[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

pars pars g parre S Kul Lih Kse Var Aud PJg Hää, `parre R; paŕs g parre Rid Mar Mih Tõs Vän Tor Hää Saa Ris Amb Koe TaPõ VlPõ M T, parrõ Khn Võn Ote V; paŕss g parre Jäm LNg Mär Tor Nis Juu Jür JõeK JMd ViK; pl parred Vig Kir Kei Kos HJn JJn Ann hrl pl rehetoa taladel asetsev latt ülimiste `parside `pääle `panna rugid külite VNg; kahed `parred on `reiedel Lüg; rukk läks rösisest, vesi akkas `tilkuma `parredest Vai; `keske tuba oli kaks part köruti, `sönna eideti liged sukad `kuivama `jälle Khk; kuies`teistmest parrest sai kaheksa ahet Vll; Parred oli rehetoas `aasta `ömber ölal, kui kuivatati nende peal `vilja, `talve olid seal puud Pöi; siis `ollid kõik ahu `persed ja parsid rahvast täis Muh; rukivihud said kuivaks kuivadud parte peal, kaks part `pandi köruti Phl; ruki istotadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg; `nääri tähed `pandi siis ükskõik kus `kohta - - meil võib tättä paelaga `parde sidoda Mar; lükkasin paŕt paegale Mih; kui `sauna ei oln, `vihtle parsil Tõs; `leitse auk oo all‿pol `paŕsa Aud; `surnud tulevad engede`õhta kodu, on parrede ehk väärpaĺgide küĺles ku lõngakerad Hää; paŕss läks `kat́ki, `piame uue parre panema Nis; tegin kää `paŕssa `katsudes mustaks Juu; `paŕssi siin lükati nisukse anguga JõeK; lühikesed parred, pieru lõmmud olid sial `kuivamas JJn; küll sie oli alles viel mehe volask, nagu paŕss kohe Sim; ahju esised parred, ni̬i̬d‿o lühikesed Kod; parred käesivad teesest talast `teise, kui akati `ahtma, naesterahvas oli enamast üleval partel Äks; rehe tuad olid jo parte pialt nõnna `kõrged, et mees sial pial `püśti `seisis Lai; Parred olgu valitud `äśti `ühtlased - - ja sikked, et jala all kat́ti ei lähä SJn; `parte pääl `vihtlesime, nüid on lavakud jälle Vil; mia put́te üten partege `alla Hls; rüstipuuge `lasti rehet maha, kaits part pidi kõrrage alt ärä lükkäme Krk; parde pääl `laśti katsiratsi ku välgsup (poisikestest) Ran; kes‿tu kõjost part ti̬i̬b, ei tetä aavast ka part, parre tetti kuusest Nõo; tu̬u̬ uśs - - `oĺle `väega jämme kihäst ja suuŕ nigu rehe paŕs Võn; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; ku vili jo˽pest oĺl, `aeti parrõ˽kõ̭iḱ tagapoolõ kokku, a kat́s part jäteti kerese kottalõ, sinna `pańti puuʔ lõhna kottalõ kuiuma Har; egahn rehen oĺl neli `laugust ja ega `lauguss oĺl neli part Rõu; ku partõ `pääle är es mahuʔ, tet́te vaak Räp; reheh sieh um neĺli talla ni kat́skümmend part Lut || (silla pealispuudest) silla parred käivad voam`paĺkide `piale, mäda `paŕssa käib tee üle Nis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur