liiv2liivsporL, NisJMdTrmKodVlPõspor eL(liiv́KrlSe), liibKulVän(g liibi), g liivi; n, g `liivi VNg 1.võrkpüünis kolmnurksel puuraamistikul; ka toki otsa kinnitatud võrkkott kala- või vähipüügiks liiviga käevad jões madala peal; lähme liivile; iga `ü̬ü̬si on `liibidega jõesVän; liiviga sai kala `äśtiSaa; vähid läksid liivi `sisse JMd; üks müttäb mütägä `kolden, tõene liivigä vassan, kalad juaksevad `liiviKod; Liiv on `lihtne püigiriist, `ummes süllä pikkusel kolmekańdisel raamil on `kahte `küĺgi ja `otse pääle võrk tõmmatud, kolmas küĺg on `lahtine Vil; `jalksi olet esi vi̬i̬n rinnuni, kate mehega püvvät liivigeTrv; mehe käüsiv liivil Hls; seeni ku ma `sanna küti, lätsivä mehe liiviga kalale Puh; liiviga püvvetäss `vähki, liiv `ommõgi, kellega `vähki püüdäss Võn; liiv om vallaline, `tu̬u̬ga piät ruttu `võtma üless, ku kala `sisse lättHar; liivi perä om ahemb, edeots om laemb; kos om `kangõ vu̬u̬ pääl, [seal] liiviga mütimeSeVrdlivi 2.kahv ku jäda võtavad, siis üks võtab liiviga neid `paksu `räimi merest Hää Vrdliim4