[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
käkkima2 käkkima Iis Trm, `käkmä, `käḱmä Hel T(-me San) V(-mõ Krl), (ma) käki(n)
1. peitma kana kõik käkivä pesä, na‿i taha näädätä paĺlu näil `munne om; korradi `tüt́riku `saadan, om miu nokitse ärä `käḱnu Nõo; tõese `ti̬i̬dsevä, et täl ollu paĺlu raha ärä käkitü Kam; ma˽käḱke nõgla välläʔ Har; ratta oĺli `vargal är˽käkidüʔ Rõu; Lastõ i̬i̬st piät kõik magusa ar `käkmä; Aĺvi käḱke `poiskõsõ arʔ Vas || hv sõrmuśsit `käḱmä (peitmismängust) Se
2. peitu minema; peitust mängima ku me latse ollime, siss `mäńgseme pimmet sikka ja `käḱseme Nõo; käkime ärä üits üte i̬i̬st Kam; latse `mäńgseva `käḱmist; ta om tare `pääle `käḱnü `endä õle kuppe vahele ärä Ote; ku käkiti, siss iks `lätsive ahju `taadõ San; ma eilä˽`käḱse `hindä ärʔ, tiä `otsõ minno Kan; nimä˽käḱkivä˽paiu `sisse välläʔ i̬i̬ perve pääle, nimä pagõhõsõ sinnä `paiu; ku˽mi latsõ `oĺli, siss teḱki `käḱmist kolmõ nellägese Har; kos ta käḱk ärʔ `hińdä ugalanõ, mõista‿iʔ `tõśtega üteh `sü̬ü̬mä tullaʔ Räp; üt́s käḱk är, tõ̭nõ ots koh om Se Vrd käkiss
Vrd käklemmä, käküskellemä
3. koguma, (kitsidusest) kokku hoidma ta om kõhe `oidja, ta käkkis riiet tütartele kaśtid täis; küll ta käkib omale `kõiki `asja Iis; ta käkkis ära (pani kõrvale) Trm || fig imäl kakkõss latsõlõ `hoitõh pu̬u̬ (põu) arʔ, a latsõl kakkõss pu̬u̬ imä käest käḱkih pu̬u̬ ärʔ (üks teeb endale liiga andes, teine võttes) Se
1. peitma kana kõik käkivä pesä, na‿i taha näädätä paĺlu näil `munne om; korradi `tüt́riku `saadan, om miu nokitse ärä `käḱnu Nõo; tõese `ti̬i̬dsevä, et täl ollu paĺlu raha ärä käkitü Kam; ma˽käḱke nõgla välläʔ Har; ratta oĺli `vargal är˽käkidüʔ Rõu; Lastõ i̬i̬st piät kõik magusa ar `käkmä; Aĺvi käḱke `poiskõsõ arʔ Vas || hv sõrmuśsit `käḱmä (peitmismängust) Se
2. peitu minema; peitust mängima ku me latse ollime, siss `mäńgseme pimmet sikka ja `käḱseme Nõo; käkime ärä üits üte i̬i̬st Kam; latse `mäńgseva `käḱmist; ta om tare `pääle `käḱnü `endä õle kuppe vahele ärä Ote; ku käkiti, siss iks `lätsive ahju `taadõ San; ma eilä˽`käḱse `hindä ärʔ, tiä `otsõ minno Kan; nimä˽käḱkivä˽paiu `sisse välläʔ i̬i̬ perve pääle, nimä pagõhõsõ sinnä `paiu; ku˽mi latsõ `oĺli, siss teḱki `käḱmist kolmõ nellägese Har; kos ta käḱk ärʔ `hińdä ugalanõ, mõista‿iʔ `tõśtega üteh `sü̬ü̬mä tullaʔ Räp; üt́s käḱk är, tõ̭nõ ots koh om Se Vrd käkiss
Vrd käklemmä, käküskellemä
3. koguma, (kitsidusest) kokku hoidma ta om kõhe `oidja, ta käkkis riiet tütartele kaśtid täis; küll ta käkib omale `kõiki `asja Iis; ta käkkis ära (pani kõrvale) Trm || fig imäl kakkõss latsõlõ `hoitõh pu̬u̬ (põu) arʔ, a latsõl kakkõss pu̬u̬ imä käest käḱkih pu̬u̬ ärʔ (üks teeb endale liiga andes, teine võttes) Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|