[VOT] Vadja keele sõnaraamat

varaipõõ K L P Ke var̆raipõõ I
1. varem, varemini | vn раньше
I ku emätännaa, tuuʙ var̆raipõõ siältä kottoo kui (on) perenaine (põllul), (siis tema) tuleb varem sealt koju
P miä tätä vahtizin i varaipõõ, kui täm tiep tüötä (Mäg. 98) ma vahtisin teda ka varem, kuidas ta tööd teeb
K meill vott õzraa varaipõõ tšülvettii, viistõ·ššõmõtta tšislaa mai kuuta. siiz roho p kazva meil, vaat, külvati otra varem, viieteistkümnendal mail. Siis ei kasva (umb)rohi
2. varem, varemalt, ennemalt; vanasti | vn прежде
L lampaa tauti on õllu varaipõõ, paĺĺo hukkauz lampait(a) varem on olnud lambataud(i), palju lambaid sai otsa (= hukkus).
Vt. ka varaapõõ, varõpaa, varõpaiᴢ, varõpi