kaba1 n, g kabaR(g kavaLüg) JämLKITrvHlsTLäPlvRäp, n, g kavaKosJuuKad 1.mitmesuguste esemete ja asjade laiem või jämedam ots vikati löe kaba Hlj; Pani püssi kabaga (laad) karule piha Jäm; tuura kaba~ raua kabaSim; aŕja kaba on lai, sugemise kaba. tõrvaga `teśti aŕja kaba; viinakluasil oo kaba all, `suhkrutuasil oo kua kaba; vanass õlid puuss treitud sualatuasid, jalg all. si̬i̬ one kua kaba; vanass õli kõŕtsimehel kua puuss kibud, puuss sõrmepitkune kaba taga Kod; kabad on `niiskesed nagu käsi [sõidukünal], sõvvavad kabadegaPala.oherdi päraosa ülemine, laienev ots, mille peale puurimise ajal rinnaga vajutatakse uherdi kavad `onvad kõik `ühte `muodi, kaba `panna `rinna `alle kui `auku `aetaLüg; tegi oherdille uue kabaMär; `vindla kabaRis; kui vana `seĺtsi oherd, siis `pańdi kaba `otsa, mis `rindade all käisVJg; uherdi piä ja kaba, kaba käib õtsass ärä; `kiämre kabaKodVrdkabi, kabla2, käbab.(lusika, kulbi, kühvli, piibu) kaha piibu kabaMuh; võtan kaba suppi täisSaa; olid kaba juurest pienemad, eks nad old `praeguste lusikate `plaaniVMr; mõni `kühvli kaba täis lähäb `sisseSim; lehem ańd aga lusika kaba `sisse `piimäKod; `luśka kaba `lõhkiTrv || väike piip – RanNõoRäpsuur piip palutap paĺlu tubakut, serände kaba om ää, kulup veedi tubakutNõoVrdkaha1c.voki süda Vokki kabaHlj; oki kaba ehk südaKse; oki kabaTõsVrdkabid.hangu- või labidavarre kark – KuuVJgRanTein `hangule `uue kaba, vanal kulus auk joo `suureksKuu; labida kabaVJg 2.pottmüts – LügJõhsie õli sel `kõrral sie kava muod kui minu isä võttas `naise. `pruudile `torkiti ikke tanu pähä aga `ämmäle kaba ehk müts, kui tämäl omal ei õld sedä `laulatuse kabada `alles; ema emal sel õli `niiskesi `suuri kabasi järäl, üks õli sinine, `tõine õli `valge ja, siis neil õlid vel pikkad `lehvid tagaLüg