[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kärbis kärbi|s g -se Sa L K, -sse Muh , -ssa Vil, -kse Jür HJn JõeK Amb ViK; kärbiss g -e TaPõ VlPõ(-ŕ- KJn) Hel T; `kärbi|s g -se Jõe(-kse) Vai, -sse Lüg
1. oksatüügastega tugipuu; nendest puudest alustoestik heina või vilja kuivatamiseks; rõuguredel `kärbissed on `õksiklased, `õksad `jäetasse `puie `külge, `panna neli tükki kokku, päält `siuta `kinni, kel redemi ei õle Lüg; panime eina kärbiste `pääle üles; ristik on kärbiste pääl Krj; ärjabed, nisud ja odrad ja kaerad ja kõik pannasse kärbiste `peale. kärbiste peal `kuivad ennemini ää kui `napras Muh; kuiha udi ja kärbissed; kärbissed o kueha sees, sis kueha udi ei‿sa ümmere vajuda Vig; odral ja kaeral on koa kuhilas, sial on kärbised sihes. mõni pani odra kuhilale neli, mõni kuus, mõni koguni kaksteist kärbist Kse; vili `pandi `kärbisese; risteinä kärbised; kuhja ora `ümmer pannasse neli kärbist Var; auna kärbis oli pailo sandim teha, `senna läks naa `irmos pailo lat́ta ja `teibaid et põlnd arogi Mih; `kuprad `kuivad kärbiste peal Aud; noor kuuśk raiutakse maha, kel oksad `küĺgis on, `sõnna pannakse lina `kuprad, see on kärbis puu Juu; poiss pand kärbised `põesa `alla tueks HJn; kärbiksed on tued kuhja`vardal, pannakse `sisse, et kuhi ei vaju `viltu Amb; ümmärgune puu one, aagud `lastse `sisse, pulgad `sisse, si̬i̬ one kärbis Kod; kärbissed on kuhja sehes, mis `püsti pannasse `varda `naale Ksi; kärbissed tulliva `iĺdä, `puule mulgud `siśse, pulgad `sis̀se üless otsani Ran; kärbiss `raoti `osligust kuusest, vai `lasti mulgu `puule `siśse Kam || ronimisvahend panin kärbisse kuuse najale ja viisin [mesilaste] kongi kuuse `otsa; kärbis oo üks `oksline puu, oksad küllest ää, siis saab seda mööda ülesse ronida Mär || loomatõke kiviaid ala ja puuaid `pεεle, kärbised `pandi `pεεle [et loomad üle ei tuleks] Mus; kärbised `pantaks aea peal, et luomad ei lähä ligi, `kartvad seda Ris Vrd kärbäts, käristi2, kärmits
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ega üks teind seitse kärbist [heinast] Pöi; pani odrad kärbisesse Kse; kärbised ja kuhelad. kuhelad olid ümmärgused, kärbised pikergused, pikergustel olid `kartsad - - et tuul alt läbi `joosis Tõs; põllu pääl vili `pantaks kärbises, kaerad ja odrad vahel, ku vähe on, et rõuget ei saa Hää; suivili sie on kärbikses Amb; `ernel olid kärbised, aga ual oli rõuk Ann
3. okaspäitsed kärbis on `sõuke `rõõvast `tehtud paĺmik, raud naelad sihis, mis obusel kõhu `alla puudub, et ta imeda ei lase; kärbis `pantaks varsal nina pääl Hää; mönel lehmal, kis akkavad oma alt `piima varastama, pannakse kärbis nina peal, puu [millel], naelad sies Ris; lehmale `pańdi kärbis nina `peale, [muidu] imes enese ää Pil Vrd kärvasti
4. tragi (võrgu otsimiseks veest) kui muti aru `kat́ski läits, `võeti paari jala piḱkune käevarre jäḿedune puu, pesseti naglad `siśse - - `vennega sõedid üle `riśti, kos tu aru `kat́ski `oĺli. kärbisse otsa `küĺge keedeti nü̬ü̬r kellega ta `venne taga ju̬u̬sk ja tõese otsa `küĺge kivi - - tu̬u̬ ois `põhja. sedä`viisi sai kärbissega keedse kätte Ran
5. sõrestikule toetuv kerge ehitisKuu
6. fig a kiuslik, õel kui pole ee inimine änd, kessel sańt süda oo, see o kärbis inimine Mus
Vrd kärbas1, kärbik1, kärbisti, kärbits, kärbus, kärp1, kärris1, kärvis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur