[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

pite1 pite Kod V, pitte Hlj RId(pide Vai)

1. pidi (ka liitsõna järelosana) a. mööda, piki `palki läks vettä pide `alle Vai; tõrukese lavvad piäväd lõhutud õlema, mette lõegatud, lõhutud laud lähäb süid pite [lõhki] Kod; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Tõbi ei käü ti̬i̬d pite, tõbi käü liha ja luid pite Krl; hiireherne˽kasuss ti̬i̬`vi̬i̬ri pite ja niidü pääl Rõu; meil uma sann oĺl jo ar˽`laonuʔ, siss käve ma külä `sannu pite Rõu; vesi pańd `põśki pite `alla Plv; käve timä mito `päivä `mõtsa pite söömätäʔ Vas; kala `põhja pite hõ̭õ̭rd toda `maŕja `vällä Räp; taa noorõmb poig om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; lät́s su̬u̬d pite Lut b. millestki kinni hoides, millessegi sisse, millegi lähedal või millegagi kokkupuutes olles mõni viab `nindasamate `koibi pitte Lüg; sääl (kalapüügil) sai `olla alande nenäpitte `juures Vai; saina `sissõ `lasti ohõrdiga mulguʔ, sinnäʔ `pańti ümäriguʔ puuʔ `otsapite `sissõ Kan; nigu tapu kikkakõsõʔ alati `harju pite riiun ku̬u̬hn Rõu; imä mugu käü, kasuk `olgapite säläh Vas; jät́t kätt pite jumalaga Räp c. mingil viisil, mingit moodi muist [kooti] pahempitte, muist parempitte, jäi `suoniline Hlj; meri on pahem pitte kaik (murdlaine on meres) VNg; sie jutto on igäpide `oige; nämäd `rääkisiväd `kaksipide Vai; vesirakud süveleväd, unisess pite (unisest peast), siis süväd Kod; kas tä om setäpite (rase) Se d. millelegi vastavalt, millegi järgi vana teǵe jäl umma `jõudu pite Plv; ma tuĺli su juhatuist pite; mu `arvo pite kuld om kül kõkõ `kaĺlib Se

2. mingis suunas `istub pera `alle pitte vies (laeval on ahter madalamal) VNg

3. (löömisega seoses:) vastu hobõsõtaĺli `lahtre puu oĺl `vaĺmiss `pantu, tollõga `ańti herräle kaala `su̬u̬ni pite Räp; anna˽`tallõ ihho pite Se