[VOT] Vadja keele sõnaraamat

Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside •

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 artiklit

ad́ejala ~ ad́ijala M adijala K-Set. ad́ijela (M) od́ejala Kõ J-Tsv. I od́ijala I od́jala Lu J-Must. od́jela Lu od́ela Lu Li, g ad́ejalaa: od́ejalaa ~ od́ejala J od́ijal̆laa I od́jelaa Lu od́elaa Lu Li tekk | vn одеяло
Lu koikil pannaa tilad i katõtaa od́jelaakaa vooditele pannakse aluskotid ja kaetakse tekiga
Li od́ela, migäka kattõõssa, se on nütšün va, nüt od́ela, a enne od́elait eb õllu, enne kuottii koton d́eruga tekk, millega end kaetakse, see on alles (vaid) nüüdne, nüüd (on) tekk, aga enne tekke ei olnud, enne kooti kodus kaltsuvaip
Li on i baikkõvõiᴅ od́elaiᴅ i šerstjannoisiit od́elaiᴅ, lõŋkõiziitõ, i vatnõiᴅ. kõig õllaa od́elaᴅ on ka baikatekke ja villaseid tekke ja vatitekke. Kõik on tekid.
Vt. ka od́jelo

aigassaika P (Kett. K-Ahl. J-Must.) aigass-aika K-Ahl. Айга-Сайга Pal₁ А́йга-Са́йга K-reg₂ Айга са́йга Ii-reg₁ aigasegg ~ aigasse Kr aasta | vn год
Kett. kasta päivää on aigass-aikaa see päev on (pikk nagu) aasta
K eb õllu kotona .. niizä viiezä tšümmenezä aigassaigaza (Ahl. 110) ta ei olnud (käinud) kodus .. nende viiekümne aasta jooksul
J a sluuži enellees sata rubĺaa penšiä aigass-aigale (Must. 144) aga ta teenis endale sada rubla pensioni aastas.
Vt. ka aasta, aastaika

aikaa¹ K L M Kõ Lu Li Ra J I (R-Lön.) aika J-Tsv. ammu | vn давно
L aikaa en õlõ narvaza õllu ma ei ole ammu Narvas olnud
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, neᴅ mälehtän nüüd juba unustan nii väga, aga mis on ammu peas, neid mäletan
I vanat starikaᴅ aikaa aikaa pajattivaᴅ vanad inimesed ammu-ammu rääkisid (vadja keelt)
M kase õli jo apizõõ aikaa see oli juba väga ammu
J eb aika vass tšäi meill hiljuti alles käis meil.
Vt. ka ebaikaa

aluᴢ P M Kõ Lu Li J I alus K-Ahl. J-Must. (Kett.) Алусь Pal₂, g aluhsõõ (Kett. K-Ahl. P) alussõõ M Lu alusõõ Lu J alusõ J aluzõõ Lu
1. alus, alune | vn основание, подоснование (подмышка и т. д.)
M puinõ ahjoo aluᴢ puust ahjualus (endisaegsetel ahjudel)
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, hakkavad kaelasooned valutama
I kuhjaa alus tehtii tehti kuhjaalus
M uhzõõ aluᴢ uksealune (ukseesine toas)
M sillaa aluᴢ põrandaalune, kelder
Kett. makausõn aluhsia voodialuseid
M alkoit vartõ õli kat̆too aluᴢ küttepuude jaoks oli katusealune
M kainaloo aluᴢ ~ Lu kainan aluᴢ kaenlaalune
M põlvõõ aluᴢ põlveõnnal
M lõugaa aluᴢ lõuaalune
P ajab rintoi aluhsõᴅ ajab rindealuse täis
M vatsaa alussõᴅ (lamba) kõhualused villad
M min̆nua ämmä sõittõli: aitojee aluᴢ mind sõimas ämm aiaaluseks
M siεl on nen̆nää alus paraʙ seal on ninaesine (= toit) parem
J alus poduška aluskott
2. purjelaev; purjepaat | vn парусное судно; парусная лодка
Lu aluz on seilijekaa laivõ; alussia ennää eb õõ {a.} on purjedega laev; purjelaevu enam ei ole
Lu aluz isuʙ süväl laev istub sügavalt (vees)
Lu aluz on koko seiliᴢ laev on täispurjes
Li miä en õõ õllu ümper venneite enku alussiitõ mul ei ole olnud tegemist paatide ega purjelaevadega (= ma pole olnud mere- ega kalamees)
Lu piεp tšässiikaa etezii tõmmata alussa tuleb purjepaati käsitsi edasi tõmmata
Lu teimme seili alussijõ tegime purjelaevu
Lu suurõõ meree aluᴢ avamerepurjelaev
Lu rant aluᴢ rannasõidupurjelaev
Lu alusõõ seilid õsõttii valmiiᴅ purjelaeva purjed osteti valmid
J alusõõ nenä laeva nina
Lu alusõõ laita laeva laid (küljelaud)
3. vooder | vn подкладка
M rivad õltii pelssemiikaa kuottu, a kaŋkain aluz õli sääremähised olid kangaspuudega kootud, aga linane vooder oli
M naisii hattu tehäᴢ, pannaz vatu alussõõkaa tehakse naistemüts, pannakse (alla) vatt voodriga
J pinžõkõll šolkkõin aluᴢ pintsakul on siidvooder
M atlassi aluᴢ atlassvooder
4. (põranda) alustala, tala | vn балка, переводина
K perä-seinä on põdraa-luinee, tšültši-seinä tšünnä-puinee, aluhset anee-pajuiset (Ahl. 724) rl (toa) tagasein on põdraluust, külgsein künnapuust, alustalad hanepajust.
Vt. ka ahinaluᴢ, ahjonaluᴢ, akkunaluᴢ, arinaluᴢ, jalka-aluᴢ, kaglanaluᴢ, kailanaluᴢ, kainaluᴢ, kainalo-aluᴢ, kainaloo-aluᴢ, kainanaluᴢ, kainoloaluᴢ, kainonaluᴢ, katto-aluᴢ, kaukaa-meri-aluᴢ, kooaluᴢ, kurkuualuᴢ, lumõnaluᴢ, purjõaluᴢ, puu-aluᴢ, päänaluᴢ, ranta-aluᴢ, riigaaluᴢ, rintonalusõᴅ, seilialuᴢ, sillaa-aluᴢ, tšehs-aluᴢ, vatsannaluᴢ
Vt. ka naluᴢ

aŋgõrjaznahka ~ aŋgõrjanahka Lu angerjanahk | vn угревая кожа, шкурка
meijjee paikkaᴢ pantii aŋgõrjaa nahgaakaa. a kuza eb õllu aŋgõrjaznahkaa, siäl pantii nahka meie kandis pandi angerjanahaga (koot varre külge), aga kus ei olnud angerjanahka, seal pandi (tavaline) nahk

ani K-Ahl. K-Al. R-Lön. L J ańi K-Salm₁ Ани Tum. А́ни K-Reg.2 Ii-Reg.1 aani Kr, g anõõ K J anyõ L = anõ
1.
J ani arjalõõ muniᴢ, sisavõ sivuillõõ pööri rl hani (hobuse) lakale munes, ööbik külili pööras
J arina on anõõ munissa rl ahjuesine on hanemunadest
L anyõ jalka hane jalg
2.
K b õllu [= eb õllu] ani annõttava (Al. 54) rl ei olnud hani antav (= ära anda)
K tääzid ańi ad́d́aa pääle, tinarinta riitaa pääle (Salm₁ 772) rl teadsid, hani (on) aia peal, tinarind riida peal

arvõõ Kett. P M arvyõ P arvõ M = arvokkõizõõ
P arvyõ on õllu mokoma kuiva tševäᴅ harva on olnud niisugune kuiv kevad
P arvõõ orjad asõlõvaᴅ rl harvalt (= aeglase sammuga) orjad astuvad

bobuli Kett. R-Reg. P M Lu J-Tsv. pobuli Lu, g bobulii P M Lu J pops, vabadik, pobul | vn бобыль
P bobulilla bõllu maata, pikkarain tara õli, õli puol võroa vai võro maata popsil polnud maad, väike aed oli, oli pool hingemaad või hingemaa
Lu bobulil eb õllu talotussa, talo õli, a talotussa eb õlluᴅ popsil ei olnud talumajapidamist, maja oli, aga talumajapidamist polnud
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa, tämä jäi bobulissi kellel oli palju poegi, mindi lahku, maad ei olnud, millest anda, ta jäi popsiks
J tämä on täüz bobuli: eb maat, epko taloa ta on täispops: ei maad ega maja
Lu meijjee tšüläz õli enne paĺĺo bobulija meie külas oli enne(malt) palju popse

boĺnittsa M Kõ Lu boĺnitts J-Tsv. bolnittsa P Lu I (Li Ra-Len. Ku), g boĺnitsaa Lu J boĺnitsa J bolnitsaa P haigla | vn больница
M eellä boĺnittsoita eb õllu ennemalt haiglaid polnud
J läsinnü veeti boĺnittsaa haige viidi haiglasse
Lu milla jo mõnnõᴢ vooᴢ jalgaᴅ paizõttuvaᴅ, tšäin boĺnittsaᴢ mõnta kõrtaa mul juba mõni aasta jalad paistetavad, käisin haiglas mitu korda

einäruupu Lu Li J, hrl pl einäruuvuᴅ J heinapebred | vn огребки, сенная труха
J einäruupu on kuhja nallõ iĺi sarajõᴢ heinapebred on kuhja all või küünis
Li einäruupua meil eb õllu, meilä õli kehno einä heinapepri meil ei olnud, meil oli vilets hein
J einäruupuja lehmille avvottii, pantii vettä päälle ja tõukattii ahjoo autumaa heinapepri hautati lehmadele, pandi vett peale ja lükati ahju hauduma
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni

elävä L P M Lu Li (R-Lön.) eläv J-Tsv. Элявя́ Pal₂ Элява K-reg₂ eelawa ~ eelawo ~ eellewe Kr, g elävää M Lu J elävä J
1. elav, elus | vn живой
Lu täm eb õllu koollu, epku elävä, a veel entši õli süämeᴢ ta ei olnud surnud ega elus, aga hing oli veel sees
M tapazin elävää jänessee sain elusa jänese kätte
L tεäl kahs eläviitä ležiʙ siin lamab kaks elavat
P tämä on veel elävä inehmiin ta on veel elus inimene
Lu elävä kala eluskala
2. elav, kiire-, elavaloomuline; lõbus | vn живой, резвый, бойкий; весёлый
J nii on eläv meez – niku kõik põlõʙ (ta) on nii elav(aloomuline) mees – kõik nagu põleb
Li tämä on elävä inemin ta on lõbus (elav) inimene
■
M elävää õp̆põata pantii jumalnurkkaa salvõmõõsõõ haljast hõbedat pandi pühasenurka seinakordadesse
Kr eelawo uopi elavhõbe.
Vt. ka elokaᴢ, eloza²

entisaikaa M entizaikaa Lu = ennevanassi
M entisaikaa kõrjattii mah̆haa rah̆haa vanasti peideti maa sisse raha
Lu entizaikaa tšüläz ved́ eb õllu kluubija, eb õllu mittää vanasti külas ju ei olnud klubisid, ei olnud midagi

esinurkka M Li esimene ots, esimene nukk, esimene nurk; (paadi) nina | vn передний конец, передний угол; носок топора; нос (лодки)
M tširvee esinurkka kirve(tera) eespoolne nurk
Li aluzvene rohkõap tehtii, esinurkka õli terävä, a takunurkka eb õllu terävä purjelaeval olev paat tehti enamasti (nii): nina oli terav, aga pära ei olnud terav

häilää M Kõ äülää P, pr häilän M Kõ äülän P, imperf häilin
1. käia, liikuda; ringi käia; hulkuda | vn ходить, двигаться; расхаживать; бродить, шататься (без дела)
M häiläb ivusat haijalla·a käib, juuksed hajali
M kui paĺĺo naizikko häiläʙ raskaanna kui kaua (palju) käib naine rasedana ringi?
M tütteril eb õllu aikaa süüvvä ili kinolaiza häilää tüdrukutel ei olnud (ennemalt) aega (maiustusi) süüa ega kino(de)s käia
M tuŋkukala kuttsuaᴢ, nävät partitta·a häiläväᴅ, sis ku on kutuaika kudekalaks kutsutakse, nad liiguvad parvedena siis, kui on kudemisaeg
Kõ miε jään itšäässi häilämää ma jään igavesti hulkuma
2. kõikuda, tuikuda, taaruda; õõtsuda, hõljuda | vn колебаться, шататься; качаться
M täm nii paĺĺo jõi, jo alkõ häilää bokalt bokalõõ ta jõi nii palju, (et) juba hakkas tuikuma küljelt küljele
P puu algaʙ äülää puu hakkab (tuules) õõtsuma
M senes paikkaa aivo kõv̆vii häili soo selles kohas õõtsus soo väga tugevasti.
Vt. ka häülüä

hölöpää M tuulepea, kergemeelne inimene | vn ветреник, ветреница, легкомысленный человек
meelevä tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea

iha-peräᴅ (K-Ahl.) ihaperät R-Lön. (R-Reg.) pl (kaunistatud) õlalapid (vadja naise rahvarõiva särgil) | vn украшенные наплечники (водской женской рубахи, деталь народной одежды)
K üvä on õllu, üv on veelä, iloza iha-perizä, tšäsärätizä tšäpeä (Ahl. 99) rl hea on olnud, hea on veel(gi), ilus õlalappidega (särgis), kaunis vöörätiga

itšä Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I ikä Ku, g iää M S Lu iä P M J I ijää K-Ahl. ijä J-Len. itšää (Kett. Kõ) itšεä (L)
1. (elu)iga, eluaeg, elu; inimpõlv | vn век (продолжительность жизни человека); поколение
J opõizõ itšä on lühep inimize ittšä hobuse eluiga on lühem inimese elueast
L siunatkuo jumala ted́d́e elämεä, pittšεä itšεä elεä õnnistagu jumal teie elu, pikka iga elada
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene elab ja õpib (kogu) oma eluaja, aga ikkagi sureb lollina
Lu iäd on täll aikaa, tämä piäb ain läkinää kk (lobiseja kohta öeldakse:) tal on (terve) igavik aega, ta peab aina mokalaata
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iää õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu lõppu ei näe
Kõ täm̆mää iäss tap̆paaʙ tema eluajaks piisab (sellest varandusest)
J köüh õma ittšä näeb gooŕa vs vaene näeb (kogu) oma elu(aja) viletsust
Ku ikä ellää boo nalja vs elu elada pole nali (= naljaasi)
K inehmiizee itšä on tširjova vs inimese elu on kirju
M täll ebõõ õllu õmaza iäzä miltissäid gooŕaa tal ei ole olnud oma elu jooksul mingisugust muret
L koko itšεäss lahkuan õmass periess kogu eluks (= igaveseks) lahkun oma perest
J jäi rammittsõmaa iässi jäi (kogu) eluks lonkama
Lu nüt senee tütöö noor itšä meni (kui tüdruk saab lapse, siis öeldakse:) nüüd selle tüdruku noor elu (= noorpõlv) on läinud
M itšä on sata vootta, mõn̆nia ittšiä on mennü (inim)iga on sada aastat; mitmeid inimpõlvi on (mööda) läinud
2. vanus, iga | vn возраст
Lu mill õli kastõiššõmõd vootta ittšää ma olin kaheteistkümneaastane
Li paĺĺo teill on ittšää kui vana te olete?
Lu tämä õli minuukaa üht ittšää ta oli minuga ühevanune
J lahzõll jo on ittšä lapsel on juba vanust (= laps pole enam väike)
Lu miä nõizin karjušissi vanall ittšää ma hakkasin vanuigi (vanas eas) karjuseks
Lu noorõl iäl noorusajal, noorpõlves
■
M kase on om̆maa iä rajatšiven kk see (asi) on (siin) eluaeg olnud (on oma ea olnud piirikiviks)
M sitä i para·ikoo kuttsuaᴢ nastoo rootšito, õm̆maa iä tuli se juttu, õmassi iässi tuli mälestüssõna seda (kohta) kutsutakse praegugi Nasto ale-põlluks, omal ajal tekkis see nimi (jutt), alatiseks jäi (see) nimi (tema mälestuseks)
Lu sis kus itšä saavva minu rumis [= ruumis] tšättee (Len. 277) siis kusagil saadakse minu surnukeha kätte.
Vt. ka täüzitšä

ivuᴢ Al. K-Ahl. P M Lu Ra J-Tsv. (Kett. R L Kõ I Kr) ivuuᴢ L (K P J I) ivvuᴢ (Lu) iuᴢ (Ke Po Lu J I Kr) iguᴢ (R-Eur.) juuᴢ [?] (I) hivuᴢ Kõ hiuᴢ Ku (K-Sj. J) Ивуса Pal₁ Ii-reg₁ И́вуса K-reg₂ ühuse Kr, hrl pl ivuhsõᴅ Kett. L P I (Kõ Ra J-Must.) ivuhset K-Ahl. ivuuhsõᴅ K L I ivuχsõᴅ ~ ivuuχsõᴅ P ivukseᴅ (R-Reg.) ivuksad K-Sj. ivussõᴅ Al. Kett. P M ivusset R-Lön. Lu-Len. ivusõᴅ Kett. M Lu Li Ra J ivuset R-Reg. ivusaᴅ M Lu ivuusõᴅ J ivvusõᴅ Lu iuhsõᴅ Po I iuχsõᴅ J iuφsõᴅ (Ke) iussõᴅ Lu igusset R-Eur. juuhsõᴅ (I) hivussõᴅ (Kõ) hiusõᴅ J hiuset K-Sj. Г̧ ïуксетъ Pal₁ iuset ~ ihwuscht ~ ihhust Kr juuksekarv, karv; juus, juuksed | vn волос; волосы
Lu tšülmässä se tuõʙ, ühtkaa ivussa eb õllu pääᴢ, plešši meeᴢ külmast see tuleb, ühtegi juuksekarva ei olnud peas, kiilaspäine mees
J kuss hitolt om puutunnu [= puuttunnu] naisiijõ ivuᴢ kust kuradilt on (siia) sattunud naiste juuksekarv?
J parra ivuᴢ meep šikkõra habemekarv läheb krussi
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange (peast) ilma ette määramata
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ ~ ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
P vaatan kast kaunissa ivuss vaatan neid punaseid juukseid
Lu ivusõd õltii alla põlviee pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Lu plešši inemin tšenell bõõ iussii kiilaspea inimene (on), kellel pole juukseid
M ivusõd õllaz valkõaᴅ, a äpiät ebõõ juuksed on hallid (valged), aga südametunnistust (häbi) pole
M tämä nii kõvassi heittü, ivusõd nõisti pissüü ta ehmus nii kõvasti, (et) juuksed tõusid püsti
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
M häiläb ivusat haijallaa käib (ringi), juuksed laiali
M ivusõd on laskõnu šaadrillaa juuksed on vajunud sorakile
M ku kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi, siis on juuksed vanunud
Lu minuu vunukal on ivusõt tšikkaraᴢ minu lapselapsel on juuksed lokkis
M näd ivusat pissüä niku avupää näe, juuksed püsti, nagu sasipea
Ra kudrid ivusõᴅ ~ Lu tšippur ivuᴢ ~ tšikkar ivuᴢ lokkis juuksed, kähar juus
J arvad ivusõᴅ hõredad (harvad) juuksed
M kõv̆vii guustat paksud ivusõᴅ väga tihedad, paksud juuksed
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
J liigõᴅ ivusõᴅ ~ võõrad ivusõᴅ valejuuksed
M kunnõ irte ivuzila .. (Al. 48) rl kuni (olen) lahtiste juustega (= kuni olen veel neiu, vallaline) ..
Lu miä menin ivusõõ leikkaajal ma läksin juukselõikaja juurde
J ivusõõ tolkka ~ ivuᴢ butšk juuksesalk
■
Lu ivusõõ lõikkaaja õielõikaja (taimekahjur); sajajalgne.
Vt. ka irti-ivuhsõᴅ, süntü-ivussõᴅ, tšikkarivuᴢ

iästši J-Tsv. = iällä
mokomõit muuttuvait aikoi veel iästši bõ õllu niisuguseid muutlikke aegu pole veel ealeski olnud

järvikalanikka M järvekalur | vn рыбак, промышляющий только на озере
isä õli kalanikka, tämä õli järvikalanikka, eb õllu merikalanikka isa oli kalur, ta oli järvekalur, ei olnud merekalur

kaivaa Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J (R Ja Li) kaivaaɢ I, pr kaivan K P M Kõ Lu J kaivõn Lu Li kaivaa I, imperf kaivõn K R M kaivin Lu Li kaivõõ I
1. kaevata | vn копать, выкопать, рыть, вырыть
Lu tõizõl autaa kaivaᴅ, a izze autaa laŋkõõᴅ vs teisele auku kaevad, aga ise auku langed
Lu kanava on kaivõttu, õja johzõb ize kraav on kaevatud, oja jookseb ise
Lu kanašnikka kaivap kaivoja kaevumeister kaevab kaeve
P põlloo pääl tšünnäᴅ vai kaivaᴅ lapiikaa põllul künnad või kaevad labidaga
I tšiusazivat kaivaaɢ (nad) proovisid kaevata
L õli kaivõttu vällää švetska orud́ijaᴅ oli(d) välja kaevatud rootsi relvad
2. uuristada, õõnestada | vn долбить, выдолбить, выдалбивать
Lu dolotaakaa kaivõtaa aukkoja peitliga uuristatakse auke
M õlut-kavi õli aavassa kaivõttu õllekapp oli haava(puu)st õõnestatud
Lu truba kaivataa koivupuussõ pasun õõnestatakse kasepuust
M ku hoŋka b õllu mätäsüä, sis senessä kaivõttii koria kui vana mänd ei olnud seest mäda, siis sellest õõnestati ruhi
M kotonn kaivõttu puin naappa kodus õõnestatud puust kauss
3. kaevata, pusata, puskida; müksida (peaga) | vn бодать, боднуть; тыкать, ткнуть (мордой)
I süämikko lehmä nõisi kaivamaa naizikkoa tige lehm hakkas naist puskima
I pukki tahoʙ min̆nua kaivaaɢ sokk tahab mind pusata
M ärtšä kaivaʙ, jooskaa pak̆koo pull kaevab, jookske pakku
M katti eb mee jalkoiss vällä, ain kaivab jalkoiza, kaivap pääkaa ain kass ei lähe jalust ära, aina hõõrub jalgu (jalus), aina hõõrub peaga
4. (kartuleid) võtta, noppida | vn копать, выкопать (картофель)
M sütšüzünn nõisas kaivamaa omenoit sügisel hakatakse kartuleid võtma
S omenat kaivõttii i pantii kooppaa kartulid võeti üles ja pandi koopasse
Lu menimmä maamunnaa kaivamaa läksime kartuleid võtma
I naizõt kaivõvad õunaa naised võtsid kartuleid
5. (välja) tuua v. võtta v. koukida v. kiskuda, (ära) võtta v. rebida | vn вытаскивать, вытащить; выкапывать, выкопать; срывать, сорвать; соскабливать, соскоблить
Ja vassa vaatti algõttii, katušissa kaivõttii rl alles vaati alustati, küünist (välja) toodi
M kussa kaz̆zee sõn̆naa taka-taarissa kaivannu, kase on mokoma sutotšnyi sõna (ei tea) kust {t-t}-st (= vanadelt inimestelt) on selle sõna (välja) koukinud, see on niisugune naljakas sõna
I kasta til̆laa viil en kaivannuɢ, en kerttännüɢ neid päramisi ma veel ei võtnud välja, ei puutunud
I mokoma niku uhvotta, kajella kaivõ lehmältä vazik̆kaa niisugune nagu potihark, sellega kiskus (koukis) lehmalt vasika välja
I meni äd́jä sütšüzellä nagrissa kaivamaa läks taat sügisel naerist välja kiskuma
Lu lempeit on kehno kaivaa paelusse on raske välja saada
M sis pannas miä lumõõ alaa maalõõ, kaivaas milta kõikki heŋki vällää (Set. 22) siis pannakse mind lume alla maa(pinna)le, võetakse mult hing lausa välja
M miä ruv̆võõ kaivõn vällää ma kiskusin kooriku (haavalt) ära
M soomussõᴅ kaivaaᴢ vällä, kõik kraappiaᴢ soomused kistakse (kaladel) ära, kõik kraabitakse
■
Lu õhsõnus kaivaʙ ajab oksele
Lu sitä ku süütii, siiz õhsõnuss ep kaivõ kui seda söödi, siis ei aja(nud) oksele
Lu kaivi õhsõnusõõ inemizelt ajas inimese oksele
M sat̆toa kaivaʙ, tuõʙ säätä kisub sajule (sadu), tuleb halb ilm
Lu poro sõvaa kaivi, i maa kaivi kõltõzõss leelis pleegitas pesu ja põranda tegi kollaseks

kallissaa Li, pr kallisan Li, imperf kallisin Li hoonetele uusi aluspalke panna | vn подводить, подвести брёвна под здание, подводить, подвести здание
tämä kallissi oonõõᴅ. enne kood vet́ salvottii maa päälee, eb õllu alla fundamenttia, i oonõõt tšiiree märkänestii, i koto laskõõᴢ. a siis kallisõttii oonõõᴅ, pantii uuvvõd irred allõ, kallisõttii tema pani hoonetele uued aluspalgid. Ennemalt ju raiuti majad üles (= ehitati) maa peale, vundamenti ei olnud all, ja hooned pehkisid kiiresti ära, ja maja vajus. Aga siis pandi hoonetele uued (alus)palgid alla
ratis saap kallissaa, i sauna, saraja. kõig mitä on salvottu, se kõik saap kallissaa aidale saab uusi aluspalke panna, ja saunale, kuurile. Kõigele, mis on üles raiutud (= ehitatud), kõigele sellele saab uusi aluspalke panna

karetti M Lu J-Must. J-Tsv. I (K-Ahl. Ja-Len.), g karetii M Lu J I tõld | vn карета
Lu karetti on umpinainõ, inemin isup karettiᴢ, ep kasu tõld on kinnine, inimene istub tõllas, ei saa märjaks
Lu karettis herrad ĺuukuttii ja tšäütii kaukaal matkoiᴢ, kõns eb õllu rauta teitä härrad tegid tõllas lõbusõite ja kaugeid reise (käisid kaugel sõitudes), kui ei olnud (veel) raudteid
M avazi karetii tegi tõlla (ukse) lahti
I juõltii, što šveeda kultõnõ kareti on mah̆haa tukattuɢ öeldi, et rootsi kuldne tõld on (Tõllasohu) maha maetud
J karetti sarajõ tõllakuur.
Vt. ka kulta-karetti

kaugaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I kauga Lu Ra J-Tsv. kaukaa M Kõ Lu J-Must. kauka Kõ-Len. kaugah Kr
1. kaua | vn долго
Lu kui katsot kaugaa päivüü pääl, siis häikääp silmäᴅ, kaugaa mittää ed näe kui vaatad kaua päikese peale, siis pimestab silmad, kaua ei näe (sa) midagi
P pojo uomniz makaap kaugaa poiss magab hommikul kaua
Kõ pappia kutsõttii siis kõõs kaugaa vihmaa bõllu preester kutsuti siis, kui kaua polnud vihma
P ruokoräsäs kaugaa kestäʙ rookatus peab kaua vastu
J kauga ko teit veel ootõll kas teid tuleb veel kaua oodata?
P kui kaugaa paglaa elä puno, a ühskõrt pagla menep kattši vs kui kaua (sa) nööri (ka) ei punu, (aga) ükskord läheb nöör (ikkagi) katki
M nii kaugaa ajõltii opõzii, ku jo põlgõtus tuli valmiissi nii kaua aeti hobuseid (ringi), kuni pahmas sai juba valmis
K kasta ootin kaugaa aigaa rl seda ootasin kaua aega
2. ammu | vn давно
J nütte jo siä kauga ed õllu meille nüüd ei ole sa juba ammu meil olnud
P kaugaa en õlõ kuullu, a viel mälehtän ammu ei ole kuulnud, aga mäletan veel
3. kaugele | vn далеко
J meni tämä mettsää müü kaugaa ta läks metsa mööda kaugele
Lu ennemuina karjat tšäütii talituu mettsäᴢ, maailmaa kaugaa ennemalt käisid karjad Talitu metsas, maailma(tu) kaugel(e)
Lu vod miä ku mätšikkaa lein, mätšikk ku lenti kaukaa vaat, kui mina lõin palli, (küll) pall lendas kaugele.
Vt. ka niikaugaa
Vt. ka kaugaassi, kaugannaikaa, kaugaᴢ, kaugõssi, kaugõᴢ, kaukaalõõ, kauvaa

kihu J, g kihuu
1. sagin, möll | vn суматоха, сумятица, переполох
põloz mokom kihu, mitä aika ebõõ õllu tulekahjul (oli) niisugune möll, mida ammu pole olnud
2. häda | vn беда
egle tetši mokomaa kihuu: ävis pod́jokka eile juhtus niisugune häda: poisike kadus ära
kihu on niku hätä {k.} on (= tähendab) nagu häda

kino M Lu, g kinoo Lu kin̆noo M kino | vn кино
M noorilla on õma jumala, on kino noortel on oma jumal, on kino
Lu miä kinoz näin, ku rullaakaa rullas šosseinõi teetä, samoχo·dnõi rulla ma nägin kinos, kuidas (tee)rulliga rulliti (rullis) maanteed, iseliikuv rull (oli)
Lu vätši tšäüvät kinnoo rahvas käib kinos
M tütteril eb õllu aikaa süüvvä ili kinolaiza häilää tütarlastel ei olnud (ennemalt) aega (maiustusi) süüa ega kino(de)s käia

klazikrinttso (Li), hrl pl klazikrintsoᴅ: klazikrinttsoᴅ Li = klazi-krinttsa
klazikrinttsoᴅ, enne ved́ eb õllu neit. kassen õltii enne krinttsoᴅ, ilma akkunõiᴅ (klaas)akendega tuulekoda, ennemalt neid ju ei olnud. Siin (= meil, meie majal) oli enne tuulekoda, ilma akendeta

kluubi (Lu) , g kluubii = kluuba
entizaikaa tšüläz ved́ eb õllu kluubija varem külas ju ei olnud klubisid

końo Lu J-Tsv., g końoo tolvan, puupea, tainapea; hädavares; adj loll, totter | vn болван, балда; горемыка; глупый, дурной
J miltäintši tüü eb laadiu mukkaa, niku końoll mingi töö ei laabu (ei lähe korda), nagu tainapeal
J kanni mokoma końoa maailmõz veel eb õllu niisugust tolvanit ei ole maailmas veel olnud
Lu õõd vohma niku końo oled loll nagu tolvan
Lu ah siä końo ah sina, hädavares!
J końo pojo totter poiss

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal₂ Tum. Ко́то Ii-reg₁, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
Kõ miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt
■
Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

kotomailla: kotomaill J-Tsv. koto-maill J kodumail, kodukohas | vn на родине, в родных краях
kaugaa en õlõ õllu koto-maill ma pole kaua olnud kodumail

kotoo K R U P M-Set. Ja-Len. Lu kotuo K U L P V Po kot̆too M Kõ S V I kot̆tuo M-Kett. kottoo vdjL Kõ-Len. S Po Lu Li Ra J I Ku kotto J I koju; kodus | vn домой; до́ма
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M kotid veetii kot̆too, rattiisõõ pantii kotid viidi koju, pandi aita
I koiraa kutsummak kot̆too kutsume koera koju
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid koju käima
K lähs kotoo tulõmaa asus koduteele
U nõizimma tulõmaa kotoo hakkasime koju tulema
I siiᴢ moissiossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü, laulaass i tanttsiass kot̆toossaa siis tuleme mõisast koju mööda suurt teed, laulame ja tantsime (lauldakse ja tantsitakse) koduni (välja)
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo? – säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Lu jutõltii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo räägiti, et surnu vaim käis (öösiti) kodus (koju)
Lu ne evät kottoo koolt nad ei surnud kodus
L kotuo nõisass sõittyõmaa kodus hakatakse (minuga) riidlema
Lu eb õllu ainovaa inemissä kotoo ainustki inimest ei olnud kodus
I sis meilä õli õma kot̆too kazvatattug opõnõ siis oli meil oma kodukasvatatud hobune.
Vt. ka koissa, kotii, kotona, kotoossaa, kotoosõõ, kottuśi, kuoɢ

krinttso (M), hrl pl krintsoᴅ M Ra krinttsoᴅ Li kriĺttsoᴅ Li kreńtsoᴅ M = krinttsa
Li klazikrinttsoᴅ, enne ved́ eb õllu neit. kassen õltii enne krinttsoᴅ, ilma akkunõiᴅ (klaas)akendega tuulekoda, ennemalt neid ju ei olnud. Siin (= meil, meie majal) oli enne tuulekoda, ilma akendeta
Li kane ovat prosto stupeńkaᴅ, kriĺttsoi meil eb õõ see on lihtsalt (väike) trepp, tuulekoda meil (= meie majal) ei ole
M krintsoo trapuᴅ tuulekoja trepp
M krinttsojee viilo tuulekoja (katuse)viil
M tšerikoo krintsoᴅ kiriku välistrepp.
Vt. ka klazikrinttso

krovatti K P M S Li J kroovat́ Ke, g krovatii M Li J voodi | vn кровать
P vanall aikaa eb õllu krovattii vanal ajal ei olnud voodeid
Li nütt on krovatti, a ennee õli säntšü nüüd on voodi, aga varemalt oli lavats

kuivanõ ~ kuivõnõ Lu, g kuivazõõ ~ kuivõzõõ kõhn, kuivetu, kõhetu | vn худой, сухощавый, сухопарый
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kõhn
Lu perrää läzüü inemin jääp kuivõzõssi pärast haigust jääb inimene kõhetuks.
Vt. ka kuiva, kuivõin

kõrtaiᴅ L P M I (ei) kordagi; (mitte) kunagi | vn ни разу; никогда
P viel kõrtaid i jalgaz eväd õllu veel kordagi ei ole (need püksid) jalaski olnud
L edi näe tätä kõrtaiᴅ (sa) ei näe teda kordagi
M perennaizõõ töö eb lõpu kõrtaiᴅ perenaise töö ei lõpe kunagi.
Vt. ka kõõzniiᴅ

köühüüᴢ M köühüᴢ M Lu Li J keühüüᴢ Kett. M-Set. keühüᴢ M J-Tsv. tšöühüs K-Ahl., g keühüü M Li J keühüsee ~ keühüse [sic!] J-Tsv. vaesus | vn бедность, скудность
J enne õli tšüläzä paĺĺo köühüttä ennemalt oli külas (= maal) palju vaesust
J mokomaa köühüss [sic!] veel eb õllu, ku kazell voott sellist vaesust ei ole veel olnud, kui sellel aastal
J köühüü peräss ep pääznü õppõõmaa vaesuse pärast ei pääsenud (kooli) õppima
M köühüs toop sõittõluu tal̆loosõõ vs vaesus toob tüli majja (tallu)
Lu nüttä paa χot ampaaᴅ naglaa, nii tuli köühüᴢ kk nüüd pane kas või hambad varna, niisugune vaesus tuli
Lu näil ku on köühüᴢ: näil eb õõ, mineekaa suut avata küll neil on vaesus: neil ei ole, mida süüa
Li nämäd eletää suurõza köühüüzä nad elavad suures vaesuses

lammaᴢ Kett. K L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Ku lammas M-Set. lammõᴢ J lampa ~ lamba ~ lamma Kr Ламмасъ Tum. Ла́ммасъ K-reg₂ Ла́ммась Pal₂, g lampaa K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku lammas | vn овца
Li lampaat koppiuvad ühtee paikkaa lambad kogunevad ühte paika (= hoiduvad kokku)
I suõt kantavad lampait hundid viivad lambaid ära
I lampailõõ paad merkit kaglaa, štobõ tuntõaɢ näitä lammastele paned märgid kaela, et neid (karjas) ära tunda
Ku ühs kertᴀ kezällᴀ̈ pest́śii lampaaᴅ üks kord suve jooksul (suvel) pesti lambaid
Lu lampai niittää piäʙ peab lambaid niitma (pügama)
Li siiz lampaalt sitozin jalgõt tšiini, siz on parõpi niittää siis sidusin lambal jalad kinni, siis on parem niita
Kõ villaᴅ kui lampaassa niitäᴅ, sis kraapimma kui niidad lambalt villa, siis kraasime
Lu lampaad õllaa tšippuraa villaakaa lambad on kähara villaga
J villõkkaad lampaaᴅ villakad lambad
M lammaz räägaʙ ~ Lu lammaz määkiʙ ~ J lammõz määkiʙ ~ määkkii ~ I lammaᴢ rääguʙ lammas määgib
Ra lammaz on ut́i (ema)lammas on utt
Lu lampaa veimmä boranal viisime lamba jäärale
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaz viis kuuᴅ kits kannab viis kuud ja lammas viis kuud
I kantõjõ lammaᴢ, tõi kahsi võdnaa lammas poegis, tõi kaks talle
Lu emä lammaᴢ, teeb võdnaᴅ emalammas, toob (teeb) talled
J meill on lautta lampaita, tõin on lampaa võdnajõ rl meil on laut lambaid, teine on lambatallesid
Li lampaa voona lambatall
P tšell mikä eb menessünnü, tšell lampaaᴅ, siz vei lampaa pää da jalgaᴅ kellel miski ei edenenud, kellel lambad, siis (see) viis (ohvriks) lamba pea ja jalad
Lu lampaa nahka lambanahk
Lu jõgõperällä õli lampaa nahkuri Jõgõperäl oli lambanahaparkal
Li lampaa päpäläᴅ ~ lampaa sitta lamba pabulad
J lampaa makauttši ~ P lampai makauᴢ lammaste puhke- ja mäletsemiskoht karjamaal
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambahaigus(t), hukkus palju lambaid
K nastassi õli lampaa päivä anastasiapäev oli lammaste päev (lamba päev)
S lampaa praaz-nikka lammaste püha (anastasiapäev, 29. X)
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
P lampaiz õlin kaχs suvõa lambakarjas olin kaks suve
■
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneed i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
Ra susi tahto lampaita, a emälammaz eb antanu (lastemängus:) hunt tahtis lambaid (kinni püüda), aga emalammas ei lasknud (ei andnud)
Ra a ku susi sai lampaa, sis senee pani etääz ääree (lastemängus:) aga kui hunt sai lamba (kätte), siis pani selle kaugemale, kõrvale
Lu lampaa griba lambatatikas, lambapuravik.
Vt. ka emälammaᴢ, sukulammaᴢ, suvilammaᴢ, säntšilammaᴢ

lapa Kett. M Lu J, g lavaa Lu J lav̆vaa M
1. (aeru-, suka-, jala)laba | vn лопасть; (чулочный) носок; стопа; ступня
M veslal on lapa i rutška aerul on laba ja käepide
Lu aŋkkuri ku lassaa põhjaa, sis pannaa kasse lappaa heeno rossi kui ankur lastakse põhja, siis pannakse selle laba külge peenike tross
M suk̆kaa lapa sukalaba
M siiz on lapa, varpaaᴅ siis on (jala)laba, varbad
M jalgaa lapa jalalaba
Lu karjušil tunnijõ eb õllu, aikaa piti saavva täätä jalka lapoil karjasel kella ei olnud, (kella)aega pidi saama teada jalalabadega (= jalalabade abil varju mõõtes)
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika, ühesä jalka lappaa õli ühesä tunnia, kahõsa jalka lappaa siiz jo tuli tšümmee tunnia jalalabadega mõõdeti vari ja saadi teada, mis kell(aaeg) on: üheksa jalalaba (pikkune vari näitas, et) oli kell üheksa, kaheksa jalalaba, siis juba oli kell kümme
2. (voki) koonlalaud | vn кудельник
Lu koontalo lapa koonlalaud
J ripus koontõl vokii lappaa riputa koonal voki koonlalauale
■
M aragaa lav̆vaa putkõa ep süüvvä naadi putke ei sööda.
Vt. ka airolapa, aragalapa, jalkalapa
Vt. ka lapa-lauta, lapia

lautakatto J laudkatus | vn дощатая крыша
lautakatto õli päälä, õlkkattoja eb õllu laudkatus oli (majal) peal, õlgkatuseid ei olnud.
Vt. ka lavvaakatto

leikki Lu J (Kõ-Len.), g leikii J
1. mäng | vn игра
J lehtši lüüb leikisse, nappaab naĺĺassi rl lesk lööb mängu pärast, napsab nalja pärast (= leskmehe käsi tõuseb kergesti, leskmees lööb uut noorikut iga pisiasja pärast)
2. lugu, asi; temp, vemp | vn история, штука; трюк, проделка
Lu siε õlõd mokomiiz leikkiiz õlluᴅ sa oled niisuguste asjadega (= nii mõnegi asjaga) kimpus olnud
Lu tormiikaa on õllu paĺĺo leikkii torm on teinud palju vempe
Lu millõ tetši kehnod leikiᴅ tegi mulle sulitempe
Lu millõ tehtii mokomad leikiᴅ, ep saa tšellä i kaihoossõ mulle tehti niisuguseid sulitempe, ei saa kellelegi kaevatagi
J a joharkaa pet́a leikii ilmusõʙ aga Joharka Petja teeb vembu.
Vt. ka leluᴅ

lintu Kett. K R L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku (Ke vdjI) linto [?] (Ko) lint Lu Kr Ли́нту K-reg₂ Ли́нду Ii-reg₂ Линду Pal₂, g linnuu K P M Kõ Lu Li Ra J I Ku linnu J lind; ka fig (hellitussõnana rahvalauludes) | vn птица (также в функции ласкательного названия в народных песнях)
K pääsko õli üvä lintu pääsuke oli hea lind
Li linnut tšikertäväᴅ linnud siristavad
Li lintu laulõʙ, lehto liikuʙ rl lind laulab, leht liigub
Lu kõikill lintuill on nokaᴅ kõigil lindudel on nokad
Lu lintu tuli akkunaa, kokutti, kokutti, taitaa tooʙ, tääʙ kehnoa veestiä lind tuli aknale, koputas, koputas, vist ennustab halba teadet
Lu ku linnud lennellää maata vassaa, siz leeb vihma kui linnud lendavad maadligi, siis tuleb vihm(a)
M täm̆mää piäʙ õlla erk̆kaanna niku lintu puu õhzalla tema peab olema ergas nagu lind puuoksal
M tunnõd linnuu laulua möö vs lindu tunned laulust
M ühez lintaa ajõlittõ ühes ajasite linde (taga) (= kasvasite koos)
J miä menin marja muilõõ mailõõ, lintu muilõõ liivikkoilõõ rl ma läksin, mari, muile maile, lind, muile liivikuile
P laulavad ni lidnaa linnuᴅ rl laulavad nii linnalinnud
Lu kotko on lintujõõ kunigaᴢ kotkas on lindude kuningas
J partti lintui(t) linnuparv
J linnuu pere linnu pesakond
K levvin linnuu pezää leidsin linnupesa
J piukib niku linnuu poik pezäᴢ piuksub nagu linnupoeg pesas
P Ra linnuu poigaᴅ linnupojad
J ku tuõb lintui lento-aikõ, linnuu lihad on kõikõllaizõᴅ rl kui tuleb lindude lennuaeg, linnulihad on kõiksugused
J pulmiiz va linnuu piimä ep tavannu pulma(de)s ei juhtunud olema vaid linnupiima
J linnu sitt linnu-sõnnik
P et siä õllu nukkunnu linnuu unta makamaa (pulmaitkust:) ei olnud sa uinunud linnuund magama
J kajaga on meri lintu kajakas on merelind
Kõ pääskü lintu, päivä lintu (Len. 230) rl pääsulind, päevalind
Lu sakkali lintu võtap kanoja kanakull röövib (võtab) kanu
P kiiveli lintu kiivitaja
Lu tikka lintu rähn
Lu värpo lintu varblane
Li mussa lintu kuldnokk
J pihlõimarjaa lintu leevike
J pää lintu (parve) juhtlind (pealind)
P emä lintu emalind
■
K või lintu (Set. 91) kollane liblikas
Kõ leppä lintu ~ M jumalaa lintu lepatriinu
J lintuie tee (Must. 174) Linnutee.
Vt. ka fut́ku-lintu, ilma-lintu, jumalalintu, jõvilintu, kanevolintu, kiivelilintu, kiurulintu, kotkolintu, kotolintu, kulikkalintu, lehtilintu, lehtolintu, leppälintu, lumi-lintu, merilintu, mettsälintu, mussalintu, paltalintu, pihlagalintu, pihlajalintu, päivälintu, pääskolintu, roholintu, rokkalintu, räsäzlintu, säälintu, tedri-lintu, teelintu, tikkalintu, tulilintu, tõrvalintu, unilintu, vesilintu, vihmalintu, virilintu, võilintu, värpolintu, vääskolintu, öölintu

lüüttää Lu J (Li) lüüttä J-Tsv., pr lüütän J, imperf lüütin (villu) masinaga kraasida v. kraasida lasta | vn карзить или давать карзить шерсть фабричным способом
Li laako ja pehmiä lõŋka, eb õllu kraapittu, a õli lüütettü mašinaakaa laug ja pehme lõng, ei olnud käsitsi kraasitud, vaid oli masinaga kraasitud
Lu menin villaa lüüttämää läksin villu (masinaga) kraasima (= kraasida laskma)
J villad lüütän mašinall villad lasen masinaga kraasida

maa¹ Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Ma) ma ~ maah Kr Maa Pal₁ Ма Tum. Мъа K-reg₁, g maa
1. maa, maapind | vn земля, земная поверхность
M ai tänän on suur tuisku, kõig maa i taivaz on üheᴢ oi, (küll) täna on suur tuisk, kõik maa ja taevas on koos (= ei näe maa ja taeva vahet)
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
M maameez on tšüntäjä, kumpa suv̆vaab maata tšüntää põllumees (maamees) on kündja, kes armastab maad künda
M maa jo algap kahuttaa, algap kahuttaa maata maa hakkab juba kahutama, hakkab maad kahutama
M maa oŋ kahuza ~ Li maa oŋ kahmõᴢ maa on kahus
Li maa meni kahmõõ maa läks kahusse
Lu ku pääsko lennäʙ maata müü, maata vass, matalal, siis sooviʙ vihmaa kui pääsuke lendab maad mööda, maadligi (vastu maad), madalal(t), siis ennustab vihma
Lu mügrä meeb maa alitsõ, kõvass maass meeb läpi mutt läheb maa alt (läbi), kõvast maast läheb läbi
Lu maamunnaa isutõtaa roškiijõõkaa, siiᴢ varᴢ nõizõp tšiiree pääl maa kartuleid pannakse maha idudega, siis tõusevad pealsed (tõuseb vars) kiiresti maa peale
M mee hot́ maa al̆laa, täm minu levväʙ kk mine kas või maa alla, tema leiab mu (ikka üles)
P ühs jalka om maall, tõin jalka on avvaa serväl, autaa tõkkumizõllaa kk üks jalg on maa peal, teine on haua serval, hauda kukkumas
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
K maβod meneväd mahaasõõ (uskumus:) maod lähevad (paaspäeval) maa sisse
M lüö vad́d́a mah̆haa löö vai maasse
M nii on kõv̆vii köühä niku krotti maaᴢ kk ta on nii väga vaene nagu mutt maa sees
Li miä tõmpazin jussirohoo juuriikaa poiz maassa ma tõmbasin jussheina juurtega maast välja
J mahzad maalõõ avvõttii rl maksad maeti maasse
Ra se on paĺĺaz maa, troppa ili tee päälüᴢ, siin ep kazva mittä see on paljas maa, jalgrada või teepealne, siin ei kasva midagi
Lu eb õõ tasainõ maa, komkikko on ei ole tasane maa, on mätlik
M köŋkkelikko maa ~ bugrikko maa künklik maa
M sammalikko maa samblane maa
J töŋgittü maa (üles)songitud maa
J toptšittu maa tallatud maa
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maa rohust, pikem metsa puudest? – Tee
Lu maa päälin maapind
J maa mittõri maamõõtja
J maa värizemin maavärisemine
Kõ maa izäntät, maa emäntät teile puhas võraa [= võra], mille puhas terveüs (Len. 216) maaisandad, maaemandad (= maahaldjad), teile puhas ohver, mulle puhas (= tugev) tervis
Lu maa mügrä mutt
2. maa, pinnas | vn земля, почва
Lu ku maa on laiha, sis peltšääp poutaa kui maa on lahja, siis kardab põuda
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
M med́d́ee maad on köühäd maaᴅ meie maad on kehvad maad
M jussi kazvap kuival maall jusshein kasvab kuival maal
M märtšä maa ~ Li märjekaz maa märg maa
Lu sookaz maa soine maa
Lu saviperinõ maa savisegune maa
M tšivikko maa kivine maa
Li aherikko maa vilets (~ liivane) maa
M juurikaz maa (umbrohu)juuri täis maa
Lu soo maa lõõkuʙ soomaa nõtkub
J sula maa (Must. 183) (orig.: sula t. viljelyn alla oleva maa)
M oogattu maa puhanud (= söötis olnud) maa
Li uusi maa, pluugaa kuraᴢ, se leikkap ku nõsõtaa uutta maata uudismaa, (raud)adra nuga, see lõikab (maad), kui küntakse uudismaad
3. muld | vn земля
I groba laskõass autaa i maata pannass päälee, maalla tukataᴢ puusärk lastakse hauda ja mulda pannakse peale, mullaga kaetakse
Lu katto õli tehtü maassa, mättäissä katus oli tehtud mullast, mätastest
Ra pääsko kannab nokaakaa maaᴅ pääsuke kannab nokaga mulda (= muda)
Lu mõnikkaal nõmmõl on valkaa liiva, a mõnikkaal on mussa maa mõnel nõmmel on valge liiv, aga mõnel on must muld
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: olgu muld sulle kerge (maga kerges mullas)
Lu se on nüd jo maa (surnu kohta öeldakse:) see on nüüd juba muld
Lu vesi haizoʙ maalõ vesi haiseb mulla (= muda) järele
Lu maa komu mullakamakas
M maa blindõžiᴅ muldblindaažid
Lu maa kaivojõ mullatööline
M krot̆tii nõsõttu maa ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik
4. maa, maavaldus | vn земля, земельное владение
Lu tšell õli talo i maa, jutõltii talopoika, a tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja (= talu) ja maa, (selle kohta) öeldi talupoeg, aga kellel oli maja, (kuid) maad ei olnud, see oli pops (pobul)
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue aastani (= uue lõikuseni) oma (viljast) leiba
L h́erralta tšüsü maata palus mõisnikult (härralt) maad
Li maa anti rendil maa andis rendile
Lu rendašikka, tämä piti maata rendill rentnik, tema pidas maad rendil
P obrokka maassa mahzõttii, kui paĺĺo sill õli maata, ühs võro vai puol võroa vai kahs võroa maamaks(u) maksti maa eest, kui palju sul oli maad, üks hingemaa või pool hingemaad või kaks hingemaad
Lu nellää revizaa maa nelja hinge maa (= neli hingemaad)
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (oli peres), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
J mahsamaa maa rahojõ rl maksma maamakse
5. maa, maatükk, põld jne. | vn земля, земельный участок, земельный надел; поле и т. д.
Lu ümpäri oonõitõ mikä on maa, se on akkunaluᴢ maa, mis on hoonete ümber, see on õu
Lu maat puuᴅ jäävvää, a meit eb lee vs maad-puud jäävad, aga meid ei jää
P maad on kõlmõza nurmõza maad on kolmes põllus
M jõka maal on õma põlto, kapussmoo, omentara igal maatükil on oma põld: kapsamaa, kartulimaa
M tehäz rütšeelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad (= põldu)
M tehtii õzra maata tehti (= hariti) odramaad
J kari on toptšinnu kõig rüiz maa kari on kogu rukkipõllu ära tallanud
J nagriz maa naerimaa, -põld
J vähä põlto maat vähe põllumaad
J tšiireltää seim murtšina de johzimm eim maalõõ sõime kiiresti hommikusöögi ja jooksime heinamaale
6. maa, maakoht, maa-ala, territoorium, riik | vn земля, край, местность, страна, территория, государство
K kas med́d́ee maa õli švietaa see meie maa oli Rootsi (käes)
Lu õli se aźźõ meijjee maaᴢ see asi oli (= juhtus) meie maal
R marja mene muille maille, kala muille kaloille (Reg. 23) rl mari (= kallim), mine muile maile, kala, muude kalade juurde
Lu miä seilaziv võõrail mail alussiiᴢ ma purjetasin purjelaevadega võõrail mail
M pajatan, kui med́d́ee vad́d́akoo maalla tehtii õzra-maata räägin, kuidas meie vadjalaste maal tehti (= hariti) odramaad
J täält maalt ~ siitte maalt siitkandist
J võõraz maa välismaa
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
Ku võõraa maa linnuᴅ rändlinnud
J noorii maa Norramaa
7. maailm | vn (белый) свет, мир
M tulõʙ vassüntünü maa pääle tuleb vastsündinu ilmale (maa peale)
Lu vohma on kazõl maalla pilkattava loll on selles maailmas pilgatav
Lu isä on täll jo tõizõl maal isa on tal juba teises (maa)ilmas (= surnud)
J itšiiss bõõ mittäit maa ilmõᴢ maailmas pole midagi igavest
8. maa, maismaa | vn земля, суша
Lu miä jään maal, em mee merel ma jään maale, ei lähe merele
J kajaga tääb meri säätä, sis tuõb meress vällää, maalõ kajakas ennustab meretormi, siis tuleb merelt ära, maale
Lu ku siä näet konnaa kuivõld maalᴅ, se ep tää üvvää kui sa näed konna (kevadel) kuival (maal), (siis) see ei ennusta head
9. sisemaa; (vadjalaste asuala sisemaapoolne osa, Kattila ja selle lähikülad) | vn отдалённая от моря часть водского края (деревня Котлы и её окрестности)
J näĺĺell aigõll kussle maalt tootii leipää näljaajal toodi leiba kusagilt sisemaalt
Lu kussa õlõᴅ. – maalt kust sa (pärit) oled? – Kattila kandist
Lu maa pooli Kattila kant
J maa poolõõ vätši (= ülägoo vätši) sisemaapoole (Kattila, Pummala, Mati jne. kandi) rahvas
10. maa, küla (vastandatult linnale) | vn деревня, сельская местность (в противоположность городу)
M maasteri bõllu lidnaza, maalla õli meister ei olnud (= ei elanud) linnas, oli (= elas) maal
11. maa, vahemaa, teatav teeosa | vn расстояние, неопределённая часть пути
K meni vähä maata, tulõp takaa meeᴢ läks vähe maad, tuleb tagant mees
Lu vaśa õli litši rootsii kalmoit, eb õllu paĺĺo maata Vasja oli (= elas) rootsi kalmistu lähedal, (sinna) ei olnud palju maad
J sinne on kõlmõd virstaa maata sinna on kolm versta maad
Ku meni hüvää maa, se izvoššikkᴀ tuli vassaa läks tükk maad (tubli maa), see voorimees tuli vastu
J tükkü maat tükk maad (edasi)
J nütt jäi menemiss eb rohkap ku püssü maat nüüd jäi minna vaid püssi(lasu jagu) maad
12. (mere)põhi | vn дно, грунт (моря)
Li sütšüzüss õltii tormiᴅ, lainõõᴅ, võisi võrkoo tšiveekaa veittää eteeᴢ. a ku aŋkkuri meni mahhaa, siiz jo ep tõmmannuᴅ sügisel olid tormid, (suured) lained, võis võrgu (koos) kinnituskiviga edasi vedada. Aga kui ankur läks põhja, siis juba ei tõmmanud (võrku edasi)
13. põrand | vn пол
Li maa roojauʙ, piäb pesä põrand läheb mustaks, tuleb pesta
Po nùorikolõõ tšähsiäs pühtšiä maata (pulmakomme:) noorikul kästakse põrandat pühkida
Lu saunaa lämmittää ja maat pessä on laukopäivää tüü sauna kütta ja põrandad pesta on laupäeva töö
P panõ d́erugad maalyõ pane põrandariided põrandale
J harkkõᴢ roojõkkai(jõ) saappõgoika puhtaa maa pääle astus poriste saabastega puhtale põrandale
J poigaa suku maalta lauloʙ poisi (= peigmehe) suguvõsa laulab põrandalt (= laulab seistes, sel ajal kui pruudi sugulased istuvad)
Lu makazin maaᴢ magasin põrandal (= maas)
Li kraazgattu maa värvitud põrand
Ra paasinõ maa paest põrand, paekivipõrand
Lu Li Ra J rihee maa toapõrand
Ra maa kaŋgaᴢ põrandariie
I lahtšijõõ hot́ tšehsi maalõõ, lepäzii da makazii heitsin kas või keset põrandat, puhkasin ja magasin
14. pahmas, põrandatäis vilja rehepeksul | vn количество, мера зерновых для одного обмолота
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks pahmast pekstud
J ühsi maa pahmassa üks rehepõrandatäis pahmast
15. põhi (taustavärv mustrilisel riidel) | vn поле, фон (о расцветке рисунка ткани)
M kaŋkaalla õli sinin maa i valkõad rizuŋkaᴅ riidel oli sinine põhi ja valged kirjad
■
Lu müü teemmä maata meie oleme põlluharijad (maarahvas)
Li vot see õli semmoinõ se maa tüü vaat selline oli see põllutöö
L mitäid ep pantu mahaa midagi ei pandud maha (= ei külvatud, ei istutatud)
Lu maamunad õllaa jo maaᴢ kartulid olid juba maas ~ maha pandud
J maaz viĺĺaa pitämä vilja kasvatama
K siis pantii grobaasõõ, vietii kalmailõõ nu i pantii mahaa siis pandi puusärki, viidi kalmistule ja, noh, maeti maha
M pokoinikkaa veetii maχ̆χaa maeti surnut
K pokoinikka laskõass mahaa surnu lastakse hauda
J koolõd de avvõta mahaa, niku jältšätši bõllu sured ja maetakse maha, nagu jälgegi polnud
I staruχa mätättii mah̆haa vanaeit maeti maha
Ja päivä issuzi mailõõ päike loojus
Lu müü jäimmä lakkõal maal me jäime lageda taeva alla (= peavarjuta)
Kõ maassa matalassa täm õli üvä ińeehmin maast madalast oli ta hea inimene
Lu maa miira vättšiä ilmatu palju rahvast
J maa pint rohukamar
K maa tšimo metsmesilane, kumalane, kimalane.
Vt. ka ahomaa, einämaa, gerttsogii-maa, hall-maa, joutomaa, kapussamaa, karjamaa, koominaa-maa, kujamaa, liivamaa, linamaa, meriajomaa, mitta-einämaa, mult-maa, munamaa, mutamaa, niittümaa, nurmimaa, paarńumaa, paĺĺaz-maa, pustomaa, puustamaa, põlto-maa, püssü-maa, rendi-maa, riheemaa, riigamaa, riigaa-maa, rohomaa, savimaa, silta-maa, soomaa, sööttümaa, taka-maa, tallazmaa, taramaa, tšerikkomaa, tšüntömaa, tšüntümaa, tšütömaa, tšütüzmaa, ulkomaa, upamaa, uus-maa, vajomamaa, vakomaa, välimaa, õma-maa, õvvõõ-maa
Vt. ka maaseltšä, mandõri, mätši²

makõa Kett. K L P M-Set. (R-Lön.) mak̆kõa M S vdjI I (Ma) mak̆kõõ Ko-Kett. makkõa Po Lu J Ku makkia Lu makkaa Ra J makka J-Tsv. Макеа Tum., g makõa adj, subst magus (ka adj, fig hea, mõnus, meeldiv) | vn сладкий (также в переносном значении – хороший, приятный); сладость
P lid́entsad om makõaᴅ siirupikompvekid on magusad
I miä jõi makkõata tšaajua ma jõin magusat teed
J makkad omenõd – niku suukkuri magusad õunad nagu suhkur
Lu vanas koivuz eb õllu nii makkia mahla, noorõz õli makkiapi vanas kases ei olnud nii magus mahl, noores oli magusam
J makkaat vettä suukkurilla tehtii siirupit (magusat vett) tehti suhkruga
M mak̆kõa söömä magustoit
L tänävä on makkõa paaru täna on (saunas) magus leil
P tüttärikko örtšähtii makõass unõss ülieᴢ tüdruk ärkas magusast unest üles
L makaa, makaa, mairottõlõ, makõat kulta-unõᴅ rl maga, maga, mõnule, magusad kulduned (= magusat, mõnusat und)
M musõp süttä, makõap mettä. uni (Set. 18) mõist mustem kui süsi, magusam kui mesi (mustem söest, magusam meest)? – Uni
P maassani vesi makõa rl minu maal on vesi magus
M iiri in̆nõa, a sitta mak̆kõa vs hiir (on) vastik, aga sitt magus
J õppõmizõ alku on raŋk, a lõppu makka õppimise algus on raske, aga lõpp magus
P tämä on mad́d́aᴢ, tahop paĺĺo makõat süvvä ta on maiasmokk, tahab palju magusat süüa
Lu magjõᴢ on makkial on maias magusa peale
M ap̆poo mak̆kõa magushapu
■
M on ap̆poo rokka i mak̆kõa rokka on hapukapsasupp ja värskekapsasupp
J pulmiis karkat viinaa teh́h́ä makkassi, ženih ja noorikk annõta suut pulmades tehakse „kibedat” viina „magusaks”: peigmees ja pruut annavad suud (= suudlevad)
Po tšüzüttii tehä makkõata (pulmakomme:) kästi teha „magusat” (= nõuti, et peigmees ja pruut suudleksid).
Vt. ka apoo-makõa

mannõi Lu I, g mannõi manna- | vn манный (о крупе, каше)
Lu eestää varraa ku algõttii süüttää, eb õllu kehnoa velliä mannõi javoss ennemalt, kui hakati varakult (imikut kunstlikult) söötma, (siis) ei olnud vedelat (lahjat) körti mannast
I mannõissa suurimassa nõizõõ tšihuttamaa rooppaa, piimällä mannast hakkan putru keetma, piimaga

meelevä Kett. K-Ahl. R-Lön. M Kõ J I (K-Al. K-Salm₁ R-Reg.) mielevä L P, g meelevää M tark, arukas | vn умный, разумный, толковый
K meriveellä meelevässi, laukazveellä laaskavassi, kaivoveellä kauniissi (Al. 45) rl mereveega targaks, Lauga veega lahkeks, kaevuveega kauniks
L liet siε mieleväpi da õnnõvapi õmiiz velliitä sa saad oma vendadest targemaks ja õnnelikumaks
M hullu pajatap tarkõpassi meelevää vs hull räägib targemini kui tark
J tootii meilee meelevä mińńa meelevällee vellelee rl toodi meile tark minia, targale vennale
M nät, ko rahvaz õltii meeleväᴅ vaat, kuidas rahvas oli tark
I ovad meeleväd rahvaaᴅ, tširjuttivat paĺĺo kniškoo (nad) on targad inimesed, on kirjutanud (kirjutasid) palju raamatuid
M meelevä inehmin tark inimene
M tämä on meelevä meeᴢ ta on tark mees
M meelevä, tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M meelevä, viizaᴢ lehmä tark, kaval lehm
M täll on meelevä pää tal on tark pea.
Vt. ka meelellin, meeloi

meeᴢ Kett. K L M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Pi Ke) mees Kr ḿeeᴢ Kett. mieᴢ K L P M Li mìeᴢ Po miiᴢ Lu Kl mies Kr mesz Por. Мïэ́зъ K-reg₂ Ми́зъ Ii-reg₁ Мïэсъ ~ Мизъ ~ Мïези Pal₁ Мiесъ Tum., g mehee K S Lu Ra J Ku meh̆hee M Kõ I meh̆́h́ee I meehee Ku
1. mees, meesterahvas | vn мужчина
K taloza bõllu meessä talus polnud meest
K tüttäret sõpõzivad mehii sõpõisõõ tüdrukud riietusid meeste rõivaisse
P obraazaa kannõttii nellεä mehie pühakuju kanti nelja mehega
M meni vene ümperikkoa i uppozivad viimeisee meh̆heessaa paat läks ümber ja uppusid (kõik) viimse meheni
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kõhn
Lu kõikkia on mehiᴢ, kõikkia on i naiziᴢ igasuguseid (kõiki) on meeste hulgas, igasuguseid on ka naiste hulgas
M meessä müö i hattu vs mehe järgi (on) ka müts
P sõna sõnass, miez mehess kk sõna sõnast, mees mehest (= meest sõnast, härga sarvest)
Lu meitšülää meeᴢ meie küla mees
M umalikko meeᴢ joobnud mees
M sipo-siitiä meeᴢ purukaine mees
M tarkka meeᴢ ~ meelevä meeᴢ tark mees
Lu naizõlikaz meeᴢ naisemees
Li täüz meeᴢ, i suuri, i kõik üväᴅ ne tavaᴅ (ta on) täismees, on suur, ja (tal on) head kombed
Lu meri meeᴢ meremees
J saum meeᴢ saunamees
J eväd võtõttu sõta mehessi, braakõttii ei võetud sõduriks (sõjameheks), praagiti (välja)
J jahii meeᴢ jahimees
J naĺjaa mehe juttu paab nagrõma naljamehe jutt paneb naerma
P šuutkaa meeᴢ naljamees
I tšül̆lää meeᴢ nõssi min̆nua võõras mees tõstis mu (maast) üles
2. mees, abikaasa | vn муж, супруг
L nuoriilyõ nuorikkõilõ miessä laaskavaata rl noortele pruutidele (soovitakse) lahket meest
P ku miez bõlõ kotonn, siz naizikoll on markkinaᴅ kk kui mees(t) pole kodus, siis on naisel laat
L nõizõ meheni ülielie (itkust:) tõuse, mu mees, üles
Li minuu meeᴢ minu mees (minu abikaasa)
I meh̆́h́ee izälee i meh̆́h́ee emälee annõttii lahja mehe isale ja mehe emale anti pulmakink
J mehee suguz õltii kakšikoᴅ mehe suguvõsas olid kaksikud
Li meez ja nainõ errostii mees ja naine läksid lahku
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on siga ja sitt
M õli täm mehellä kahõlla mehellä ta oli kaks korda abielus
S esimeizell mehell elin kastõ·ššõmõtt vootta esimese mehega elasin kaksteist aastat
3. mees, inimene | vn человек, «живая душа»
Lu tänävä piäb mennä tüh́h́ee jeka meeᴢ, tänävä on ühtein tüü täna peab iga inimene tööle minema, täna on ühine töö
Lu vanad mehed jutõltii vanad inimesed rääkisid
■
Lu ku õpõn taukõõᴢ, siiᴢ jutõltii: siä õõᴅ nütte jalkajõ meeᴢ kui hobune kärvas, siis öeldi: sa oled nüüd jalamees
Lu se onõ täätäjä meeᴢ see on külatark (teadjamees)
J nõito meeᴢ nõid
Kõ õli meill üφs vargaz meeᴢ oli meil (= meie külas) üks varas
J tširjõ meeᴢ kirjaoskaja (inimene)
J voli meeᴢ kangekaelne inimene
J noott meeᴢ noodaline, noodamees (= noodaga kalastaja)
J šliimõz omem mehelt kõlmõd omena näppas õunakaupmehelt kolm õuna
J võõraa maa meeᴢ välismaalane
J viroo meeᴢ eestlane, eesti mees
J lidnaa meeᴢ linlane, linnamees
J jumalaa meeᴢ vaimulik
J niizgaakaa se on meez eläjä kala niisaga (kala), see on isakala
J mees suku meessugu
K mehee poolõlõõ ain leeb aikaa meestel (mehel, meesterahval) on alati aega
J naizõ meeᴢ om võttõnnu enelle suvattõja naisemees (abielus mees) on võtnud endale armukese
I meh̆hee naizikko ~ meh̆hee nainõ ~ Lu mehen nain mehenaine, abielus naine.
Vt. ka aluzmeeᴢ, ammattimeeᴢ, antti-meeᴢ, apimeeᴢ, garmoni-meeᴢ, glazi-meeᴢ, gribameeᴢ, isämeeᴢ, izvozameeᴢ, jahiimeeᴢ, jahtimeeᴢ, jalkameeᴢ, jõkameeᴢ, kalameeᴢ, kaupimeeᴢ, kauppameeᴢ, koto-meeᴢ, kotoperemmeeᴢ, küütti-meeᴢ, laivameeᴢ, laulu-meeᴢ, lautti-meeᴢ, lehtšimeeᴢ, lidnaa-meeᴢ, maameeᴢ, maastermeeᴢ, majameeᴢ, marjameeᴢ, mato-peremmeeᴢ, merimeeᴢ, naapurimeeᴢ, naittši-meeᴢ, nalja-meeᴢ, napsumeeᴢ, noor-meeᴢ, nätšijäzmeeᴢ, näälämeeᴢ, ovõzmeeᴢ, part-meeᴢ, pata-meeᴢ, peremmeeᴢ, perämeeᴢ, peukomeeᴢ, piippu-meeᴢ, pillimeeᴢ, posudameeᴢ, pošti-meeᴢ, põlloomeeᴢ, põlõttumeeᴢ, päämeeᴢ, püssümeeᴢ, rattsameeᴢ, rattsazmeeᴢ, reisumeeᴢ, rendimeeᴢ, rootalimeeᴢ, ruĺameeᴢ, ŕuukumeeᴢ, rääto-sõtameeᴢ, rööveli-meeᴢ, saatumeeᴢ, selttsi-meeᴢ, selv-meeᴢ, seppämeeᴢ, siitiä-meeᴢ, sikameeᴢ, sõtameeᴢ, ženiχameeᴢ, teenimeeᴢ, teko-meeᴢ, torgumeeᴢ, treiju-meeᴢ, treŋgimeeᴢ, tšeeli-meeᴢ, tširjameeᴢ, tšivimeeᴢ, tšälü-meeᴢ, tšäsitöömeeᴢ, tšülm-meeᴢ, tšülämeeᴢ, tšüntü-meeᴢ, täüzmeeᴢ, töömeeᴢ, vahtimeeᴢ, vanameeᴢ, venäi-meeᴢ, vihameeᴢ, volimeeᴢ, võlkameeᴢ, vävümeeᴢ, väärämeeᴢ, õnni-meeᴢ, õsa-meeᴢ, äärimeeᴢ
Vt. ka meespooli, meespoolikko, meezelokaᴢ, meezeläjä, meezrahvaᴢ

merikalanikka M merekalur | vn морской рыбак
isä õli kalanikka, tämä õli järvikalanikka, eb õllu merikalanikka isa oli kalur, ta oli järvekalur, ei olnud merekalur

miltin K M Li Ra J I (P Lu) miltiin K M Lu miltine L I miltinee K-Ahl. milttin K M milttine M, g miltizee I miltisee K-Ahl. miltiizee ~ milttizee M, pl miltiiᴢ I
1. relat milline, missugune | vn какой
J miä meen kattsomaa, miltin lehmä on i kui paĺĺo nämä tahotaa ma lähen vaatama, milline lehm on ja kui palju nad (tema eest) tahavad
J duumaan, miltin see juttu leeneʙ mõtlen, missugune see jutt tuleb
I nää miltiis kõrkõat kazvivaᴅ näe, kui pikaks (missugused pikad) nad kasvasid!
2. milline (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn какой (с предыдущим местоимением ‘кто’)
M järjüll issuzivad mehet, tšell milttin töö pingil istusid mehed, kellel missugune töö (oli käsil)
3. milline ( .. selline) | vn какой ( .. такой)
Li miltin kala, mokom õli võrkko milline kala, selline oli (ka) võrk
4. interrog milline, missugune | vn какой
L miltizess siε lidnass õlõt tullu millisest linnast sa oled tulnud?
M miltiiss karvaa mis(sugust) värvi?
M miltiziä bõ õli marjoit milliseid marju ka polnud!
5. mingi(sugune) | vn какой-то
M miltin leeb on õllu saunaa makko mingi(sugune) saunahaldjas on olnud
6. (ei) mingi(sugune), (ei) ükski | vn никакой
L eb miltine lintu nii lentεä kui miε ükski lind ei lenda nii nagu mina.
Vt. ka kojomilttin

muikisõlla Lu (Li) muikisõll J-Tsv., pr muikissõlõn: muikissõõn Lu Li J, imperf muikissõlin Lu J frekv
1. muhelda, muiata | vn усмехаться, ухмыляться, улыбаться
Li miä muikissõõn izzee enell ma muhelen endamisi
Li mitä siä muikissõõᴅ mis sa muheled?
2. tusatseda, tusast nägu teha | vn хмуриться, нахмуриваться
J vai ted́d́ee väliz on õllu rissi-sõna, ku tüü nii muikissõõtt kas teie vahel on olnud tüli, et te teete nii tusast nägu?
Vt. ka muhahtaa, muhahtaassa, muhastaa, muhisa, muikotõlla, muikõhtõlla, mühisä, mühkiä, mühähtellä

muna K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (Kett. R-Eur. Ko) Му́на K-reg₂ Ii-reg₁ Муна Pal₂ munne ~ muhna Kr, g munaa Kett. K Lu Li J Ku mun̆naa M I munnaa Po, pl munnad Kr
1. (linnu)muna; (sipelga)muna e. -nukk jne. | vn (птичье) яйцо; муравьиное яйцо и т. д.
J kana tetši munaa kana munes (tegi) muna
I kana avvoʙ mun̆nõi kana haub mune
I kana isub munõlla, isup kõlmõd näteliä kana haub mune (istub munadel), haub kolm nädalat
Lu munal on ruskulain i valkulain munal on rebu ja munavalge
J munal on õttsas polkoma munal on otsas (koorealune) tühemik
J se muna on pillaussu, tämä haizõʙ see muna on riknenud, ta haiseb
K munad õlivad eninpään aina kauniiᴅ, a troitt-sann õlivat kõltaizõᴅ munad olid lihavõtte ajal ikka punased, aga nelipühi aegu olid kollased
Lu nüd on mokoma aika, jott muna on viisaapi kannaa kk nüüd on selline aeg, et muna on targem kui kana
Li eni-päänä õli muna-mäŋko, vanad mehed veeretettii munnaa lihavõtte ajal oli muna(veeretamis)mäng (= mängiti muna(veeretamis)mängu), vanad mehed veeretasid mune (muna)
L mehed mäntšäväd munõi mehed mängivad muna(veeretamis)mängu
M aisava muna mädamuna (haisev muna)
J vana muna vana muna
M sveeža muna ~ J sveežõi muna värske muna
M uusi muna toores muna
M tšihunnu muna keedetud muna
M bolttuna muna ~ tühjä muna viljastamata muna
Lu nahka muna nahkmuna
L P kanaa muna ~ I kan̆naa muna ~ J kana muna kanamuna
Lu sorzaa muna pardimuna
Lu anõõ muna hanemuna
Lu luikoo muna luigemuna
Li gajagaa muna kajakamuna
K munaa ruuku ~ M mun̆naa kõlta ~ Lu munaa kõltolain munakollane
K L munaa valku ~ M mun̆naa valku ~ Lu munaa valkulain munavalge
Lu munaa koori ~ M mun̆naa koori ~ J muna koori munakoor
M mun̆naa või munavõi
Lu muna kakku munaroog
I siplikoo munaᴅ sipelgamunad
Li saivara on täi muna saere on täi muna
2. kartul | vn картофель
Lu tšäimmä munnaa isuttamaᴢ käisime kartuleid panemas
Li mõnikõd lastii vagod estää, sis pantii munaa mõned ajasid (lasksid) enne vaod, siis panid kartulid (maha)
Li muna tehtii varõpi i müühepi, munal, sell eb õllu nii õmmaa aikaa kartuleid pandi (kord) varem ja (kord) hiljem, kartulil, sellel ei olnud nii oma aega (= kindlat mahapaneku aega)
Lu tüttö tšävi munnaa kaivomaᴢ tüdruk käis kartuleid võtmas
Li munnaa kaivõtaa kokaakaa kartuleid võetakse (kartuli)konksuga
Li guušall pannaa vähäizee munnaa sekkaa hernesupile pannakse veidi kartuleid sekka
Li survotud munaᴅ (pudruks) tambitud kartulid
Lu ku tšihuttaa murriaa munaa, haijjuuʙ, a vesikõᴢ muna eb haijju kui keeta muredat kartulit, (siis see) laguneb, aga vesine kartul ei lagune
Lu murja muna on makuza muna mure kartul on maitsev kartul
J meill on sigaa munat keitettü meil on seakartulid keedetud
J muna kokka kartulikonks
Lu muna tšugunikka tšihuʙ kartulipott keeb
J maamunass tehtii muna kakkua kartuli(te)st tehti kartulirooga (= ahjuroog pudruks tambitud kartulitest)
3. munand, kõnek. pl. munad | vn яичко, семенник, мошонка
M mehiil on munõlaiz griizi: tšen raskassa nõsaʙ, sis pil̆laab en̆nee meestel on kubemes (munandis) song: kes rasket tõstab, see (siis) rikub oma tervise (rikub enese)
L boranall on suurõd munaᴅ jääral on suured munad
S piäb leikkaamaa munad vällä boranalla jääral tuleb munad ära lõigata
J boranaa munaᴅ jäära munad
J ärjää munaᴅ pulli munad
4. silmamuna | vn глазное яблоко
M silmäz on muna silmas on silmamuna
P silmεä munaᴅ silmamunad
5. muna, pall (näit. lumepall, puumuna jne.) | vn ком, шар (напр. снежок, снежный ком, деревянный шар(ик) и т. д.)
P kenaa mänd́ittii talvõll, õli mokoma puinõ muna puupallimängu mängiti talvel, oli niisugune puust muna
6. (juuksepalmikust kuklasse keeratud) muna, sõlm, nui | vn узел (вид женской причёски)
J kassa pletitää, muna teh́h́ää pletitakse pats, keeratakse (tehakse kuklasse) sõlm
Lu takann õli muna, ivusõd õltii tehtü ku muna taga (= kuklas) oli sõlm (muna), juuksed olid keeratud nagu sõlmeks (seatud nagu muna)
Lu ennee siottii ivusõd munnaa ennemalt seoti juuksed (kuklas) sõlme (munaks)
Ra ivusõt pantii munalõ, ivusõd õllaa munal juuksed seoti sõlme, juuksed on sõlmes
7. paise, muhk | vn нарыв, шишка
Lu kaglalõ kazvab muna kaelale kasvab paise
Lu muhku, sitä praavittaa et saa, tämä jo voozittaa kazvoʙ, a muna, se on niku tšippamuna, läsümuna, sitä praavitõtaa, mennää bolnittsaa i leikataa poiᴢ kasvaja, seda (sa) ei saa parandada, see kasvab ju aastatega, aga muhk, see on nagu paise, seda parandatakse, minnakse haiglasse ja lõigatakse ära
8. mull | vn пузырь
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita vesi läks mulle ajades keema.
Vt. ka kanamuna, kurgõõmuna, kurkkumuna, kurkuumuna, lumimuna, läsümuna, maamuna, nahkamuna, seltšimuna, seltšämuna, silmämuna, süämuna, tšippamuna, varõhsõõmuna, vesimuna
Vt. ka suurõd-munaᴅ
Vt. ka marga, mud́d́uᴅ, muńuᴅ

muutku Lu mutku Ku
1. muudkui, üha, aina | vn то и дело, всё (время)
Ku mutku hään jäleeᴢ tema (oli) muudkui järel
2. muudkui, ainult | vn только
Lu täll eb õllu mittää meeles, muutku tulliis tšiirepää se suvaajõ tal ei olnud midagi (muud) meeles, muudkui (et) tuleks kiiremini see armsam

muuttua P Lu Li (J-Tsv.) muutun P Lu Li J, imperf muuttuzin P Lu Li J
1. muutuda | vn меняться, изменяться, измениться
J maailmõs kõig muutuʙ maailmas kõik muutub
J mokomõit muuttuvait aikoi veel iästši bõ õllu niisuguseid muutuvaid aegu pole veel ealeski olnud
Li ilma taaz muutuʙ ilm muutub jälle
J nägolt muuttuma näost muutuma (= punastama v. kahvatama)
2. muutuda, pöörduda (tuule kohta) | vn повёртываться, повернуться (о ветре)
Lu tänävä on suur vesi, oomõnn tuuli muutub i vesi laskõõʙ täna on veetõus (suurvesi), homme tuul pöördub (muutub) ja vesi alaneb
3. vahetuda | vn сменяться, смениться
Li satka on tehtü lavvassa, tehtü väliᴅ, jot kala ep pääseis poiᴢ, a vesi muuttuisi (~ vajõltuisi) sump on tehtud laudadest, (on) tehtud (nii kitsad) vahed, et kala ei pääseks välja, aga vesi vahetuks.
Vt. ka muuntua, muuttiissa, muuttiussa, muutõlla

muuvvalla Ra muuvval ~ muuvvõl Lu muvvalla P muvvall P Ku mujal | vn в другом месте (не здесь)
Lu se tapauz eb õllu kassin, a õli muuvvõl see juhtum ei olnud siin, vaid oli mujal
P elimmä muvvall elasime mujal
Ku se meez muvvall eb oo käüᴅ, ko müllüz da pajaᴢ kk see mees pole mujal käinud kui veskis ja sepapajas

mõni Len. K L P M Kõ S Po Lu Li J I (U Ra) moni (Lu Ku), g mõnõõ M Lu Li Ra J mõn̆nõõ M mõnee K-Ahl. mõne Lu-Must.
1. mõni | vn некоторый, иной
M mõni suv̆vaab juuvva uusia munnõõ mõni armastab juua tooreid mune
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, mõni paab i umalaa meskit tehakse suhkrust, pannakse suhkrut ja pärmi, mõni paneb ka humalat
J mõni kanaa muna on tarkõp ku kana vs mõni (kana)muna on targem kui kana
J mõnõd baabuškat, tšed jumalaa pitiväᴅ, õlivat kõlmõt päivää süümättä mõned eided, kes uskusid jumalat, olid kolm päeva söömata
M mõni inehmin mõni inimene
2. mitu | vn несколько
Lu isiä on mõnta, a emä on ühs vs isasid on mitu, aga ema on üks
K mõnikkaall pokoinikall mõnt entšiä idgõb ääleltä mõnele surnule itkeb mitu inimest
L ukkojürü ammub mõnyõ puolyõ pikne sähvib mitmele poole
M a siz üv̆vii virutattii mõnõza veezä aga siis loputati hästi mitmes vees
L mõnõss vuvvõss menen lidnaasyõ lähen mitmeks aastaks linna
I nättii mõnta kõrtaa nähti mitu korda
L kui mõnõlt virstalt tulõʙ tuleb õige mitme versta tagant
M väärizikko tee, siäl on mee tää mõnõt kolõnaᴅ käänuline tee, seal on mine tea mitmed käänakud
L se puu mõnii satoita vuosiita viez lieb õllu see puu on olnud vees mitusada aastat (mitmeid sadu aastaid)
J narri mõnõll viisii narris igaviisi (mitut viisi)
J mõnõll tavall ~ mõnõll viittä mitmel viisil, mitut viisi, mitmeti
Li mõnõõ karvõin mitmevärviline; mitut karva
3. relat (kui) mitu | vn сколько; сколько .. столько ..
M mitattii, mõnt vakkaa sai peremeez riigassa õzraa mõõdeti, mitu vakka sai peremees (ühest) ahtest (rehetäiest) otra
M mito entšiä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa (kui) mitu inimest (hinge), nii mitu hingemaad, nii mitme hinge maa
Kõ mõnt kõrtaa tšako kukuʙ, nii mõnta voott leed veel elämää (kui) mitu korda kägu kukub, nii mitu aastat elad veel
4. interrog mitu | vn сколько
I mõnta päivää nõizõt siellä õlõmaa mitu päeva (sa) seal oled?
J mõnõõ harkkamusõ päälee kase püssü ammuʙ mitme sammu peale see püss laseb?
■
J mõni kõrt mõnikord, vahel
J mõnõ aiga perält mõne aja pärast
Lu mõnõssi aigassi mõneks ajaks, tükiks ajaks, pikaks ajaks
Li see õli aikaa jo, mõnt aikaa takaaᴢ see oli juba ammu, kaua aega (mõni aeg) tagasi
M kaŋkaaᴅ kõik tõmmõttii aŋgõõ päälee, i vot aŋgõõ päällä kanni valgõsõttii mõnt mõnissa kõrtaa (linased) kangad tõmmati kõik lumekooriku peale, ja vaat lumekooriku peal niiviisi pleegitati mitu-mitu korda
Kõ mõnt tunnia leeʙ mis kell on?
Ra mõnt tunnia tämä leep koton mis kell ta kodus on (= koju tuleb)?
I mõnõssa tunnissa algap kase üüitku mis kell(ast) see öine nutt (lapsel) algab?
Li mõnt teill on vootta kui vana te olete?
J kõns siä süntüziᴅ, mõnõll tšisla millal sa sündisid, mis kuupäeval?
J mõni nurkikko, mõni (paĺĺo) kantõzikko hulknurk(ne)

mälehtüᴢ K-Ahl. P Lu Li J-Tsv. mäleehtüᴢ (P), g mälehtühsee ~ mälehtüφsee ~ mäleehtühsee P mälehtüsee ~ mälehtüze J-Tsv.
1. mälestus | vn память, воспоминание
P fetu jätti kaŋkaa mälehtüφsessi Fetu jättis kanga mälestuseks
J kui va algõd nooriiss aikoiss pajattõma, nii kõig mälehtüzet tulla meelee kui vaid hakkad noorusaegadest rääkima, siis tulevad kõik mälestused meelde
J mälehtüüsee merkki mälestusese
J mälehtüsee juttu mälestuskõne
2. mäletamine, meelespidamine; mälu | vn воспоминание, запоминание; память
Lu minuu mälehtüzez eb õllu ühtää vaŋkkuria, eb õllu ühtäätši pluugaa, adraakaa tšünnettii minu mäletamise järgi ei olnud ühtki vankrit, ei olnud ühtki raudatra, puuadraga künti
Li sill on üvä mälehtüᴢ, siä üvässi mälehtäᴅ sul on hea mälu, sa mäletad hästi
3. mõistus, aru | vn ум, разум, рассудок
J paĺĺo ko lahzõll võib õll mälehtüss pääᴢ palju(kest) lapsel võib olla mõistust peas?
■
J-Tsv. mälehtüz aastaik juubeliaasta [?].
Vt. ka mälehte, mälehto

ḿäsnikka Lu mäsnikk J-Tsv., g ḿäsnikaa: mäsnikaa J lihunik | vn мясник
J on õllu i sitä, jot mäsnikk möi koiraa lihaa on olnud ka seda, et lihunik müüs koeraliha

niijõtt J nii et | vn так что
sütšüzüll mill õltii suurõd litšnõid d́eelõᴅ, niijõtt eb õllu aikaa i tširjuttaa sügisel olid mul tähtsad (suured) isiklikud asjad, nii et ei olnud aega kirjutadagi

niissää Ra (J-Must.), pr niisän Ra, imperf niisin Ra nuusata | vn сморкаться, высморкаться
Ra nii tetši tüüᴅ, što eb õllu aikaa nenätä [sic!] niissää tegi nii (kõvasti) tööd, et ei olnud aega nina(gi) nuusata

para·ikussa: para·ikuss M = paraikaa
mälestän niku para·ikuss õl̆lõis õllu mäletan (seda), nagu praegu oleks olnud

poika Kett. K R U L P Ke M S V Lu Li Ra J I Ku Kr (Kõ vdjI) poikõ Pi Ke Lu Li J poik Lu Ra J-Tsv. poiga ~ poike Kr Поига ~ Пойга Pal₁ Пойка Tum., g poigaa L Pi Ke M Lu Li Ra J
1. poeg | vn сын
U milla kõm poikaa mul (on) kolm poega
P miä ved́ õlõn vanõp, vanap poika sill mina ju olen sul vanem, vanem poeg
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii, maata eb õllu missä antaa kellel oli palju poegi, mindi (= läksid pojad perest) lahku, maad ei olnud, millest (kõigile poegadele) anda
M kahõl emäl viizii poigõõ. tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
P eb miltineid riikii kunikaa poika p taho tätä (muinasjutust:) ei mingi riigi kuningapoeg ei taha teda (naiseks)
J jumalaa poika meni taivaasõõ jumalapoeg (= Jeesus Kristus) läks taevasse
Lu poigaa pää perrää miä elän ma elan (sõjas langenud) poja pensionist
2. poiss, noormees | vn мальчик, молодой человек, парень
J tütöd i poigat sekomii pelattii tüdrukud ja poisid mängisid koos (segamini)
Li minuza on muru meessä, no pala on poikaa (väikesekasvuline, kuid tubli mees enese kohta:) minus on raas meest, kuid pala (= suurem jagu) on poissi
I vanapik poika õli suuri poika, kõõz mees kooli vanem poeg oli (juba) suur poiss, kui mees suri
J enne vanad mehed noorii tüttöi ja noorii poikii koirittii enne vanad mehed narrisid noori tüdrukuid ja noori poisse
Lu pilluri poika teeb aina pillaa vallatu poiss teeb aina koerust
Lu ennee tšäütii beśedaᴢ, siäl õli tappõlikkoi poikia ennemalt käidi simmanil, seal oli kaklejaid poisse
J mokoma uuhertts poika niisugune väle noormees
J em miä kazelõ poigõlõ mee mehele, tämä on nii paha arvoka, täüz durakk ei mina sellele poisile lähe mehele, ta on nii kehva aruga, päris loll
M kazvannu poika vanapoiss
Lu vana poik õli (ta) oli vanapoiss
J eham buĺjoni õõ taloo poigaa rook ega puljong ole talupoja toit
3. peiupoiss | vn дружка
Lu poigad õltii kahõs poola, a ženiχ tšehspaikkaᴢ peiupoisid olid kahel pool, aga peigmees keskel
4. looma, linnu poeg | vn детёныш (у животных), птенец
Lu katti teep tšiiree poigaᴅ, a sõkkaaᴅ (inimese kohta, kes töötab kiiresti, kuid lohakalt, öeldakse:) kass toob (teeb) kiiresti pojad, aga pimedad
Lu katii poika sünnügiss järestää tunnõb ujjuu kassipoeg oskab sündimisest peale ujuda
M kat̆tii poika kassipoeg
M koiraa poika koerakutsikas
K suu alaa suõõ poigaᴅ rl suu alla soepojad (= hundikutsikad)
Lu se õli niku karuu poik see oli nagu karupoeg
M voh̆hoo poika kitsetall
M sigaa poigaᴅ põrsad
M iiree poigaᴅ hiirepojad
M linnuu poigaᴅ linnupojad
M pääzgoo poigaᴅ pääsukese pojad
M aragaa poigaᴅ harakapojad
Ra sorzaa poigaᴅ pardipojad
M an̆nõõ poika hanepoeg
Ra anõõ poigaᴅ hanepojad
M konnaa poika konnapoeg
Lu konnaa poigaᴅ konnapojad
Lu kala poigaᴅ kalamaimud
■
M tšimo lahtši poigaᴅ mesilane heitis peret
Ra õzral on paĺĺo poikaa odral on palju kasvusid
I juõltii, viženiänä tuli poikaa lazzõʙ öeldi, (et) ristiülendamispäeval saab tuli poja.
Vt. ka issujapoika, kanaa-poika, karjušši-poika, karupoika, kattipoika, kissapoika, koiraa-poika, konnapoika, koo-poika, kotopoika, laivapoika, pahapoika, peukopoika, polopoika, pööveli-poika, rissipoika, sigaa-poika, talopoika, treŋgipoika, tšüntei-poika, vanapoika, õppipoika
Vt. ka poissi, poja, pojo, pojo-druška, poju

poro¹ Lu Li Ra J-Must., g poroo Li lehelis, leelisvesi, tuhavesi | vn щёлок
Lu tuhgass tehtii poro kui muilaa eb õllu tuhast tehti lehelis(t), kui seepi ei olnud
Lu tuhka laskõõb allaa, pääl jääb niku sirkaa ja lippaa vesi. sitä vettä kutsuttii poro tuhk sadestub põhja (vajub alla), peale jääb nagu selge ja libe vesi, seda vett kutsuti lehelis(eks)
Lu laki ja seinät tooš porokaa pestii, ikkunat tooš sitä viisii, eestii porokaa, siiz veekaa virutõttii lagi ja seinad pesti ka lehelisega, aknad ka sedaviisi, algul lehelisega, siis loputati veega
Lu valkaat kaŋkaad eestii porokaa pestii, siiz jõgõl virutõttii valged kangad pesti esiti lehelisega, siis loputati jões
Lu ai kui on tänävä kõva poro oi, küll on täna kange lehelis!

puńtikka M, g puńtikaa M raskus (raske v. keeruline olukord), häda | vn затруднение, беда
maokaa on õllu mõnõt puńtikaᴅ maoga on olnud mitu (korda) häda

päiväläin Lu (Li) päivälläin Li, g päiväläizee: päivälläizee Li päeviline, päevatööline | vn подёнщик
Lu päiväläin võtõttii tüχ́χ́ee einää lüümää ja kuivattõ-maa päeviline võeti tööle heina niitma ja kuivatama
Li estää tšäin päiväläisen, omal noottaa eb õllu algul käisin päevilisena (merel), endal noota ei olnud
Li tämä meni päivälläizessi tema läks päeviliseks
Lu se om palkolin päiväläin see on palgaline päevatööline.
Vt. ka päiv́-treŋgi

raznošikka M Lu roznošikka Lu roznoššikka Li roznošikk J-Tsv., g raznošikaa M Lu roznoššikaa Li rändkaupmees, harjusk | vn разносчик, коробейник
Lu üüssi tultii raznošikaᴅ rändkaupmehed tulid ööseks (= öömajale)
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda müümas kõiksugust kaupa
J roznošikk harotõp puššia tavaraka rändkaupmees harutab kaubakotti (lahti)
Li miä en tahtonud õssaa sitä, eb õllu nii üvä ja eb õllu kõvassi tarviᴢ, a roznoššikka vättšizee pani õssamaa ma ei tahtnud seda osta, ei olnud nii hea ja ei olnud väga tarvis, aga rändkaupmees pani vägisi ostma

rissisõna M rissi-sõna J-Tsv. tüli, riid, sõnavahetus | vn раздор, ссора, перебранка
J vai ted́d́ee väliz on õllu rissi-sõna, ku tüü nii muikissõõtt kas teie vahel on olnud tüli, et te nii mossitate?
M möö täm̆määkaa elimmä õm̆maa iää üv̆vii, meil täm̆määkaa bõllu rissisõn̆naa meie elasime temaga (kogu) oma elu(ea) hästi, meil temaga polnud sõnavahetust

räsäᴢ¹ K L P M Kõ (R J-Must.) räsäs Ränk K-Ahl. K-Set. rässes Kr rääsäᴢ (vdjI), g rässää K R P M Kõ rässεä P räässää vdjI
1. (õlg-, roo)katus | vn (соломенная, тростниковая) крыша
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, (roo)katust ei olnud, põrandat ei olnud
R vaid jäivät tšivezed lautaᴅ ilmaa rässäittä (järele) jäid ainult kivist laudad ilma katusteta
P ruoguiss katan räsässä (pilli)rooga katan katust (= teen pilliroost katuse)
P õltši räsäᴢ õlgkatus
P rässää riuguᴅ katuselatid
2. räästas | vn (кровельная) стреха, (кровельный) навес
M ku tuõp tševäᴅ, nii alkaaᴢ rässäät tilkkua kui tuleb kevad, siis hakkavad räästad tilkuma
M peltšäz vihmaa, a puuttu rässää tilkkõõsõõ vs kartis vihma, aga sattus räästa tilkesse (= vihma käest räästa alla)
M elä seizo rässää allõ, kõv̆vii kasuᴅ ära jää seisma räästa alla, saad väga märjaks
M stŕet́eńńänn ku saap kana juuvva rässää tilkass, sis saab borana süvvä jürtšinn kui küünlapäeval saab kana räästa tilgast juua, siis saab lammas jüripäeval (väljas) süüa.
Vt. ka rookoräsäᴢ
Vt. ka räüstäᴢ, räüsäᴢ

salvoa K M Lu Li (J) salvua K Lu salvoaɢ I, pr salvon Li J, imperf salvozin Li
1. (palkmaja) raiuda, ehitada | vn рубить (избу)
K nõistii salvomaa rihtä hakati palkmaja raiuma
J koto on salvottu paksuiss irsiiss maja on (üles) raiutud jämedatest palkidest
Li enne kood vet́ salvottii maa päälee, eb õllu alla fundamenttia vanasti raiuti ju (palk)majad maa peale, polnud vundamenti all
Li lautta õli üvvii salvottu laut oli hästi ehitatud
M siäl poolõa mertä salvoas, tänne poolõõ lasud lentävät. tširja (Set. 17) mõist sealpool merd raiutakse, laastud lendavad siiapoole? – Kiri
2. (kaevurakkeid) tahuda, raiuda | vn (готовить сруб для колодца)
Li rakkõita kõikk evät tunnõttu salvoa kõik ei osanud kaevurakkeid tahuda
■
I siä ed ehiɢ salvoa salvoaɢ sa ei tule oma tööga toime.
Vt. ka salvaa

samakatka Lu, g samakatkaa jalgratas | vn велосипед, самокат
eb õllu tšüläz i ühtää samakatkaa ei olnud külas ühtki jalgratast

silta Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I (Ku) silt J-Tsv. sillta Kr Си́лда K-reg₂ Ii-reg₁ Силда Pal₂ Силта Tum., g sillaa K P M Kõ S Lu Li J I
1. sild | vn мост
M meill on jõğgõõ silta i rih̆hee silta meil on jõe sild ja toa põrand
Lu nävät tehtii siltaa kahs päivää nad tegid silda kaks päeva
J tšehtšüläz õli suur silta, sillall tantsittii ja laulõttii keset (Jõgõperä) küla oli suur (jõele ehitatud) sild, sillal tantsiti ja lauldi
I piεb mennä ül̆lee sillaa peab minema üle silla
S meni üli tšäm̆mee sillaa läks üle Tšäme (jõe) silla
M õli tehtü niku silta, ned́d́ee pääll uhottii sõppaa (pesutiiki) oli tehtud nagu sild (= pesupink), selle (nende) peal pesti pesu
J sillaa balkõd mätänesti sillatalad mädanesid (ära)
2. põrand | vn пол
J silta õli lautoissa põrand oli laudadest
M sillaa alla ovat slega-irreᴅ põranda all on talad
K saunaz elimmä, räsäss eb õllu, siltaa eb õllu saunas elasime, katust ei olnud, (laud)põrandat ei olnud
K viskuass deŋgoi sillalõõ (pulmakomme:) visatakse raha põrandale
L tuotii sillalyõ õlkai põrandale toodi õlgi
P räštogassi pestii sillaᴅ jõuluks pesti põrandad (puhtaks)
M sõmõr-tšivellä möö pezemmä valkõita siltoita liivakiviga me peseme valgeid (= värvimata) põrandaid
S lahs isup sillall laps istub põrandal
J silta on pantu sipulissa rl põrand on tehtud sibulatest
M sorukas silta prahine põrand
M koominaza õli savvinõ silta i riigaa süämmezä mokom sama rehealuses oli savist põrand ja rehetoas oli samasugune
M rihee silta toa põrand
M saunaa silta sauna põrand
M sarajaa silta kuuri, küüni põrand
M meill on sillaa aluᴢ, menen sillaa al̆laa ja toon omenii meil on põrandaalune (kelder), lähen põranda alla ja toon kartuleid
3. laevalagi, -tekk | vn палуба
Lu laivaa silta laevatekk
■
Lu kello drilizep sillanal kell tiriseb põranda all
Lu iiri meni sillannal takaaᴢ hiir läks põranda alla tagasi.
Vt. ka puu-silta, tšehsisilta
Vt. ka silta-maa

sipo-siitiä M purukaine, täiesti kaine | vn совершенно трезвый
sipo-siitiä meeᴢ, eb õllu viinaa tilkkaa suuza purukaine mees, tal ei olnud viinatilkagi suus

slaava Lu slaavõ J-Tsv., g slaavaa J
1. kuulsus, reputatsioon; fig halb kuulsus | vn слава, репутация; дурная слава
Lu tämä eness õli üvä slaava, a väess eb õllu üvä slaava, tätä niku nagrõttii enda arvates oli tal hea kuulsus, aga rahva seas ei olnud hea kuulsus, teda nagu naerdi
J guĺaššoi poik tšiire levveb õmas slaava ulaja poiss saab ruttu kuulsaks
2. kuulujutt | vn сплетня
J tüh́jess paĺĺass slaava eväd lazᴢ ilmaasjata (tühjast-tähjast) kuulujuttu lahti ei lasta
J tšem võisi duumõt, jot rodnoi veĺĺ lazzõp sõsarõss mokoma märännee slaavaa kes oleks võinud arvata, et lihane vend laseb õe kohta sellise ilge jutu lahti

soota ~ sootta M adv muidu, niisama, nalja pärast, tühja | vn просто так, в шутку
nurjaa nõssaaᴢ, soota sitä nõssaaᴢ tõstetakse nari (kidi), seda tõstetakse niisama, tühja (= ei usuta rahvameditsiini)
kase kõig eb õllu tõtta, kase õli sootta see kõik ei olnud tõsi, see oli niisama nalja pärast (öeldud)

stuuli M Kõ (Ja-Len.) štuuli (R) stooli K-Ahl. Li Ra J, g stoolii Kõ Li J stooli Ra tool | vn стул
Li stoolia ennee ebi õllu, õltii järjüd i lavõzõᴅ tooli enne polnud(ki), olid pingid ja lavatsid
M ai ku kripizõvaᴅ stuuliᴅ oi, kuidas toolid krägisevad!
Li stooli om pantu tõiziippäi, alaspäi tool on pandud teistpidi, alaspidi (= kummuli)
Kõ pehmiä stuuli pehme tool
Li stoolii seltšä tooli selg (= seljatugi).
Vt. ka lõõkkustooli

surma Kett. K-Ahl. L P M S Po Lu Ra J I (U) surmᴀ Ku surm J-Tsv. Су́рма Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g surmaa U P M Lu Ra J surm | vn смерть
I miä koollag ved́ en tahoɢ, a surma tuõbõ ma ei taha ju surra, aga surm tuleb
M jumal näed ev võta min̆nua, en koolõ, ebõ·õ millõõ surmaa jumal, näed, ei võta mind, (ma) ei sure, pole mulle surma (määratud)
P surma tuli dai vei surm tuli ja viis
J surma tuõb oottamatta surm tuleb ootamata
Lu ättšinäin surma tuõb ilma tautia äkiline surm tuleb ilma haiguseta
Ku liikkujall on liikᴀ surmᴀ kk liikujal(e) on surm liigne
Ra katil on iloᴅ, a iirel on surma vs kassil on pidu, aga hiirel on surm
L iezä surmaa tahtõ kunikas poigad naittaa kuningas tahtis enne surma poegadele naised võtta
S pajatattii, što per̆rää surmaa kot̆too tšäüsi räägiti, et pärast surma käis (surnu vaim) kodus
M naizikoo piti pit̆tää surmaa päiväässaa povonikkaa pääzä naine pidi surmapäevani tanu peas kandma
M surmaa sih̆haa et tää surma kohta (sa) ei tea
M mikä õli täm̆mää surmaa süü mis oli tema surma põhjus?
Lu vätši duumõttii, što tämä saap surmaa senee õpõzõõkaa rahvas arvas, et ta saab selle hobusega surma
Lu tetši enel surmaa (ta) tappis enese ära
M tätä pääsettii surmalta ta päästeti surmast
M õm̆maa kazvatattu unukka tappõ surmalõõ oma kasvatatud lapselaps tappis (ta) ära
Lu jürü tämää ampu surmaassaa välk lõi ta surnuks
J ep see koollu õma surmaa ei see surnud loomulikku (oma) surma
I siä koolõd eb üv̆vää surmaa sa ei sure õiget surma
J kooli märännee surmasõ (ta) suri hirmsat surma
M tänänn õlin surmalla suuza, a veel bõllu lootu surmalõõ täna olin surmasuus, aga veel polnud loodud surmale
Lu tänävä surma õli suu pääl, a veel eb õllu lootu surmassi täna oli surm suu juures, aga veel ei olnud (ma) surmaks loodud
■
M surma rippu niitii päällä hing oli niidiga kaelas ~ surm oli silmade ees
J surm om pihoᴢ surm on käes (= inimene sureb varsti)
J meill uzgota, jot ku va vaski mato niglaaʙ, siiz on surm tšäeᴢ meil usutakse, et kui vaid vaskuss salvab, siis on surm käes
Lu jo on surma sellää takan juba on surm selja taga (= juba surm läheneb, juba on üks jalg hauas)
J surmaa tšättee menemä surema
J surmaa näkoin surma nägu (= inimene näeb halb välja)
M kase nii on kehno niku surmaa kuttsõri kk see on nii kõhn nagu surmakutsar.
Vt. ka epä-surma, nältš-surma, ättšisurma

süvvä Kett. K R L P M Kõ S Ja Po Lu J Ku (Ke) süvve J süvväɢ I süüvvä M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku süüvve Lu J süüvv Ku süüvä Ra J süüve Ra söövä M-Set. söüvä [sic!] Lu süüvväɢ I (vdjI Ko) süüväɢ ~ süüäɢ ~ sööäɢ I Сю́вва K-reg₂ Pal₂ Сю́иѣкь ~ Cю́эдя Pal₂ Сю́иѣкъ Ii-reg₁, pr söön Kett. K P M Kõ S J-Must. süön K P sǜön Po süün Lu Li Ra J, imperf sein Kett. K P M Kõ Lu Ra J, II inf Сњме Tum.
1. süüa, ära süüa | vn кушать, покушать, есть, поесть, съесть
M sõtaaigall söötii roholeipää sõjaajal söödi rohuleiba
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangukörti süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue lõikuseni (uue aastani) oma (viljast) leiba
L isuttii lavvaa takann süömäzä istuti laua taga söömas
K õli söömizellää oli (just) söömas
J õmmaa aikaa piäp süüvvä kindlal ajal tuleb süüa
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ peab kiiremini sööma, supp jahtub (ära)
J tartut süümää, nii süüt paĺĺo, tahot süüvvä vatsaa täünn satud sööma (= pääsed söögi kallale), siis sööd palju, tahad süüa kõhu täis
P minua imotab lohkua süömää mul on himu süüa (praetud) kartulilõike
P seiseizin sviežaa rokkaa üliekaa sööksin värskekapsasuppi hapukoorega
Ku hään on süümättᴀ̈ i juumattᴀ ta on söömata ja joomata
J katsokk, ku see näĺĺess urvip süüvve vaata ometi, kuidas see näljast vihub süüa
J starikk valuttõõp süüvve vanamees vihub süüa
P süö haili-leipää i läntüpiimä, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
M nät ku koira lohmiʙ süüvvä näe, kuidas koer lohmib süüa
Li lammaš šapõrtap süüvvä lammas rabistab süüa
J vaĺĺu süümä ablas sööma
Li se on nikku süümää see on närb sööma
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
M opõzõd õltii üväᴅ, sööneeᴅ hobused olid head, söönud
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma
J sigaa-marja, sitä ep süüvvä leesikas, seda ei sööda
P pajatõttii, etti susi lampaa sei räägiti, et hunt sõi lamba (ära)
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneeᴅ i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõustes sööd (= sööd ka siis, kui kõht on juba täis)
J süüʙ, niku rihma pletiʙ sööb, nagu nööri punub
Lu nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb kõhuga
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
Lu se oŋ ku upi-auta, ilma põhjaa, kõik süüʙ (õgardi kohta öeldakse:) see on kui põhjatu auk, ilma põhjata, kõik sööb (ära)
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, ajab kõik (kurgust) alla
Lu miε õõn süünü niku süümättä, niku issoa bõõ ma olen söönud, nagu polekski söönud, nagu pole isu
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid moe pärast, oi kui vähe on söönud
L süömättä süötüä vieʙ (muinasjutust:) söömata (= näljane) viib (kannab) söönut (= tõbine kannab tervet)
P tšihutin süvvä keetsin süüa
M süvvä pantii kaasa süüa pandi kaasa
Lu vee lehmil süvvä vii lehmadele süüa
Kõ a ku tuõp silla süüvvä nält́š́ä aga kui sulle tuleb nälg (= tahtmine süüa)?
P süvvä tahtauʙ on tahtmine süüa (~ tahaks süüa)
2. närida, kahjustada, lõhkuda | vn поедать, съедать (в значении ‘портить’), крушить
P unilintu süöp sõpõi koi sööb rõivaid
Lu touku süüp puuta tõuk sööb puud
Lu kapusaa matokkõizõt süütii kapusaᴅ kapsaussid sõid kapsad (ära)
M kuparossa on niku tšivi, tämä sööʙ niitii vai lõŋgaa, ev või paĺĺo panna, kui kraaskaaᴅ vaskvitriol on nagu kivi, ta sööb linase või villase lõnga (ära), ei või palju panna, kui värvid
Li tšivikaz ranta süüb laijat poiᴢ kivine rand lõhub (purjelaeva) küljelauad (ära)
■
J luita sööʙ luud valutavad
M pajattaas tämäss, a täm juttõõʙ: la pajattaaᴢ, a milta bokkaa ep söö temast räägitakse, aga ta ütleb: räägitagu, ega see mul tükki küljest ei võta (ei söö)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaatan tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli

taitšigõja Li taitšikõja (J), g taitšigõjaa = taitšinkahja
Li taitšigõja õli ümmärkõin, eb õllu jalkoikaa leivaastja oli ümmargune, ei olnud jalgadega
J ämme valõ taitšikõjaa ämm valas (vee) leiva-astjasse

talo Kett. K R L P M S Lu Li Ra J I Ku (Kõ Ja-Len. V-Len. Ma), g taloo K P Lu Li Ra J taluo P
1. talu; talumajapidamine; talupere | vn усадьба; крестьянское хозяйство; крестьянская семья
P tšüläzä õli kõlmõss tšümmeness kui neĺĺäätšümmeniessaa taloi külas oli kolmkümmend kuni nelikümmend (neljakümneni) talu(sid)
J talo on oonõõd i vara, kõig üheᴢ talu on hooned ja vara, kõik koos
Lu talo peremmees tšäütäp talloa talu peremees juhib talu
Lu talo on vaaris piettü talu on korras hoitud
Li meill bõõ taloll nimmiε meil pole talul nime
M riiga võd bõllu ühelee talolõõ, kõm, nellä tallua kõik tapõttii üheᴢ rehi ei olnud ju ühe talu jaoks, kolm, neli talu, kõik peksid (reht) koos
M rikkauz izze tal̆loosõõ ep tuõ, piäp tehä paĺĺo töötä rikkus ise tallu ei tule, tuleb teha palju tööd
Lu suuris taloloiz õli kõlmõd lehmää i nellä suurtes taludes oli kolm lehma (või) ka neli
P miε õlin ühes talos treŋkin ma olin ühes talus sulaseks
Lu eezepii jõka taloll õli kanevoo vanasti oli igal talul kanepit
J keräjät tšäütii talossa talloosõõ kerjused käisid talust tallu
Kõ õmpõliaᴅ tšäütii taloja möö, õtsittii töötä rätsepad käisid talusid mööda, otsisid tööd
J suurõ vaivaka piäp taloa ülell suure vaevaga peab talu üleval
Lu talo on annõttu rendil talu on rendile antud
Lu joožikka taloz on ku katti, puhasap talloa iirissä siil on talus nagu kass, puhastab talu hiirtest
J taloo meeᴢ talumees, talupoeg
J taloo vätši talu pererahvas
2. majapidamine | vn хозяйство
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks kariloom majapidamises
Lu meijjee tšüläz oŋ kahõs talos vaa mesisampaaᴅ meie külas on vaid kahes majapidamises mesipuud
3. maja | vn дом
Li kumpa talo on kõlmõttõmas paikkaa, sitä nõsõtaa siᴢ, siz eb nõizõ nurizõmmaa ennää (palk)maja, mis on kolmandas kohas (üles laotud), seda siis tõstetakse (nurgast), siis ei hakka käsi enam kidisema (= siis ei teki nari)
Lu tšell õli talo, maata eb õllu, se õli pobuli kellel oli maja, maad ei olnud, see oli pops
J jürü ampu taloo välk lõi majja
Ku äärimäin talo pahepaa kättä äärmine maja vasakut kätt
Lu tämää talo on märännü tema maja on vilets
■
K siell õlivad issu taloᴅ seal olid istjatsed.
Vt. ka issutalo, isuta-talo, pulmatalo

talotuᴢ Lu, g talotuhsõõ: talotusõõ Lu (talu)majapidamine | vn (крестьянское) хозяйство
bobulil eb õllu talotussa, talo õli, a talotussa eb õlluᴅ popsil ei olnud talumajapidamist, maja oli, aga talumajapidamist polnud
Lu miä võtan kõik talotusõõ ommaa tšättee ma võtan kogu talumajapidamise oma kätte

tapauᴢ¹ Lu, g tapausõõ juhtum, sündmus | vn случай, происшествие
se tapauz eb õllu kassin see juhtum ei olnud siin.
Vt. ka tapahtumin

tarkka K-Ahl. L P M Kõ Lu Li Ra J (K-Must. R-Lön. R-Reg.) tarkk J-Tsv., g tarkaa M Lu Ra J
1. tark; osav | vn умный, мудрый; ловкий
Lu minnua ep piä õpõttaa, miä muitõštši tarkka mind pole vaja õpetada, ma (olen) niigi tark
Lu reppoa kutsutaa tarkka ja pettelikko rebast peetakse targaks ja valelikuks
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ mitä tšümmee tarkkaa võivõd vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
Lu jumala ep tee ühellaisiit inemisii, vohma piäʙ ellää i tarkka piäʙ ellää jumal ei tee ühesuguseid inimesi, loll peab elama ja tark peab elama
M meelevä tarkka naizikko, eb õllu niku hölöpää tark, arukas naine, ei olnud nagu tuulepea
M nii tarkat kõik sõnaᴅ nii targad kõik sõnad
Li tarkka inemin, paĺĺo meeltä pääzä tark inimene, palju mõistust peas
J paamm pojo škouluu, õpõtõmm tarkõssi mehessi paneme poisi kooli, õpetame targaks meheks
P näm õlivad aivuo tarkaᴅ hot miltizellie tüölie nad olid väga osavad mistahes töö peale
2. subst tark, posija | vn знахарь
M tarkka ep tee pah̆haa, nõita on, kumpa pah̆haa teeʙ tark ei tee paha, nõid on (see), kes teeb paha.
Vt. ka maailma-tarkka
Vt. ka taikuri

t́eatra: t́eatr J-Tsv. t́iattra (Lu), g t́eatraa J teater | vn театр
Lu entizaikaa tšüläz ved́ eb õllu kluubija, eb õllu t́iattro, eb õllu mittää vanasti (endisel ajal) külas ei olnud ju klubisid, ei olnud teatreid, ei olnud midagi

tšäsitunniᴅ Li tšäsi-tunniᴅ J-Tsv. käekell | vn (на)ручные часы
J tšäsi-tunnid oŋ kullõtõttu käekell on kullatud
Li tšäsitunniᴅ, enne ved́ näit eb õllu käekell, enne neid ju ei olnud

tšülvöeinä Li kultuurhein, külvatud hein | vn сеяное сено
meilä eb õllu tšülvöeinää enne, tšülvöeiniitä meil ei olnud ennemalt kultuurheina

tšüntää K P M Lu Li Ra J (Kett. vdjL R U Ke Kõ) tšüntεä L tšüntä ~ tšüntää J küntää (Salm₁ 772 Ja Ku Kr) -tääɢ I (vdjI) Чю́нта Pal₂ K-reg₂ Цю́ндаме Pal₂ Цю́ндамэ Ii-reg₁ Кю́ндаме́ Pal₂, pr tšünnän K R P Lu tšünnen J, imperf tšünnin P Lu J tšüntäzin Lu künda | vn пахать
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli põllumees (maamees)
J aivoi, jo tšülvemä piäb nõiss, a paarńatši veel tšüntemett oi-oi, juba peab külvama hakkama, aga kesagi veel kündmata
Lu minuu mälehtüzez eb õllu ühtää vaŋkkuria, eb õllu ühtäätši pluugaa, adraakaa tšünnettii minu mäletamise järgi ei olnud ühtki vankrit, ei olnud ühtki raudatra, puuadraga künti
J adraka tšüntemin võtab rohkap aika ku pluugaka puuadraga kündmine võtab rohkem aega kui raudadraga (kündmine)
Lu anna millõ adra tšüntää anna mulle ader kündmiseks (künda)
P tšünnettii sorkkaadraakaa künti harkadraga
Li kõik tšünnettii talvõssi kõik (koristatud põllud) künti talveks (üles)
K kõlmisõõ tšünnettü da valot pantu, siiz roχta bõlõ, vot siiz i leipää saab uottaa (Mäg. 137) (kui) kolm korda on küntud ja sõnnik pandud, siis (umb)rohtu pole, vaat siis võib ka saaki (vilja) oodata
P siš tšüntääss valo maa süämmie siis küntakse sõnnik maa sisse
Lu se põlto tšünnetää sütšüzüssä viimizessi, jätetää paarńassi see põld küntakse sügisel viimasena (ja) jäetakse (järgmisel aastal) kesapõlluks
M paarńumaa üh̆hee vuuvvõõ ookaaʙ, siis taas tšüntääᴢ kesapõld puhkab ühe aasta, siis taas küntakse (üles)
Li säŋki nüt piäp tšüntää kõrrepõld tuleb nüüd künda
K siis tševääll äesäᴅ i siis kõrtaaᴅ, pluugaakaa tšünnäᴅ (Mäg. 138) siis kevadel äestad (sügiskünni) ja siis kordad (= teed korduskünni), raudadraga künnad
Lu tšünnetää sarkaa, mennää peräz äessämää küntakse sarga, pärast minnakse äestama
M se on tšünnettü nurmi see on küntud põld
P seiväd opõzõᴅ, menin miä tšüntämää kahõll opõzõll hobused sõid, (siis ma) läksin kahe hobusega kündma
J arga opõizõka om pask tšüntä ara hobusega on vilets künda
P miε enäpää tšüntää ev või hailiikaa i apuo-piimääkaa ma enam ei jaksa künda silkude ja hapu kohupiimajoogiga (= viletsa toiduga)
M hulluita ep tšüntää ep tšülvää, a izze süntüväᴅ vs lolle ei künta ega külvata, aga ise sünnivad

tšütü Kett. K L P M Lu Li Ra J I (R-Reg.) kütü Lu, g tšüü Kett. R L M Li küü Lu
1. küdi, mehevend | vn деверь
Li mehee velli naizõlõ on tšütü mehe vend on naisele küdi
Ra tämä on minu tšälü, a mehee veli on tšütü tema (= mehe vennanaine) on minu kälis, aga mehe vend on küdi
Li kassin taloza õltii kõlmõõ tšälüsee, a mehed õltii tšüüᴅ siin talus oli (= elasid koos) kolm kälist, aga mehed olid (nendele naistele) küdid
P tšütü on niku velli, nato on niku sõzar küdi on nagu vend, nadu (= meheõde) on nagu õde
M meil eb õllu natoja, õlivad ühed tšüüd meil (meie peres) ei olnud nadusid, olid vaid küdid
L nuorikka õssi tšüülie kušakaa (pulmakomme:) pruut ostis mehevennale vöö
2. meheõde | vn золовка
I siä meet tšüdüle [sic!], tšüzüd õunaa ili kapussaa sa lähed meheõe juurde, palud kartuleid või kapsast (söögiks)
3. K lell | vn дядя (брат отца)

tunniᴅ Kett. M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I tuńniᴅ Kett. tunnit M-Set. pl.
1. kell; kellaaeg | vn часы; время
M var̆raapõõ tunnija bõllu vanasti kella polnud
Kõ kukkõ õli tunniᴅ kukk oli kellaks
Lu karjušil tunnijõ eb õllu, aikaa piti saavva täätä jalka lapoil karjasel kella ei olnud, aega pidi saama teada jalalabadega (varju pikkust mõõtes)
I a tunniloja miä en mälehtäk kõõs näväd õssivaᴅ aga kella (kohta) ma ei mäleta, kunas nad (kella) ostsid
I niin ainõ i elettii, päivüttä müü, tunniloja bõlluɢ nii aina elatigi, päikese järgi, kella ei olnud
I õlivad mokomat tunniᴅ, päivüttä müü ainõ päivüttä müü vaatatti kui päiväᴢ paissi, niin i tunniᴅ oli niisugune kell (= ajaarvamine), päikese järgi, aina päikese järgi vaadati, (et) kuidas päike paistis, nii (oli) ka kell(aaeg)
J paĺĺo ted́d́ee tunnid näütteveᴅ (kui) palju teie kell näitab?
I tšäüvät tunnid nüt silla kas su kell nüüd käib?
I tunnid ruttavad ainõ kell aina ruttab
Lu tunnid on vernoissi ~ tunnid õllaa praavilnõiᴅ kell käib õigesti
Lu tunnit tiksuvaᴅ kell tiksub
Lu tunnit piäb vääntää kell tuleb üles keerata
Lu tunnid näüttäväᴅ, jott piäb mennä ookaamaa kell näitab, et tuleb minna puhkama
Li kaglatunniᴅ, se on naisiijõ tunniᴅ kaelakell, see on naistekell
Kõ kultõzõt tunniᴅ ~ I kultõõs tunniᴅ kuldkell
J kullõtõtut tunnit kormunõᴢ kullatud kell (on) taskus
Lu ühet seinä tunnid õltii tšüläᴢ üks(ainus) seinakell oli külas
J kormun tunniᴅ taskukell
2. (kiriku)kell | vn колокол
Kett. tuńnid bumizõvaᴅ kellad kumisevad.
Vt. ka kaappitunniᴅ, kaglatunniᴅ, kormanotunniᴅ, kormunatunniᴅ, lautatunniᴅ, rintatunniᴅ, seinä-tunniᴅ, tasku-tunniᴅ, tšäsitunniᴅ

uni Kett. K L P M Kõ Lu Li J Ku (Po Ra I) Уни Pal₁ У́ни K-reg₂ У́ны Ii-reg₁, g unõõ Lu J unyõ L P un̆nõõ Kõ unõ J-Tsv.
1. uni | vn сон
M nät ku lassa nukutaʙ, painab uni näe, kuidas laps tahab magada, uni vaevab
L lahzõlõõ unta kõvii painaʙ lapsele kipub uni väga peale
P issus kannuo pääĺie, uni võtti volii rl istus kännu peale, uni võttis võimust
J uni tuõp päälee uni tuleb peale
J ińemin ep pääznü unõss lahti inimene ei saanud unest lahti
M musõp süttä, makõap mettä. uni mõist mustem söest, magusam meest? – Uni
Lu tämä hüppäz unõssa üleᴢ ta hüppas une pealt (unest) üles
L lyõkuttõlõn, laulõlõn, unta sillõ kutsun rl kiigutan, laulan, und sulle kutsun
Lu uni ep tullu uni ei tulnud
Lu miä õõn ilma unta, unt eb õõ ma olen ilma uneta, und ei ole
J maama päiväd meelettä, üüd unõtta rl ema on päevad otsa meeleheitel, ööd uneta
P issuu, to vied meilt unyõ istu (võta istet), muidu viid meilt une
M vähäkkõizõõ silmäd märttüziväᴅ, i meni uni üli silmad vajusid väheke(seks) kinni, ja uni läkski üle
M täm on ergaz unõlõ ~ Lu tämä on herkka unõlta ta on erksa unega
Lu unõz ain breediʙ unes aina sonib
J unõs pajattõma unes rääkima
K mitä siε näid unõza mida sa nägid unes?
J vanoill inimisiill on ark uni vanadel inimestel on erk uni
J raskaaz unõz õlõma raskes unes olema (= raskelt magama)
P siε makaat kõvaa unta sa magad rasket und
P nämä maaza makaavaᴅ, kõvaza unõza nad (= surnud) magavad mullas, raskes unes
J suuri uni (Must. 183) raske, sügav uni
P et siä õllu nukkunnu linnu unta makaamaa ei olnud sa uinunud linnuund (= rahutut katkendlikku und) magama
Lu makkaab valkaad unta on poolärkvel
2. unenägu, uni | vn сновидение, сон
I kõikkõlaizõd unõd näed unõza, siiz ed i jaksag magataɢ igasuguseid unenägusid näed unes, siis (sa) ei saagi magada
Lu näin märänee unõõ, en tää, mitä leeʙ nägin halba und, ei tea, mis tuleb
Lu miä makazin, milla näüttiiz uni ma magasin, ma nägin und
Lu unõd mennää öitä müü une(näo)d käivad koos öödega
Lu oma veri näütäb unija oma veri näitab une(nägu)sid.
Vt. ka kulta-uni, oomnikko-uni
Vt. ka uino

vaattaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu (R Ja-Len. Kr) vaattaaɢ I Ва́атта Pal₁ Ii-reg₁, pr vaatan Kett. K R L P M Kõ S Lu I vaattaan [sic!] (K) vaataa ~ vaat̆taa I wahtan Kr, imperf vaatõn P M vaatõõ ~ vaat̆tõõ I vaattazin Kõ
1. vaadata | vn смотреть, посмотреть
L kuttsuass nuorikkõa vaattamaa, tuvvass nuorikka vaattaa kutsutakse pruuti vaatama, tuuakse pruut vaadata
M siä vaata kui lõikkaaᴅ, sill on kuras seltšämii sa vaata, kui lõikad, sul on nuga seljaga (allapoole)
I tämä vaattõ kõhallaaɢ millõõ silmiijõ ta vaatas mulle otse silma (silmadesse)
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Lu tämä ku vaatap kossaa, eb õõ üvvää täl meeleᴢ kui ta kõõrdi vaatab, (siis) ei ole head tal mõttes (meeles)
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
2. külastada, vaatamas käia | vn проведывать, проведать
K eb õllu kotona sohsem vaattamaza sukua niiza viiezä tšümmenezä aigas-saigaza (Ahl. 110) (muinasjutust:) ta ei olnud nende viiekümne aasta jooksul üldse käinud kodus omakseid (~ sugulasi) vaatamas
K sõtamees jutteeb: elä tapa, lasse minua kotoa vaattamaase (Ahl. 110) (muinasjutust:) sõjamees ütleb (surmale:) ära tapa, lase mind (minna) kodu vaatama
M meemmä vaattamaa saunnaissa lähme katsikule (= lähme nurganaist vaatama)
3. (lapsi, karja, kodu) hoida, (laste, karja, kodu) järele vaadata | vn нянчить, присматривать, присмотреть (за ребёнком); стеречь (стадо); сторожить, стеречь (дом)
M petteriz lahsai vaatõn olin Peterburis lapsehoidjaks (= hoidsin Peterburis lapsi)
Kõ ńankkan õlin lahsai vaattamas ühe talvõ (Len. 216) lapsehoidjaks olin, lapsi hoidmas ühe talve
Kõ palkatkaa minua karjušissi, tšülää karjaa vaattajassi (Len. 217) rl palgake mind karjaseks, küla karja hoidjaks
M koo vaattaja koduhoidja
■
M ev vaatõttu, što nävät herraᴅ nad ei võtnud seda arvesse, et nad on mõisnikud
K arponikka vaattaab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja (~ ennustaja) ennustab kaartidega, mis tuleb
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune.
Vt. ka vaatahtaa, vaatõlla, vahtia

vapovana M Ra = vapivana
M vapovanad hakat pajattivaᴅ muldvanad eided rääkisid
Ra mill on vapovana jupka, jo tütökkõizõnn on õllu ja ain veel od́d́uʙ mul on väga vana seelik, juba lapsepõlves (tüdrukukesena) oli ja ikka veel on alles

vara¹ R-Lön. L M Lu Li Ra J-Tsv. (K-Ahl. K-Al. K-Salm. R-Eur. P), g varaa K Lu Ra
1. vara, varandus | vn имущество, достояние, добро
J oŋ ko ženihõll miltäisstši vara? – kui siiᴢ! talo, maa, kahs ovõiss, lampaaᴅ, leh́meᴅ kas peigmehel on mingisugust vara? – Kuidas siis! Talu, maa, kaks hobust, lambad, lehmad
Lu tšell on varaa, paap päressä katoo kellel on rikkust (varandust), (see) paneb (majale) pilbastest katuse
J kõikk on õmassõ varassõ rl kõik on (soetatud) omast varast
J tõizõ vara lohmamizõka rikkassi et pääᴢ teise (inimese) vara riisumisega sa rikkaks ei saa
J kopit varaa, kuniz õõd noor kogu varandust, kuni oled noor
M vara vakkaa ep pil̆laa vs vara vakka ei riku
2. tagavara, varu | vn запас, припасы
Li kõikkõa piäb õlla vähhii ain vara, siiz eb õõ mittä kehnoa kõike peab olema vähesel määral alati tagavara(ks), siis ei ole (kunagi) midagi puudu
J tšäsi vara ~ tšäee vara tagavara
3. jagu, varu (teatav hulk) | vn доля, часть, запас; K tüttärikko nõõb ženiχalt tšüsümää(see):
mõnt paria sukua teill on dali lieneb pulmalla. siz senee varaa miä i teän prosua võttaa (Al. 16) (pulmakommetest:) tüdruk (= pruut) küsib peigmehelt: mitu paari sugulasi teil on või tuleb pulma? Siis selle jao ma tean ka kinke (kaasa) võtta
J ahjoo ja lagõõ välile piäb jättä issumizõõ vara ahju ja lae vahele tuleb jätta istumise varu (= ruumi istumiseks)
4. tugi, toetus, abi | vn опора, помощь
L jumala lähetti ted́d́e vanaa päivεä varass varjõlijaa jumal saatis teie vanaduspäevade toeks kaitsja
K ühsi meni velvüeni, kahee tueb üvä kalani, toob orjaa enneleni, varaa vaalijaiseleni (Ahl. 98) rl üksi läks mu vennake, kahekesi (mõrsjaga) tuleb mu hea kala, toob orja mu emale, toe mu sünnitajakesele
K Ja ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuõni; võtti, antõli anõõni, lahzõõ vällää lazzõskõli. b õllu ani annõttava, lahs bõllu vällää lazzõttava. mi jääb eessi ennelleni, varass vaaliõizõllõni (Al. 54) rl oi, kui rumal (oli) meie ema, halb mu hellitajake; võttis, andis (ära) mu hane (= mu õe), laskis (kodunt) välja lapse. Ei olnud hani (ära)antav, laps polnud väljalastav. Mis jääb (nüüd) abiks mu emale, toeks mu sünnitajakesele?
R vaile vaskessa varaa minu vaaliaisellani opeassa turva minu tuumitoojasellani (Lön. 184) rl kas (siis) vasest (on) abi minu mähkijakesele, hõbedast tuge minu ilmaletoojale
Ra vähäd varad vävüiss i tühjät turvat tütteriss vs vähe on abi väimeestest ja tühine tugi tütardest.
Vt. ka kaas-vara, takavara, vana-vara
Vt. ka varasuᴢ, varatuᴢ, varo²

varaapõõ M-Set. varaapyõ L var̆raapõõ M = varaipõõ
1.
L nämäd jäiväd mettsεä makaamaa zemĺaŋkaasyõ, kuza makazivad varaapyõ karjušiᴅ nad jäid metsa magama muldonni, kus varem magasid karjused
M tuõ varaapõõ (Set. 90) tule varem!
2.
M milla domovikka var̆raapõõ ovõssa murti mul varemalt majahaldjas painas hobust
M var̆raapõõ tunnija bõllu vanasti kella polnud
M med́d́ee tšülä on var̆raapõõ õllu tšülämäell meie küla on vanasti olnud Külamäel

varaipõõ K L P Ke var̆raipõõ I
1. varem, varemini | vn раньше
I ku emätännaa, tuuʙ var̆raipõõ siältä kottoo kui (on) perenaine (põllul), (siis tema) tuleb varem sealt koju
P miä tätä vahtizin i varaipõõ, kui täm tiep tüötä (Mäg. 98) ma vahtisin teda ka varem, kuidas ta tööd teeb
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii, viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta. siiz roho p kazva meil, vaat, külvati otra varem, viieteistkümnendal mail. Siis ei kasva (umb)rohi
2. varem, varemalt, ennemalt; vanasti | vn прежде
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambataud(i), palju lambaid sai otsa (= hukkus).
Vt. ka varaapõõ, varõpaa, varõpaiᴢ, varõpi

varma Kett. K L P M Kõ Lu Ra J-Must. I varm J-Tsv., g varmaa Lu J
1. tugev | vn сильный; дюжий
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
M poigad õlivat kõig varmad i tappõlikoᴅ pojad olid kõik tugevad ja riiakad
I nüt nämäᴅ kõittši varmaᴅ i kõrkõaᴅ nüüd on nad kõik tugevad ja pikad
J mokom varm, pihakõz meeᴢ niisugune tugev turjakas mees
I mees varmõpit tšem naizikko mees on tugevam kui naine
Lu eb õllu varmapi minnua ei olnud minust tugevam(at)
M tämä on varma niku tammikanto ta on tugev nagu tammekänd
M varma niku bohattõri tugev nagu vägilane
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu tšem paĺĺo juuʙ, se on varma võttamaa kes palju joob, see on kange (viina) võtma
2. jõukas | vn зажиточный, обеспеченный; состоятельный
M varma talo heas korras (olev) talu, jõukas talu
3. paks, priske, lihav, tüse | vn толстый, здоровый, тучный
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
J varm, lihõin inimin paks, lihav inimene
M täm on varma, vatsakaz inehmin ta on paks, kõhukas inimene
Lu razvokkaal, varmal inemizel on zoba priskel, paksul inimesel on lott (lõua all)
Ra põzgõd õlla paksuᴅ, varma lahᴢ põsed on paksud, priske laps
M varma taka-õttsa paks tagumik
Lu üli määrää on varma on ülemäära paks.
Vt. ka vahva, varmaᴢ

vene K M Kõ S Lu Li J Ku (R-Reg.) veneh vdjI (K-Set.) veneᴢ [?] (Kett. M Kõ S Ja) Ве́негь Pal₂ Вэнесь Pal₂ Вэ́несъ Ii-reg₁, g venee M J ven̆nee M vennee K Lu J venne Lu vene J, part venehtä [sic!] K-Ahl. K-Set. venestä [sic!] Kett. M Kõ S Ja paat, vene | vn лодка, чёлн
M isuttii ven̆nee i üli mer̆ree tultii istuti paati ja tuldi üle mere
Lu perevõššikka veeb vättšiä venneekaa üli jõgõõ ülevedaja viib rahvast paadiga üle jõe
Li ennepi õltii tülppie ahtõriõõkaa venneeᴅ, a sis perrä terävie neniiŋkaa i terävie ahtõriõõkaa ennemalt olid nüride ahtritega paadid, aga siis pärast teravate ninade ja teravate ahtritega
Lu õli rant-venneit, meri-venneit i jõki-venneit oli ranna-, mere- ja jõepaate
Lu venettä sovvõtaa airojõõkaa paati sõutakse aerudega
Lu suurõd venneed on ruĺaakaa suured paadid on rooliga
Lu vene piεb laijõttaa paadile tuleb küljelauad paigaldada
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli pealepoole
Lu ko tuuli on, vesi-ämmä viskaab vennee ümperi kui on tuul, (siis) veehaldjas viskab paadi ümber
Li miä en õõ õllu ümper venneite eŋku alussiitõ ma pole olnud meremees (ma ei tunne paate ega laevu)
Lu šatkoi vene, tšiiree meeʙ ümperi kipakas (kõikuv) paat läheb kergesti (ruttu) ümber
Li zakola veneᴅ tõkkepüünistega paadid
Lu pošti venneeᴅ seilattii lidnassa lidnaa postipaadid purjetasid linnast linna
Lu kahsmaštinõ vene kahemastiline paat
Lu vennee seili paadi puri
Lu vennee nukka paadi ots (nina või ahter)
Lu siεll on blokki venne taaliᴢ seal paadi talis on plokk
J venee nenä paadi nina
J venee pulikk paadi tull
J vene bortt oŋ karraka ravvõtõttu paadi parras on plekiga üle löödud (rautatud)
J vene pristõni paadisadam
Lu vennejee seisoma-paikka lauter, paadisadam
Lu vennee maasteri paadimeister.
Vt. ka airovene, aluzvene, apivene, artteli-vene, jõkivene, kalamehii-vene, loottovene, mereevene, merivene, nootta-vene, oitu-vene, ortošši-vene, pošti-vene, rantvene, seilivene
Vt. ka venoinõ

vesola K P M (Ja) veśola Lu (K L) vesol Ra veśol J-Tsv., g veśolaa Lu J veśola Lu rõõmus, lõbus | vn весёлый
Lu veśolaa elloa eläʙ elab lõbusat elu
M ai ku täm on vesola inehmin, niku täll ebõõ õllu õmaza iäzä miltissäid gooŕaa oi kui rõõmus inimene ta on, nagu poleks tal oma eluajal mingit muret olnud
Lu mill on veśola mul on lõbus
Ra vesol, üvä on elää lõbus, hea on elada
J veśolõd lauluᴅ lõbusad laulud
Lu ku vaa veśola vettä, ilo vettä õllõiᴢ kui vaid oleks viina (lõbuvett, rõõmuvett)!
P tämä vähäizie on vesola ta on veidi vintis

vätši Len. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J vdjI I (U Ja) Вя́ки K Pal₁ Ве́ци Ii-reg₁, g väee J väjee S J
1. rahvas, inimesed | vn народ, люди
M vätši tuli jalkanne, a taarosta tuli opõzõlla (Len. 266) rahvas tuli jalgsi, aga külavanem tuli hobusega
Lu väliss kahs kõlmõd lautaa õli vättšiä vahel oli rahvast kaks-kolm laudkonda
Lu niku siplikkaa pesä tšihuʙ, nii paĺĺo vättšiä nagu sipelgapesa kihab (keeb), nii palju rahvast
Ra siäl annõtaa viina i olutt väelee seal antakse rahvale viina ja õlut
J ulkk vättšiä hulk rahvast
J suur unni vättšiä suur hulk rahvast
I paĺĺo vät̆tšiä palju rahvast
P pajattivad nuor vätši jo venäissi noorsugu rääkis juba vene keeli
Lu vana vätši vanarahvas (= endisaja inimesed)
Kõ vot nütšüin vätši juttõõʙ ... vaat nüüdisaja rahvas räägib ...
Lu saviõja tšülä on õllu, saviõjaz elettii entine vätši Savioja küla on (varem) olnud, Saviojal elas endine rahvas
M õli paĺĺo vättšiä oli palju rahvast
M tšül̆lää vätši külarahvas
M vätši väheneʙ rahvas väheneb
Lu prostoi vätši lihtrahvas
J taloo vätši talu pererahvas
Lu sõta vätši sõjavägi
L pulmaa vätši pulmarahvas (pulmalised)
J terve, kõikki saajaa vätši rl tere, kogu saajarahvas
M laukaa vätši Lauga-äärne rahvas (= Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä vadjalased)
Lu alagoo vätši on meree rannaᴢ alangurahvas on (= elab) mererannas
Lu ülägoo vätši, maa poolõõ vätši ülemjooksu rahvas, sisemaa poolne rahvas (= vadjalased, kes rannas ei ela)
P orkovyõ vätši Soikkola ja Itšäpäivä kandi vadjalased
J vääntüü tšehs vättšee rl väändu keset (sõja)väge
Lu vätši kuza eläʙ, se on kajutti kus inimesed (laevas) elavad, see on kajut
Lu meijjee tšüläz on paĺĺo naastia vättšiä meie külas on palju kenasid inimesi
2. rahvas, rahvus | vn народ, народность
J med́d́ee maall eletä mõnõllaizõd väeᴅ meie maal elavad mitmesugused rahvad
Lu soomõõ vätši soome rahvas, soomlased
J agĺitšinaᴅ – hiitroi vätši inglased (on) kaval rahvas
■
Lu viha vättšee võtti vägisi võttis.
Vt. ka jalkavätši, jätüzvätši, kotovätši, naizvätši, pulmavätši, sala-vätši, sõta-vätši, tapazivätši, tšülävätši, töövätši, vaivätši, äärivätši

õlla Len. Kett. K R U L P Ke M Kõ S Ja Po Lu Li J (R U V Ra) õll J-Tsv. ylla Kl-Set. õllaɢ I (Ii-reg₁ Ma Kl) olla Ku, pr õõn K-Al. K M Kõ V Lu Ra J J-Must. õen K-Ahl. õlõn P Kõ õlen K-Ahl. õõ I yy Kl-Set. ellan ~ ella Kr, imperf õlin K U P M V Lu Li J olin Ku R-Reg. ylii Kl-Set. õl̆lii vdjI I Ma ellin Kr olla | vn быть
K õlivat kahõõ sõsarõhsõõ oli kaks õde
K ööt ovat siεll on ööd seal (~ nad veedavad öö seal)
I krezbinoiza panõvad deŋgoi laatkaasõõ, štop kõvad ampaad õõssivad lahzõll varrudel panevad raha kaussi, et lapsel oleksid tugevad hambad
K on nii õllu on nõnda olnud
K taas pomiŋkad ovaᴅ jälle on peied
L täzä tšüläzä õlivat tšivirisiᴅ siin külas olid kiviristid
M enõõ· nähnü ma ei ole näinud
M siä õlõᴅ iloza, a miä en õõ sa oled ilus, aga mina ei ole
Li siä õõd jurmõpi sa oled julgem
L mälestän, ku kasõ õli mäletan, kui see juhtus
L ep se minu miez õlõ tšenniit ko kehnokkõin portnoi ei see minu mees ole keegi (muu) kui vilets rätsep
P a enelliez õli kahs suurt sikaa aga tal endal oli kaks suurt siga
Lu mokoma inemissä parõp maa pääl i eb õllõiᴢ parem, kui sellist inimest maa peal ei olekski
Li mitä tüü siäl õõttõ nõiznut tšiskõõmaa miks te seal olete hakanud kisklema?
Lu õlõmissaa õlkoo olgu olemas
I õõ tervess ole terve!
J õõ nii üvä ole nii hea!

õppi M Lu J I (Kõ-Len. Ja-Len.), g õpii Lu J
1. õppimine, õppus | vn учение, учёба
Lu poika meni saapožnikal õppii poeg läks kingsepa juurde õppima
Lu poik on õppiᴢ poeg on (ametit) õppimas
J tämä on õllu õppiza rl ta on olnud õppimas
Ja siäl minua õpõtattii sõtamehe õppia (Len. 235) seal ma sain sõduriõppust
2. harjumus | vn привычка, навык
Lu miä sain õpii oomnikossõ varraa nõisõmaa üleeᴢ ma sain harjumuseks hommikul vara üles tõusta

õssutšentšä Li poejalats, ostetud jalats | vn покупная обувь
eb enn õllu õssutšentšää, kõik piti koton teh́h́e enne ei olnud poejalatseid, kõik tuli kodus teha

veebiliides @ veebihaldur