pääl pää pöörap nõnda ku `tuulde pööratass Krk; `veśke krańts om ülevän, kelle pääl si kroonijagu käib, päävõĺl ja siivat, tu krańts kannab `kõiki; krańts om paĺgest tettu, `väĺlä lõegatu - - jakkõ `viisi kokku `pantu; krańts tetäss kolme `kõrdne; krandsi pääl om kaits suurt tala, tõene tõeseld pu̬u̬ld ratast. `tõisi puid om kah, nu̬u̬ kõik käevä krandsi pääl `ringi Ran Vrd krantsipuu, krents e. rangipadi – Aud Tor Rangi rańts oo õledest padi rangide siismisel küĺlel Tor f. kuljustega rihmkaelus täma obusel on kolm `paatert ehk `krantsi naśte rinnarahadest olnd Vig g. manisk rańts käib `rinde ies, rańts tehakse sammast `riidest Hag
4. kande-, tugipuu a. müürlatt – Muh Urv b. (laevas) saaling on niisugune rańts kus paelad `kindi `oidvad Khn
5. fig neljas sõrm – Rei Ls kuldkrants

kumm2 kumm g kummi Rid Mär Hää Trm Kod, `kummi Lüg; kuḿm Räp, g kummi Khn Trv Ran Ote; kumm San sump kumm õli jõe suus, [lõhed] `pandi elosalt `kummije Lüg; nõnda kauaks `piavad angerji eluga kummi sihis, ku `rohkem saavad, siis müivad `kupsidel `jälle ära Hää; kala kumm, `neĺjä nukka kaśt, `põhja `auka lastud; kalad läksid elosalt kummidega `linna Kod; kuḿm `panti `järve; nooda mant korjati elu säre, `panti `kummi Ran; lavvust lüvväss kuḿm; vesi pääsess ka `kummi Ote; kalami̬i̬śs ku järvelt tuĺl, pańd kala˽`kuḿmi Räp

kuningas kuning|as R Pöi Muh Rei L K I Hls Krk Kan Vas Räp, -ass eL(-ess g -e Krk), kuning Hi(-nn-) KJn Puh Rõu, kunning|as Sa(-ng Jäm), g -a; kuni|ńg g -nge San; kunig|as Emm L Trm Trv Pst Hls Võn Se Kra, -ass Trv Krk Hel Nõo VId(-śs Se), kunig Võn, g -a; kuni|k g -ga Khk Hi Saa; `kuńgas Pär, g `kuńga Pil
1. monarh Eläb `nindagu kuninga kass (muretult) Kuu; kuningal on üva elada, saab iast `süia ja saab kõik, mida tahab `saada Lüg; Kuningas `istub oma sita sees = küünal Jõh; kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni Vai; Kunniŋŋast kuni sandini söövad seda `rooga keik = rinnapiim Jäm; kunik kuule kuke `poissi, mis sa tulid eile `meile rhvl Khk; Rootsi kunningas Pha; Kuningas sööb jöulu`laupa `öhta aina `rasva ja magab kahe kasuka vahel; `Sandril on `laidus kuninga põli (hea elu) Pöi; kui kaksteisn tuult puhuvad ja kaksteisn kuningast sõdivad, siis o ilma ots Muh; maapäälsed kunigid `meitel sii pole; üks kuniga tüdar ja kuniga poeg Emm; igal kuningal oo ise riigid Mar; Küll oo ia, et `meite `riikis põle kunigud; Jumal oo `kõrges, kuningas `kaugel (pole kellelegi oma häda kurta) Han; lähän `senna, kus kuningas jala köib (väljakäiku) PJg; `eńni oli palju kuningad, tea kus ne nüid on jään Ris; kuninga autooĺ on see, kus kuningas istub Juu; on old üks vana kuningate sugu mees Amb; tore ike kui sa jo kuninga liigiss õled Kod; Sina oled rõõmus justkui kuningas kullakoti otsas istumas Lai; kuninga käsk, kis sellel `vasta võib `panna KJn; Õge nägu (nagu) kuniga kepp (sirgest inimesest) Trv; oma siĺm om ike kunigas Hls; kuningess istuss kulla sehen = neerud rasvas Krk; siĺmä pään ku Iina kuninga räeme karbi jälle Ran; om ää ameti pääl - - `mõtleb et ta kunigass om; Roodsi kuningass istutanu `Kamja keŕk`aida tamme; Eńglissmaa kunigass `olli siss naene; vana kuningass saanu sõ̭an `surma Nõo; timä tulõ kepiga mano nigu kuningass Kan; õigõki˽kuningass vai krahv mul, kedä ma˽pia `kullõmma Urv; noʔ omma jo˽kuninga suurõmjagu `häädünüʔ Har; kuningass um `kaugõl, jummaĺ `korgõhn, aṕi `armu olõ õi˽`kostki `lu̬u̬taʔ; Sa istut no niguʔ mõni kuning laua otsan Rõu; ta um tark ku˽kuningass Plv; kellele tah `vaesõl inemisel kaibadaʔ, kuningass kavvõh, jummaĺ `korgõh; maami̬i̬śs sü̬ü̬ `mulda, kunigass `kulda, śaks sü̬ü̬ är˽sitagiʔ; uma siĺm um kuningas, uma pää perremiis Vas; kuningas sais mäe otsah, kullatsõ kängäʔ jalah = ader Räp; ma mälehtä mäne `kolmõ vai `neĺjä kunigat Se; kuningass uma sita siän maka = tuli ahon Lut || kunninga `kroonimine pandilunastamise mäng – Jäm
2. (inimestest, loomadest) a. mõjuvõimas juhtisik `turba kuningass (järelevaataja turbalõikusel); ilusad `sirged mehed, pikäd nigu osjad jälle, ja üits `oĺli üle tõśte, üits `oĺli kuningass Ran || ossa `taivanõ kuningass (üllatuse väljendus), kana omma kõ̭iḱ nisu vällä `lahkunuʔ Har || jumal kunniŋŋate kunniŋŋas, keige ilma ülalpidaja Jäm; `taeva kunigas Emm b. juhtloom `uśsidel olla koa kuningas Mär; mõni üiab lõvi - - teine `loomade kuningas Hag; igal luomal piab õlema kuningas Pal
3. mängukaart `kaardi mäŋŋu juures on kunning Jäm; Saasskoppis kõõgõ suurõm kuärt [on] `risti kuningas Khn; `kuarta ei tõhi `õssa, `vaata siäl on kuningas, ärtu kuningas ja emänd Kod; poti kunińg San; mängü jagu `kaartõ, sääl om neli kuningat: riśti, pot́i, ärdü ja ruudu kuningass Har; Panõʔ tu̬u̬ ruudu kuning `vällä Rõu

kuue|tahiline kuuetahuline maa `õtrad on `neljä tahilised ja `kuuve tahilised Lüg; kuvve tahilise, ni̬i̬ puuri `kesviss õigati Krk Vrd kuudetahiline

kuune `kuu|ne g -se R Emm Rei spor L(hv kuune), K TaPõ M(g -tse) T(g -tse Ran San); `kuu|nõ Har Se, g -tsõ Plv
1. nii- ja niimitu kuud vana no ikke `suured `lambad on juo kui vana jättäb imetämise maha, ikke `mitme `kuused, `kolme `neljä `kuused on küll Lüg; öhe `kuune laps Emm; ää löö neid kuie `kuusid kutsikid PJg; `kümne kuuselt akkab tütarlaps `kõńdima, poiss on laisem Saa; ema suri ää, jäi `seitsme `kuune järele Rap; teene poeg oli `aastane, teene oli neĺla või viie `kuune Juu; pisikesi `lapsi mõne `kuuseid sai vihelda köie kimbu pial Amb; kahe `kuune `kaela kannab, kolme `kuune juba `koogab, neĺja `kuune `nenne tunneb, viie `kuune tunneb `vitsa Lai; `üt́sme `kuune olli ku `tu̬u̬di Pst; kikass `oĺli kah tiĺluke, nigu `kuutse vai paari `kuutse kikka suurune Ran; ajaline laits om `ütsä `kuune Nõo; no˽ku sul om katõ `kuunõ lat́s, kohess sa tu̬u̬ga minnä˽saat Har; `kuutsõst `põrssast massa‿i nii paĺlo tahta Plv Vrd kuuline
2. teat kuus sündinud üks oli `märtsi`kuune vasikas ja teene oli abriĺli või mai `kuune Mär; mai `kuune varss HMd
Vrd kuine

käklemmä `käklemmä (-ḱ-), käkeldäʔ VId peitust mängima Latsõ, `naakõ `käḱlemmä Vas; `käḱlemese sõnaʔ omaʔ: iksin tiksin toomõ `tilko, sullõ `näütä `neĺjä näppo Räp; ku latsõ `käḱlesõʔ, nu pidävä nigu mańnerat (sõda, manöövrit) mõtsah Se Vrd käkkima2

kärris1 `kärri|s, käri|s g -sse, käriss g käriss(imm)e
1. okslik puu; tugipuu heina või vilja kuivatamiseks `kärrissed, `metsäst `raiutud, `vaaksa `pitkussed `õksad `küljes; `lähmä `kärrissit `tuoma – mänd ehk kuusk ehk lepp ehk, `õksiklased puud õlid; `pannasse `kuuse kärissed `püsti ja `neljä `kanti `argid `vasta. siis `pannasse `erned `sinne `aasa Lüg || puuriida tugipuu puu`riida käris, `pandi `ninda et ei kukkund `ümber; ei `uoli kärist `panna, ku `risti `laudid puud; puu `süüli `õtsas `käiväd ikke kärissed Lüg
2. kärbisel asetsev heina- või viljakuhi `einä `kärris, `kärris alt on `õõnes; kärissed on `ümmargused Lüg
Vrd kärbis

käte|rätik `silmi rätiku `üelda kätte rätikust ka Jõh; Käte rätik on jälle must Pöi; nüid noorematel o käterätik, me `kutsusime viel ika `palgenarsuks; käterätiku varn Muh; käterätikud ikke oo, kellega `kässä ja `silmi kuivatasse Mar; käterätiku riie oo neljä niiegä Tõs; käterätiku või silma `riide kangas Aud; `Kesmeste takudest `teh́ti `kanga`lõnga, palaki ja käterätiku Hää; Käterät́ikud `kooti mureldi`toimsed Amb; pruudile `ańti ikke käte rät́ikuid ja `peoga `villu VMr; [tuliste leibade] `pääle `lautan siis - -`puhta käterät́iku Äks Vrd käterätt

laius `laius g -e R(-ss Lüg) eP(laius spor S; laios Käi Mar/`l-/) Hls; `laiu|ss g -se Trv Krk Ran Puh, -sõ V (teat mõõde) [pära] `annab `paadile `korguse ja tagant `laiuse Jõe; `andas `varrukutele `laiust `juure Jõh; see [leiva]ahju müir oli pitk üheksa `jalga ning laius oli kuus `jalga Ans; laiut vähe, `körgut palju Khk; Nii laiad lauad olid, kaks `lauda ja ukse `laius oli käe Pöi; `sitme laius [on] neli `sammu Käi; meeste säŕk oli `kitsam, nagu `riide `laius `ańdis Mär; vaks mõõdab pikkust, `kämmel `laiust PJg; ikka `peiglaga `mõetis `laiust ja pikkust JõeK; märgiks leigatasse sämps `sisse, pikkuse või `laiuse märgiks Sim; piĺliroost sual õli `pindusid nisa·ma paĺlu, nigu vaśk sual, kud́a si `laius õli Trm; sel `riidel oo `laiuss küll Kod; otsa pu̬u̬lt tuleb sis juba jälle vähämäs vi̬i̬l nõnna kokko `pistä - - kudass tahad sedä `laiust, suka `laiust KJn; `laiuse poolest om kuub paras Hls; peo pesä `laiust `loeti kämmäl Ran; kol˽`jalga piḱk ja kat́s `jalga laǵa om parass popsi söögilaud. ku om laemb, siss võtamiʔ `laiusõst mahaʔ Har; ku `kanga vidämine um, siss [lõime]langa˽tulõva˽`kanga `laiusõ `perrä vitäʔ Rõu; nüüt saap toda vi̬i̬ `laiust vast üle katõ kilo`meetri (veekogu laiendamisest) Räp || laiune siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius, `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha; Ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all Lüg Vrd laiutuss, lakjus

lappima3 lappi|ma, -da Jõe Kuu Lüg, (ma) lapi(n) Kaa Pöi Mar(`lapma) Juu Pee Koe VMr Kad Plt KJn; da-inf lappi, (me) labimo Vai klappima a. kokku panema, koguma lappivad raha kokku ja `ostavad `viina Jõe; `Neljä mihe `pääle lappisimmegi sen jau raha kogu, et `arvasimme `laeva `ostuks `jatkuma; Sel `talvel - - lappisimme mei ka `seura kogu ja tahimme `sinne `reisu `mennä Kuu; kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko Vai; Äi tema täi ise lappimise juures rubla anda, aga ala kulistama oo küll mees Kaa; mehed lappind rahad kokku ja `ostend `viina Mar; mehed olivad lappind poole `ööni Pee; maea oli lapitud kokku - - iga peremes pidi `tuoma paĺgid kohale VMr b. sobima Meite poiss ning teite tüdruk nähikse nönda kenasti kogu lappima; Nääd sa, see asi lapib Kaa; See (kleit) lapib nüid [selga] küll, nii kena, pole sellel viga midagi Pöi

laugune `laugu|ne g -se a < laug2 `neljä `laugune rei Lüg

laulja tn < laulma `laulumies on sie, kes on ia `laulaja, kel on ia `laulu ääl Lüg; loulik [on] - - `loulaja inimene Jäm; peab palju `laulajud olema Muh; ma oli vanast ise suur `laulja Käi; `lauljad `laultsid omiku pruudi `väĺla kui kirstuga tulid Vig; laalupeol oli old paelu `lauljaid Juu; `laaljad läksid, käeväd `suali `laalma neĺjä jäälegä Kod; mitu paśsi `lauljad `oĺli KJn; mia olli `laulai jah Trv; ma‿lli i̬i̬steli `laulja (sopran) nooren Nõo; kes serätse tragida naese `oĺliva, nu̬u̬ `oĺliva nu‿`laulja [pulmas] Kam; tu‿m `laulja inemine, tu‿laul alasi Har; ma oĺli eśs sõ̭ss lukõi ni `lauĺja Vas; lauĺjat́sirk (laululind), tu `kargass `akna pääl, tä laul ni ilosahe keväjält Se; laulu`laulja (rahvalaulik) Lut || käskluste hüüdja laeva välja vedamisel Äid `laulajasi vähä, piäb iä vali iäl olõma Khn

laulma `laulma, (ma) laula(n) Khk Mus SaId Muh Käi Lä Mih Tõs Khn Pär Hää KPõ Iis Lai M(-me) V(-mõ Krl), laola Khn Kei T, laala(n) Mar Kul Mär Vig PäPõ K Trm MMg Pal Lai spor T, Har; `loulma, (ma) loula(n) Jäm Ans Emm Rei(`loulama) Kse Han Var; `laalma, (ma) laalan Khk Käi Rei Trm Kod; `laula|ma, (ma) -n R(-mma Jõe), (ma) laulan Rak
1. laulma (inimesest) siel (mardisandiks käies) `laulasimme keik `laulu iga kord Jõe; kui `lauleti, siis üht`aigo `kääneti kaik `kruvvi Vai; pruudil lauldaste leier pεεst ära Jäm; ma käisin koa `kooris `laulmas Mär; `saarlased `laulsid sii roppu `laulu Hää; täna `lauldi need `surnud kirikus läbi Juu; pühapää oli nii kaĺlis pääv, `lueti ja lauleti kodus KuuK; vanass kui nuared tulid eenämualt, laaleti neĺjä jäälegä Kod; temä tõmmaśs `laulmist, lina `kakmise man olli laulet Krk; sääl laaleti ja naarõti ku jäle Nõo; miä ole joba küländ `laulunu, laula sa˽kaʔ Krl; Ala˽lauldu˽ni˽kõvastõ Har; olõ õiʔ `kõ̭iki [laule] meeleh. ei tiiäʔ, mis tu̬u̬ üt́s oĺl, tu̬u̬d plaksotõdi mito `kõrda `ümbre lauldaʔ Räp; śjonds laul `altri man, rahvass `laulva˽kerikuh tälle `vasta, tuu um kerigu `laulmene Lut || (pillimängust) varganit `laulma (orelit mängima); śjoo laul varganist, üte jaku laul sjonds, tõśõ jaku varganist varganidiga Lut || fig (mõistatustes) Lagi all, lagi pial, lae pial lauldetse = viiul Han; laud laul, pere˽sü̬ü̬ʔ = t́siga röhütäss, `põrsaʔ imeseʔ Vas
2. fig rääkima a. palju, tüütult või ebameeldivat juttu rääkima `Laulab ku `rannakülä sant, `rääkis ja padises pali Lüg; vanamees `laulis `ammu, et oo `tarbis vaatama `menna Mih; mis sa juhmile laalad Aud; mis sa laulad, see põle kellegi jutt; kelle leiba sööd, selle laulu laulad Lai; aanu nõnda suust `vällä, `saadan, `saadan, `laulen sedäsi Krk; mõni päiv laolab kui `lõoke, aga täämbä ei tule sõnagi suust `väĺlä Ran; pada laul pata, a üte mustaʔ mõlõmbaʔ Vas || fig Muudkut läks ja loulis (kadus) Emm; Läks ja `laulis Han b. valetama Ega teda `uskuda saa, see `laulab kui `linnuke Hlj; sa `oskasid küll taale `easti ede laulda Vll c. (laeva väljavedamisel) käsklusi hüüdma Kutsumõ Nuki `laõva `vällä `laulma Khn
3. häälitsema (lindudest, loomadest) a. (laululindudest) `tetred akkasid `laulma Hlj; tämä (metsis) ku `laula, siis ei `kuulegi `eigä nää; kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd Vai; rugirääk laulab sui, rugi `aegu Mus; kui metsa kukk `lindas puu `latva, siis laalab seal kõĺl Kul; lõõŕ laalab; pääsuke laalab PJg; ma `kuulsin, kägugi `laulis täna KuuK; sie `ongi vist piuliu, kes siin laalab VMr; sisa (ööbik) laalab SJn; tulilind laolap kõege keelde pääl `enne ku ta `põõste laseb Puh; ku tu̬u̬ sisaśk `laulisi, siss `ollisi ää linakülvi aig Har; inne `vihma siss piho laul nigu kaśs rü̬ü̬ḱ Vas b. (kukest, hv kanast) aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä Vai; kui kukk `peale lounat loulab, siis tuleb segast `aega Jäm; kana kutsub ja laulab ka, naa kut kukk Kär; kui kukk `laulis kolmat kord, siss akkasid mehed töhe Mih; Kana laulab lühemalt, väga `arva, pidi `lauldes oma `surma ette kuulutama Jür; kukk laalab tõiss `ilma ku malgale lähäb Kod; kana ei laala nagu kukk laulab, kana teeb koo-koo-koo; kui kukke ei ole, siis tükivad vahel mõned kanad `laulma Lai; kui kana laulab, siis tuleb õnnetust Krk; `kullõ ku kikass laalap joba orrõ pääl, aab rahvast üless Nõo c. (loomadest) tämä (karu) imeb `talvel käppä ja ise `laulab nänn, nänn, nänn Lüg; `kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest Vai; konnad `laulvad nii kena viisi pεεl; uśs lutib ka kui tä laulab - - lut́t-lut́t-lut́t Khk; kaśs aab `nurru, `öetse kaśs laalab `nurru, mõlemad `öetse Tõs; kas konn laulab siss kui `märgä põle Khn; kaśs laalab kurr-kurr ja tõssab küürä `püśsi Kod; meie oonass `laulse tuudelituu, tuudelituu, lammass `laulse laalelilaa, laalelilaa Nõo; kaśs laul Rõu
4. fig heli tekitama a. (putukatest) kui [maamesilase] ema akkab `laulama, siis `kolmandal `päiväl tuleb pere `vällä. `nuored (mesilased) `laulavad kõik, vana sie ei `laula Lüg; nämäd (kilgid) `laulad nii `kirgast, et `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; aga kilgid `laulvad Muh; rohutirts ehk kilk, ni̬i̬d laalavad, sehaksed `kargajad loomad Vil; mesiläse õdagu laolava, piuu piuu - - emäd laolava - - nu̬u̬r ja vana vastatside Ran; võib`olla aenaritsik laalap nüid kah, aga mia ei kuule jo Nõo; ritsigaʔ, nu˽`lauli `hirmsadõ ahu vahel Har; kihulasõ `laulva Rõu; imäʔ laulvaʔ [mesilastel], vana laul torõhõhe, a nu̬u̬ŕ laul kilõhõhe Se b. (hõõrdumisel) paneb `laulma [masina] Kaa; kui `ri̬i̬ga küĺmäga sõedad, siss regi kädsiseb, laolab Ran; hopõn ku sõit, rahuʔ `mängväʔ ali `laulvaʔ Lut || pane triks `loulma (tõmba tikku) Jäm c. näiliselt undama, pilli ajama köru aeab `pilli, körvad `laulvad Khk; `laulvad mu pia sees Tõs; kõrvad laalavad, ajavad `piĺli Kod; mul hüä kõrv laul, näüss kost no hüvvä juttu kuulõ; kõrvuh hunna mul kõ̭gõ, mul kõrva˽kõõ `laulvaʔ Vas

lavvuss1 lavvu|ss g -s(s)õ Kan Plv Räp Se(-śs) rehelaug, ahte osa nüüd om aig tõist lavvust üles `panma `naata Kan; sai tu̬u̬d `neĺjä lavvust `lü̬ü̬düśs Plv; ku suurõmb rihi oĺl, oĺl lavvuśsit `rohkõmb; Riiheh oĺl neli lavvust ja egah lavvussõh oĺl neli part Räp; ku om suuŕ ri̬i̬h́, om säidse-katõsa lavvust Se Vrd laugus1, lauss5, lausõ

lesk lesk g lese R(g `leske Kuu; n, g `leske VNg Vai, `leski VNg) eP; leśk g les|e M(leesa Hel), -ä T(lesjä Ran Puh); pl leseʔ Har
1. a. s surma läbi vallaliseks jäänu mies suri `vällä, olen kaks`kümment kolm `aastat `leske old VNg; Nüid õlen kahe`kõrdane lesk, esimine ja `tõine mies `surnu`aial Lüg; jähi leseks ning vöttis kahe `aasta pärast teise naise `jälle Khk; söa `järge pailud jäid `leskedeks Vll; see oo ammu lesk oln Muh; jäin oma lastega lesese `siia maha, kui mees ära suri Tõs; lesk, surm oo teesepoole ää võtnd PJg; meie külas on pailu `leskesi JMd; `seie tuli üks lesk, naine neĺjä pojaga Trm; mea olli nende man lesen (elasin lesena pererahvaga koos) Krk; esä om leśk, tu̬u̬ naist ei võta Puh; sõ̭sar jäi lesäss, temä es taha toda lesä elu, läits tõesele mehele; võta leśk vai võta `tüt́rik, tu̬u̬ ei ole miu asi, võta tu̬u̬, kellega sul sõna sünnib Nõo; suremata lesk (lahutamata) lahku läinud isik; vallasema kenel on `tütrikul mittu last, aga miest ei õle - - sie on ka surematta lesk Lüg; Kel `naine vai mies õli `surrud, sie õli lesk, aga kes lahus elas, sie `üäldi suremata lesk Jõh; suremata lesk o see, kes akkab teist naist armastama Muh; va suremata lesk, need mes teine `teisel elavad Mar; suremata lesk, kui naene või mees ää lähäb Tõs; Lahutatud mi̬i̬s või naine on suremata lesk sellepärast, et neid surm ei ole lahutanu Hää; suremata lesk one tüd́rik, kel laps one. mi̬i̬ss tämäl ei õle surenud, ei elä, aga lapsed one Kod; leske jooksma tagumist paari mängima `nuored kävid `aeva `leske `juoksemass - - `mäŋŋiti tagumast `paari Kuu || fig Vana täna lesk, naine `nähti omiku `linna minavad Pöi b. a selline, kelle abikaasa on surnud `meie küläs on kaks `leske miest, aga `leski `naisi on mittu Lüg; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; üks va lesk naine Khk; Kes `leski `naisi `aitab, see `taeva `riiki `toetab Pöi; mo ema oli lesk inimene Rei; see mees läheb lese naise `peale meheks (võtab lese naise) Mar; Lesed naesõd ning `vaesõd lapsed eläväd kua Khn; ta oli ilus plika, lesk mees võt́tis ta naeseks Juu; sa soad lese mehe - - noore lese mehe Jür; lese naese põli on `raske JMd; `õige lese naese palve minemä `seitsmess pilvess läbi Kod; mul oli üks tüdruk, lesk naene, si̬i̬ tegi kõik tü̬ü̬d Pal; vaist mõni läks lese mehele [naiseks] Vil; ennevanast nu̬u̬, kes `leśki `naisi võtiva, nu̬u̬ es `läävä kroonu pääle Ran; egass temä sinu es taha, vana `leśkä naist, ta `tahtse sinu taret Nõo c. (õpetajata kirikust) Jaani kerk on lesk kerk, äi ole öpetajad Khk; kirik jäi leseks, õpetaja läks ää Tor; ku `õptaja ärä sureb, one kerik lesk Kod
2. üksik; viljatu õlen kui üks lesk kurg, või nagu unt `üksi `päine Lüg; üks va leskkana, äi mune mette Khk; Nee on va lesed aned, nendel pole `seaste `poegi olnd Pöi; kukesilmal oo `valged `õitsed, see oo lesk, `õitseb küll, aga marju põle mette Muh; õlen üksik ku lesk kuŕg Kod
3. talvel lehes olev puude `kohta `öötässe koa, kui nendel talve lehed peal oo, `tammedel ja saardel ja, need va lesed puud Mar; lesk puu, kel talve lehed sees oo Var
4. isamesilane lesed `onvad `suuremad kui tüö`linnud, jämedämäd, ja egä nie tüöl ei käi, nie `onvad `audujad Lüg; sügise lesed `murtasse maha Kär; lesed on isast sugu - - kui emä on paaritud, visatakse `väĺja Var; isa või lesk on must ja sihuke tömp, tömbi tagumikuga PJg; `tüölised kihutavad sügise lesed puust vääĺa, talvel süömast ää Amb; leśk om suurep ku `tü̬ü̬line Krk; `leske na (töömesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanava sääld puu sehest `väĺlä Ran; emä ja leseʔ ja `tü̬ü̬liseʔ; leseʔ, neil ei olõ `nõkla, ei ti̬i̬ʔ tü̬ü̬d ka medägi Har
Vrd läsk1

lettima1 lettima Khk Muh spor L(`letma Mar), Kei HJn Plt, let́tima L Nis Juu Jä ViK Iis, `let́ma KJn/-mä/ Trv, (ta) letib (-t́-); lettima, (ma) lettin RId(-maie Lüg; -t́t- IisR); lettimä, (ma) ledin Kuu Vai
1. punuma, põimima, palmitsema a. lettib `paulu `kolme ehk `neljä `säigemega Lüg; `varbune aid, lettitasse `kolmest lattist läbi Jõh; `virsud olivad kase `tohtost leditu Vai; ma let́in lapse `juuksed kokku JMd; leiva mäŕss kase tohust, kõvast let́itud, et kas piab või vett VMr; let́in `juukseid Iis b. kääritud kangalõime palmima Ku `kaŋŋas sai `luodud, `ueti se `luoma`puie pääld maha, ilusast lediti ärä Kuu; kangas, kui ta käärpuude pealt ää `võetasse, siis letitasse kangas ää Mar; kui kangast sai maha võtta, siis sai `let́tida, et segamini ei lähäs Aud; kangast letitakse, `aetakse letti pärast `käärimist HJn; kas kõik kangas on jo let́itud JMd; `aita mul kangas ärä let́ti, kääŕ`puie piält maha let́ti KJn
2. kokku lappama `riided said kokku let́itud [kirstu pannes]. sirutadi `sirgu ja let́iti kokku PJg; võrk saab ää let́itud Vän; kangast let́itakse, pannakse kokku, kord korra `piale Nis; let́tisin ta (köie) ää, pane nüid varna `otsa Juu; eks let́ime siis selle võrgu kokku JJn; leti kangass ilusta kokku Trv
3. triikima `riidid letidasse palava rauaga; tüdruk letib `leiti Khk
Vrd plettima

liim4 liim g liimi spor Sa L, Juu VJg Sim IPõ Trv/-ḿ/ Hls Ran San Krl, `liimi Hlj RId
1. madalas vees kasutatav kala- ja vähipüügiriist vahest oli `kümme `vähki `kerraga ühes `liimis Hlj; juest `onvata `liimiga `augi `püüdaned VNg; `liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s‿`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse Lüg; liimiga `püidvad vähisi, vörgust `tehtud, puud o raamiks ja suur vars taga Krj; `Liimisi oli pisiksi paari jala `pitkusi ja `suuri viie-kuie jalasi Pöi; liim sai pigistatud `vastu jõe `põhja ja kalad läksid ühüst küllest `sisse Vig; liimiga `püitakse `vähki, sie on niidist tehtud ja `puudest küĺlekońdid pandud VJg; liimiga püiavad jões, siit vievad vana `võrku, kellest ise tievad Trm; liimi ja müttäg püünets kõrrage Hls; liimigõ mütetäs kallu, mis `sisse lät́s, tu om oma Krl
2. kahv liimiga sai peenest `asju pöhjast üles vötta Khk; `rookis liimiga kalu `paatist Mus; liimiga meres põle midagi teha, sellega `võetasse järvest või jõest `laiska kala Rid; liimiga tõstets jää august talvel `väĺlä Aud
Vrd liiv2

luht|auk õhuauk `ennevanast `reie tubidel õlivad luhi `augud lae all, `suitsu`augud; kalad rõhuvad `sinne luht`augu `ümber; [jänes] üppäs `reietoa `ahjule, läks `suitsu`kummi `õtsa ja nägi sedä luht `auku, kust rösi ja suits `vällä `lähväd Lüg; `ülge luhtauk on jää sies, tuleb üles [sealt] Jõh; pluht augud, põhu ropp püsteti ette ja Aud; `leitseauk ikka vana sõna, nüid `ööldakse vahest luh́tauk koa Nis; luhtauk one all kundamendi siden, karjalaadal üleväl, neljä kandiline Kod Vrd luhtiauk

luitsuss rannameres, madalas vees `ästi madalass vies, siis `üöldi `luitsuss, noh tähändäb nii `kolme `neljä `süllä viel vai; olime [võrkudega] `luitsuss madalass `ranna `ääress; kui oli `pohja `verkujega madalass oma `rannass `luitsuss `käümine, vois `ulga `iljemb lasule `mennä Kuu

maa1 maa (moa, mua) üld

1. maakera a. maailm; meie planeedi pind elukeskkonnana (ka vastandina taevariigile või põrgule) Palub omale maad ja `taevast abi Kuu; `Enne oli mies maad ja `ilma (mida kõike) lubama - - siis teind enamb juttugi IisR; ju maa pεεl pailu `riikisid on Khk; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlemine jumalagajätul); teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlged Käi; ega nii elmast maast (kaugelt) ei olnd `lapsi [koolis] Rid; eks ma olen küll maa peal `raskusi `tunda saand Mär; lapse irmutis oled moa peal, irmutad ja koĺlitad `lapsi Tõs; olen maa pial üks `terve inime oln HMd; Maa ja taeva vahel ruumi küll Jür; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; kolmekeisi me mua piäl õlema, kaks sõsart ja üks veli; si̬i̬ mu̬u̬d sigineb mua `piäle; `niskess nime ma ei õle mua piäl kuulud Kod; küll se maa on suur ja lai, tagaspidi `Põltsamaad on veel talusid nalj Lai; vanakorat om nüid maa pääl, küll `mülläp; jummal `säädnu vikerkaari `taivade `pilvi `sisse, et maa pääle ei piä enämb vi̬i̬uputust tulema Nõo; toda ei lövvä sa maa päält ega `taivast kah Kam; üteldäss küll, et taivass ja maa lätt ukka Ote; ma‿le havva inemine, ega ma inäp maa inemine ei olõʔ; mis `mõisa neil jaka om - - ku inemise ei mahuʔ elämäde eiʔ maa pääl Har; naid pratu ja hät́i um maast `taivaniʔ (väga palju) Rõu; Maa pääle ei mahu, taivahe ei taheta ja põrgohe ei päse Räp; mis tuu minno vanna inemiist viil sinnä maad-`ilma pite vitäʔ, sis paŕep aja˽jo kotoh ar elävält `hauda Se || piltl ta `pööras küll maa ja `taeva pahupidi, aga võta näpust, mis läinud, see läinud Saa; timä ju̬u̬t viina maalõ ilmalõ (võõrastele) ärʔ Vas; maad ja ilmad ~ ilmast (ja) maast ~ ilma ja maad (jututeemadest:) sellest ja teisest, paljudest asjadest Sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku IisR; teab elmast maast seletada Mar; `patrab ja räägib `peale ilmast ja maast Mär; pajatab ilmast moast kokku Trm; räägib `iidamast ja `aadamast, `ilma ja maad Plt || ilmast maast (kõikjalt) tuli kokku [inimesi] ussi sõnu `viima Kse; maa ja ilm väga palju, küll ja küll neid puid on miule maa ja ilm Saa; siin on maa ja ilm `ruumi Krk; maast ega ilmast (taevast) ~ maad ega ilma (taevast) mitte midagi, mitte vähematki s‿õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast Lüg; Ei tiand maast ega `ilmast, kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand Jõh; `Juuva täis, ei tia maast ega `ilmast; Paks udu, näe maad ega taevast IisR; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab, et näe änam maad ega taevast Pöi; Akkas kolõdad `muõdi `tuiskama, et olõss mitte muad ega taõvast nähä Khn; `ennemuiste olid inimest loĺlid, nad ei teand moast ega `taevast Juu; temast ei tia maad ega taevast JMd; nii marub, et ei nää maad ega `ilma VMr; minä õlen nõnna rumal, et ei tiä muad egä `ilma Kod; eläb ku tońt üksindä, ei tää maast egä ilmast Vil; südä iki valutep, et sa‿i näe mitte taevast egä maad Krk; sadasi maha, ei tiiä maast ega ilmast Ran; ta jäi ike nii täis, et es tiiä maad ega `ilma Nõo; tä es tiiäʔ maast es ilmast Se b. planeet ojatäht o ele erk täht, `körges paśtab, `löuna `sisse läheb Maa `varju Krj; päe ei kei, ike Maa keib [ringi] Tor; Maa `käänäp `ümber San

2. maismaa; mannermaa; sisemaa `tormiga kui vesi `touseb, siis vesi tuleb `maisse Jõe; `rannamies old `jälle maal `silku `kauplemass; tulid `toisep̀uolt Purekari `maisse Kuu; vihm ei jää tulematta, kajagad on maal Hlj; sügaval maa puol `kanneda `pasli VNg; `meie elama maa pial, aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial Lüg; `este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama; tuul oli maa puolt Vai; meri touseb loeks, tuleb `kougele `maale, sügise sedasi Jäm; lehma sain säält maalt (sise-Saaremaalt); laevtega läksid vahel siit alt, läksid ikka linna ala kaladega ning siis obustega läksime maad `koutu Ans; mihed väljas (merel), maal tuli pöleb, näidatse, et mihed maale osavad [tulla] Khk; minu kasupölve aja sees on Salme jögi ummistund, viimaks läheb maaks Pha; äi nämad es karda kedagid, maa ega mere peal Vll; Vahest sügise suurde `tormide ajal mered tulid ää tükkis `moale, tõusid nii `kõrgese; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma; Astu edasi, `kindel moa jala all (merelt tulles) Pöi; nee (väikesed kalad) oo maa eares, sügavamas oo ikka suuremad; `kõinlased köivad `jalksi moal; laevapoiss `tulli moalt `leiba `viima Muh; Vanaste tulnd poomvilla laev Köpu alla `maale, siis inimest said sääld poom`villa Rei; tuul puhob maa poolt Mar; maa sees `köidi talve `reega [kalu] `müimas Tõs; `Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält `vällä `minnä; Tormaga ei maksa mua iärest `küüsi `lahti `laska Khn; kammilaid, noh neid ikke `tõivad - - rannarahvas ike `maale‿s käisid jälle maalt omale `leiba saamas juo ja KuuK; nuarits on nisuke `suarma `tauline luom, kes elab kuival mual Kad; rükki kõrduse aal on kajakas kõhe mual Kod; kuiva maa `kaptengi oli olemas, see oli nöök `ütlemine Lai; või mia mere veeren ole elänu, maa sehen siin elä Hls; mu˽veli oĺl kõ̭iḱ se sõa aig laiva‿päl madrussõn, noo om jo maalõ tulluʔ Har; järvehn oĺli˽nii suurõ˽`lainõʔ, et lainõʔ visaśs kalaʔ kavvõdahe maa pääle Rõu; hädä maah, hädä mereh (kõikjal) Se

3. a. maapind, pinnas maa on `oistund, maa `oistub kevadel, kui on `külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; `Paljuks sie märg maa `vihma `kannatab (purjus inimene ei kannata viina juurde võtta) Kuu; kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine; sie on taga `aetod poiss, `tütrikud ei jätä maa `allegi tõst, säältki `õtsivad üless; Täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija Lüg; `Naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt; `Ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas Jõh; `Päesukesed `vilksavad maa rajalt vihinal `kassi iest läbi; Kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand IisR; perast soda oli siin keik `maaga tasa (kogu küla maha põlenud) Vai; mönes kohas mättad, siis jälle sile, sedine `mätlik maa Jäm; rabas on mäda maa, `leikab läbi; mis `körgemad maad on, sääl rohi `körbeb εε kuiva ajaga Khk; `lambad söövad maa `urmsseks Mus; Seal oli kõva maa, mis seal viga oli `eina teha Pöi; see `olli ikka `sõuke ea vihm, mis moa ühna tümaks tegi; `õunbu oksad `vaovad maini Muh; laastet maal on palju maasiged Phl; maa oli aleks põletud LNg; [puutelgedega vanker] `sõitis `rohkem `pehmed maad Rid; tänä oo `nõnna ikke lund sadand, et oo maa `valgeks teind Mar; nii kõba maa, ei saa teevastki `sisse Mär; puhas paljas kuum maa, loomad oo `paljas söön Var; maad ligi lähäb [taim] mädanema Mih; `loiklene maa, küngas ja `jälle loik PJg; mis `turvlane maa, siis on `tarvis kütist teha Ris; siga `püörand ää kõik selle moa Kei; kuib moa, see vihm vaob moa `sesse, kadund kohe Kos; kuiva välk - - lüöb `õhta pimedas, madalas, maa rajal Amb; pia maa teral, pia maa ligidal Ann; siin on madalad maad, kõik kraavid vett täis Tür; sie ilm tahendab easte moad Koe; Kui Tammikust `tulla, akkab ilusam `sirgem maa, enam põle mäge Sim; vana rahava kuńss õlema et süĺtä maha `enne ku issid maha, muass võtta ärä moeto (muidu saad nahahaiguse); kadi minu köhä ku mua `alla Kod; sammas - - üks kolm `jalga oli ta maa sehes; maa on ikke pia asi viĺlal ja puul Äks; siin on maad tükati kivised ja savised, aga mägiseid `maasi siin ei ole; värav käis maa raealt Lai; tao vai maa `sisse KJn; kiĺgid, ni̬i̬d karasid nõnda‿t, maa sirises ja särises Vil; [jookseb nii, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; `enne es ole viĺla redelid, siss `lü̬ü̬di kärbusse `maasse, lati pääle ja, vili pääle `rõuku Pst; kallakune maa - - vesi vii kiḱk väe `alla; ei ole nüid ti̬i̬d ega maad änäp - - tuhk lumine; maa võt́s `kinni, ańds inimesel `aigust Krk; kui vikatit pandass varre `otsa - - susatass kiil vahele, et ta maad ligi võtab; naese es tohiva tanuta `kõndi, et siss tulna oora põli ja maa lännä `lahki; nüid käevä kõ̭ik `paĺlald, ei ole tanud ei rät́ti ja maa ka ei ole `lahki lännu Ran; maa om jo nii sägävält küĺmänu, `kartuli `küĺmuva jo ärä Puh; sääl om lätte kotuss, keedäp maa sehest `väĺlä vett; laosa `paĺla maa pääl satte maha, es ole kivi es `kandu i̬i̬n; mia otsi, kos laits om jäänu, aga laits nukan nii vakka nigu maa; ku `uibu olliva ubinit `väegä täis, siss ku tu toŕm `tuĺli, siss maa olli ubinist `valge; mõnikõrd lina kasvap iluss ja puhass, mõnikõrd om nigu maa küĺlen `kińni, `sände lühike Nõo; uśsi`maarjapäävä läävä uśsi - - maa `sisse ärä makama Võn; tuisass, et taevass ja maa segi Kam; sügise `oĺli `paĺla `maaga (enne lund) tu̬u̬ varastamine Ote; maa om nii kuiu nigu üit́s puru San; no sannast tuĺlime jo sügüse ärʔ, joba musta `maaga (enne lund) Urv; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; siih kasuss niipaĺlo võid`lille, et `koṕlih kõ̭iḱ maa om kõllanõ; ku om `lambanaha suurunõ palakõnõ palast maad, sõ̭ss lõiv jo lõõritass pääl; keväjä sü̬ü̬ maa lummõ Vas; lätt maad pitih Lut || sõematagu miu maass vai massass, mia ole iks va Miku Juhan Nõo; maa alla vajuma ~ tükkima ~ pugema (häbi-, piinlikkustundest) kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; ma äbi pärast vajuks kohe maa `alla Pal; temä sai silmä ninda äbi täis, et ta oless või maa ala tükkin Trv; täl nakass tollest nii äbi - - oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; mul sai ni˽häpe, et maʔ oless vai maa ala˽tükkünü Har; et maa must (kirumisest) vanamis `põhjas sind et mua must Sim b. põrand vm aluseks olev pind magamine ei `anna `maani `särki, uni ei `anna `uuta `kuube Lüg; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; Ruut oli kena küll olnd, leit olnd moani Pöi; jõkid `ollid `õndla august saadik, aga kuued `ollid maini Muh; Omal veel perse maa külgis kinni (on noor) Emm; siilik nii pikk `tehtod, üsna maani Mar; kört oli `maaga tasa, jalad ei paisn `vällä Tõs; `eńtsed `riided olid maani, jala pöia `piale `tehti kördid Aud; `enne olid [seelikud] jo maani maas VMr; kummardab `maani Trm; `niiske `uhmer oli, maast oli üks nõnna `kõrge Pal; sannan suits `maani Trv; mõni lää sedäsi paksuss, kõtt lää maass `kinni (tiinest emisest) Krk; trambib `jalgu `vasta maad nigu ull; tu̬u̬ jagu jalast, mes maad pidi ju̬u̬sk, pidi tävveste `õige olema Nõo; ku venne naisõ `keŕküde tuĺlivõ, siss es olõki muud, ku üit́s risti ette `eitmine ja `maani kumardõmine San; mõ̭ni vedä `jalgu maad `mü̬ü̬dä Krl; ku tu paugutamine oĺl, sõ̭ss tõõsõ oĺli˽kotohn põrmandu pääl maahn Rõu || piltl oh kui aka `mõtlema, südä lääb muani `lõhki Kod c. (üldisemalt, ka fig) ala, ruum, koht ei `löüdänd maad, kus `seissa; `anna miu judule ka maad, lase `minnu ka `rääki Vai; kui vanad inimesed rehe tuba tegid, siis `kεidi tule tukiga `ümber tua, sest saadik `anti suitsule maad Khk; Nooda looma maa (noodatõmbamise ala) `tehti meres kividest `puhtaks, kivide `otsas käristas nooda ää Pöi; `aigus võtab maad Mär; iga looma ehk `ankru maa peal piab olema neli `märki HMd; Anna ruumile maad (mine eest ära) Trm; läksimä üles püügi muale (kohta, kus võrkudega püüti) Kod; Pada ei või `riiki täis `panna, põle keemese maad SJn; lastel ei ole muial maad; temä sugugi tõisel ei anna maad eläde; selle inimesel ei ole naĺla maad (ei mõista nalja); tal olli vanu jutte, ta neid sõa maalt (sõjaväljalt) sai; mea ole nüit peśs `tervise maal (tervise juures); ullul ja rumalel anna maad (anna järele) Krk; naĺlal om õks enämb maad ku˽tõ̭õ̭l Har; `mõtlõ˽tu̬u̬ vere valangut, säidse inemist tapõti katõ versta maa päält Vas

4. viljeldav pinnas, põllumaa kui ei `jõua arida ega tüöt teha, siis jättad maa `süöti; maa on pien, `rohtost puhas Jõe; Üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis Jõh; maad `künnedä madalukaiselt Vai; liivane must maa, aga ta‿p vöta `sahka adra `sisse Jäm; see pöld pole väge saandkid, see oo ise rammus maa Khk; Uus maa, sellepärast kasvatab ka; See on `söuke `pörgu maa (vilets, lahja) Pöi; maa `ingab siis kui `jεεda kesasse, siis maa `puhkab Emm; kõre maa on üks kruusi rõhk, üks va vilets maa Mar; `kaevab labidaga maad Kul; paĺlu uut maad `juure teind Mär; sõnik `kündasse maa `sisse, kaks kuud `apneb Vig; Sedä `põldu iäks muaks ei sua Khn; va `lahtine maa (kesa), selle sui taal ei ole `vilja kedagi peal; mulla maa, kui sa ikka väge annad, see oo ia viĺla kasvataja maa Aud; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu; Ku sa maast ei ooli, maa‿i ooli sinust ka Hää; lähme uut moad `looma ja küt́ist tegema Juu; Odra ja kardulid said ikke korratud `muasse `tehtud Amb; uad tehakse ikka rammusa maa `sisse Ann; kui maa on toores, siis maa on `täńkjas, tema läheb `kuuli Tür; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; kui maa on ia, iast sõńnikud saand, siis ta on rammus ka; sauekad maad on `rasked maad Sim; `tehti `uusi `maasi, purustati kõik karu äkkega ära Trm; järve `kõlda vedäväd `muade `piäle; kruusane mua sü̬ü̬b sõnniku ruttu ärä Kod; siin on musta mulla maad, aja adraga nii sügavalt kui tahad Pal; kui maa rammusam on, siis [rukis] aab `poega, kui maa kehva on, siis ta ei jõvva `aada Äks; minu isa `ütles: alb mees jääb ädasse ia maa pial, ja ia peremees elab `äśti alva põllu`maaga Lai; ku sul maa valmiss om, muud ku `viska maha (külva); ni̬i̬ `maase om puha ää, neist maadest saa `leibä küll Krk; sulane läits `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; adraga vaja `lu̬u̬ma minnä, ader lu̬u̬b maad Ran; maa om ää küll, aga maa tegijit ei ole; nigu Miinä es pia maad, puha tõese näppe vaheld vaht; maa ei lase `endä mõnitada, maa taap väge ja maa taap ka arimist Nõo; si̬i̬ maa oĺl nigu ristikaina sü̬ü̬t́, nigu puhanu maa `rohkemb Ote; ku sa maad üt́s kõrd petät, maa pett sinnu ütesa kõrd Har; `vahtsõt maad tei manoʔ; ma ti̬i̬ no maa arʔ ja panõ kuŕgi˽ka ittu; Kehvembä maa pääle tet́ti kaar, parõmba maa pääle `kartoĺ Rõu; maa um rüä all Vas; sul maa joonõh (korras, väetatud), mis viga eĺläʔ Se; ku sa äi anna maal, siss maa äi anna sul kah Lut || piltl maa toedab meid `kõiki Ran; maa om tu̬u̬ emä, kes inimeisi ülevän piäp Nõo

5. kellegi kasutuses või omandis olev maa(tükk), krunt, maalapp minu isa õli `kuuendik, `kuuendikku maa pial õli; `viie `päivä maist `tehti kaks `krunti Lüg; midati maad `uvvest `ümber Vai; teised olnd suurema maa mihed - - Jüri olnd pisise maa mees; sellel puud maad kää (on talumees) Khk; `möisnikul oli pailu maid kää Pha; mina pole mitte teie elude maade sihes keind Jaa; Mõisa moa oli, `sönna küla looma jalg äi `tohtind `minna; See oli koletu maa, mis öhe inimese käe oli Pöi; vabadikel põle maid egä `loome Rid; see oli ilma `maata inimene Kul; tää oo maade piäl, sai maade `piäle, peremehes, sai koha omale Tõs; muadõ reńt oli `makstud Khn; siit Juuriku koha küllest oli tal maa Aud; eks meil omajagu muad ike ole JMd; mul ei õle jala`täitki moad Trm; `taśtid kõik mua käess ärä võtta, aga maja alune `jäeti; siäl o viis peret vai kuus ühe `muade piäl Kod; `kańtnikud tegivad oma päävad `mõisa nende maite eest Äks; mõned talud olid ropp suured, palju maad kääs Lai; `Maade piält ollid suured maksud KJn; siss tulli aig, ku neid `maasit `jaotive; veerek maad om, saa mõni vagu kardult tetä Krk; üits sinu kana jalg ei tohi kooli maa pääle tulla; miu esäl maad es ole, niipaĺlu maad `olli ku lävest `väĺlä tulla, `tu̬u̬gi `olli tõśte maa Ran; mõnel poesil `olli palga i̬i̬st lina pereme maa pääle tettu Puh; nu̬u̬ jaganuva `rüitlidele `väĺlä meie maa, nii teḱkunuva meie `maale `mõisnigu; siin üits veerekene maad `olli, tollegi i̬i̬st pidi peremehele kolm `päivä tegemä; üits jalatäis maad, tollega nüid nii suur ädä Nõo; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; meil om küländ maad, uma sada kat́skümmend vakamaad Kan; pu̬u̬ltõsõ päävä maa oĺl inne maa `mõõtmist, `pääle `mõõtmist `üĺti `taadrimaa; sääl medä om, `perse laiut maa (väike maalapp) Har; meil oĺl `väikene maa ja suuŕ pereʔ, latsõn `eĺli ma˽kehväste; kel oĺl mesi, tu̬u̬ sai suurõ maa, tu̬u̬ sü̬ü̬t́ maa`mõ̭õ̭t́jat `mi̬i̬gaʔ Rõu; [ta] oĺl mi˽maa küleh poṕs; maa om no käest är˽võ̭õ̭t, a vanast `tahtu es kiä tõõsõlõ adra`täütki maad `andaʔ Vas; `oĺle siss näil siin ta talo, katõ päivä maa `oĺle Räp; maad ~ maid jagama tülitsema, vaidlema, asju klaarima Meil pole omakeskis maid jägada Emm; Turtsakaga ära sa mine maid jagama Hää; mine nüid loĺliga maid jagama Kod; nüid na jagave sääl maad, nüid na `tõmbave Krk; kõ̭ik latse ei ole ää latse, kas tu̬u̬ oppejagi jõvvap needega alati maid jagada Nõo; mina ei lää temäga maid jagama, etse jäägu tu̬u̬ raha tälle Rõn; nakka˽naidõ juudidõga vi̬i̬l maad jagama Kan; Mine no saʔ vi̬i̬l `sääńtside loraśkidõgaʔ maid jagama vai soid `mõ̭õ̭tma Urv; kes jõud sääl maad jagada Plv; puud (ja) maad varandus, maine vara inimene sureb ää, mes sest kaso oli, nüüd kõik puud maad jähid tast maha Mar; mis puud maad su kää oo, et sa teesega õiendad Mär; kõik on ta ärä juonud, puud ja muad ärä priisanud, `terve varanduse Kod

6. a. kaugus, vahemaa; ulatus uss oli tuld vihinäl Jüri pääst `müöde, `ninda et `sendi`meeter maad jäi `puudu Kuu; nii neli `versta maad tuleb `sinne VNg; sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie Lüg; natuse maad mine, seisa `jälle; ons kellud ühes maas (kas näitavad ühte aega) Khk; Virn - - pitk peenike rohi, tükk moad on varrel vahet, siis on jälle lehed; `Laske maa oli pailu pitk, püśs äi võta nii `kaugele; `Eesel aluskuub tükk moad teise alt väljas Pöi; siit oo `sõnna ea laks moad veel; rehi pannasse nõnna, et natuke maad‿o parte vahet Muh; vesi tuleb vahest suurest merest kusa `maale (ei tea kui kaugele) Mar; pika maa takka tuli `siia Mär; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln; `kostis kos `maale ära, kui lenu lõugutati Han; üle jala maad sügä (sügav) Tõs; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus, kilu`meeter maad ikka teistest `iemal HMd; osalt `müiri on ja muist maad on maha vaun Ris; oras on ikke juba `kasvand, `kämmel moad juba `kõrge Juu; Niievarv piab mõlemast otsast ühe maa pial olema; Kus `maale sie köis siis ulatab Jür; ühe `maaga sai ikke [rukkilõikusel] edasi `mindud Amb; jumakad tõrvaka kännud olid üks `mieter maad `samla sies JJn; tallab seda moad edasi tagasi aśsa iest teist taga Koe; `veśkini põle `kuigi pailu muad VMr; mõni aĺlika suoń - - läheb vahest kohe tüki muad mua alt Kad; pitkä mua tagass tuli `seie `kaugelt `kosti; kui pääv süld muad `kõrgel one, siis tule kodo Kod; elaja `söötmise riie oli - - täitsa nelja nukeline, süld maad oli lai Lai; kruav on üle jala muad sügav Plt; läks natuke maad Kõp; poolest maad laasi oksa ärä; otsa ürjätse om meelest lännu, ma `ütli poolest maad sedä `laulu Krk; obene kerib küll, aga maa ei edene Hel; katuss sai jalg maad paks Ran; tõenekõrd `kõnsit `ulka maad läbi, midägi es ole (marjul olles) Puh; me es olõ kavvõn, veedikene maad oĺlime tõõsõlpu̬u̬l `uśsi Võn; `mõtlõ, `seoni `maani oĺl rüǵä San; ma˽pańni riśtiḱ`hainu jänesseile ja˽lät́si esi lasõngu maad kauõdõ Har; Kullamäe `haudu mano om jo `ilmlik maa Vas; [võrgu] pullaset om paksost küleh, paaŕ `vassa vahet, vai vass maad ütstõõsõst Räp; `küĺbjä lätt `külben, tõõnõ inemine vidä hidsand, et `küĺbjä nännüʔ `kuoni maaniʔ `hi̬i̬täʔ Lut b. (ajalisest vahest, teat määrast vms) Sander oo Seiust tüki maad kolpsakam mees; Ma ole selle aigusega ulga maad peenemaks jäänd Kaa; ulk maad on vähemaks jäänd körva `kuulmene Rei; see maa oo ikke tüki maad parem kui see teine maa oo Mar; sinna `maale oo `aega veel Mär; me `soolasime `teisa (räimi) `sisse ja sõime `siia `maale Pil; Mine anna lehmile süia, aeg sial maal KJn; temä om miust `ulka maad löhemb Nõo; `seoho `maaha olõ ar elänü, olõ‿õ̭ `vaesust nännü Vas c. osa, jagu Põlve alt pireke `alla `poole on jäme säär, see peenike moa on peen säär, siis on luupeks Pöi; Vörgukudumisel juhtub - - ärg sisse minema. Seda muidu välja vetta äi saa, kut leigeda kuiut maa äärest ärjani vörk luhki ja kujuda puuduv silm vahele; rool, lai maa on vee sees, ots käib veidi üle paadi Emm; kui jöhvi maa `otsa löpeb, toleb tohl - - looma hänna tohl Phl; `uutel oherdidel pole ebre maad Ris; vikati rood ja kõber maa seal taga, vikati kand üiavad PJg; aeru änd olli peenempes tett, aeru lai maa olli seidse `jalga pikk Hls; [sukasääre] lai maa om joba är koet Krk

7. a. riik; teat geograafiline piirkond oma maa inimene, sie on oma `rahvusest Lüg; mei maal ei ole `tiigeri Vai; `laevadega käivad soojal maal Jäm; Rootsi on vana `Skandinaa·via maa, `kuulus maa Khk; `Tapjad saadeti enne maalt `välja, Siberi läksid Pöi; see on `vöörod maid näind Käi; `reisisid kõik moad läbi Tõs; `reaksid sii ikke, et meid pidi ää `viidama `võerale `moale Juu; küll tema on maid läbi käind JMd; kuda moa, nõnna viis, kuda lind, nõnna nokk Pal; `viina juvvasse üle maa Trv; egäl ütel oma maa armas, kun sa oled Hls; kui sääl `võ̭õ̭ral maal küll ää `olli olla, aga südä igäts iks esämaale Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirgu - - `suurte `parki (parve) ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; tiä om kõ̭ik maa ja mere läbi `reisünü Krl; näet Rood́si rahvass siin magahasõ mi˽maa seen (langenud sõduritest) Rõu; kurõʔ lääväʔ, pääsokõsõ lääväʔ, kõ̭iḱ nu̬u̬ `lämmäle `maalõ lääväʔ, nu‿mma `lämmä maa linnuʔ Plv b. tühi maa Siber vm kauge väheasustatud piirkond lubatud kõik tühjäle `muale viäda Kod; perremihe `lät́si `mõisadõ ja `ütli üless, `ańdi `mõisnikalõ maja˽kätte ja `mińti siss töhjäle maalõ Har; tühäle maalõ saadõte `vangõ, kerigu `kiskjäʔ ja inemise `taṕja, ar saadõtass tühäle maalõ, Sahhaliini saardõ Se c. suur maa mannermaa minu ema vend käis `suurel maal `tuoma `pääval, `joulu nädälil Jõe; `saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas Jõh; sa jah `mötle, suurelt maalt tulnd `seie tarkust `otsime, et sii on Sörve noid, et see peab ikke `tεεdma Ans; ma neliteisend `aastad ole suurel maal kεind, raavi tööd ole teind ning pargi ehitusi Kaa; Kevade `vöeti puudane leva kot́t `selga ja `mindi suure moa `sisse tööd `otsima Pöi; naesed `lähtvad suurele `maale Lihula `kanti linutama Muh; mool tuli suure maald söbra Käi; `Iidlast läksid suure maale sulaseks Rei; suurt maad `öeldi kah, kui `saarlased tulivad suurele `maale Lai

8. a. teat (maa)koht, kant, ümbrus ühüksa `unti - - läind kohe `ümber Juminda `nieme kohe - - `muile `maile Kuu; siin küla mail küll ei old `suolapuhuji VNg; Seal lahe äärtsete maade peal pole `ükski änam vikatiga käind Pöi; tänakond `viĺlä puis ja mais (heast saagist) Rid; Vigala maa sees oli mõesa, aga `Tartu maa sehest oli naene Mih; Meie käösime räämetegä Talina muass Khn; me elame Äädemeeste maal Hää; pärna puu, neid meie moades ei kasva Kos; ta oli Pańdivere maa pial `sündind old JJn; lääp kiideldes kodoje, õisadess õmile maele Kod; Talina mual olema nisuksed koŕvtanud Lai; meie mail ei ole `uśsisid Plt; suśe iki üteldi oleva, karu ei ole viśt `kiäki nännu siin maal Ran; [ta] ei ole sääl puil `mailgi (seal poolgi) käenu - - aga temä ike kõneleb ja süüdistäp; meie maal toda kõtu kõrvald `oidmise `mu̬u̬du‿s ole, a nüid om meie mehe ette ku mulgi Nõo; nende puie maie pääl (selles ümbruses) ei ole seräst `asja ollu Kam; Palojäŕv om ka mi˽maa pääl, tu̬u̬ om ka‿ks parass jäŕv Vas; kärnähain, tu̬u̬ kasuss mi maie pääl kaʔ Se; (ei) puil(e) ega mail(e) ~ puis ega mais mitte kusagil(e) laps ei `sõisa puis egä mais Lüg; põle puis ega mais Hää; `tuodi nuorik majasse, ei suand ämmaga `puile ega `maile; vääga `kiskuja inime, temaga ei või puil ega mail `olla VJg; sie inimese luom ei seisa küll puil ega mail paigal Sim; alate tagasipite, ei sua puele ei maele, inimene ei sua õma arilikku `leibä, ei riiet Kod; si̬i̬ ei seisä paigal ei puis ega mais Hls; ta om nii elläv ja pallav, et ta ei püüsü puil ega mail Har; lat́s `käüless `naklu pääl, püsü‿i·ʔ puil ei mail Lut b. eesti (rahvas; rahvus; keel) tańtsiti ring`tantsu torupilli järel, sie oli maa pulm, `randes oli ruotsi pulm Ris; mua Kasepa külä on eesti külä, tõene Kasepa on vene külä Kod; saks sü̬ü̬b ja maa sü̬ü̬b, `nuaga ei lõigata, lavva `piale ei `panta = emapiim Ksi; siss oĺl umb veneläseʔ, maa sõnna es mõistaʔ Se; maa kabõhõnõ (eesti naine) Lut c. (kõrvalisest kohast) mis pagana puis ja mais (kolkas) te olete `kasvand Pai; tu om nii veeren maad, konhkina kõrval; ma olõ siihn veerde maad, ega˽tu̬u̬d kiä ei taha, et piät olõma tarõ manh `valman (valvamas) Har; läki är `vi̬i̬rde maad, koh kiä näe es; sukõŕmańn tetäss kõrval maad, sis peräst säetäss `paika Se d. (ilmakaartest) Tuul puhub omikust - - puhub maa pu̬u̬lt (idast) Hää; iki läit́s külmä maa poole müristemin, ommuku ja põhja poole (põhja- ja idakaarde) Krk

9. maakoht, küla (vastandina linnale) õlen ikke maal eland, `linna elo `mulle ei `mieldi Lüg; möni lεheb maalt `linna Khk; löötsa pill, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Ta oli maal sündind ja kasund Pöi; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; ta on maalt pärilt Kul; maal kandase ikke maa `riidi - - süiasse maa `toitu, põle linna `ühti Tõs; kõik lähväd mualt ää, `keegi ei taa enäm mua tööd tehä Juu; linnan ep õle tü̬ü̬d, tuli `seie `muale `tü̬ü̬le Kod; rikkast lähväd, kes moalt `linna lähväd MMg; tulite `muale `käima Plt; maal es käi arstirohu `müüjid Vil; tidrek lännü maalt `linna, `sakse teenistuses Hls; sel aal maal `aŕste olli vähä; siin om linnast ja maalt kogusehen Krk; mes sä tapat `endä sääl maal, tule ärä `liina Puh; temä tiiäp `äste sedä maa elu, temä‿m jo maald esi ka peri Nõo; kes `jõuśe, `laśke liinah `väŕmi jah, oĺl jo maal ka `väŕvijit - - sõ̭ss väŕmiti maal kah Plv || si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa minema ei saa Krk

10. a. muld Pane maad `pääle [kui mesilane on nõelanud] Trv; põrmand om maast Krk; sõ̭ss ta tõi maad, pańd lina pääle ja õdagu `mäh́kse mu sinnä˽`sisse Urv; mõsi ma˽tu̬u̬ kasuga arʔ, kasuk oĺl kõ̭iḱ `maaga˽ku̬u̬hn; tu̬u̬ vesi huh́t mäest `alla kõ̭iḱ maa ja kiviʔ; ma naka es inäp `juuri liigutamma, na‿mma˽surõ `maagaʔ, mütsäkuhn panõgiʔ [lilled maha] Rõu; innembist eleti vahe`kambrõh, paĺgest lagi pääl, `samblõ vahel ja maa pääl Räp; pangõ paksõbahe [kartuli] kuh́a pääle maad Se; maale ~ maala panema ~ viima matma `vaesõl mehekesel `ku̬u̬le ar naane, olõ õs mehel miŋgaḱe naist maalõ viiäʔ Se; är `pańte `maala joʔ Lut b. (surnuaiast) pühitsetud maa oo `surnu aid Tõs; eks kabeli aid õle kõik õńnistet moa Pal; seo kotuss, kohn mi no elä, um pühä maa, siihn ollõv vana matusõ paik Rõu; toole maale minema surema timä lätt tuolõ maalõ, śjoost maast lätt tuolõ maalõ Lut; aig `kuolda, tuole maale mindä Kra

11. kaardimast mängu `kaartõ om neli maad: riśti maa, pot́i maa, härdü maa, ruudu maa Har; kõ̭kõ neĺjä maad mul om käeh, haŕgi maa, kruudi maa, pot́imaa, ristimaa; koŕas `hińdäle kõ̭iḱ verevä maa (punase masti) kät́te Se

12. adv a. maani täiesti, täielikult sie vast tuli siis, kui oli juba tuba `maani maas, poledattud Jõe; See maja on ammu maani maas (hävinenud), seal pole änam palgi juppi ka Pöi; põletas teese `ooned kõik maani maha, teese kohe puu `paĺlaks Mär; põles nii `moani maha, ei jäänd muud kui kostan Juu; puol Vau küla põles `muani maha VMr; varass varastap, jääp vaǵa `saina, aga tuli palutap kõ̭ik `maani maha, ei jätä sulle midägi Nõo; ilma tuulõlda˽`paĺli tarõ maani `maahha Rõu || (purjusolekust) Nisukest teist ei ole olemas `ilma `pialgi, kes `ninda `ennast `maani lakku täis võttab IisR; poiss tuegerd kodu, `oĺli `maani täis Nõo b. maalt saadik tumm - - lapsest maalt Lai; sest maalt mina‿i ole üksi veel kodu old Plt; sü̬ü̬k om poolest maalt keenu Hls

maa|oder (odrasort) maa`õtrad on `neljä tahilised ja `kuuve tahilised Lüg; `meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal, `ainuld maa õdrad tegima `neljändel nädälal Jõh; maa otr oli, seda sai illa teha, see oli õlle otr Kul; vanast oli maaotr, `ööldi `väike otr, sest see jüst linnase oter oligi Mär; maa otr oo ümmärguse `peägä kui sea saba Vig; maa odra - - neĺla kańdilene pia, see oli looma vili PJg; maaodradest sai kõige magusamad õlut JJn; maa odra see oli piinike ja - - igas `kańtis on terad, selle pia on ümmargune, niisamma kui kuuse ehk mäńni käbi Tür; maa odra tuleb teha kui rukki pia väĺlas VMr; maa odra on `veike `piaga, `kolmes joros ivad Sim; maaodrad on neĺlä tahilesed KJn Vrd maa|ohr

matt1 mat́t g mat́i Mär Vig Khn Tor Saa KPõ Kod Trm hajusalt KLõ, V, mati Sa Muh Rid Mar LäLõ Mih Tõs Aud Hää Kad Kod M T Har Vas; matt g matti RId(n matti Vai), madi Kuu

1. väiksem puust nõu (hrl teravilja hoidmiseks); endisaegne mahumõõt meil on `praegagi üks uus matt viel järel VNg; matt on puust `tehtud, `ümmargune põhi all. mattiga `mõedeta `vilja, jahu, `kartuli ka; matt on kuus `tuopi, kuus matti käis vakkas Lüg; matt - - `aava puust `painutatud nisikene `ümmargune kere ja `sellel põhi all IisR; matti vakka, minega `pello `pääle `külvedä `siemend Vai; vöta mati seest jahu ka Khk; vilja mat́t oli neli `toopi suur Mus; Vanasti oli tuulikal vaka vilja jahudeks laskmise eest maks üks mat́t teri Kaa; Ma võta mati ja too sellega [õunu] Pöi; kaks `toopi käib matti Rid; kala pidi ikke keedetud `kõrvas olema, [ega] mud́u siis nelikümmend mat́ti [silku aastas inimese kohta] ää läind Lih; Mat́ta oli `suuri ja `väiksid igas peres Han; seeme küliti, mat́t õla peal; `koorimata `kartulid oln matiga laual Tõs; Tuõ aedast mat́iga jahu Khn; peks oli üks ümmargune puu nõu, mat́t oli pikergusem Aud; lään pime`kamres mat́iga jahu `tooma Saa; kass ajas jahud mat́iga `ümmer Juu; Rehepeksu aal muudkui tühjenda mat́ta ja taśsi kot́ta Jür; siis `tuodi silgukauss lauale, mat́iga `tuodi kardulid lauale KuuK; Kehik oli suurem kui külimit ja mat́t `jälle veikem Amb; mat́t, sellega `toodi jahu `loomadelle ja tuppa Ann; mat́t on ni‿sa·masugune kui kilimit, aga oli poole vekem, mehed viisid sellega `kaeru obustele VMr; mati täis odre ja rukki `leiku aeg mati täis rukkid, sie oli pääva palk tüölesel Kad; vanass mat́iga `tu̬u̬di aedass `ermid ja `tangu; mat́t one veeke, mõni kolme, mõni neĺjä tuabine Kod; mat́t on `veiksem kui vakk, vast saab `jälle neli tükki vakka Äks; matige ei mõõdet kedägi, matige tuvvass keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; mati olli kodun, jahu ja `tangu tuua aidast Krk; matiga võis `mõõta, kui `võlgu `anti jahu ehk `ernit; naese kedrässiva, tõeva tü̬ü̬ ärä, `anti matiga [tasuks] midägi; kui `väiksel mehel om suur pää, siss üteldass, et mi̬i̬s kui mat́t ja pää kui pańg Ran; mõni om `uhke, korgutap ennäst ja kitäp, aga esi ei massa mat́ti sittagina; minu esäl olli rummuska, serände talve müt́s, `sände ümärik nigu mat́t jälle Nõo; `tu̬u̬di kaits suurd `pangi noid `kapstit sinna patta `ki̬i̬mä ja suuŕ puu mat́t `suurmit Ote; mat́iʔ omma aidan Krl; mat́t oma katõ karnidsõ suurunõ; kõ̭iḱ mõõdõti matiga kätte Har; mat́t oĺl hää jahhu tuvvaʔ Plv; tulõ õi˽leib leśatõh, tulõ õi˽mat´t `maatõh vns Se

2. a. mativili, jahvatustasu `Mölder võttas igalt `viljalt matti IisR; tuuligus `väätasse jahvatamise eest matti Khk; ta `olli palju matti võtn `veski peal Muh; Mati`võtmesega möldrid läksid rikkas Han; annad matti või maksad rahaga Tõs; `ańti mat́ti, `mölder võt́tis Aud; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli kaĺlim HMd; kaheksa veerikune see kot́t oli, siis sealt sai kuus `toopi omale mat́ti Pee; kes lasi `kruovida ja nõnna üle sõela jahudest [jahvatada], oli `kergem mat́t VMr; `veskil `võetse matti, kel raha ei ole, si̬i̬ laseb matti `võtta Hls; mi̬i̬s toṕp jahu kotti, ańd `möldrele kah oma mati; vana Vaht võt́t matti vi̬i̬l `iĺdä, jahvat mati i̬i̬st Ran; ma massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; mat́t andass `möldrele kivi kulumise ja˽tü̬ü̬ i̬i̬st Urv; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mati pääle ei tükiʔ Har; Ennemp jahvatedi iks mat́iga, tedä `võeti `mitmat `mu̬u̬du - - vaka pääld ja koti pääld Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv b. piltl kellelegi langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu külas `kεidi ikka ölle matti `vötmas (õlut proovimas) Mus; Üks oo sii mu pähkekoti peelt jälle matti vetmas keind Kaa; Laimla (Laimjala) mõisa `rentind `Kurdla ranna küla meistele `välja. `Randa teind pisikse maja, `sõnna pannund kala `kupja, see võtnd ega omiku - - matti ja toond `mõisa; `Mõisnik võttis soolt matti, õpetaja võttis matti, muud es ole kut vii Pöi; Salalik võtab salaja matti, kust aga saab Han; käib tüdriku juures mat́ti `võtmas (ehal); Värvud on ühed tüitud linnud, need on igal pool esimised mati võtjad, kos teri on Trm; ärrä võten iki edimese mati (esimese öö õigusest) Hls; matti olema tegemist, asja olema Mis matti tämal säel võis `olla, mis tal `sinne `otsimist IisR; minul ei ole sinuga mat́ti VJg; mes sul sest matti on Trm

mänd2 mänd Hlj Mar, g männ|a Muh Hi Kir Han Var hajusalt Pä, Ris Rap Jür hajusalt Jä, VMr Kad TaPõ Plt SJn, -i hrv Muh, Phl, -ä Tõs Kod, `männä Kuu VNg/n `mändä/ Lüg(-a, -i) Jõh; männ g männ|a Phl Hää, -ä Kod Hls; mäńd g mäńni JõeK

1. toidu segamise või kloppimise riist sel on suu `kirnu ja kiel `mändä (perest, kus piim ilma võid tegemata ära tarvitati) VNg; `männaga `liigudetta jahu`putru, siis jahud lähevad üvast segamine Lüg; `Putru `ühtälugu kies ja siis tuli kloppida `männäga `ninda`kaua, kui õli küps; Mehel käppä kui `mändä (suur) Jõh; mänd `olli ja sellega `löödi `eetsi ja takatsi (võiteost) Muh; putku sees `tehti vöid, mänd oli, senega virudati ja vöi läks kogu Käi; seal oli üks mänd, sellega tõmmati [võikirnus] `vurradi `vurradi üles ja `alla Mar; meitel oli koa mänd, kadaga puust oli Kir; mänd oo männa puust `tehtud sakilene ja arulene, klopib pudru päris vahule Var; männad tehatse kuusest, mänd ei ole ea, sehuke pude Vän; mänd `oĺli, kellega `putru segati, see `oĺligi männa või kuuse ladvast Hää; võitegemese mänd oli neĺla aralene Rap; võid klopiti mäńniga, sie oli kas lepapuust või kadakast `tehtud JõeK; Naine - - võtt koorepüt́i omale koe reite `vaele ja kukkund männaga taguma Amb; ega‿sis nüid `mända enamb palju pruugita, liigutatakse samate puu lusikaga ja kuda `suadakse; tegin pudru `mända, ega seda muust kua `suagi, kui männi ladvast Kad; viie aruga mänd õleva viĺjä mänd, neĺjä aruga õleva näĺjä mänd, si̬i̬ nägeva `nälgä alate Kod; männaga segatakse pudru, `visvliga `körti Ksi; võid `tehti kirnus - - männaga lõid tükk `aega, oli koos Lai; männäge se˛ets `putru, levä juurt paned, `männä jälle vaja Hls

2. lutsuõng lutsu mänd on nagu pudru mänd, pikad arud, männa ladva õtsast lõigatasse; nüid tievad vasktraadist kõhe männad. `litrikesed vaskketile aga `peale panna ja mänd `valmis; kivi jäärest vedasin männaga seitse `lutsu `välja Trm; `lutsa püiäväd, siis on mänd, viis `sarve ja kulj́os küĺjen ja punased lõngad vedetud Kod

3. teat motiiv rahvuslikes kudumites ja tikandites muidu `olli [vatt] must, aga punasega `ollid männad `sisse kojotud; kapetate ülemised otsad `ollid kirjutet, seal `ollid männad; mõned tooli põhjad‿o männilesed, üks mänd sii, teene sii; lappidega kiŋŋad `ollid - - kõredega männad `tehti `sisse, õbe kõredest männad Muh

nakilene nakile|ne g -se Mar Kul Var Nis

1. sakiline naistel `toodi koa särgile nakilest `paela; [aaloel] oo suured rammosad lehed ja nakilesed ääred Mar; männa mundid, need oo `väiksed, nakilesed Var; `võt́sin need [pommi] killud uvitese pärast, küll olid sakilesed ja nakilesed Nis Vrd näkiline

2. (teat kangatoim) nakilene oo neljä niiega, muist lõngad jäävad `kõrgemad Var

3. (teat ogadega kala) nakilesed olid tormaga `mõrdas; nakilesed oo ogadega Var

nelja `nelja RId/-ä Lüg/ Jäm Khk Jaa Pöi Muh Vig, `neĺj|a Trm Lai, -ä Kod; `neĺla Pha Mar(-ll-) Mär Saa Juu Koe Sim Plt, `nellä Mar Har, `neĺlä Rid Ris Juu KJn Hls Krk Hel ülejala, kapates obone `juokseb `neljä Lüg; Obused panid `juoksuga `nelja IisR; se oli kut obu oleks `nelja `jooskend Khk; Obu läks siit `nelja karates `mööda Pöi; läks aga tulist `nelja Muh; sõidab obosega `neĺlä Mar; Mehed akasid oostega nelja ajama Vig; obene `kartis midagi, akas `neĺla kihutama Saa; kui obune jooseb sedäsi kaks `jalga korraga, sis on `neĺlä joosmene Juu; obune läks `neĺla Koe; ku ma `talle selle `jõhkama kierutasin, sa paraku kudas ta siss lidus `neĺla Sim; ja ike `neĺjä kihuta, et kelläd üväss eliseväd Kod; joodikud ikke tikkusid `neĺja ajama, `tahtsid nigu `uhkust näidata Lai; obene ju̬u̬sk `raavelt, obene ju̬u̬sk `neĺlä ka, lõhk i̬i̬st ja taga üless Krk; mia panni `neĺlä tuleme Hel; obõst `aie üle jala `nellä Har Vrd neljüisi, nellu

nelja|päev (põhisõna sag lühenenud) nädala neljas päev `nelja `pääva `ehtut pidasitte - - `käidi külas `muistatamas Jõe; `neljäbä `õhta õli sie [pruudi] `kuulamise `õhta Lüg; Neljabe oomiku vara Jäm; se‿oli - - neljabe Pöi; tuna oome oo neljabe Muh; neĺlabä oli `jälle supp Rid; neĺlaba `õhta `keidi `kośjas Kul; täispulmad akkasid neĺlapäeval, neĺlapäeva omikul tuli rahvas kokku Vig; kas neĺlaba või `lauba `lasti kari esimest kord `väĺla Han; Neljäbä [on] `siokõ puõl pühä Khn; naesed köevad viduksel neĺlaba `õhtuti Aud; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti, ku midagi ära `kautada taheti Hää; kas suab neĺjäbäks `vaĺmis Juu; voki tööd ei teht neĺlapäeva `õhtal HJn; iga neilabä oli `kohtu päev Amb; vana kuu neĺlapäe tuleb `eŕni külvata Rak; mitu neĺjäbäd on `mü̬ü̬dä lähnud Kod; neĺjaba oli nägus - - kes neĺjaba süńdis Lai; Neĺlabad `peeti nagu `pooldis pühaks SJn; neĺläpääväl `peeti siss ämäriku `aiga Trv; tulev neĺläbe om kadripäe Krk; kolmaba ja nelläbä om tü̬ü̬päiv, `i̬i̬sspä ja tõõsibä sellipäiv Nõo; neĺlabä ommoku lät́sivä lugema opetaja manu TMr; nüid nelläpääva `viidäv ärä (vasikast) Rõn; nelläbõ om tiä `sündümõsõ päiv Krl; paastu aol `peeti egal neläpääväl `kerkot `pääle `lõuna Plv; Neläpäiv võit `kõ̭ike töid alostada, niisama tõõsipäiv Räp; neläpäävä lää minemä Se; suur neljapäev lihavõttepühadele eelnev neljapäev `suurel `neljä `päiväl `käidi kerikus Lüg; suure `reede ehk nelläbe keedäd munad `valmis Mar; vares muneb suurel neĺjäbäl esimese muna Kod; üteldi, et suurel nelläpäeval nõiutass Ran; Suurõ neläbä oĺl neh jäl˽tu̬u̬ kama teǵemine Rõu Vrd neljaspane, neljas|päev, neljassene

neljätämä neĺjätämä Kod; neĺlitem Krk

1. neljaks jagama neĺjätämine - - tuadasse suur õun ja lõegatasse liista neĺjä inimese vahel Kod

2. neljakaupa panema kangass‿o lai, sa võit mõne neĺlite; sa olet `väege paĺlu neĺliten, ta (lõng) tule puu paks Krk

nuut1 nuut́ g nuudi Mär Hää Saa Ris Juu Sim Plt KJn Trv San Krl Har Rõu Plv Vas Se; nuut g nuudi Sa Muh Vig Tõs Khn Tor Iis Trm Kod Hls Ran Puh, `nuudi Kuu, `nuuda Lüg; `nuuti g `nuudi Vai; p `nuuti PJg Krk Hel

1. (punutud) piits obuselle `andand `nuuti, [hakanud] `neljä menemä obusega Kuu; `karjatsed tegiväd `endale `nuudad Lüg; nuudib nuudiga läbi Mär; Kui muedu aru sua‿mtõ, tulõb `nuuti anda Khn; nuudiga aavad `ratsanikud obesid Saa; elo‿al oli nuudiga peksetud Juu; tien ühe kuera nuudi Iis; nuut one nahass - - nuudigä lü̬ü̬b - - nõnna et nahk `lõhki Kod; soorast tehässe nuudid KJn; küll teil lastass `nuuti `seĺgä tõmmate Krk; `mõisa tingi pääl käesive, sääl olli `nuuti saanu Hel; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; `tõmba obõsõlõ `nuuti, küll ta siss lätt Krl; säärätse nuudiʔ, viiś `vitsa kokku paĺmitu; ku `mustlanõ nuudi `väĺlä võt́t, siss `oĺli `lätläse `kaonu Har; vi̬i̬ leevä pääl ommavaʔ kartsuh, `nuuti ka saavaʔ vahepääl Se

2. kokkukeeratud kimp, kahl, tuust a. lina- või kanepisõõre linad, kanebid pannasse `nuuti Khk; `söörded olid veel lahti ning `nuuti `keermata, `nuutis vöis mütu sööret `olla Krj; too aidast poar `nuuti linu Jaa; Lina nuudid `siuti ikka kaks kogu ja `pandi `aita õrre `piale Pöi; kanepid keerdasse `nuuti Muh b. õlenuust `joulu`ehtul, siis `tehti olest `nuudid, `millega siis `jälle `lapsed `juoksid ja löid `jälle ühele `toisele `nuudiga `selga Kuu; nuudipää, noored mihed kεisid õlist nuut oli seläs Mus; lapsed tegid `nääri `nuutisi - - nee palistati ölest Krj; Nääri poistel olid nuudid käe - - õlest palmitsetud nuudid Pöi c. juuksekrunn tüdär`lapsi pää on `nuudis Vai; Kui tüdrugad olid juba leeris keind, siis keisid keik juuste nuut kuklas Khk; pikad `juused, keerutad ää, `pöörad `ruĺli, `öetasse `juused `nuutis PJg; `juused tehasse `nuuti, pestasse pia ää, veanatasse `juused otsa `piale kokku Plt d. (muu nutsak) rätik on `nuutis pεεs Ans; obuste ännad olid `nuuti `siutud; adra `kurku pannasse nuut `sisse, kui vesi vagusid `aetasse - - kadagatest ning `okstest, millest `juhtub Khk; Naised keivad rätikud nuutis ümber pεε Kaa; vörgul päŕss sees, kalad olid püsut `päŕssi `keerand, kala `sölmis ta nuudiks kokku Pha; Kui leiba sõtkuti, pandi ikka rätik nuuti piha Pöi; `enne kui `kaugemale `mindi, eenad `pandi `nuuti. nuut nigu suur köis keerutati `valmis, siis tuul ei viind ree pialt ää mette Tõs

nõnda nõnda Pöi Muh Var Vän Hää Saa Kos JMd Äks Vil M Ran Puh Kam San, `nõnda Lüg Jõh IisR, nõnna Muh L K I, `nõnna Jõe IisR Mar, nönda Sa HMd, nönna Noa Ris, `nonda Jõe

1. sedamoodi, sel viisil, selliselt `Nõnna me ei `jõudandki keriku `menna IisR; vahel ikka sai seda part lüketud - - kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; Koer akkas nönda `aukuma Kaa; mehed ep epita ennast nönda mette Pha; Süda peksab nõnda kas üppab rinnust `välja Pöi; lipp `nätab nõnna, kut tuul oo Muh; ikki oli `enni kordkarjane - - pereaaval `keidi, `nõnna metu `looma sol oli Mar; kuhu sa nüid nõnna joosed Aud; Nõnda nid põllud kõik üles `tehti Hää; enne põld ju `arstisi nõnna Kei; kanad võtavad `tuoreid kardulaid, kohe nõnna kugistavad `alla HJn; nied sääred olid siis neil kapukatel teist`muodi, nõnna lühemad KuuK; mahla `laskmine käib nõnna, `enne tuleb teha puust mahla tila Amb; riisikaid nõnna kui sita`sieni `kasvas uńnikus JJn; `pańdi villad `sisse ja liigutedi iga pää kaks `korda - - nõnna üks nädal Sim; nõnna elasime vanast Iis; kuda vanemad, nõnna lapsed Kod; minu pääväd on lähnud kõik nõnna MMg; nüid on nõnna säädetud, et lõõsk `väĺla ei tule Äks; inimest läävad väga laesas kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; mis sa nõnda `müllät Trv; su̬u̬ kasel om ümäriku lehe, ei oole nõnda saḱke sehen Krk; vai nõnda siss inimestel raha käen `olli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; mia taha egä tü̬ü̬d nõnda tetä, et ärä saab tettuss Puh

2. sel määral, sedavõrd; väga, eriti `nõnna iad olite `süia, et süöks viel `präägu (angerjatest) Jõe; sie mies on `nõnda kokko `kuivand Lüg; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; on küll nönda vihma väärt, aga ei tule Mus; täna lämmatab nönda lobjakad Jaa; Sa said selle nõnda ruttu `valmis Pöi; odr oo nõnna kumeras ja kõveras Muh; tohe mette `laska [ahjul] nõnda valjusti tõmmata, `tõmbab tule `korsnast `välla Var; nõnna `vaene inime Tor; sis‿ma `astusin justnagu - - pasa unikos, nönna tüma oli Ris; kellel olid nõnna paksud `juuksed, tegi kaks `pat́si HMd; minu kääd on nõnna ullud tormid, ei nad tee änam kedagi Juu; ilm nõnna `umbine, ei sua ingatagi Kad; tõese aśja `piäle tämä nõnna imuline Kod; mütad vahel müttavad nõnna maa ülesse Äks; magab nõnna magusasti Ksi; pliit oli tuas, ega ta‿s nõnna veike old Plt; tegin pattu ja jäin nõnda `vaesesse Vil; nonoh, nõnda vana sa küll ei oole Krk; rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu käega `kinni võtta Kam

3. umbes pitka varrega müt́s, üks nönda (u 25 cm) pit́k oli see vaŕs Kär; pää on kesk `päikest, nönda kellu `kümne, ühü`teisme `aegu Pha; Katsu siis nõnda `lõuna `paiku siia `tulla Pöi; tubli vana poiss õli, nõnna `uassa neljä `kümne Kod

4. (ühendsidesõna osana) nõnda et nii et see oli ranna `ääres, nönda‿t vesi kεis oue Jäm; vali tuul nönda‿t ajab sia `püsti Khk; sadas nönda‿t `laksus Kaa; pia valutas nõnna‿t JJn; kahe otsa pial virutati, nõnna et kurikas `plaukus VMr; kõva leib, nõnna‿t murra `ambad ära Iis; kari käis raiasmikus, siis oli `piima nõnna‿t Lai; kõva `piägä obone, kisu nõnna et KJn; küll meie müllässime karjapoesiga nõnda‿t ärä `väśseme Puh; nõnda kui ~ kut 1. (just) nagu, otsekui Nad olid suured söbrad, nönda kut säŕk ning perse Jäm; laps `karjus nönda kut ratta pεεl Khk; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; obune pidi koguse aeg nõnnagu `sörki `laskma JJn; magab muas nõnnagu vana mauk VMr; käib nõnnagu uksed paaguvad; koeval aal tuli nõnnagu jõgi juakseb Kod; pääsukesed vahel - - `laulsid nõnnagu käras Ksi; `juuse om kohevel nõndagu kuhja lava; `vihma tulep nõndagu aĺl puha Krk; veri ju̬u̬sk nõndakui oja; käe varre olli jämedä nõndakui tõese inimese kindsu Puh 2. niipea kui, nii kui nöndakut lae `paistama akab, poiss paneb `randa `sinkama Mus; lati ots oli `pehkind, nõnnagu [lehm] sarved `sisse lõi, pudi taga; laugas on `jälle nisuke - - tüma koht, nõnnagu `piale lähed, vajud kohe Kad

Vrd ninda

1. nädal või teat arv nädalaid vana `neljä nädäläselt, siis `viedi [laps] keriku ja `ristiti VNg; nädaline vasikas juob `suoja `piima; midä sene nädälise `luomaga tehä, midä senest tappa saab Lüg; `ostsime ühe kolme nädalise `pörssa Khk; Vana suri ää, pisike nelja nädaline vars jähi `järge Pöi; nädaline laps Rei; kui [laps] sai kolme-neĺlä nädaleses, siss akati varusid pidama Vig; Vasikas sai juba nädaliseks PJg; laps alles nädalene Hää; mina olin viie nädaline old, kui kosnas `tehti Kei; ega ma nädalasi `põrsaid veel müi JMd; omal alles nädalane laps ja juba lähäb kodunt ää VJg; nädäläne poiśs on mul kodo Kod; miu lapsed - - said riśtitud kõik kahe nädälisest päräst KJn; miul `küündlepäevä aal `ku̬u̬le ärä lammass, kate nädäline talleke jäi maha Trv; nädälise `põrse Krk; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viie nädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo; ma os `tahtunu neĺlä-viie nädälit́̀si `põrsõid `ostaʔ Har; joba nädäline latsõkõnõ Plv

2. nädala või teat arv nädalaid kestev `metsas on kahe nädaline töö Khk; `Praegast on `saapad nädalised poisid (peavad nädala vastu) Krj; see oo nädaline töö Muh; nätäline tü̬ü̬ Rõu

3. nädala või teatud arv nädalate jooksul saadav, kulutatav jne; nädala aja peale ette nähtud nädälaine `tüöline VNg; Nädalane palk `olla taale ede maksetud ja minema saadetud Pöi; Kahe nädaline leib sai ete `tehtud Kse; nädaline lebakot́t oli ligi [koolis] PJg; einama oli `kaugel, sai nädalane toit `kaasa `võetud Tür

nälja|mänd neljaharuline pudrumänd viie aruga viĺjä mänd, neĺjä aruga õleva näĺjä mänd, neĺjä aruga ärä tu̬u̬ `mändä metsäss, ikke viie vai kuuedegi aruga Kod

onn1 ońn Muh Mar Var Khn, g ońni Mär Tor Hää HaLo Juu JMd Koe I Plt KJn Rõu, onni Jäm Khk Vll Pöi Vig Kse Tõs VJg Kod Trv Hls Krk Ran Puh San Krl; onn g `onni Kuu

1. osmik, hurtsik möni elab pisikse onni sehes Vll; se oo muedu üks maja ońn Muh; ühü inimese elämese jauss oo ońn Tõs; üks ońn on, õiged maja põle Hää; pisike lagund ońn Nis; on üks suitsu ońn, kus elab koa Iis; si̬i̬ mõne maja, si̬i̬ om ju muedu üits ońn Trv; mea sääl onnin küll ei eläss, ma lääss säält `kuulmed ja nägemed Krk

2. kerge (ajutine) peavari, ööbimiskoht või spetsiaalse otstarbega ehitis a. kalamehed elasid `onnis Khk; Olid põllul sigade `karjas, siis tegid kividest mätastest onni Pöi; ońn, kus tal keik asjad sees oo - - mõrrad ja võrgud Mar; eena `aegeski teevad inimesed `metses `ońnisi, lepa `okstest ja Mär; karjatsed on `ońnis vihma`varjus JMd; tiämä onni, kos vihma`varju lähmä Kod; karjatse teeve `ońni, `väike, siantse lepä `malkest Krk b. õle-, põhuküün ońn on suur ruum `neĺjä `kańti - - õled seesäväd ońnin Kod; Tüdrukud vanass magasid ońnin, kus põhk sidess MMg; `viidi põhud `ońni Lai

3. heina- või viljahunnik ońn tetti pikk ja `ahtake, rehätävved `panti perätside üitstõese `pääle; onnin `olli `aina niisama paĺlu kui ruan; aenad `panti edimäld `onni - - rõogu `mu̬u̬du tetti, `piklik Ran; vili veetass `onni Puh

ost2 ost g ostu Jäm Khk Pöi Mar Tõs Tor Ris(-o) Juu KJn Trv Hls Rõu, `ostu Kuu; n, g `osto Vai; g ostu Jür JMd Koe Iis Ksi Lai Krk Räp, `ostu Hlj IisR, õstu Iis Trm; ostu- Kaa Pha Muh Emm Mär Vig Mih Tõs Khn/osto-/ Hää KuuK Pai Kad Rak VJg Plt Hls Hel Ran Kam Har Plv, `ostu- Jõe VNg, `õstu- Lüg

1. ostmine `Neljä mihe `pääle lappisimmegi sen jau raha kogu, et `arvasimme `laeva ostuks `jatkuma Kuu; Ei mina `mõista sedasi `ostu pial elada nigu nad `linnas elavad IisR; vööritseja mees toedab ennast ostu ja müigiga Tor; kohad läksid ostu `alla Ris; kel põllu peält kedägist `soada põle, see eläb ostu varal Juu; eks ostu varal ole vilets küll elada JMd; puha ostu naeal söö Ksi; ostu pääl inimesekse, mis tal sääl iki anda olli Krk; [talu] ostu ala `võt́mine oĺl katõ`kümne nelädäl `aaśtal Räp

2. ostetud ese Ostud on `tehtud, võib `jälle `minna Pöi

parrõlinõ parrõlinõ adj < pars neljä parrõlinõ laug oli Khn

pidi1 pidi üld, pit(t)i (-t́-) T hajusalt V postp (ka liitsõna järelosana)

1. mööda, piki (liikumise või paiknemisega seoses) Ma kei teed pidi; Vesi jooseb raavipidi Kaa; Lumi sulab, vesi jooseb nörinal katustpidi `alla Pöi; all pidi mäge, mää veeru all oli talu LNg; taĺvti̬i̬ käis laialt, `soosid pidi Äks; vihistab maad pidi lund, nagu jäness jookseb; poisike klaaberdab tuba pidi Lai; tuli üt́s ull, si̬i̬ käis siin `nurmepidi `kõńdman Trv; lätsid `kaari pidi, leid rehägä alumatse külle üless; laits ju̬u̬sk tanumat pidi tolle valuga, es saava siss kudagi tedä `kińni Ran; `küinlä rasu jooseb kõ̭iḱ `alla küünäld pidi; mütt käib maa-alust pidi; `tuĺli üleväst redelit pidi `alla, ime, et ta pää `pääle es sata Nõo; `kullõ, kaśsi `kõńva katust pit́i; säǵä kihutanu vett pit́i edesi ku kohhin Võn; üte [herned] lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti; suure ti̬i̬ vi̬i̬rt piti `oĺliva `kartuli Kam; `mustlase talusit piti `kõńdseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; tiä `aeti `ilmapit́i `ulkma San; käüd mäe `küĺge pidi Krl; kesäliĺl kauss `puhmo, lätt maad piti edese Räp; viisi‿i tü̬ü̬d tetäʔ, lät́s ar küllä pit́i ooĺotamma; lät́s tu̬u̬d ti̬i̬d piti kodo minemä Se

2. millestki kinni hoides, millegi küljes või millegagi kokkupuutes olles tema on oma kättega igal puol, igal puol käsi pidi sies Jõe; vedäs `jalgu pidi tõist (kassi) Lüg; `pulmade pεεl sai `ühteteist `kinni takistud `ända pidi ja püksi persset pidi Jäm; kannetpidi sai `lähker `selga `vöötud Kaa; Piibu pits oli see, mis `otsa pidi suus on Pöi; ma võta obuse tukka pidi järele ja vii ää Muh; üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm; `kindad `seotaks söldust pidi kogu ja eidedaks varna `otsa Käi; `kiskusid `karvupidi `kõrtsis, `juuseid pidi Rid; saadan so sabatpidi `õue, kui sa ei `kuula Mär; kalad pannasse `lõuga pidi [varraste] `sisse ja siss `kuima Aud; `kraaplesid, mehed olid kohe kõripidi koos HMd; vasikas siuti `jalgupidi `kińni ja `pańdi vankresse Kos; vilja kot́t on suudpidi muas JMd; siga‿o piäd pidi aia vahel, perset pidi ei jäe `ilmangi Kod; jäme paĺk oĺl, si̬i̬ `oĺli `otsapidi seasi maas SJn; sääl (püstkojas) oĺli sedäsamati puu `pantud, pada olli `sangapidi otses Vil; Mi̬i̬s olli esi kesspaigan ja juh́ts ohelikud pidi obesid Hls; konn olli `kintsupidi kähen Krk; lippu es olegi, lipp ärä lõegatu, paĺlass vaŕs tüvepidi peon Ran; sü̬ü̬k om lavva pääl, kassi om nõ̭napidi sehen Nõo; `köütnü kaits suurt kot́ti kokku suud piti Kam

3. märgib millegi toimumise viisi ja laadi, mingil viisil, mingit moodi eks seda [kala valmistatakse] molemi pidi, `pannuga `kiedeta ja pottiga `panna ja Jõe; viis samu õli igä pidi, neljä `kandiline tükk ja `sinne sai siis kuorm sitta Lüg; näete, kui vaestpidi elasid ühekorra rahvas Ans; see äi sünni kudagit pidi `siia; see riie `aitab mölemit pidi Khk; Muist purjusi panta tuule järel, teised tuuld püüdma, laev äi lehe siis änam edasi, vaid triivib külgipidi Emm; see pole kuidagi pidi `öige Rei; ei saand kudagi pidi akkama Kse; Mõni keerutas paremkättpidi, mõni pahemkättpidi, kui seda `nööri `tehti Tõs; kurn ja sõel, `kahte pidi `öeldakse PJg; Penk`vanker on pikk `vanker - - külipidi istutaks pääl Hää; tuleb seda koa ette, et vesi juokseb `kahte pidi HMd; suur paas, kuus `jalga igapidi lai Nis; `mõtlesin `mitmet pidi; `istus `seĺgäpidi `vastu tuult Juu; ärjad pusivad või ärjad `kaevlevad, mõlemad pidi `üöldakse Tür; `kiera `ümber - - sie puol, mis allpidi on, ülessepidi (lammast pügamisel) VMr; kuub ei ole `õiget pidi VJg; ise tõiss `silmä pidi vahib ku̬u̬l`meistrid; pitkupidi on kümme `süldä ja `riśtipidi on viis `süldä Kod; läksime kohe, sedäsi `külgepidi vahele KJn; `eśti keerutasse kuripidi ja pärast `lastasse kokku iapidi SJn; kudagit pidi ei anna tetä Trv; ma ei `ütle sul mitti `kumbakit pidi; vana maja om küllispidi vajonu Krk; nigu kekätsid olliva, kägisiva kõegi pidi Ran; kes kehv oĺl, tu̬u̬ sei `väega vaest pidi Võn; igäpidi om ää, ma‿lõ mõlõmbit pidi eiśs (ise) tennu ja söönu ka tidä San; kõigi pidi om halv Plv

4. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi üks `seitse`kümmend `mietrid või mis ta oli `kõrguse pidi Jõe; Nime pidi on neid (tuulikuid) sii `paergus veel viis tükki olemas, aga õieti `kordas pole nendest änam `öhtegi Pöi; Luuslańt on laisklemine, nimepidi on ta tü̬ü̬s, aga kätt `sirgu ei aja Hää; küĺmtõbi `õikund inimest nimepidi piltl Ksi; lugu pidi om küll neid viiś tükki, paĺt lugu pidi inimese - - ei ole tü̬ü̬inimest üttegi Krk; üt́s süli lai `oĺgi tu̬u̬ põld, `hinge piti `jaeti; mul `väega mi̬i̬lt piti Se

Vrd pite1, pitih

pind pind g pinna eP eL, `pinna R(n `pinda VNg Vai), pinnu Hää Saa JMd Tür Sim TaPõ Plt KJn SJn eL, `pinnu Lüg IisR; pend g penna Mar Mih Juu; pjõnd g pjõnna Khn

1. millegi välis-, pealispind `pinna puold on `palki kova, aga siest on mädä Vai; Paranda pinnad õerutse naa libedas, et kuku pikale Han; üeveldamatta puu on koreda pinnaga Kad || tasapind ühes pinnas sa pidid ta nii `oidma (võrku kaladest tühjendamisel) Hää

2. maapind; maakamar, pinnas tieb küttist, paneb agu `servast põlemaie, pind `kõrbeneb siis Lüg; Vikkast õli `liiga maa teral, siis võttas `pinda `müädä Jõh; jänese `kaapsad, pisised lehed kasusid maa `pindas Vll; `mulda `rohkem, ää pind Hää; kui `vihmä tuleb koeva moa `peäle, teeb penna natuke märjäks Juu; meil on ia pinnaga mua JMd; mõni on ia pinnaga mua, teine alva pinnaga Trm; siin on `pehme pinnaga põllud Plt; maa pind võip olla liivane vai savine vai kruusane, kuiv, like Kam

3. veekogu ülemine piir, selle pealmine kiht Kerd oli kala`parved `pinnass, `toinekerd `jälle sügävämäss vie all Kuu; kilu `vergud, `nendega sai `suuremb osa `pinnast `püüetud Hlj; ku tahid peris `pinda `panna nied `võrgud, siis sai `nende `korkidega `võrgud `pandud, nii et `pinnal `sõisasivad Lüg; [hüljes] ajab vie `pinda enese, saab `luhti Jõh; kilu ei ole üsna vee `pindas Rid; `laosed `oidvad võrgu vee piäl, `pindas Tõs

4. (elamispinnast) tämä pojal enamb sääl `pinda‿i õle Jõh

5. a. terav puu (ka kõrre vms) killuke, tükike rukki `korrest lähevatta `pinnad `jalgu VNg; pind `torkas `piusse Lüg; ne `lauad on nii `pindasi täis, et `justku ogad Vai; ma ajasi omal pinnad `jalga Khk; Küll sii va tamme pind on ikka valus ihu sihes Kaa; Said sa pinna käe sihest käde Pöi; Pinnad `tahtvad mädanema akata, tää, kas ma saa ise selle pinna käde Rei; nõelaga pead penna kääst `vällä `võtma Mar; [leiva] viilukas `pandud siis päävä kätte `kuivama ja [sellel] oli siis nii `püśti pinnad sees ond, et olid sellega pääd sugend (aganasest leivast) Mär; Pend `turkas sõrme kööne `alla Mih; Võta nõelaga pjõnd mio `peiläst `vällä Khn; ma es saa `pindu kätte Saa; ema oli noppind `pindasi tagumikust `väĺla HJn; akkab mädanema ka - - kui `pinda kohe `välja‿i saa Amb; mul on `umbes `aige old, kui pind lääb `sisse VMr; pind läks küine `alla KJn; ai käe `pinde täüs Hls; ku lavva serv om tasane, siss om ää `mõske, ei lää pind käe `sisse Nõo; kui ärä es puhasta, olliva kahrukaara pinnu leevä sisen Kam; leeväküdsämise vańn om `väega `pindlikanõ, maʔ ai hennele sõrmõ `sisse pinnu `leibä `kastõn Har; `pinda enämb kätte ei saaʔ, sügävähe om lännüʔ Plv || piltl esite kisu palk oma `simast `vällä, siis akka `tõise `silmast `pindu `kiskuma Lüg; Teise `silmas nääb `pinda, aga `palki oma `silmas ei pane tähäl Han; on temale kui pinnaks `silmis (häirib teda) Ris; eks inime näeb ikke teise `siĺmas `enne pinnu ää Tür; mea ole ku pind silmän tal Krk; tõsõ siĺmän näet sa `pindu, umma `siĺmä ei näe `paĺki Har b. (torkivast tundest surnud jäsemetel) käsi on surd, ajab `pindusi Lüg; jalg suri ära, nüid kut `pindu täis Ans; käsi surnd, nagu pennad turgivad Juu; kääd ajavad `pindu VJg; jalg aab `pinda, ärä surenud, ei sua `piäle `assu Kod; tunned kohe, et pinnud kui särinal käivad Ksi; käsi `pinde täüs, ku käsi är koolu Krk; käe kooleva ärä - - aava nigu `pinde `väĺlä, ei saa muud, ku õõru ja pitsitä Ran; jalg om vällä˽kooluʔ, ku˽`naksi `käümä, siss `naksi `pindõ ajama Har c. puitunud kiud va `puine leiges, `pinda täis Käi; Kuiva `suiga - - kaalid nii `kuivi `pindusi täis Hää

6. lauaserv, pindlaud `laua `pinnad `loigeda `vällä VNg; sae`laual kahel puol `jäävad `pinnad `järgi Lüg; Kuuri sein on `pindadest Jäm; `laudu servatasse, tömmetasse pinnad maha küljest Khk; Pindadest saab lae klotsisi ja pöledus puid Emm; läńkaid oo laua `pindest `tehtud Var; palgi `saagimese `juures jäävad pinnad üle Tor; pinnudest saab tule puid Saa; igäst paĺgist saab kaks laua `pinda KJn; ku `palkõ lõigatass, siss nu̬u̬ tükü, mis üle jäävä - - omma pinnuʔ. ma osti henele süle `pindõ Har; ma˽käve, et vaest saa vabrigu mant `pinda Vas

7. a. lehtpuu koorealusest kihist kistud riba; ka puidust laast üldse `aava pind, sest `painetasse `siula kered Lüg; villakorvid, no nee on `pindadest - - männi `pindadest Ans; Löhmuse `pindadega oli ka sööla ja sarjakeresi kogu `pandud Kaa; sõela põhi oo kuuse `pindadest Muh; peks - - oli puust, pinnast oli ta `tehtud sedamodi Noa; tamme pinna - - õhuksed, muedu saa täda kududa mitte Kse; jahumat́t, koolutud aavapuu kere, `vahtrabu pinnaga õmmeldi kokku Var; külemit - - aava pinnast painutud Kos; korvid tegid puu juurest ja sarap̀u `pindadest VMr; tiht sari `tehti kua neist `pindudest, `vahtrad `aeti `lõhki Trm; aavapuu pinnust tettänä sarja kere, aavapuu `pindel `lastana suvi `aiga - - saesta Nõo; sarja põhi olli pinnudest, pind olli pääl kummõr ja libe, et terä läbi lät́s Kam || ani sule `pindudega nõeluti `kińni [karbi] kere SJn b. pilbas, puutükk männa pinnaga [pani maasikaid] suhu Vll; mis sa muidu `pinda kisud puu küljest Muh; `piirda panemise pind Kod; kirst oĺl kõ̭iḱ puha puruss `lü̬ü̬dü, periss pinnõlõ `õkva Urv; meil oĺl mõtsan `pikne suurõ puu periss pinnalõ löönüʔ Har; latsõn ma - - näi, ku `pikne lei kuusõ, pinnu˽käve kauõndallõ Rõu; võta˽kirvõss, lü̬ü̬˽`pinda Plv || kübe, ebe ei ole mitte lume `pindagi maas Muh; raud lätt `ki̬i̬mä nigu vesi, pill `pinda Har

8. puu lõhe, pragu kui loogal pind pεεl on, siis `keertasse nöör `ümber, muidu leheb `katki Khk; Vingelkaigas vettas pinna peele, saab näha, kas peab öhtani vastu Kaa; mõnest kohast on puu `pehmem, teine poolt on kõbem. teine pool võtab ennast `kat́ki ka, a teine pool kisub `pinda Tor; laud är kulunu, akkas `pinde üles `aama Krk; mõnikõrd sai nii illuss jalass, et luśt `kaeda, aga mõnikõrd ess paenu nii, võt́t pinnu üless Nõo

9. okas, oga, astel `Permand on `kuuse `pindu täüs varisend Kuu; Pind `torkab, ei saa `kääga kibu`vitsa `murda Lüg; saksamaa kuusel `pehmed pinnad kut jugapuul Jäm; Pind oo uhagal vahe kut nööl Khk; [mesilaste] `perse `külges on pind, kui vihaseks lähvad, siis [pistavad] pinnaga. oomiku on pinna viha `suurem Kär; Kadaka pinnad oo ergud pölema Kaa; viherbu, ka pinnad `küĺges Vll; Suur tõuk `roomas maas, suur pind oli perss Pöi; ohaka `pindasi läksid kääd täis Mär; Kõiksugu praht läks ju [rehe] rabamisega - - särgi vahele, ja kos veel need õhaka pinnud Trm; siilu pinnuge sorgi ammast, sõss ei valute änäp Krk; soe`uibu om suuremb kui kit́se`uibu, terävä pinnu küĺlen Ran

10. pii, pulk `Piiral olivad `pinnud IisR; kui sua pind kat́ti lähab, siss on tükk tööd, et uut panna; iga `paasmes oĺli kolmkümment `pindu, `lõngu oĺli `paasmes kuuskümmend, vat iga pinnu vahele `pańti kaks `lõnga Saa; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni Trm; ku suab [linad] ärä `suetud, pane kaŕbid pinnudelle `piäle, mueda nürid ärä pinnud; puu `pindega äes; ku tõurehi tallatud, võt́id neĺjä pinnuga rehä; `tõrva `lastse arja pinnude `sisse, `täiu tõi `väĺjä Kod; kaks `lõnga piass arilikult olema pinnu vahel, si̬i̬ laudlina on [kootud] kolm `lõnga pinnu vahel Pal; ennemast olid puu suad, pinnud puust Plt; `kraatsmise jaoss `oĺli lina ari, tol suured pinnud Ran; [kuslapuust] pinnuʔ saiva `nilbõʔ, niguʔ vaśksuga sai Räp

11. peenike kalaluu `Värske särg on muidu kena küll, aga irmus pailu `kontisi ja `pindu; Lutsu liha on magus ja ilma `pindateta Pöi; ahvenas on `kangesti nisuke końdine ja `pindasi täis Rid

12. (muud juhud) sia pekki `kõhta mõned `ütlevad sia pind, `pinna liha ja tai liha; on `niisuke `laisa `pinnaga, ei akka kedägi tegemäie Lüg; Purjus peaga akatakse äga peale pinda kiskuma (tüli norima) Pöi; mo reie pinnad (lihased) oo `aiged - - kui sa paelo köid, siss pinnad jääväd `aigess Vig; tien `sulle pinna `piale (annan peksa) Koe; nüid om elu vällän, muud ku akkame `pindu (nahka) `tõmbame Krk

plettima1 plet́tima, (ma) plet́in Rid Mär Lih Hää Kei KuuK JMd Koe VJg Sim IPõ Pal Äks; plettima, (ma) pleti(n) Jäm Emm Mar Han Hää Kad Trm, plettin Lüg(-maie) Jõh IisR; `plet́|ma, -mä, (ma) pleti(n) (-t́-) Kod MMg T Krl/-mõ/ Rõu Plv Vas

1. palmitsema, punuma, põimima a. juukseid `Juuksi plettitasse ikke `kolme aruga IisR; `juuksed läksid `lahti, peab uuesti `kinni plet́tima Mär; `kaŕmi `juukseid oli parem plet́tida, nad ei lähe nii segamine Lai; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l - - siss pletiti ärä, tet́ti kaits plet́ti Ran; naśtel olliva serätse laia lindi, nu̬u̬ pletiti `juuste `sisse Nõo; lännü `kerkode, `juusse löönu vallale, ei ole pletitu ollu Ote; plet́iʔ hiuss kińniʔ Plv || kui kiriku sõideti, `seoti obuse saba `sõlme, plet́iti ära, siis keerati ülesse Lai b. paela, köit jms Plettida võib `nüöri ka, `kolme ehk `viie `aaraga IisR; Lõnga vihid pletitse kua kokku Han; plet́i ohjad kokku JMd; plet́ti suab kolme ja neljä `keiga MMg; `sõĺptused sokil ja `kindal, plet́tisin kolme lõngaga Pal; `paela plet́itasse, `põlledelle ja kot́tidelle Lai; siss ku [ussid] uńnikun, kui rebinuva üksühest läbi, `plet́nuva sedä nigu keist KodT c. oksi, vitsu, õlgi kui `varbuse `aia latti õlivad juo `pandud, siis akketi `sinne vahele plettimaie `õksi Lüg; vitsa`korvi punutasse, piäru`korvi plet́itässe Kod; tuoli põhjad one pletitud MMg; õlemat́t oli plet́itud `õlgedest kokku, `võrkega oli plet́itud kokku Äks; aost aid tetti ka `lüńgä nigu `ru̬u̬dlist aid, aga ta pletiti Nõo

2. kääritud kangalõime palmima; kangast lappama Sai akkada `kaŋŋast plettima, sidusin `ristid, plettisin `kanga Lüg; sai `käärbute pealt maha `võetud - - teine plet́tis selle `kanga korra järel ära ja teine `oidis Rid; Pletitud kangas oo enne kudumest plettis, siis `aetse `teĺgede pial ja akatse kuduma Han; kangas on kokku plet́itud JMd; lu̬u̬puie piält `võetasse kangas maha, plet́itässe ärä Kod; pletiti kangas `telgi pääld maha, tõmmati niisama `sülle Ran; mia `pletsi nu̬u̬ `kanga sääl kokku, panni kärru pääle ja ai `mäele köögi läve ette, sääl panni jälle `vanni Puh; kui käärpuie päält maha võtat, säält `tõmbat nigu siĺmussede tõist maha, tolleperäst pletitäss, et siss ei lää langa segi Kam; Ma piä `kanga käärpuielt maaha `plet́mä Vas

3. peksma; (lüües) tõrjuma pidin akkama plettimaie `massuo·rikuid Jõvi `laadal Lüg; Vanamees plettind poisi kere nii läbi, et poiss pole änam `istuda saand Emm; kubjas plet́tind sealsamas teomehi Kei; plet́tis tema (koera) tagasi, no `ańdis `talle malakad KuuK; ta (Karl XII) Ruotsima siest tuld ja `vaenlane `vastu akkas ja plettis ta tagasi Kad; ta plet́tind tüdruku minema VJg; plet́i `kärpsed tuast `väĺla Sim

pukk1 pukk g puki hajusalt Sa, Muh hajusalt L, K I, pukki Lüg Jõh IisR, puka Muh Käi Mar Vig Pä Ris; puḱk g puki M T, puḱi V; pukki g pugi Vai; n, g puki Phl Vän, puka Emm

1. jalgadel alus a. (millegi peale asetamiseks; ka toestamiseks) Pukkidega laud - - sedä sis `viedi, kus vaja Lüg; mesibud oo pukkide pεεl; `viska pukk laiva külje ala Khk; paadi emapuu pannasse - - pukkade vahele, siis akatasse sõnna `külge `laudu panema Muh; eenä kuehad pukade `otses; lina `rookmese pukk, kelle `otsas linu roogitasse mõõgaga Vig; esimine [maja] piima puka juurest Tõs; tehi, kus paadid `jääre tulid, pukade peal `tehtud Aud; pukide `peale `pańdi paĺk, et saab jala üle jõe `käia Vän; Pukade `küĺgi `siuti `kińni, `lü̬ü̬di `kukrad ära Hää; õlle`ankur oli rihal pukkis HMd; pukid on all, lauad pial, soab üle jõe Nis; `kõiki sai keri`laudade pial teha, puki pial ta oli Sim; pukid on, kos piäl kivi (käsikivist); obess `rautatse, `pantse pukide vahele, kes ei lahe `rautata Kod; mõni `ropsis linu ka puki peal Pal; `purded tehasse `mitmet `moodi - - pukkide pial, `keskel paĺgi või laua otsad vahelite Lai; magamine olli rihen va pukke pääl Hel; kui sannan rõevast vanutedi, siss `säeti serätse puki `alla ja laud sinna pääle Puh; suur moĺd olli aiaveeren puḱke pääl; kui `oĺli linarabamise puḱk, siss `oĺli kätel nigu `keŕgemb Nõo b. (saagimiseks) `neljä jalaga pukk on, `selle `pääle pane puu ja siis `saagi Lüg; `saagimese pukid Khk; pukad, mise peal `laudu `saetse Muh; too pukk `siia, akkame ah́u puid `saagima Mär; enne `saeti pukke piäl Tõs; Tuõ pukad pjõnulõ Khn; puu`saagmise pukiga on parem `saagi Saa; `kõrged pukid, paĺk `aeti `piale, `saeti kas `lõhki ehk lauaks Nis; puid lõegatasse puki piäl Kod; `kõrge pukk oli, ma‿ilma pikk saag, teene mi̬i̬s oli üleval, teene all ja tõmmaśsivad Äks; pane puu puki pääl, sõ̭ss sul parep lõigate Krk; `laudu lõigati puḱke pääl, `korge puki `oĺliva, et mi̬i̬ss võis saista sääl all Ote; Tu̬u̬ tu puḱk siiäʔ, `lõikami mõ̭ni puu `kat́skiʔ Urv; puu `lõikamise jaost piät iks puḱk olõma Plv c. piltl (jalgadest) [Vasikas] `nähti juba pukkide peal olavad Pöi; Aja no˽hinnest ka˽pukkõ pääle, vaja joʔ `astma `naada Rõu || mängukark, kõmp pukke otsah kääväʔ Se; pukki ajama jalgadele, üles ajama Akka nüid ennast ka pukki ajama, kaua sa ikka magad Pöi; akka ennast pukki `aama jo Koe; `aige ai joba pukki joh Krk d. (võrdlustes) nui - - panin sellega [oinale] otsaette, oinas seisis nii nagu pukk terve söömavahe, ei old ta ennast liigutand JJn; tegi obesele suure lopso `külge, obene ku pukk `kange Kod; kõńd ku pukkõ pääl (kangelt) Plv

2. pukktuulik sääl on vana pukk Jõh; liht jahu `tehti, puki pεεl `lasti ära Kaa; Siis `kerkis neid pukkisi egase külase, noagu oleks moa sihest seened tõusnd Pöi; need pukid, mes sii on, ei nee tee püilijaho kedägi Mar

3. sõnnikuhark see meitel sönigu puki Phl

4. kutsari istekoht `arvast küll, kui `trehvasid `sõitama `neljä obosega, aga `kutsar õli ikke üks sääl pukkis Lüg; voorimes `istus pukki Khk; postipoiss tuln puki pealt maha Muh; `kutsar istub üläl puka piäl Tõs; tõlla pukk VJg; üks ärra old tõllas ja kutsar pukis Plt; `kut́sre puḱk, `kut́ser olli pukin iki Krk; kutsar pukki ja siss `linna kihutama TMr; miu mi̬i̬s oĺl kudsar, kes ärräl pukin `istse, ku ärrä - - kohegi `sõitse Ote; kat́s hobõst i̬i̬h, kut́sar puḱih Se

5. piltl (juhi positsioonist) sa ei saa enämb puḱki, tõnõ om joba iihn; sa ei saa alasi puḱin ollaʔ, mõ̭nikõrd piat perämine ka olõma Har

pähe1 pähe Muh Vän Hää Ris VJg Trm, pähä Kuu VNg Lüg Vai Mär Kir Han Tor Hää Juu Kod Lai Trv Krk Ran Ote Har, pehe Khk, pεhe Käi, `päähä Plv, `päähhä Vas Se, piha Pöi

1. kellegi või millegi asemel; kellekski või millekski peetuna või esitatuna sippusku `müödi `jälle `neie kiluje pähä Khk; mina `toingi [salapiirituse] `torvamanergu pähä kodu VNg; `andasin `kolme `kopkase kahe`kümme `kopkase pähä Lüg; `müüvad vana `leibä `värske pähä Vai; kulla pehe ma `ostsi Khk; Võttis viina piha lonksu pensiini Pöi; veki (kompveki) pähe võib ää närida Muh; Lased ennast viimaks sea pεhe maha lüüa Emm; müisid kullatud sõrmused kuldsõrmuste pähä Mär; `kapsa `seeme pähe külis, taemed läksid kaaliks Vän; tahad midagi alvaste tiha, ti̬i̬d teise pähä Hää; sa tõid mulle `seitsme ja poole rublased rahad ja ma `võt́sin `kümne pähä `vasta Juu; ta `viidi `varga pähe `kinni VJg; müis selle tina õbeda pähä ärä Kod; võt́tis seda `aśja rohu pähä Lai; temä tei miu pähä kikk tüki ärä Trv; ma arvasi tat selle pähä, aga olli võõrass Krk; võt́t `suhkru pähä `su̬u̬la Ran; rambe olli kuuritsen, mõni lü̬ü̬ `rampele kala pähä Ote; tei vele `päähä `võlga Plv; möi vana hobõsõ noorõ `päähhä Vas

2. tõttu, pärast Monel oo `menned nie vanue `asjue `muistamised unestuksie pähä Kuu; sie tüö jäi mul unestuse pähä tegemättä, sie jäi `uoletuse pähä Lüg; sene pähä tämä tuligi, et saab ilosi `laulusi oppi Vai; Levad jäid unetes pähe kauaks `ahju Hää; `võeti mehele kruami pähä Kod

3. (muud juhud) si̬i̬ käis `kaste pähä (kaks korda) siin Kod; võit `mitmahe pähä (mitut moodi) üldäʔ Har; inne `oĺge üt́s kruńt, a no om `neĺjä `päähhä (nelja ossa) lännöʔ Se