[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

laulma `laulma, (ma) laula(n) Khk Mus SaId Muh Käi Lä Mih Tõs Khn Pär Hää KPõ Iis Lai M(-me) V(-mõ Krl), laola Khn Kei T, laala(n) Mar Kul Mär Vig PäPõ K Trm MMg Pal Lai spor T, Har; `loulma, (ma) loula(n) Jäm Ans Emm Rei(`loulama) Kse Han Var; `laalma, (ma) laalan Khk Käi Rei Trm Kod; `laula|ma, (ma) -n R(-mma Jõe), (ma) laulan Rak
1. laulma (inimesest) siel (mardisandiks käies) `laulasimme keik `laulu iga kord Jõe; kui `lauleti, siis üht`aigo `kääneti kaik `kruvvi Vai; pruudil lauldaste leier pεεst ära Jäm; ma käisin koa `kooris `laulmas Mär; `saarlased `laulsid sii roppu `laulu Hää; täna `lauldi need `surnud kirikus läbi Juu; pühapää oli nii kaĺlis pääv, `lueti ja lauleti kodus KuuK; vanass kui nuared tulid eenämualt, laaleti neĺjä jäälegä Kod; temä tõmmaśs `laulmist, lina `kakmise man olli laulet Krk; sääl laaleti ja naarõti ku jäle Nõo; miä ole joba küländ `laulunu, laula sa˽kaʔ Krl; Ala˽lauldu˽ni˽kõvastõ Har; olõ õiʔ `kõ̭iki [laule] meeleh. ei tiiäʔ, mis tu̬u̬ üt́s oĺl, tu̬u̬d plaksotõdi mito `kõrda `ümbre lauldaʔ Räp; śjonds laul `altri man, rahvass `laulva˽kerikuh tälle `vasta, tuu um kerigu `laulmene Lut || (pillimängust) varganit `laulma (orelit mängima); śjoo laul varganist, üte jaku laul sjonds, tõśõ jaku varganist varganidiga Lut || fig (mõistatustes) Lagi all, lagi pial, lae pial lauldetse = viiul Han; laud laul, pere˽sü̬ü̬ʔ = t́siga röhütäss, `põrsaʔ imeseʔ Vas
2. fig rääkima a. palju, tüütult või ebameeldivat juttu rääkima `Laulab ku `rannakülä sant, `rääkis ja padises pali Lüg; vanamees `laulis `ammu, et oo `tarbis vaatama `menna Mih; mis sa juhmile laalad Aud; mis sa laulad, see põle kellegi jutt; kelle leiba sööd, selle laulu laulad Lai; aanu nõnda suust `vällä, `saadan, `saadan, `laulen sedäsi Krk; mõni päiv laolab kui `lõoke, aga täämbä ei tule sõnagi suust `väĺlä Ran; pada laul pata, a üte mustaʔ mõlõmbaʔ Vas || fig Muudkut läks ja loulis (kadus) Emm; Läks ja `laulis Han b. valetama Ega teda `uskuda saa, see `laulab kui `linnuke Hlj; sa `oskasid küll taale `easti ede laulda Vll c. (laeva väljavedamisel) käsklusi hüüdma Kutsumõ Nuki `laõva `vällä `laulma Khn
3. häälitsema (lindudest, loomadest) a. (laululindudest) `tetred akkasid `laulma Hlj; tämä (metsis) ku `laula, siis ei `kuulegi `eigä nää; kui `kiuru `laula, siis `tullo keväd Vai; rugirääk laulab sui, rugi `aegu Mus; kui metsa kukk `lindas puu `latva, siis laalab seal kõĺl Kul; lõõŕ laalab; pääsuke laalab PJg; ma `kuulsin, kägugi `laulis täna KuuK; sie `ongi vist piuliu, kes siin laalab VMr; sisa (ööbik) laalab SJn; tulilind laolap kõege keelde pääl `enne ku ta `põõste laseb Puh; ku tu̬u̬ sisaśk `laulisi, siss `ollisi ää linakülvi aig Har; inne `vihma siss piho laul nigu kaśs rü̬ü̬ḱ Vas b. (kukest, hv kanast) aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä Vai; kui kukk `peale lounat loulab, siis tuleb segast `aega Jäm; kana kutsub ja laulab ka, naa kut kukk Kär; kui kukk `laulis kolmat kord, siss akkasid mehed töhe Mih; Kana laulab lühemalt, väga `arva, pidi `lauldes oma `surma ette kuulutama Jür; kukk laalab tõiss `ilma ku malgale lähäb Kod; kana ei laala nagu kukk laulab, kana teeb koo-koo-koo; kui kukke ei ole, siis tükivad vahel mõned kanad `laulma Lai; kui kana laulab, siis tuleb õnnetust Krk; `kullõ ku kikass laalap joba orrõ pääl, aab rahvast üless Nõo c. (loomadest) tämä (karu) imeb `talvel käppä ja ise `laulab nänn, nänn, nänn Lüg; `kissad `laulad va˛el `mitme `äänegä - - moned `ellest, moned `kommest Vai; konnad `laulvad nii kena viisi pεεl; uśs lutib ka kui tä laulab - - lut́t-lut́t-lut́t Khk; kaśs aab `nurru, `öetse kaśs laalab `nurru, mõlemad `öetse Tõs; kas konn laulab siss kui `märgä põle Khn; kaśs laalab kurr-kurr ja tõssab küürä `püśsi Kod; meie oonass `laulse tuudelituu, tuudelituu, lammass `laulse laalelilaa, laalelilaa Nõo; kaśs laul Rõu
4. fig heli tekitama a. (putukatest) kui [maamesilase] ema akkab `laulama, siis `kolmandal `päiväl tuleb pere `vällä. `nuored (mesilased) `laulavad kõik, vana sie ei `laula Lüg; nämäd (kilgid) `laulad nii `kirgast, et `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; aga kilgid `laulvad Muh; rohutirts ehk kilk, ni̬i̬d laalavad, sehaksed `kargajad loomad Vil; mesiläse õdagu laolava, piuu piuu - - emäd laolava - - nu̬u̬r ja vana vastatside Ran; võib`olla aenaritsik laalap nüid kah, aga mia ei kuule jo Nõo; ritsigaʔ, nu˽`lauli `hirmsadõ ahu vahel Har; kihulasõ `laulva Rõu; imäʔ laulvaʔ [mesilastel], vana laul torõhõhe, a nu̬u̬ŕ laul kilõhõhe Se b. (hõõrdumisel) paneb `laulma [masina] Kaa; kui `ri̬i̬ga küĺmäga sõedad, siss regi kädsiseb, laolab Ran; hopõn ku sõit, rahuʔ `mängväʔ ali `laulvaʔ Lut || pane triks `loulma (tõmba tikku) Jäm c. näiliselt undama, pilli ajama köru aeab `pilli, körvad `laulvad Khk; `laulvad mu pia sees Tõs; kõrvad laalavad, ajavad `piĺli Kod; mul hüä kõrv laul, näüss kost no hüvvä juttu kuulõ; kõrvuh hunna mul kõ̭gõ, mul kõrva˽kõõ `laulvaʔ Vas