[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

plettima1 plet́tima, (ma) plet́in Rid Mär Lih Hää Kei KuuK JMd Koe VJg Sim IPõ Pal Äks; plettima, (ma) pleti(n) Jäm Emm Mar Han Hää Kad Trm, plettin Lüg(-maie) Jõh IisR; `plet́|ma, -mä, (ma) pleti(n) (-t́-) Kod MMg T Krl/-mõ/ Rõu Plv Vas

1. palmitsema, punuma, põimima a. juukseid `Juuksi plettitasse ikke `kolme aruga IisR; `juuksed läksid `lahti, peab uuesti `kinni plet́tima Mär; `kaŕmi `juukseid oli parem plet́tida, nad ei lähe nii segamine Lai; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l - - siss pletiti ärä, tet́ti kaits plet́ti Ran; naśtel olliva serätse laia lindi, nu̬u̬ pletiti `juuste `sisse Nõo; lännü `kerkode, `juusse löönu vallale, ei ole pletitu ollu Ote; plet́iʔ hiuss kińniʔ Plv || kui kiriku sõideti, `seoti obuse saba `sõlme, plet́iti ära, siis keerati ülesse Lai b. paela, köit jms Plettida võib `nüöri ka, `kolme ehk `viie `aaraga IisR; Lõnga vihid pletitse kua kokku Han; plet́i ohjad kokku JMd; plet́ti suab kolme ja neljä `keiga MMg; `sõĺptused sokil ja `kindal, plet́tisin kolme lõngaga Pal; `paela plet́itasse, `põlledelle ja kot́tidelle Lai; siss ku [ussid] uńnikun, kui rebinuva üksühest läbi, `plet́nuva sedä nigu keist KodT c. oksi, vitsu, õlgi kui `varbuse `aia latti õlivad juo `pandud, siis akketi `sinne vahele plettimaie `õksi Lüg; vitsa`korvi punutasse, piäru`korvi plet́itässe Kod; tuoli põhjad one pletitud MMg; õlemat́t oli plet́itud `õlgedest kokku, `võrkega oli plet́itud kokku Äks; aost aid tetti ka `lüńgä nigu `ru̬u̬dlist aid, aga ta pletiti Nõo

2. kääritud kangalõime palmima; kangast lappama Sai akkada `kaŋŋast plettima, sidusin `ristid, plettisin `kanga Lüg; sai `käärbute pealt maha `võetud - - teine plet́tis selle `kanga korra järel ära ja teine `oidis Rid; Pletitud kangas oo enne kudumest plettis, siis `aetse `teĺgede pial ja akatse kuduma Han; kangas on kokku plet́itud JMd; lu̬u̬puie piält `võetasse kangas maha, plet́itässe ärä Kod; pletiti kangas `telgi pääld maha, tõmmati niisama `sülle Ran; mia `pletsi nu̬u̬ `kanga sääl kokku, panni kärru pääle ja ai `mäele köögi läve ette, sääl panni jälle `vanni Puh; kui käärpuie päält maha võtat, säält `tõmbat nigu siĺmussede tõist maha, tolleperäst pletitäss, et siss ei lää langa segi Kam; Ma piä `kanga käärpuielt maaha `plet́mä Vas

3. peksma; (lüües) tõrjuma pidin akkama plettimaie `massuo·rikuid Jõvi `laadal Lüg; Vanamees plettind poisi kere nii läbi, et poiss pole änam `istuda saand Emm; kubjas plet́tind sealsamas teomehi Kei; plet́tis tema (koera) tagasi, no `ańdis `talle malakad KuuK; ta (Karl XII) Ruotsima siest tuld ja `vaenlane `vastu akkas ja plettis ta tagasi Kad; ta plet́tind tüdruku minema VJg; plet́i `kärpsed tuast `väĺla Sim

plettima2 plettima, (ma) pleti triikima rätsepp akkas `särki plettima Khk Vrd lettima1